Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 631

Saada link Prindi PDF

 



26. november 2019 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 631



KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  27.11   
16.00 Sisekergejõustiku võistlused G

N  28.11   
15.45 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
16:00 Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool

R  29.11    
19.00 102. lennu kabaree viimane etendus linnarahvale
Veebipõhine matemaatikavõistlus „Kuubik” II voor 29.11-19.12

L  30.11    
Ilma Adamsoni võistutantsimine

P  01.12   
Ilma Adamsoni võistutantsimine   

E  02.12   
8.30 Matemaatikaolümpiaadi koolivoor gümnaasiumile (320)
10.45 Klassivanemate koosolekud
13.00 Direktsiooni koosolek
18.00 Hoolekogu koosolek
Õpilasleiutajate riikliku konkursi tööde esitamise tähtaeg

T  03.12   
16.00 Õpilasesinduse koosolek
Informaatikaviktoriin

K  04.12   
9.00 Algklasside I trimestri lõpuaktus
9.45 Aritmeetikavõistluse finaalid aulas
9.45-9.55    4.-6. klass
10.45-10.55    7.-9. klass
11.45-11.55    gümnaasium
14.00 Juhtkonna koosolek — kohtumine uute inimestega
12.00 MK konkurss „Koidulauliku valgel” KG-s
15.50 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek

N  05.12   
8.30 Matemaatikaolüpiaadi
koolivoor põhikoolile auditooriumis
9.00 Turvaline internet — digiohutuse koolitused algklassides
16.00 Gümnaasiumi mälumängu IV voor
15.30 Õppenõukogu

R  06.12   
MK MV korvpallis P, C-kl (7.-9. kl) Orissaares

L  07.12   
Informaatikaolümpiaadi eelvoor

TÄNU TEGIJALE!

Rita Ilves — Krevera ja Kreputlaste juhendamise ning eduka osalemise eest Betti Alveri luulepäevadel Tähetund.
Sirje Kreisman — Kreisise juhendamise ning eduka osalemise eest Betti Alveri luulepäevadel Tähetund.
Aime Metsmaa — Kadri-Mardi võrkpalli-turniiri korraldamise eest nii põhikoolile kui gümnaasiumile.
Eriline tänu sportliku au säilitamise eest 13.Õ (loe: õpetajate) võistkonnale — Aime Metsmaa, Cristin Lepp, Kristi Orgmets, Kadri Pulk ja Arti Allmägi.
Linda Kuuseok — Geeks on Wheels'i kooli kutsumise ja sisuka IT-alase õppepäeva organi-seerimise eest.
Riina Laanes ja Mari Ausmees — mudilaskoori laululaagri korraldamise eest.
Eena Mark — rahvatantsulaagri korraldamise eest.
Tiia Jõgi, Liis Ojasaar, Liina Truu — õpilaste väga hea ettevalmistuse eest inglise keele olümpiaadi maakonnavooruks.

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  27.11    Sirje Kreisman. Betti Alveri konkursist "Tähetund"
N  28.11    Direktsiooni info
R  29.11    Kaia Eelma. Mõtteid Saare maakonna arengukonverentsist
E  02.12    Viljar Aro
T  03.12    Marek Schapel. Õppealajuhatajatega Jõhvis
K  04.12    Marek Schapel. Õppealajuhatajatega Jõhvis 2
N  05.12    Direktsiooni info
R  06.12    Erle Pulk. Laste seksuaalsest väärkohtlemisest

TÄNASE ÕPETAJA KODANIKUPÄEV

Esmaspäevasest Postimehest saab taas lugeda järjest aktuaalsemaks tõusvat HEV-temaatikat. Tuleb välja, et Taani ja Norra on ses vallas oluliselt paremas olukorras, sest neis riikides jääb otsustav sõna koolile. Meil kahjuks ei maksa kooli arvamus lastele parimate võimaluste loomiseks miskit. Lõppotsus jääb lapsevanemale e kannatama peab nii oma laps kui paljud teised pered. Eriti kurvastavad on Martin Ehala sõnad: „Lapsed on muutunud omamoodi kultusobjektiks, kellel ei tohi kohustusi olla, et nende subjektiivne heaolu ei kannataks ... Kui me üritame pakkuda lapsele maksimaalset subjektiivset heaolutunnet praeguses hetkes, ei ole loota, et suudaksime kasvatada ennastjuhtivaid inimesi. Selle asemel kasvatame enesekeskseid ülbikuid.“ Pole siis imestada, kui õpilased meie järjest rohkem õpetajaid kaotavas riigis vastavad küsimusele „Miks ma ei soovi õppida õpetajaks?“ just nii:
1) madal palk 81%,
2) liiga palju tööd 48%,
3) ühiskond ei austa õpetajaid 37%,
4) õpilased kiusavad 33%,
5) liiga nõudlikud vanemad 26%.

Lõpetuseks siiski midagi positiivset tänasel kodanikupäeval õpetaja kui kodanikkonna kasvataja kohta Austraalia kirjaniku Pamela Jane Barcley Browni raamatust „Kallile õpetajale“:
Te avasite meie ees uksi tundmatusse.
Õpetasite meid fantaseerima, otsima, leidma, elama avasilmi.
Teie veensite meid selles, et õppimine ei ole karistus, ega vabaduse piiramine, vaid seiklus, võti senitundmatu ja suurema vabaduse juurde. Jutustades meile tarkadest ja julgetest inimestest, kes on oma avastustega maailma muutnud, rõhutasite alati, et nemadki olid kord lapsed ja pidid õppima nagu meiegi. See õhutas meid pingutama.
Nii mõnigi Teie pakutud teema lummas meid niivõrd, et klass pulbitses nagu tulikuum laava.

Kodanikud õpetajad. Julgust ja jõudu olla vulkaanid, kes meie ühiskonna kodanikkonda suudavad ehmatada ja mõtlema panna meid tegelikult ees ootavale tulevikule, mitte tänase olukorraga vastuolus olevatele roosadele võltsvisioonidele.

Viljar Aro, koolijuht

PALJU ÕNNE!

Kooli nimekonkursi 1. voorus hääletamisele jõudnud 12 koolinime pakkujate vahel toimunud loosimise võitjad on:

Erki Kuusk    —  kinkur
Aili Jung    — rinnanõel
Kennet Puiestee     — lipsunõel
Eva Lehtjärv     — pasun
Sven-Erik Kobin     — kinkur
Kalli Lember     — tass
Ulvi Zabellevitš     — söökla kinkekaart
Triin Aksalu     — söökla kinkekaart
Carl-Juhan Meri 10.c     — saunalina
Mari Ausmees     — luulekogu
Raul Vinni      — luulekogu
Raul Vinni      — joogipudel

INGLISE KEELE OLÜMPIAADI PIIRKONNAVOOR

23. novembril toimus 8. – 9. klasside inglise keele olümpiaadi eelvoor. Olümpiaadi esikolmik ja meie õpilased esikümnes olid järgmised:

8. klass (22 osalejat)
1. koht Remo Auväärt KG
2. koht Teele Tarvis Muhu PK
3. koht Hendrik Aus KG
5. koht Rickie Magnus Jojo Roberts
6. – 7. koht Raul Joaquin Seppel
8. koht Lisete Loviise Saagpakk
10. koht Anet Tõnus

9. klass (24 osalejat)
1. koht Eliis Kurvits OG
2. – 3. koht Kristi Tuuling Lümanda PK
2. – 3. koht Paul Oskar Kuris Valjala PK
4. koht Riti Järveots
5. koht Maria Kasak
6. koht Iris Lidia Laine
7. koht Jürgen Liiv

Täname osalejaid ja õnnitleme võitjaid!

Marek Schapel, õppealajuhataja

INTERVJUU HELEN REINOGA



1. Kust te pärit olete? Kuidas möödus teie lapsepõlv?
Olen pärit Saaremaalt, Kuressaare linnast. Siin möödus ka mu lapsepõlv. Meil oli peres 3 last. Elasin keset linna kortermajas. Õu oli alati minuvanuseid lapsi täis, igav ei olnud kunagi. Vanavanemad elasid mul Tartus Supilinnas, koolivaheajad veetsin tihti seal. Ka Tartu-ajast on mul ilusad ja helged mälestused.   Lapsepõlv oli mul ilus ja lõbus. Kõht oli täis, riided seljas ja meel rõõmus. Praegu  räägitakse palju nõukogude ajast kui millestki jubedast. Tegelikult ei olnud hullu midagi!

2. Mis on teie seos Saaremaa Ühisgümnaasiumiga?
Ma õppisin siin koolis 4. - 11. klassis. Nii et olen meie armsa kooli vilistlane.

3. Kes oli teie lemmikõpetaja kooliajal? Miks?
Meeldisid mitmed õpetajad. Esimene lemmik oli loomulikult esimene õpetaja Valve Rauna. Ta oli nii  südamlik  ja  armas  inimene,  oskas meid naerma ajada. Ma ei mäleta, et ta oleks kunagi riielnud. Mulle meeldis väga matemaatika-õpetaja Aime Siil.  Matemaatika mu lemmikainete hulka ei kuulunud, olin rohkem humanitaarainete-inimene. Õpetaja Siil oskas väga kannatlikult ainet seletada ka mitte-matemaatikutele.  Eluks ajaks positiivse tunde jättis mulle ka meie noor laulmisõpetaja Mari Ausmees. Ta tuli kooli nagu värske soe kevadtuul. Temaga me ei pidanud igavat Lenini-lauludega laulikut avamagi! Et õpilaste lauluoskusest aimu saada, pidime talle ükshaaval laulma „Sest ma nagu linnukene, igatsen su järele...“. See laul oli meie, selle aja õpilaste jaoks nagu lorilaul.  Ja laulmistundides laulsimegi tolle aja hitte, mitte laule koolilaulikust.

4. Milline õpilane te ise koolis olite?
Pealtnäha vaikne ja tagasihoidlik, hinded olid head. Ütleksin, et vaga vesi, sügav põhi. Meil oli oma sõbrannade punt, kellega omavahel  sai palju nalja. Algkooli ja põhikooli ajal käisin pioneeridemajas rahvatantsu-, peotantsu-, laulu-, käsitöö-ja matkaringis. Spordikoolis käisin ka. Iga päev pärast tunde oli vaja kuhugi minna. Keskkooli ajal käisin kahes rahvatantsurühmas. Olin keelteklassi õpilane, meil oli oma klassis  neidude rühm ja koos ametikooli poistega tantsisime segarühmas.

5. Mis on muutunud võrreldes teie kooliajaga?

Õpetajad on palju sõbralikumad. Koolis ei ole enam nii ranget korda ja distsipliini. Tüdrukud võivad kooli tulle meigituna, värvitud juustega. Õpetajad ja õpilased sinatavad. Õpilased võivad avaldada oma arvamust. Õppevahendid ja õpetamismetoodikad on palju muutunud. Kehalises kasvatuses arvestatakse õpilase omapäraga, kehalises kasvatuses võib nüüd hinde saamiseks kirjutada referaadi. Ja nüüd peab keskhariduse saamiseks koolis käima 12 aastat.

6. Kelleks te tahtsite väikese tüdrukuna saada?

Loomulikult algklasside õpetajaks!

7. Miks just algklasside õpetaja/ väikeklasside õpetaja?

Väikeklassis ma suudan tunni jooksul tegeleda iga õpilasega. Jälgin, et kõik õpilased saavad õpitust aru, keegi ei tunne end halvasti selle pärast,  et  ei  jõua  kaasõpilastega samas tempos jätkata. Kes on kiire, saab lisaülesande. Ma suudan igale oma klassi õpilasele toeks olla, kui vaja. Väikeklassis on tavaliselt mõnus, sõbralik õhkkond.

8. Mis töökoha oleksite valinud, kui õpetaja ametit ei eksisteeriks?

Ikka midagi sellist, kus saab inimestega suhelda.  Giid oleks tore olla, näeb erinevaid maid.

9. Umbes mitu korda päevas ajavad õpilased Teid naerma?

Iga tund ütleb või teeb mõni õpilane midagi naljakat. Alati ma ei näita välja, naeran mõttes omaette.

10. Kas teil on hobisid?

Meeldib lahendada ristsõnu ja sudokusid. Tore on reisimas käia. Euroopa on läbi sõidetud, Skandinaavia riikides, Türgis käidud, Egiptuses ka. Rahvatantsuga võiks veel jätkata.

11. Üks väike soov koolirahvale...

Et kõik oleksid jätkuvalt sõbralikud, nii õpilased kui õpetajad, muu koolipere. Kui on mure, räägi ära ja hakkab kohe kergem!

TUNNI KUTSUNGID — JÕULUKUU   2019


1. KOOLI HÜMN

2.  David Hicken — „Carol of the Bells“
David Hicken on inglise pianist ja helilooja.


3. J.S.Bach — „Jesu, Yoy of  Mans Desiring“

Johann Sebastian Bach (1685- 1750) - saksa helilooja, kelle sünnist möödus 2015. aastal 330 ja surmast 265 aastat. Mees, kelle loomingusse kuulub palju vaimulikku muusikat: missad, passioonid, teosed orelile jne. Aga mitte ühtki ooperit!


4. W.A.Mozart — „The Sleigh Ride“
Wolfgang Amadeus Mozart (27 January 1756 – 5 December 1791)
Mozart on tuntud viini klassik, kelle lemmikžanriteks olid ooperid ja sümfooniad. Elu viimaseks teoseks jäi tal surematu „Reekviem“.


5. J.S.Bach: „Jõuluoratoorium“ - 10. osa „Sümfoonia“

6. Corelli Concerto Grosso  No 8 (Christmas Concerto) - Allegro

Arcangelo Corelli (1653- 1713) oli itaalia viiuldaja ja helilooja.


7.Tšaikovski   - „Aastaajad“ – „Jõulud“ (detsember)
Maailmakuulus vene helilooja Pjotr Tšaikovski (1840 -1893) puhkas Haapsalus 1867.a. Tema auks püstitati mälestuspink Šokolaadi promenaadile, kus maestro armastanud kaldalt päikesetõusu jälgida ja luikesid imetleda.




Mari Ausmees, muusikaõpetaja

Meie kooliteatrid Tähetunnil

22.-23. novembril toimus Jõgeval üleriigiline B.Alveri konkurss Tähetund. Publikuni jõudis  Ave Alavainu loomingu põhjal 27 lavastust, mida hindas Akadeemia, kuhu kuulusid Gerda Kordemets, Leelo Tungal, Kersti Kreismann, Margot Visnap, Alo Kõrve, Märt Treier, Jaak Allik, Margus Mikomägi, Urmas Lennuk, Viljar Pohhomov.

Kreisiselt jõudis publikuni "Poeesid vanaemaga", mida tunnustati terviklikkuse eripreemiaga. Krevera lavastus "Ja ma lähen ja lähen ja lähen..." sai ansamblimängu preemia ja Getlin Jõgi näitlejapreemia. Kreputlaste nimel astus publiku ette lavastusega "Leinaliblikas" Kirke Medri  ja pälvis parima naisnäitleja tiitli.

Lisaks konkursile oli mälestushetk B.Alveri pargis, pidu ansambliga Mando Trio ja kontsert Silver Jusilolt.

Aitäh noortele tubli esinemise ja muidu mõnusa olemise eest!
Tänukummardus ka toredale bussijuhile Tõnule.

Rita Ilves

KIVA NÄITUS 1. KORRUSEL



1.11.-28.11.2019 oli kõigil soovijatel võimalus vaadata KiVa teemalist näitust: "Sõpruses on tugevus ja jõud." Näitusel sai tutvuda 1.-6. klasside joonistuste ja kirjutistega antud teemal.
Aitäh kõikidele klassidele ja klassijuhatajatele, kes osalesid selles ettevõtmises ja ka muidugi neile, kes tundsid huvi ning "külastasid" näitust, mis oli ülesse pandud esimesel korrusel.

KiVa rühm

Põhikooli Kadri-Mardi võrkpalli-turniir 2019 aastal



12. novembril 2019 toimus SÜG-i võimlas kooli 7.-9. klassidele korraldatud Kadri - Mardi võrkpalliturniir. Kohale oli tulnud 4 võistkonda. Võistluste lipu heiskas põhikooli parim sportlane Artur Kuning. Mängiti 15 punktini turniirisüsteemis ja kokku toimus 6 kohtumist. Klasside võistkondades mängis väljakul 6 liiget: 3 tütarlast ja 3 poeglast.
Kõik mängud olid põnevad, eriti lootustandvalt mängis 6.b klassi võistkond (Saskia  Natalie Kukua Roberts, Helena Tamleht, Maris Rüütel, Liset Isabel Karu, Ulla Maripuu ja Sten Erik Mägi), võitjateks tulid aga osavamad. Turniiril vilistas  kohtumisi Anete Antsaar.  Lauas töötasid sekretäridena Gervila Räim ja Sanna - Reesi Hoogand.

Võrkpalliturniiri paremusjärjestus oli järgmine:  
I koht 8.b klass
II koht 6.b klass
III koht 9.b klass
4. koht 8.a klass

Võitja 8.b klassi võistkonnas mängisid: Artur Kuning, Kirke Viik, Martin Truverk, Jan Erich Sarapuu ja Kristiin Pulk 6.b-st.

Võitjaid autasustati kooli meistrimedaliga, koogiga ja  päevakohase diplomiga õnnitleti kolme esimest ning kommipaki said kõik võistkonnad.

Võistluste lõpus langetasid võitjad võistluste lipu ja neid jäädvustati pildile. Tänan kõiki võistlejaid ilusa võistluse eest ja õnnitlen võitjaid.

Kadri-Mardi võrkpalliturniiri korraldaja,
kehalise kasvatuse õpetaja Aime Metsmaa

2.C ja 3.E LÕID ANIMATSIOONI

Animatsiooni loomise lugu ideest esilinastuseni.
Oktoobri keskel kuulutas Keskkonna-investeeringute Keskus välja konkursi „Mini Negavatt“, millele oodati I-IV klasside ideid ja lahendusi üleliigsele tekstiilitarbimise probleemile. Meie tähelepanu haaras, et töid oodati video vormis — hea võimalus rakendada viimaselt koolituselt saadud teadmisi. Nimelt osalesime   Kuressaare   Animapäevade   raames toimunud õpetajate koolitusel "Animatsiooni loomine ideest esilinastuseni". Koolitusel läbisime põhjalikult filmi loomise etapid, tutvusime erinevate arvutiprogrammide ja mobiilirakendustega ning kohapeal valmis ka esimene proovitöö. Kõik eeldused olid täidetud, et uued oskused koos lastega konkursil osalemisega proovile panna.

Videokonkursi alateema oli "Riietesse uppuv maakera". Looduse hoidmine, prügireostus ja säästlik tarbimine on valdkond, mille käsitlemist saime siduda erinevatesse tunniteemadesse. Meie töö sai alguse aruteludest, kuidas on võimalik riiete tarbimist vähendada ja peamise mõttena tõid õpilased välja taaskasutuse — riiete edasiandmine oma peres õdede-vendade vahel, sugulastele jagamine või edasimüümine. Otsustasime video luua esimesest näitest — ühest perest, kus hoitakse kokku, et maakeral oleks vähem muresid.
Järgmised kunstitunnid kulusid tegelaste joonistamiseks. Peresse sai loodud isa, ema ja kolm last. Kõik õigete pikkustega, täpselt välja mõõdetud, sest tavaliselt on ju emad isadest lühemad, keskmised õed vanematest õdedest lühemad ja noorimad päris pisikesed. Ka mööblit kujutasime nii nagu peab — riidekapp üle pea ja söögilaud umbes-täpselt puusani. Pilt seinal on aga hulknurk, millel on kõik nurgad täisnurgad. Puhas matemaatika! Lauale veel vaas lilledega, sinine diivan istumiseks ja meie võtteplats — ilus ja hubane kodu — oli loodud.



Tegelaste liikuma panemiseks kasutasime tahvelarvutit ja äppi nimega Stop Motion Studio.
Lihtne programm, mille abiga kõik lapsed said kordamööda olla nukunäitlejad, operaatorid ja hääleandjad.

See viimane oli eriti põnev, sest lapsed said nii isa moodi köhida, õpetaja kontsakingadega ema samme astuda ja kassi moodi näuguda, rääkimata kandva rolli - keskmise õe - lugu jutustada. Selleks oli vaja 3.e klassi õpilasel Merilinil tööd teha ka kodus, et „võtteplatsil" töö kergemini sujuks. Filmi alguslugu õpiti selgeks aga muusikatunnis. Oma hääle kuulmisega tuli meil kõigil harjuda, esialgu oli see üsna naljakas! Kõik need tegevused tähendasid koostööd ja kokkuleppeid, et igaüks saaks filmi valmides tunda - mina tegin selle!



Filmi esilinastus toimus väikeses majas 21.11, kus filmi loojad said jutustada oma tegemistest teistele klassidele ja ka Rajaleidja külalistele. Peamist elevust tekitasid erinevad hääled ja mõistatamine, kes mida tegi, samas ei jäänud tähelepanuta ka filmi teema ning teadmine, et töö valmis erinevate ainete raames tundide ajal. Milline põnev viis õppida ja oma teadmisi rakendades mõtestada!

Video link: https://www.youtube.com/watch?v=wdQBNuegp-k

Merlin Vares, Helle Sulg

8.A ja 8.B TALLINNAS PÖFFil

PÖFFi film „Ma olen vaba”

„Ma olen vaba” oli iseenesest huvitav, kuid teistsugune film. Seal oli rääkimist ja teksti vähe, mille tõttu pidi rohkem keskenduma tegelaste käitumisele. (Heddi-Loore Ots)
See pani tõesti mõtlema enda elu peale ja enda rollist teiste elus. Mõistsin, kui raske on elu ratastoolis. Seal oli näha teiste inimeste probleeme, millega ma pole varem kokku puutunud. (Anet Tõnus)
Seda filmi vaadates ei saa alguses arugi, millest jutt käib, kuni film on läbi. Filmi põhimõtteks oli õpetada lahti saama süütundest ja hirmudest. See film oli minu jaoks liiga depressiivne. (Karel Klütsnik)
See pani mind mõtlema nii enda kui ka oma tegude ja lausete üle, kui palju miski võib kellelegi haiget teha. Samas õpetas see mind pingutama asjade nimel, mida ma väga tahan saada või saavutada. Seal olid hetked, millega sain väga samastuda, või tean inimesi, kes saaksid samastuda. (Maria Heleen Kald)
Tavaliselt ma selliseid filme küll ei vaata, aga oli tore vaheldus. See film pani mind pikalt mõtlema eneseusu teemal. (Kirke Viik)

Filmimuuseum

Muuseumis räägiti, kuidas teha algusest lõpuni filmi ja kui palju maksab tegelikult ühe filmi tegemine. Näidati vana aja masinaid, millega tehti filme. Saime käia rohelisel seinal ja taha pandi erinevaid filme, tänu millele saime osaleda nendes filmides. Meisterdasime ise hologramme. Kõige lõpus, kui olime muuseumis ringi peale teinud, mängisime Kahooti. Esimesed kolm said auhinnaks perepileti filmimuuseumi. (Ingel Helena Mägi)
Filmimuuseumis sain teada, et eesti esimene multifilm oli „Koer Juku”. (Karel Klütsnik)
Muuseum meeldis väga, kuna saime enda kätega asju katsuda ja n-ö meisterdada ja ei pidanud ainult kuulama. (Lisette Õispuu)
Tegu oli ühe kõige huvitavama muuseumiga, kus kunagi käinud olen. (Anet Tõnus)

SÜGPress

KODUTÜTARDE OMALOOMINGUPÄEV

22. novembril toimus traditsiooniline kodutütarde ja noorkotkaste omaloomingupäev sel aastal Pärsamal. Ettevalmistused algasid juba oktoobris.

Õpetaja Merlel oli meile ette valmistatud kaks vahvat tantsu. Selle aasta teemaks oli Eesti raamatu- ja filmitegelased.

Meie grupis võis kohata Lottesid, Nukitsamehi, Raja Teelet, Nöbinina, tegelasi „Mõmmi aabitsast“ jne.  

Kogunesime kell 17.00 staabi juurde, et sõita Pärsamale. Kui omaloomingupäeva õhtu oli avatud, jagati preemiaid ja võeti vastu 5 uut kodutütart. SÜG-i grupp sai juurde 4 uut liiget.


Helerin (4.B), Loore Lee (6.A), Tuule (5.A) on nüüd ametlikult kodutütred

Igast grupist valiti välja ka kõige krapsakamad kodutütred. Meie rühmast saime kõige tublima nimetuse mina ja Kristina ning auhinnaks sel aastal kotid.

Peale seda saime alustada omaloomingupäeva etteastetega. Saime näha näidendeid, tantse, jutustati lugu  kilplastest.

Kõik osalejad said kingiks küpsisekarbi. Palju elevust tekitas mäng juhendajatele Eesti raamatute ja filmide kohta. Õhtu lõppes diskoga. Arutasime, et järgmise aasta omaloomingupäeva võiksime korraldada SÜG-is. Linna tagasi jõudsime kell 22.00.


SÜGi kodutütarde tantsukava

Jäime õhtuga väga rahule ja olime õnnelikud oma õnnestunud ja vahvate tantsude pärast. Jääme ootama järgmise aasta omaloomingupäeva.
Täname korraldajaid!

Eliise Kask, 10.B


2.A KLASSI TEGEMISI

Halloween’i klassiõhtu



Neljapäeval, 31. oktoobril toimus meie klassiõhtu. See toimus klassis. (Mia)
Klass oli väga hirmus. (Elyse Emilia)
Mulle meeldis, kui klassi ukse peal oli ämblik. Üllatusin, kui klass oli nii ägedalt kaunistatud. (Karita)  
Peol olid lastel erinevad halloween´iga seotud kostüümid. (Hellaliis)
Kõige vaimustavama riietusega oli Ketlin. (Karita)
Seal oli nii, et lauad olid paigutatud klassi lõppu. Iga laps tõi midagi maitsvat lauale. (Mia)
Seal oli sõrmi, usse, luudasid; jookidest vedel veri. (Gtere Alma)
Mulle meeldisid erinevad toidud. (Mattias)
Siis hakkasime trikke tegema. Kõige ägedam trikk oli Frederikul. Ta kasutas seal vett, õli ja toiduvärvi. Sellest tuli pimedas välja helendav ja sädelev lamp. (Mia)
Ja uskumatu! Ma ei saanud üldse Kristjani trikist aru. (Karita)
Iga triki eest sai helendava võlukepi ja käevõru. (Hellaliis)
Kõige ägedam oli see, et Ott tegi sellise triki, nagu küünal jooks. (Mario)
Klassi oli toodud ka disco-pall. (Mia)
Lõpus hakkasime tantsima. (Kristjan) Tantsisime just dance helendavate käevõrudega. (Hellaliis)
Ekraani ees oli vahva tantsida. (Kristjan)
Eriti tore oli nõiatants, kui pimedas ekraani ees tantsisime. (Ketlin)
Enne tantsimist viskasime veel väikest kõrvitsat suurde kõrvitsasse. (Mia)
Mulle meeldis täpsusvise väga. (Kert Robin)
Oli väga lõbus halloween´i klassiõhtu. Kõik jäid üritusega rahule ning ootame juba järgmist klassiõhtut. (Elyse Emilia)

2.a klass tähistas isadepäeva



Esmaspäeval, 18.11 õhtul toimus kooli sõõklas isadepäeva tähistamine ühise söögitegemisega. Kohal olid nii emad kui isad. Meid juhendas esmaklassiline meisterkokk Juss.

Kõigepealt kokk rääkis meile, kuidas lauda katta. Ja siis läks lahti. Tükeldasime redist. Puhastasime granaatõuna. Koorisime pastinaagid ära ning pärast tükeldasime. Pudistasime sefiiri kaussidesse. Me rullisime laime, et need pehmemaks läheksid ning siis läksime  kooli  sööklasse.  Praadisime  tiigerkrevette ning keetsime pastinaagi, et sellest teha püreed. Ning pärast saime hea maitsta. See jääb mulle igaveseks mällu. (Ketlin)

Söögiks olid tiigerkrevetid pastinaagi püree ja apelsinikastmega ning magustoiduks maasika-tomatisupp trühvlite ja jäätisega. Mulle maitsesid väga need toidud. (Kert Robin)

OMALOOMINGU LEIUNURK

Metsa roll minu elus

Vast kõik teavad, et eestlase lemmiktoiduks on teine eestlane. Antud fraasist võib jääda mulje, nagu oleksime halvustavad ja mittesallivad. Tõsi, enamasti nii ka on. Siiski leidub eestlaste vihmases ja hallis hinges asju, mis meid, erakmesilasi, ühe suure kärgperena elama paneb. Üheshingamine toimub näiteks laulu- ja tantsupeol ning iseseisvust puudutavatel tähtpäevadel. Need on aga üksikud hetked, mis tulevad ja lähevad. Mets, ürgne ja säilitamist väärt loodusväärtus, on aga püsivalt olemas, ühendades me rahvast päevast päeva ja aastast aastasse. Igal eestlasel on metsaga oma lugu, aga julgen väita, et minu oma on tavapärasest intiimsem.
Sattusin juba algklassides ihuüksi puude vahele kolama, avastama seda suurt ja tundmatut laant. Toona tundus mets mu jaoks üks hirmus paik. Hämaras kodu poole kõmpides ehmusin salapäraste praksude peale ning ootasin hirmuga hetke, mil puu tagant mõni kohutav monstrum välja hüppab. Olles nüüd aegamööda loodust tundma õppinud, tean, et iga hääle taga on mõni armas metsaelanik, olgu selleks siis välejalgne rebane või hõbekõrist musträstas, ning kartmiseks ei ole põhjust. Võin omast kogemusest öelda, et öine mets on üks põnevamaid paiku siin maamunal, sest just öötundidel ärkavad laaned unest. Alles siis läheb hirv noorendikku võrseid nosima, alles siis alustab kodukakk hiirejahti. Nagu auto, vajab ka inimene aeg-ajalt survepesu. Just seepärast, et küürida end puhtaks kõigest, mida pakub porine ja vihkamist täis igapäevaühiskond, käingi tihti metsas. Senise elu kõige meeldejäävama öö veetsin Järise rabamändide vahel. Olin tulnud tedrepulma, eesmärgiga öösel magada ja hommikul linde pildistada, kuid nagu tavaliselt, ei läinud kõik plaanipäraselt. Terve öö ma lihtsalt istusin ja kuulasin, mis metsas toimub. Kusagil  kaugel  männikunurgas  soristas öösorr, metskurvits kuulutas bassihäälselt oma territooriumi, rabast kostis tetrede kudrutamist. Tol ööl ei saanudki ma sõba silmale, kuid imekombel tundsin ennast hommikul vägagi väljapuhanuna. Minu jaoks on uni ja metsasviibimine samade tagajärgedega – olen puhanud.
Linn ja mets on omavahel seotud tihedamini, kui isegi arvata oskame. Elu neis käib samade põhimõtete järgi. Metsas on oma valitseja, nii nagu linnas linnapea. Teame, et kui tahame midagi saada, peame miskit ka vastu andma. Linnapeale piisab ehk valimistel õigete liigutuste tegemisest, metsalt saamine on aga juba raskem. Mina astun metsa kaitseks välja, toon metsaelu tavainimestele läbi piltide lähemale ning kutsun linnarahvast üles seda väärt elukeskkonda kaitsma. Olen ära teeninud selle kõige kõrgema juhi usalduse. Ilmselt on ta märganud, et käin metsas tihti ning mulle saab usaldada saladusi, ilma et neid kuritarvitaksin. Ainult looduse valitseja loaga on võimalik jälgida olematus kauguses metskitse oma talle puhastamas või näiteks põtra männikus punaseid pohli nosimas. Olen ääretult tänulik mulle usaldatud hetkede eest.
Mets on omaette olemise ja mõtisklemise koht. Looduseinimesena panen metsast paljut kõrva taha. Olen õppinud, et kõige nimel tuleb vaeva näha ning tööd teha. Pisikese vahtrana hämaras metsas kasvades tuleb kõigest jõust pingutada, et leida oma tee valguseni. Kui tahta kuhugi jõuda ning elu võimalustele silma jääda, tuleb massist erineda. Ei ole võimalik välja paista, kui kasvad ühe tavalise kasena kollases sügiseses kaasikus. Torkad silma ainult siis, kui kannad kaskede vahel vahtrana erkpunast leherüüd. Sealjuures ei tasu karta erineda, kõik ei saakski samasugused olla. Mille poolest on samblase tüvega jalakas imelikum kui kahe ladvaga mänd? Ega olegi. Igaüks on isemoodi ja see on tegelikult huvitav, rikastav.
Lisaks kaerahelbepudrule mängib minu suureks kasvamisel suurt rolli mets. Saan tema poole alati pöörduda, kui rahu, vaikust ja hingepuhastust vajan. Metsa tuleb hoida, sest tema aitab alati: õpetab, kuidas elus käituda. Ja käituda peab oskama, sest elukauge ja ebaviisakas inimene on samaväärne ahviga. Metsavanalt saame aga abi ainult seni, kuni ta valdused kindlalt juurtel seisavad...

Martin Vesberg, 10.C

Viimati uuendatud Teisipäev, 26 November 2019 17:10  
Bänner


Bänner