Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Sügis

Saada link Prindi PDF

 

Sügis

 

On rahulik laupäeva pärastlõuna. Õues jalutades tunnen hallist taevast kukkuvat vihmapiiska. Kisub jälle sajule. Suurem ladin pole veel kohale jõudnud, nii et võtan uduvihmas varju poole kõndimist rahulikult. Antud momendil võtan ma kogu oma elu just nõnda- rahulikult.

Miski ei tundu nii suurt olulisust ja pakilisust omavat kui muidu. Ühtlaselt hülgekarva taeva poole vaadates ja kergelt jahedat sügisõhku hingates tunnen vaikselt hinge hiilimas õrna tunnet. Emotsiooni, mis on korraga nostalgiline ja värske, melanhoolne ja optimistlik. Tunne on iseloomult küll veidi nukker, aga siiski nimetaks ma teda pigem positiivseks. Tekkinud peaaegu härras olek paneb mind tõeliselt momenti austama. Tundub, nagu hall sügispäev oleks just kõige ilusam vaatepilt, mida Eesti loodus meile näha annab.

Ja siis sama ootamatult, kui see algas, hakkab tunne hääbuma. Mõnus nukrus, mis oli mind pannud hetkeks maailma hallivarjundeid ilusamatena nägema, varsti kaob. Elu võtab jälle palju objektiivsema ja külmema varjundi. See tunne, mis ainult sombusel sügispäeval külla tuleb, peab juba lahkuma.  Ei taha teda minema lasta, aga tean, et midagi pole teha. Moment on möödas. Varsti on tunne kadunud ja alles vaid elu argisus. Siiski jääb mind saatma mälestus. Meenutus nostalgilisest ja optimistlikust nukrusest, mis aitab rõõmu tuua halli sügisesse.


Vootele Mets, 11.C

 
Bänner


Bänner