Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 625

Saada link Prindi PDF

 



15. oktoober 2019 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 625



KOLMAPÄEVAST KOLMAPÄEVANI

K  16.10   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.15 Kriisimeeskonna koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N  17.10   
16.00 Gümnaasiumi mälumäng
16.00 Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool

R  18.10   
Ettelugemise päev

19.-27.10    VAHEAEG 

E  21.10   
Klasside arutelud

T  22.10   
9.30 eesti keele ja ajaloo ainekomisjoni koosolek, õpetajate koolituspäev

K  23.10   
Klasside arutelud
L  26.10   
Vabariiklik õpioskuste olümpiaad

E  28.10   
Klassivanemate koosolekud
Direktsiooni koosolek

T  29.10   
Õpilasesinduse koosolek

K  30.10   
Ainekomisjonide esimeeste
koosolek

TÄNU TEGIJALE!

Klassiõpetajad — õpetajate päeva laada õnneloosi õnnestumise ja II korruse vahvate vitriinide kujundamise eest.
Eva Truuverk — meeleolukate meenutuste ja sisuka loengu eest Ettevõtlusnädalal.
Kehalise kasvatuse õpetajad — maakondliku teatekrossi võistkonna komplekteerimise ja eduka esindamise eest.

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  16.10     Liina Kohu. Septembrikuine Türgi
N  17.10    Direktsiooni info
R  18.10     Merle Prii. Eesti keele käsiraamatust
VAHEAEG
E  28.10    Viljar Aro
T  29.10    Arti Allmägi. Seadustest huvijuhi töös
K  30.10    Liina Kohu. KiVa baaskoolitusest
N  31.10    Direktsiooni info
R  01.11    Ingrid Martin. HEV-õpilaste Toetamisest

KOOLIJUHTIDEST MENTORITE KONVERENTSILT

Just selline konverents toimus Narva-Jõesuus 10. – 11. oktoobril. Saime teada, et üldse on selliseid mentoreid 63, neist Saaremaal Toomas Takkis, Tõnu Erin ja mina. Siiani on juhendatud kokku 79 algavat koolijuhti ja selleks on väidetavalt kulunud 2196 töötundi. Mul on olnud neli asist menteed e juhendatavat. Põhiettekandjateks olid Aavo Kokk ja Maarika Liivamägi. Mõlemad on nii omal alal kui mentorluses tipud. Aavo arutles mentorluse ja õpetamise erinevuste üle ja Maarika mentorluse parimatest külgedest.

Mõned märkmed konverentsist:
- tasub lugeda Jean-Paul Sartre raamatut „Iiveldus“;
- me ei saa muuta sündmusi, mis on meid puudutanud, kuid me saame muuta hinnanguid nendele sündmustele;
- üks paremaid mentor-mentee filme on „Finding Forrester“ (oli ka nädalavahetusel TV-s; ise olen seda juba kolm korda nautinud);
- et õpilane paremini õpiks, vajaks ta õpetaja tähelepanu;
- on koole, kes tegelevad mentorprogrammiga kolmandas kooliastmes — ehk  tasuks ühineda?;
- eeldamine on kõigi ebaõnnestumiste alus ...

Võiks ka jätkata, aga täna on meie jaoks hetkel kõige olulisem meie kooli uus nimi. Nimekonkursile tuli üle 170 ettepaneku umbes kuuekümne versiooniga.  Konverentsil oli muu hulgas kuulda, et näiteks Šotimaal on paljude koolide ja mõnede lasteaedade nimes sõna „akadeemia“. Saame mõelda, kuidas see õige välja valida. Esialgu on plaanis lähiajal hoolekogu, õpilasesinduse ja juhtkonna abil välja valida 12 nime, mis lähevad avalikule hääletamisele 6. novembrist. Kahevoorulise hääletuse lõpptulemusena loodame tekkiva põhikooli nime avalikustada 21. novembril.

Kohe-kohe on ka avalikustamiseks küps meie kooliremondi arhitektuurikonkursi tulemused. Aeg ruttab üha kiirenevas tempos...

Püüdkem kõige sellega kõik koos mõistlikult toime tulla.

Viljar Aro, koolijuht


INTERVJUU AINAR ÕUNPUUGA

Viimase paari aastaga on meie kooli lisandunud kenake hulk uusi õpetajaid. Antud rubriik võtab enda ülesandeks kogu kooliperele meie uustulnukaid tutvustada Smile Esimeseks intervjueeritavaks on ajalooõpetaja ja klassijuhataja väikemajas Ainar Õunpuu.


FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

1. Kust te pärit olete? Kuidas möödus teie lapsepõlv?
Ma olen pärit Kuressaarest, lapsepõlv möödus Rootsi tänaval. Kõik suved olen lapsest saadik veetnud Kesk-Saaremaal Tõru külas oma vanaema juures, kellega olin väga lähedane. Kahjuks lahkus ta eelmise aasta septembris väga ootamatult meie hulgast, kuid hingerahu saamiseks veedan kõik võimalikud vabad hetked vanaema kodus. See on koht, kus tunnen, et närv puhkab ning saab korraks argipäeva mured seljatada. Esimesed üheksa klassi käisin ma Kuressaare Vanalinna Koolis, kus olin kogu aeg ka autahvlil. Põhikoolis olen käinud erinevatel olümpiaadidel (sh ajaloo-olümpiaadil) ja olin üsnagi aktiivne õpilane.
Lisanduseks üks seik lapsepõlvest. Mäletan, kuidas tahtsin lapsena olla pidevalt tööde juures, mida vanemad tegid. Ema on rääkinud, et kui olin 3-4-aastane, mängisin maal liivakastis. Ema tegi süüa ja vanaema oli kaugemal põllul kartuleid võtmas. Ema jälgis, et mängiksin rahulikult liivakastis, kuid olin äkki kadunud. Selgus, et olin vahepeal pannud kummikud jalga ja läinud iseseisvalt vanaema juurde põllule. Ohtlik on anda ajaloolasele võimalus minevikust rääkida – ta võib seda tegema jäädagi :) .

2. Mis on teie seos Saaremaa Ühisgümnaasiumiga?

Kui ma Vanalinna kooli 2011. aastal lõpetasin, oli mul kindel plaan jätkata õpinguid Saaremaa Ühisgümnaasiumi loodussuunas. Kuna põhikoolis läks ka bioloogia hästi, siis tundus see õige valik. Klassijuhatajaks oli Sirje Kreisman, kelle soe suhtumine enda klassi tegi koolipäevad meeldivaks. Tema kirjanduse tunnid olid lahedad ja huvitavad.

3. Kes oli teie lemmikõpetaja kooliajal? Miks?
Õpetajaid, keda esile tuua, on mitu. Saaremaa Ühisgümnaasiumi ajast saan lisaks Sirje Kreismanile veel välja tuua ajalooõpetaja Urmas Kiili, kelle ajalootunnid olid kaasahaaravalt esitatud. Loomulikult on iga õpilase jaoks oluline tema esimene õpetaja. Algklassides oli minu (klassi)õpetajaks Aimi Kirsch, kes oli toona minu jaoks suur autoriteet. Tema tundide selgus ning piisav rangus ja sõbralikkus näitas, et õpetaja jõuab iga õpilaseni. Kui õpilasel tekkis mure, võis julgelt tema poole pöörduda.

4.  Mis on teie suhe ajalooga?
Ajaloo juurde suunas mind õpetaja Luule Lahe, kes mind 6. klassis olümpiaadile saatis. Ajaloo huvi pärineb mul vanaema juttudest, kellelt ma väikese poisina uurisin tema vanavanemate ja lapsepõlve kohta. 8. klassis alustasin oma kodukoha ja suguvõsa ajaloo uurimise ja vanade fotode talletamisega. Äärmiselt suur roll oli selles mu vanaemal, kellelt sain väga palju väärtuslikku infot. Temata oleks enamik fotodest anonüümseks jäänud. Ajaloohuvi kinnistas gümnaasium, mistõttu astusin Tartu Ülikooli ajaloo erialale. Bakalaureuse astmes olin üldajaloo ja uusima aja erialal. Seejärel tuli aasta kaitseväeteenistust: läbisin 11 kuud SP vahipataljonis. Magistrikraadi omandan praegu Tartus Eesti ajaloo erialal, kus käin üle nädala nädalalõppudel. Kui läheb kõik plaanikohaselt, siis kaitsen suvel magistritöö.

5. Millal otsustasite õpetajaks hakata?

Õpetajaks saamise plaane olen küll varem mõttes mõlgutanud, kuid ülikooli minnes hakkas tüütama küsimus, kui olin eriala nimetanud — „hakkad õpetajaks või?“ Ikka tahtsin tõestada, et on olemas arhiivid ja muuseumid, kus saab ajaloolane edukalt hakkama. Pööre õpetajaks tulla tuli kevadel, kui nägin, et SÜG vajab ajalooõpetajat. Esialgu kahtlesin, kas  kandideerin, kuid sugulased, sõbrad ikka soovitasid. Nii ma 29. mail töövestlusele jõudsin.

6. Mis töökoha oleksite valinud, kui õpetaja ametit ei eksisteeriks?

Kui poleks õpetaja ametit, oleksin ilmselt arhivaar arhiivis või koguhoidja muuseumis, eriti pakub huvi fotokogu.

7. Kuidas kommenteerite oma esimest kuud siin? Kas teid on senimaani midagi üllatanud?
Esimene kuu SÜG-is on möödunud ikka väga kiiresti. Õpetajana tundub, et päevad lähevad justkui kiiremini — kõiki plaanitud tegevusi tunnis käsitleda alati ei jõua. Nüüd hakkan nii mina kui ka õpilased olukorraga harjuma ning teatud töörütm hakkab välja kujunema. Samas on töömaa veel üüratu — paljuski tuleb ise mõelda, mida ja kuidas käsitleda. Üks igapäevane katsetamine käib pidevalt. See, mis ühe klassiga töötab, ei pruugi sobida teisele klassile. Mõneti on üllatanud õpilaste kavalus.

8. Kas tahaksite jätkata õpetajana  ja klassijuhatajana?
Hetkel arvan küll, et tahan jätkata õpetaja ja klassijuhatajana, kuna see aasta on suuresti sissetöötamisaasta ja seetõttu ka töömahukam. Järgmistel aastatel on mul juba endal ainekavast parem ülevaade ning saan end juba parandada ja otsida juurde põnevamaid ülesandeid. Selleks, et asi tööle hakkaks, on vaja aega ning üks aasta pole selle jaoks kindlasti piisav. Samuti oleks keeruline ka õpilastel, kes peaksid hakkama uute nõudmistega ja õppekäsitlusega harjuma.

9. Kas teil on hobisid?
Minu hobid on seotud nii ajaloo kui ka maakohaga. Suvel esitlesin koduküla vanemate fotode interaktiivset kaarti, mis on töömahuka protsessi üheks väljundiks. Seega saan ühe hobina nimetada kodukülaga seotud vanade fotode talletamist ja kogumist, kaardistamist.
Vabad hetked veedan maakodus, kus leidub alati mingit tegevust aiamaal või õues. Aeg-ajalt on siis ka selliseid päevi, kus polegi aega mõnda nutiseadet kasutada.

Ainar Õunpuud küsitlesid
Oto Pruul ja Markus Kivi, 12.C

LOODUSHUVILISTE ÕPPERETK SOOMAALE



Septembrikuus viidi meie kooli loodusteaduste vabariigi TOP 10 Soomaale väikesele õppereisile. Tarkust jagasid meiega õpetajad Mart Mölder, Inge Vahter, Merike Kuldsaar ja Anne Teigamägi ning seltsi hüppas ka äge bussijuht Silver Õun.

Jõudes Soomaa Rahvusparki, käisime esimesena läbi kopraraja. Võimas oli näha seda, kui kõrgele tõuseb sealkandis vesi viiendal aastaajal ning kuidas näeb välja kobraste elupaik. Trotsides äikest, rahet, vihma ja tugevat tuult, võtsime suuna kanuuretkele. Kanuusõidul rääkis meile giid lammimetsast, mida käisime vahepeal kaldale astudes vaatamas ning näitas meile ka suurt ja võimsat tamme, mis tema väitel on umbes. 300 aastat vana. Pärast paaritunnist aerutamist olid nii mõnelgi kindas augud ja käed kergelt villis. Vaatamata sellele olime uhked endi üle, et suutsime rohkem kui 10 km pikkuse kanuumatka rõõmsalt lõpetada. Pärast matka tegime lähemalt tutvust veel Riisa rabaga ja vaatasime muudki huvitavat.

Kokkuvõttes pani Mart oma huumorisoone täies võimsuses tööle ning nalja sai ka teiste poolt. Küll oli esimeses külapoes elekter ära just kõige vajalikumal hetkel, kes kukkus kanuult maale astudes võssa, kes astus kanuule sisse minnes jalgupidi vette ja tehti muidki vees hullamisi.

Peale väsitavat päeva saime kinnituse, et Soomaa on ülimalt ilus ja ääretult armas paik, kus jõe peal sõites tutvud imelise loodusega ja erinevate pinnavormidega ning mis kõige olulisem, vedas kõige tähtsamal hetkel ilmaga ning kõigil oli väga lõbus ja mõnus olla.

Aitäh selle imelise kogumuse ja ägedate emotsioonide eest, kallid õpetajad! Eriline tänu õpetaja Anne Teigamägile, kes selle vahva sõidu organiseeris, ja tänu ka Saaremaa vallale, kes sõidu rahastas.

Kennet Puiestee, 8.A klass

UUT KIRJANDUST RAAMATUKOGUS

03.10.2019

A. Savi Koolirahva välimääraja (humoorikas pilguheit koolitöötajate võluvasse, pühendunud ja sõbralikku maailma, kus lihtsalt ja illustratiivselt kirjeldatakse koolis töötavaid inimesi) Studium, 2019

D. Hudson
Spetsiifilised õpiraskused (käsitlemist leiavad: du?sleksia, du?skalkuulia, du?sgraafia, du?spraksia, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, autismispektri häire, obsessiiv-kompulsiivne häire) Studium, 2019

R. Winston
Aita oma lapsel suureks saada. Teismeea avameelne teejuht (raamat on abiks ja toeks teismelistele ja nende vanematele) Koolibri, 2018

Parimad asjad maailmas on tasuta. Säästliku rändaja teejuht (884 vaatamisväärsust ja elamust 65 paigas üle maailma: arvukalt vihjeid ja soovitusi, kuidas reisil raha kokku hoida ja mida kogeda) Koolibri, 2018

Põnevad teaduskatsed (raamatust leiab noor teadushuviline juhiseid üle 100 katse tegemiseks ja põnevate asjade meiterdamiseks. Rakett 69 soovitab!) Koolibri, 2017

K. Muldma
Laulupai läks rändama (laulik on mõeldud väikestele ja suurtele muusikasõpradele) KB,2015

J. Liiv
Keemia õhtuõpik (see ei ole klassikaline kooliõpik - pigem teejuht neile, kes sooviks keemiat iseseisvalt (taas)avastada ja tõestada, et tegelikult on keemia elegantne, lihtne ja loogiline) Hea Lugu, 2018
Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus (Eesti Ornitoloogiaühing, 2018)

ÕPPEKIRJANDUS:
K. Kubri Kas oskad? Töölehed 1, 2, 3.klassi matemaatikateadmiste hindamiseks (Koolibri, 2017-2019)

T. Kaljas
Kas tead? Matemaatika kontrolltööd 4. klassile (16 kontrolltööd, A-B variant) Koolibri, 2018

Ü. Lees Arvuta, värvi, nuputa : 1, 2, 3. klassile (32 matemaatika töölehte on kasutamiseks lisamaterjalina algklassides matemaatika tunnis. Igasse koolinädalasse on mõeldud üks tööleht) Koolibri, 2019

R. Reinup
Matemaatika tööraamat 4. klassile : Õpikut ja töövihikut ühendav õppematerjal : SÜGIS
(lihtne struktuur, lõimitud teiste õppeainetega, kodused ülesanded tööraamatu lõpus jne.) Maurus, 2019

A. Mund
Johannese harjutuskool : Võõrsõnavara vihik. 10.klass (Koolibri, 2019)

N. Katt, M. Saar
Keemia õpik 8. klassile + töövihik; Keemia õpik 9. klassile + töövihik (Maurus 2018)

P. Ratassepp
Eesti keele reeglid põhikoolile (Avita, 2017)
Matemaatika seinatabelid õpiabiks I-II kooliastmes + jaotvara õpilasele (komplekti kuulub 18 seinatabelit) Studium, 2018
Eesti keele seinatabelid õpiabiks I-II kooliastmes + jaotvara õpilasele (komplekti kuulub 12 seinatabelit) Studium, 2018

Kristina Kalf
Lauamäng "Sõbralik kaaslane" (käsitleb erinevaid kiusamissituatsioone; võimaldab arutleda võimalike põhjuste üle, miks kiusamisolukorrad tekivad, rääkida oma tunnetest jne. Mäng on abiks kõikidele lastega tegelevatele täiskasvanutele) Studium, 2017   NB! Saaremaa autor!

K. Poom
Lauamäng tujude ja tunnete mõistmiseks ning iseloomu kirjeldamiseks (sobib koolieelikutele ja nooremale koolieale. Mängu mängimine kaaslastega või pereringis on hea võimalus lahti rääkida tunded ning arutada negatiivsete ja positiivsete käitumisviiside üle) Studium, 2017

ILUKIRJANDUS:
J. Jonasson Saja ühe aastane, kes mõtles, et ta mõtleb liiga palju (Varrak, 2019)

A. Vahing
Eestlanna Pariisis (romaan puutub servapidi kokku filmiga “Eestlanna Pariisis”, kuid on siiski omaette tervik, keskendudes eelkõige sellele, mis oli enne Anne ja Frida kohtumist) Menu Kirjastus, 2012

L. Allnutt
Taevas kuulub meile (lugu isast ja tema väikesest pojast ja ning armastusest, mis ei tunnista piire) 2019

Iivi Jakobson, raamatukogu juhataja


Viimati uuendatud Teisipäev, 15 Oktoober 2019 15:35  
Bänner


Bänner