20. juuni 2019 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 618

ÕNNITLEME!

18. juuni õppenõukogus anti välja lõppeva õppeaasta Vikerkaare ja Virmaliste preemiad.

Vikerkaare preemia üllatava, eneseületava erakordse töö eest õpetajate hulgas:
Sirje Paakspuu
Jaanika Kask
Liis Ojasaar
Triin Vallsalu
Indrek Peil
Mia Rand
Inge Vahter   

Virmaliste preemia saajad eneseületava ja erakordse töö eest teenistujate hulgas:
Anne Talu
Karin Napp
Ülle Müür
Taimi Sepp
Kalmer Ait

AKTUSEKÕNED NELJANDIKELE, ÜHEKSANDIKELE, GÜMNASISTIDELE

AKTUSEKÕNE NELJANDATELE KLASSIDELE 11. juunil 2019

Lugupeetud Saaremaa Ühisgümnaasiumi algkooli lõpetajad, emad-isad, õpetajad. Täna juba kahekümnekolmandat aastat on meie suure kooli esimeseks lõpuaktuseks meie kõige nooremate lõpuaktus. Seekord on neid kokku 51: 4.a-s 20, 4.b-s 25, 4.c-s 4, 4.e-s 1 ja 4.ü-s 1.

Aitäh teile, emad, aitäh teile, isad, aitäh teile, õpetajad! Teie koostöö vili on siin -  neist autahvlile kantakse 31 (ja neist omakorda 7 on ainult viielised):

Viitele õppisid:
4.a Elenor East, Tuule Kalamees, Annabel Porss
4.b Luise Ling, Sofia Sevostjanov, Britta Truu, Siim Vatsfeld
Lisaks kantakse kooli autahvlile: 4.a Eliise Heinmaa, Ron-Romek Kask, Lenna Koovisk, Lisette Milpak, Maribel Müürisepp, Rihanna Nõgu, Bianca Marie Rannama, Gendra Sepp, Gerlin Toome, Markus Trei, Ingrid Vaher
4.b Elizabeth Kelder, Elsa Marie Kirs, Karola Kuldsaar, Liis Lutter, Anett-Merili Moring, Lysandra Muld, Liisa Nõmm, Grete Paju, Daniel Piht, Raul Pääsukene, Oliise Saarlaid, Carlos Püüding, Anastasia Väin
Õppenõukogu kiituse saavad neljadele-viitele õppimise eest:
4.a Steven Roosioks, Hubert Spitsõn, Anette Vah?tein
4.b Lisandra Parbus, Mattias Kobin, Ragnar Õige

Olete koolis teinud just seda, mida ka kooli motoks olev lause rõhutab „Sapere aude e Söanda olla tark“. Järgmine kooliaasta on teile suurte muudatuste aasta, kus seda kogutud tarkust vaja läheb, sest peaaegu kõik on teisiti - enamik teist saavad uue klassijuhataja, kes õpetab vaid üht õppeainet; saate palju uusi õpetajaid; küllap muudki uut, huvitavat ja ehk ka segadust tekitavat ...

Aga ärge kaotage pead, püüdke ikka jääda iseendaks. Juba kolm aastat olen algkooli lõpetajatele rääkinud loo, mis sobib täna ka teile:
Elas kord kuningas, kes kord aeda astudes nägi, et kõik puud, põõsad ja lilled on närbumas. Tamm kaebas, et ta sureb, sest ei suuda olla sama kõrge kui mänd. Mänd kurtis, et ei suuda kasvatada viinamarju nagu viinapuu. Too oli aga ahastuses, et tal polnud selliseid õisi nagu roosil ... Vaid üks lill rõõmustas oma värskuse ja iluga. Kui kuningas küsis, miks ta nii õnnelik on, vastas lill: „Mind istutati ju sellepärast, et ma rõõmu pakuks. Seepärast ma tunnen, et ma ei saa olla keegi muu kui ma olen. Ja sellisena püüan anda endast parima.“
Ära kuulu nende hulka, kes teevad kõike teiste heakskiidu nimel. Tegelikult austavad inimesed neid, kellel on oma arvamus je kes ei püüa elada kellegi teise elu. Ja leia üles oma õige Mina... Üks  vana  indiaanlane  õpetas  lapselast: „Pane
tähele, igas inimeses käib võitlus, mis sarnaneb kahe hundi võitlusega. Üks hunt sümboliseerib kurjust (kadedus, armukadedus, ihad, valed jne), teine hunt sümboliseerib headust (rahu, armastus, lootus, truudus jne). „ Vanaisa sõnad avaldasid väikesele indiaanipoisile sügavat muljet, ta jäi mõttesse ja küsis siis: „Aga, vanaisa, kumb hunt lõpuks võidab?“ Vana indiaanlane naeratas. „Alati võidab see hunt, keda sa toidad.“

Täna algab pikisilmi oodatud suvevaheaeg. Saab lõppematult magada ja siis veel magada ja siis jälle magada. Küllap sügisel taas kohtudes saame rääkida, mida kõike huvitavat veel teha jõudsime. Kindel on see, et te kõik kasvate nii jõult kui vaimult, aga, nagu juba öeldud, püüdke iseennast selles muutumises mitte ära kaotada.

Kaunist suve kõigile.

AKTUSEKÕNE ÜHEKSANDATELE KLASSIDELE 19.06.2019

ARMSAD PÄEVAKANGELASED, KALLID ÕPETAJAD, LUGUPEETUD LAPSEVANEMAD, KÕIK AKTUSELISED!

Tänastel lõpetajatel on see juba teine lõpuaktus selles koolis ja kolmandat enam ei tule, sest sügisel alustavad kümnendad klassid lõpetavad kooli juba uues riigigümnaasiumis. Esimene kord oli eismene lahkuminek – siis küll mitte klassikaaslastest, küll aga oma klassijuhatajast 4. klassi kevadel. See oli umbes see vanus, kui te tahtsite võimalikult kiiresti kuueteistaastaseks saada. Üks teiesugune poiss sai tollal ühelt võlurilt köiejupi koos teadmisega, et seda sikutades muutub kohe vanemaks. Poiss tõmbas köit ja oligi kuueteistaastane. Siis märkas ta oma vistrikke, tõmbas köit ja oli äsja kahekümne kaheseks saanud värske naisemees, kel peres ka väike laps. Abielupaari majanduslik olukord oli kehv ja noormees oli veendunud, et köit sikutades ootavad ees paremad ajad ... Ja nüüd oli ta kolmekümnene, juba pisut karjääri teinud mees, kuid tema töö ei meeldinud talle. Ta sikutas jälle köit – ja oli juba direktor. Rahaline seiski polnud kõige halvem. Raskusi oli vaid kahe teismelise tütrega, kellel olid vahetpidamata külas sõbrad ja sõbrannad ning
kogu aeg tümpsus majas vali muusika. Mees igatses, et saaks kordki naisega kahekesi rahus olla. Üks köietõmme – ja nüüd muretses ta töökoha kaotamise pärast, mis teda ähvardas. Ta ootas pikisilmi pensioni. Köis aitas ja ta oligi pensionil. Kahjuks seisis tal nüüd ees tõsine südameoperatsioon. Muretsedes selle pärast, kuidas operatsioon läheb, sikutas ta veel kord köit ... ja leidis end lebamas pilkases pimeduses puust kastis.

Armsad noored. Igas eluperioodis on omad erakordsused, omad õnnepäevad ja omad katsumused, mida läbi elades ja ületades saab vastu minna veelgi paremale tulevikule. Seepärast soovingi – nautige tänast päeva!

Millest siis saame teie puhul tänasel pidupäeval rääkida?
Teid on täna siin 47. Aitäh teile, et suutsite ja järgisite ka oma kooli juhtmõtet „Sapere aude – söanda olla tark“.

Kiituskirjaga lõpetab põhikooli  Voldemar Kirss 9.b.

Lisaks temale kantakse autahvlile järgmised õpilased:
9.a: Mihkel Keso, Annaliisa Lepik, Carl-Juhan Meri, Astrid Rei, Kert Tartes, Martin Vesberg, Triinu Vipre
9.b: Paula Aarnis, Cathrin Benita Poopuu, Otto Tuuling

Õppenõukogu kiituse saavad:
9.a: Eliise Kask, Sandra Kukk
9.b: Emma Kirs
Lõpueksamid suutsid ainult viitele teha:
9.a-st Mihkel Keso, Annaliisa Lepik, Carl-Juhan Merik, Martin Vesberg
9.b-st Paula Aarnis, Voldemar Kirss, Cathrin Benita Poopuu

Tänukirja aktiivse töö eest klassivälise elu organiseerimisel saavad Eliise Kask ja Martin Vesberg 9.a-st ning Cathrin Benita Poopuu ja Voldemar Kirss 9.b-st.

Neli teist olid kutsutud ka vallavanema vastuvõtule. Selleks paluti klassijuhatajatelt kahelauselisi iseloomustusi. Kooli põhikooli osa aastaõpilase  ja  ülekoolilise  Teaduse  Top 10
võitja Voldemar Kirsi kohta sai vastuvõtul kuulda, et ta on mees nagu kalju - alati kindla käega, kas siis klassivanemana, keemiakatseid tehes või matemaatikaülesandeid lahendades. Ükski vastus pole vale, kõik katsed tulevad välja ja klass on kindlal kursil.

Ka Teaduse Top 10-sse jõudnud ja ühtlasi kooli kõige pikema huvitegevuse tunnistuse omaniku Martin Vesbergi kohta kirjutas klassijuhataja, et ei ole asja mida Martin ei oska - ta laulab, näitleb, etleb, mängib klaverit, kitarri ja saksofoni, tantsib, purjetab, pildistab, teeb videoklippe Osoonile ja lisaks õpib ka veel tublisti. Kui talt küsida, et millal ta ka puhkab,  siis vastuseks on tulnud, et minnes kell neli hommikul metsa pildistama sealseid varaseid ärkajaid!

Kooli Kultuuri Top 10-sse jõudnud Cathrin Benita Poopuu  kohta sai teada, et ta on tüdruk kui tulesäde, kes hoolitseb üksi kogu eeskava eest - ta laulab, mängib pilli ja näitleb. Ja kui keegi veel pärast kuulata jaksab, võib ta rääkida pikalt Saaremaa puukidest.

Ja veel. Kui kusagil on vaja Öige Saarlase etaloni, siis võiks selleks välja pakkuda Otto Tuulingu. Rahulik ja tasakaalukas, lärmi ei löö, käib vaikselt läbi mitusetu olümpiaadi ja võidab ka.

Küllap võib igaühest teist rääkida nii mõndagi. Ja küllap nii teie ise, kui teie vanemad ja õpetajad teavad, mida kõike oleks veel võinud teha. Aga nagu öeldud – nautigem tänast, kus koos on vaid ilu ja tarkus. Aitäh teile, emad-isad ja õpetajad. Juba homme saame kõik koos edasi minna – ikka üksteisega arvestades, hoolides ja armastades ning päris kindlasti ette tulevatest vigadest üha paremini õppides.

On SÜG100 juubeliaasta ja jätkub meie riigi sajanda juubeli tähistamine. Meie kooli eelmisel aastal üllitatud luulekogus „SÜGi ÕPILASTE 100 LUULETUST MEIE KALLI KODUMAA SAJANDAKS SÜNNIPÄEVAKS“ on lausa kümme luuletust teie lennult. Valisin sealt välja Annaliisa Lepiku „Minu maa“:

Mu jalge all on pehme rohi,
mu juukseid paitab tuul.
Jõesängis voolab puhas vesi

ja metsas õides puud.
Meres on soolane vesi,
mis karge ja jahutav.
Sügisel rohkelt on vilju
ja talvel paks lumi on maas.
Just sellist loodust ma tahan,
just selline Eesti on hea.
Siin meie kallis kodu
ja me kõigi isamaa.

Oma maad ja oma riiki te armastate. Kui suudate armuda ka õppimisse, jõuate elus kaugele

Lugupeetud lõpetajad.
Meie ühise kooli põhieesmärk on: „Traditsioonidel põhineva innovaatilise gümnaasiumina valmistada ette õpilasi edasiõppimiseks,  elukestvaks õppeks ja õnnelikuks eluks kiiresti muutuvas globaliseeruvas maailmas.“ Ärge olge tean-kõike-suhtumisega, vaid olge selle asemel rumalad ja õpihimulised. Tõeline tarkus ei väljendu teadmistes, vaid tulemustes. Ja säilitage eneses lapselik lihtsus, siis saate õnnelikuks.

Tean, et paljud teist jätkavad omas koolis, et saada veelgi enam ettevalmistatud veelgi õnnelikumaks eluks. Võtke siis oma tunnistused endale ööseks kaissu ja ärgates triikige ära, sest juba homme hommikul ootab kooli sekretär teie dokumente gümnaasiumis jätkamiseks. Ja kes lähevad muudele „jahimaadele“, siis mingu teil seal kenasti.

Kena pidupäeva kõigile!

AKTUSEKÕNE 12. KLASSIDELE 20.06.2019

ARMSAD SAJA ESIMESE LENNU LÕPETAJAD, KALLID ÕPETAJAD, LUGUPEETUD LAPSEVANEMAD, KÕIK AKTUSELISED!

milleks eesti
küsis eikeegi kui nägi
kolmekorruselist majatäit pagulasi
ja hümnita uusaastat
kui kuulis kuidas
vabandatakse enne andeks palumist
ja valitsuses võidu tagasi astutakse
kui veendus et
naaber niidab muru vaid laupäeva hommikuti
ja tartu maratoni jälle ei toimu
kui avastas et
keskmine elu on alla harju keskmise
ja mees saab kahe naise palka
kui armastas
kõige üle vinguda
aga kõike veel rohkem armastada

Just nii kirjutab 12.c klassi õpilane Karl Hendrik Tamkivi meie kooli eelmisel aastal üllitatud luuleraamatus „SÜGi õpilaste 100 luuletust meie kalli kodumaa sajandaks sünnipäevaks“. Sada luuletust, meie oma riigi sajas sünnipäev, meie kooli sajas sünnipäev – see paneb mõtlema – nii oma suuruses kui sügavuses ...  

Eilsel põhikooliaktusel rääkisin võlurist, kes kinkis väikesele poisile köiejupi, millest tõmmates oli võimalik vananeda. Seda ta tegigi alati, kui mingi mure tekkis ja see lugu ei lõppenud hästi. Sellega seoses aga tuli mul meelde üks teine lugu, kus tuntud meditatsioonigurult paluvad stressi, ajapuuduse ja kohustuste koorma all vaevlevad kuulajad selgitust, kuidas tal õnnestub hoolimata paljudest toimetustest ja tihedast ajakavast end vaimselt koondada ja sisemist rahu säilitada. Õpetaja vastas: „Kui ma seisan, siis ma seisan, Kui ma kõnnin, siis ma kõnnin. Kui ma istun, siis ma istun. Kui ma söön, siis ma söön. Kui ma räägin, siis ma räägin. Kuulajad ei saanud aru: „Seda teeme ju meie ka“. Õpetaja vastas: „Te eksite. Kui te istute, siis te juba seisate. Kui te seisate, siis te juba jooksete. Kui te jooksete, siis te olete juba kohale jõudnud.“

Nüüd olete juba ametlikult täiskasvanud, aga ärge kiirustage veelgi vanemaks saamisega ... Christian Blond ütleb: „Ära kasva suureks – ainult siis saad olla õnnelik ja täita oma unistused.“ Tema raamatu peatükkide pealkirjadeks on näiteks järgmised mõtted:
- Täiskasvanud on arad, lapsed julged;
- Täiskasvanute fookus on hajutatud, lapsed on pühendunud;
- Täiskasvanud on ahned, lapsed tänulikud;
- Täiskasvanud lepivad olukorraga, lapsed hakkavad jonnima;
- Täiskasvanud näivad avatud, lapsed on tõeliselt avatud;
- Täiskasvanud manduvad, lapsed otsivad arengut;
- Täiskasvanud sulanduvad, lapsed jäävad iseendaks;
- Täiskasvanud väldivad riske, lapsed otsivad põnevust;
- Täiskasvanud konkureerivad, lapsed ajavad oma asja;
- Täiskasvanud ei lollita, lapsed lollitavad;
jne,  jne.
Kui viimati nimetatud peatükist rääkida, siis tõepoolest – täiskasvanute poolt põlatud lollitamine avab tegelikult meie meeled, muudab meid lõbusamaks ja me suudame olla loomingulisemad. Ka üldiselt täiskasvanulik ja konservatiivne ärimaailm on hakanud lollitamises nägema konkurentsieelist. Hakka lollitama nagu laps, nii vallandad sa endas tõelise loovuse ja leiad rasketele probleemidele sedavõrd geniaalseid lahendusi, millest täiskasvanulikult suhtudes võiksid vaid unistada. Lollitamine on kättesaadav aga ainult enesega rahul olevatele täiskasvanutele – selleks pead sa iseendaga hästi läbi saama ning ennast piisavalt austama. Sest kui sa mängid lolli, siis tähendab, et sa julged demonstreerida enda rumalust ja avada ennast mitteasjalikust, lapselikust ja samas ka lahedast küljest. Seega – suutkem end ka vabaks lasta, meie kõik, ja toitkem last iseendas.

Teie, Saaremaa Ühisgümnaasiumi 101. lend on 57-liikmeline.
Gümnaasiumi lõpetavad kuldmedaliga:
Jutta Loviisa Juht 12.c
Karl Hendrik Tamkivi 12.c

Hõbemedaliga lõpetab Katrin Kurvits 12.b

Lisaks neile kantakse kooli autahvlile:
12.a: Liis Keel, Marleen Nõu, Aile Saar
12.b: Karmel Kikas
12.c: Artur Fredrik Alpstål, Diana Alt, Viljar Altermann, Karl-Alder Kuivjõgi, Elo Nõmm, Mihkel Rasu, Jass Saarkoppel, Petrik Saks, Emma Siigur, Anna-Maria Süld, Kristiina Veskimeister

Õppenõukogu kiituse neljade-viitega tunnistuse eest saavad
Sander Suurna 12.b ja Triinu Jakson 12.c

Juba kolmandat aastat toetab hetkel Eestist väljaspool  elav  meie   kooli   mate-füssi   1999.
aastal 81. lennus lõpetanud Janika Kolk meie parimaid lõpetajaid oma tulevikustipendiumiga. Ühtlasi on ta palunud rõhutada: „Kui teil elus hästi läheb, ärge unustage teisi heategudega tähele panna“. Janika kirjutab veel: „Saaremaa Ühisgümnaasiumil oli ja on minu elus eriline koht. Siit koolist oleme saanud lisaks väga heale haridusele ja iseseisvale mõtlemisvõimele kaasa ka eneseusu, ambitsioonid ja tugeva ühtekuuluvustunde. Mul on hea meel, et saan selle aasta kõige tublimatele lõpetajatele tuleviku suurteks tegudeks omalt poolt pisut hoogu anda. Soovin tänastele gümnaasiumilõpetajatele kõrget lendu!“ Just praegu kantakse tema rahasaadetisest iga kuldmedalisti pangakontole 1000 eurot ja hõbemedalistile 500 eurot. Kindlasti on Janika ära teeninud ühe suure ja sooja tänuaplausi.

Mitmete Kuressaare firmade poolt toetatavad 300-eurosed preemiad saavad järgmised lõpetajad:
Smidt Metalli toetatav P. H. von Frey nimeline matemaatikapreemia – Kristiina Veskimeister 12.c
Luksusjahi toetatav F. Heinmetsa nimeline füüsikapreemia – Anna-Maria Süld 12.c
Seelighti toetatav P. Saagpaku nimeline inglise keele preemia – Liisa Veliste 12.a
Installatsiooni Kompanii toetatav O. Timmase nimeline kunstipreemia – Annika Luhaäär 12.c
S-Linki toetatav A. Uustulndi nimeline kirjanduspreemia – Karl Hendrik Tamkivi 12.c
Klotoidi toetatav parima sportlase preemia – Jass Saarkoppel 12.c
Siim Ehituse toetatav Kultuuripreemia – Jutta Loviisa Juht 12.c
Gelomi toetatav Keskkonnapreemia – Karl Hendrik Tamkivi 12.c
Proeksperdi toetatav arvutipreemia – Artur Fredrik Alpstål 12.c    

Lisaks veel Peter Heinicheni 100-eurone saksa keele preemia – Aile Saar 12.a ja Kuressaare lionsklubi 250-eurone stipendium hoolimise ja toetamise eest – Elo Nõmm 12.c

Tänuaplaus kõigile toetajatele. Preemiad kantakse just praegu premeeritute pangaarvetele.

Riigieksamid on seljataga. Eesti keeles olid parimad Karl Hendrik Tamkivi – 95 punkti ja
Jutta Loviisa Juht – 92 punkti. Kooli keskmisega 74,9 ületasite tunduvalt riigi keskmist 62. Veelgi paremad olite inglise keeles, kus lausa 85 punktiga olite paremad riigi keskmisest 71,8. 90 või rohkem punkti said lausa 20 teist: Annemai Sepp – 99, Katarina Keerd – 98, Karl Hendrik Tamkivi – 98, Karel Noormägi – 97, Liisa Veliste – 97, Diana Alt – 97, Petrik Saks – 97, Sander Truu – 97, Markus Toomsalu – 96, Jutta loviisa Juht – 96, Marleen Nõu – 95 jne, jne. Teie kitsa matemaatikaeksami keskmine 62,2 ületas mäekõrguselt riigi keskmist 36.4. Parimateks olid siin Annemai Sepp – 92 ja Jürgen Truu – 92. Ka laia matemaatikaeksami tulemusega 71 punkti ületasite tunduvalt riigi keskmist 51,1. Parimaid nimetades saab alustada seekord sajast punktist: Kristiina Veskimeister – 100 (Saaremaa Fond tunnustab teda 120-eurose pangaülekandega), Diana Alt – 98, Jutta Loviisa Juht – 98, Sander Õispuu – 97, Artur Fredrik Alpstål – 96, Garel Muul – 94, Viljar Altermann – 92, Mihkel Rasu – 92, Karl Hendrik Tamkivi – 92. Meie kuldmedalistid on tõepoolest kuldsed, sest nii Jutta Loviisa kui Karl Hendrik suutsid kõik riigieksamid üle 90-punktilisele tulemusele teha.

Aineolümpiaadidel maakonna esikolmikusse või lõppvooru jõudjad on kolme aasta jooksul olnud:
Karl Hendrik Tamkivi – bioloogia, keskkonnaalased uurimistööd, keemia, geograafia, esseekonkursid, retsensioonivõistlused;
Diana Alt – bioloogia, matemaatika, keemia, keskkonnaalased uurimistööd;
Petrik Saks – geograafia, ajalugu, inglise keel, ühiskonnaõpetus;
Annemai Sepp – emakeel, inglise keel, lingvistika;
Katrin Kurvits – bioloogia, lingvistika, ühiskonnaõpetus;
Liisa Veliste – emakeel, inglise keel;
Triinu Jakson – keemia, lingvistika;
Jutta Loviisa Juht – emakeel, inglise keel;
Elo Nõmm – bioloogia, keskkonnaalased uurimistööd;
Kristiina Veskimeister – matemaatika, füüsika;
Katarina Keerd – geograafia;
Artur Fredrik Alpstål – matemaatika;
Jass Saarkoppel – geograafia;
Anna-Maria Süld – füüsika;
Sander Õispuu – füüsika

Lõputunnistustega koos saavad tänukirjad aktiivsuse eest kooli klassivälises töös Liis Keel, Agathe Kriska, Annemai Sepp, Katrin Kurvits, Diana Alt, Jutta Loviisa Juht, Karl-Alder Kuivjõgi, Elo Nõmm, Karl Hendrik Tamkivi ja Ly-Sandra Tohter.
Paljud saavad ka kooli huvitegevuse tunnistuse, mis on nii eesti- kui ka inglise keelne. Sealt saab ülevaate teie huvitegevusest ja saavutustest:

Näitering Kreisise koosseisus on etlejana tunnustust saanud Katrin Kurvits

Luuleteater Kreveras on laureaaditiitleid võitnud Liis Keel, Diana Alt, Jutta Loviisa Juht, Garel Muul, Markus Nuut, Elo Nõmm, Taavi Nõmm, Henri Paomees, Mihkel Rasu, Anna-Maria Süld, Ly-Sandra Tohter.

Kammerkoor Kreedoga jätavad peale suvist suurt pidu hüvasti Liis Keel, Annemai Sepp, Katrin Kurvits, Triinu Jakson, Jutta Loviisa Juht, Mihkel Lõuk, Jass Saarkoppel, Petrik Saks, Anna-Maria Süld.

Rahvatantsurühmast Öieti on lahkujaid veelgi rohkem: Agathe Kriska, Liispet Viira, Sander Suurna, Diana Alt, Jutta Loviisa Juht, Karl Alder Kuivjõgi, Lisette Nau, Markus Nuut, Elo Nõmm, Henri Paomees, Jass Saarkoppel, Karl Hendrik Tamkivi, Ly-Sandra Tohter, Sander Õispuu.

Bridžiringi on elus hoidnud Diana Alt, Triinu Jakson, Jutta Loviisa Juht, Petrik Saks, Kristiina Veskimeister, Sander Õispuu.

Teadusteatriga Krempel populariseerisid teadust Garel Muul, Anna-Maria Süld, Kristiina Veskimeister.

Tean, et teie tööd ja tegemised ulatuvad ka muusika-, kunsti- ja spordikooli, huvikooli Inspira ja erinevate valdkondade klubidesse.
Ja suur osa teist on end tantsinud riigi koolitantsumeistriteks.

Aitäh klassivanematele Katrin Kurvits ja Jutta Loviisa Juht.

Teie lend on oma mitmekülgsuses ja tulemuslikkuses tõesti igati kooli juubeliaasta vääriline.

Armsad õpetajad, lugupeetud emad-isad. Vaadake neid - meie päevakangelasi. See on ju teie töö - teie rõõmud ja mured, teie eesmärgid ja unistused, ka teie vead ja veaparandused. Aitäh teile! Täna saame koos tagasi vaadata, et järgmistega veel paremini edasi minna. Nemad peavad juba ise minema - kõigepealt vastu oma homme algavale juba pooleldi iseseisvale suvele ja siis suuri muutusi toovale sügisele. Aga meie oleme ikka olemas, sest küllap tahavad nad ka edaspidi kodust oma muredele abi, probleemidele lahendusi, kodusoojust ja armastust. Ja on päris kindel, et nad tulevad ka kooli rääkima, kuidas neil läheb, ja kokkutulekutele, et elu ilusaimat aega meenutada...

Veel üks tähelepanek kuulsalt Mozartilt: „Geeniuseks ei tee kõrge intelligentsus ega kujutlusvõime, ega mõlemad kokku. Armastus, armastus, armastus, see on geeniuse hing.“

Lõpetuseks sobib lausa päevakohaselt 12.b klassi õpilase Katrin Kurvitsa aastatagune luuletus „Käia ära, et tagasi tulla“ meie kooli juba nimetatud luuleraamatust:

Istun jälle lennukile
ja käin ära kaugel.
Süda põksub reisimisele,
sest elu aeg ju raugeb.
Tahan kuumas kõrbes ringi joosta
ja troopilist lainet tunda.
Ihkan arktilisse õhku söösta
ning ilmvõõraid keeli kuulda.
Tahan ära käia, et mõelda,
kui väga igatsen ma koju.
Soovin näha maailma ja endale öelda –
siin pole ju minu kodu!
Tahta tagasi minna koju
tähendab igatseda oma kodumaad.
Kuid mis on siis kodu?
See on mulle armas Eestimaa

Kena pidupäeva kõigile!
Viljar Aro, koolijuht

VAHETUSÕPILANE JAAPANIST

Sel aastal oli meil vahetusõpilasena Takeshi Yoshida Jaapanist.  Ta soovis ühes eesti keele tunnis  rääkida oma muljetest vahetusõpilasena. ja lubas selle teksti muutmata kujul avaldada ka kooli infolehes.

Ma räägin nüüd oma vaheaastatst. Vabandust, Tegelikult ma kavatsesin järgmisel nädalal rääkida, kui ma ei saa mõnda aega kooli tulla, nii et ma ei mäleta palju. Kuid, enne räägin miks ma Eestisse tulla. Mul on Eestisse tulemiseks kaks põhjust. Üks on see,mida ma tahtsin ennast muuta ja teine tulevikule mõelda. Umbes 2 aastat tagasi ei läinud minu koolielu hästi. Ma ei olnud motiveeritud. Ma muretsesin oma tuleviku pärast. Ma raiskasin oma aega. Aga õnneks ma sain stipendiumiga piisavalt raha välismaale õppimiseks. Ja tulid Eestisse viieteistkümmed augustil. Öö enne kooli sisenemist mu süda plahvatas ärevuse ja kuulata. Vastupidiselt sellisele minule oli noorem Alexander inglise keeles väga hea. Siis ma arvasin,et see vahetusaasta on väga karm. Ma leidsin alguses korvpalliklubi ja korvpallisõbrad, sest minu jaoks oli raske rääkida inglise keelt. Õnneks suutsin korvpalli teha palju sõbra ja mul on palju mälestusi ja kogemusi. Ma ei ole kunagi olnud nii tänulik,et ma hakkan korvpalli mängima. Kui ma sisenesin, ma ei mäletanud teie nime üldse niipea. Eriti Kadri ja Kotori, Hannabelle ja Annabelle kuulsid sama nimi. Hana on nimi,mis on ka Jaapanis, nii et seda oli lihtne meeles pidada Lisaks on kabaree üks suuremaid mälestusi. Ma ei teadnud, kuidas katsude, milline on Kate ja mida teha. Sellel ajal kutsus Kadri mind kabaree juurde. Ma olin tõesti õnnelik. Kui te oleksid oma ametikohal, oli välisüliõpilasi raske kutsuda, nii et ma arvasin, et see oli kole. Ja ma olin ka väga õnnelik, et olen alati mulle tähelepanu pööranud ja rääkinud minuga, kui ma kabareetis harjutasin. Täname,et rääkisite kergesti arusaadavas Eesti keeles, kui ma küsisin või küsimust. Ma tahtsin talvel koju minna, ma olin negatiivne, ma ei taha midagi teha, ma vihkan ise midagi. Siiski sooviksin teid abi eest tänada. Ma ei olnud tõsine,nagu uinumine ja puudumine. Kuid kuna Jaapani inimesed on tavaliselt, siis ma tahan, et teie usuksid. Samuti tulin Eestisse ja ma olin üllatunud. Ma räägin mõnest neist. Esimene on see, et igaüks on pikk. Ma olen Jaapanis pikk aga mu aevastamisele. Kolmas on see, et õpetaja tahvlile midagi, õpilased kirjutavad ja õpetaja selgitab. Eestis oli nii palju avastasi ja üllatusi, kuid nüüd on Eesti elu normaalne, nii et kui naasete Jaapanisse, võin Jaapani kultuur olla üllatunud. Hiljuti mõtlen ma oma tulevikule. Ma unistasin ehitajaks, aga nüüd olen huvitavad ka haridstööst. Lõpuks Saaremaa ja Eestit oli väga  hea tulla. Kahjuks enne välismaal õpimist olin ma rahul, teadmata midagi Eestist. Kuid see välismaal õpimine muutis mu tervet mõistust, väärtusi ja asju. Suur tänu Saaremaarile, kes on täis lahkust ja soojust. Järgmine, ma tahan Eestisse tulla oma sõprade või perega. Kui te tulete Jaapanisse, siis palun andke mulle teada, ma juhendan teid Jaapanis. Tänan teid selle aastat eest.

SÕPRADENA SUVESSE

KiVa projekt on meie koolis tegutsenud juba 6 aastat.  Seekordne aasta lõppes KiVa päevaga, mille motoks oli SÕPRADENA  SUVESSE. Sel päeval ei osalenud esimese kooliastme õpilased tavapärases koolitöös, vaid läbisid erinevaid töötubasid gruppidena, kuhu kuulusid mitme klassi õpilased.  Nii oli võimalus tundma õppida ka naaberklasside õppureid ja leida uusi sõpru. Ka töötubade  tegevused soodustasid koostegutsemist, olid siis selleks seltskonnamängude õppimine, tähemäng, teatevõistlused või grupijoonistused. Iga töötuba oli tähistatud ühe KiVa lühendist pärit tähega ja kui kõik 4 töötuba läbitud, siis pandi kooli staadionil taas tähed õigesse järjekorda, et moodustada vägev KiVa inimlogo ja see siis ka droonifotodega jäädvustada. Päeva lõpetuseks korraldas iga klass veel väikese pikniku, kus sai omavahel muljeid vahetada ja toredamaid tegevusi meenutada.

Mia Rand

TV10 OLÜMPIASTARDI VIIMANE VÕISTLUS

TV 10 Olümpiastarti 48. hooaeg sai lõpplahenduse 15.-16. juunil 2019 Tartu Tamme
staadionil. Siis oli kavas 9-võistlus noorematele (PN) ja vanematele (PV) poistele, 8-võistlus vanematele tüdrukutele (TV) ning 6-võistlus noorematele tüdrukutele (TN).
Meie kooli õpilastest läks kõige paremini läbi hooaja säravamaid tulemusi näidanud Ron Sebastian Puiesteel (5.b), kes saavutas PN arvestuses 5731 punktiga auväärse 3. koha. Võitis Sten Erik Iir Otepää Gümnaasiumist, kelle võidutulemus 6504 punkti tähistab ka sarja vanuseklassi rekordit. Teise koha saavutas Jaan Junson Räpina Ühisgümnaasiumist 6353 punktiga.

Ron Sebastianil aitasid head punktisummat koguda ka mitmevõistluse sees saavutatud mitmed alavõidud – hüppas ta kõige kaugemale kaugust (5.27), oli kiireim nii 60m jooksus (8,45) kui ka 60m tõkkejooksus. Tõkkejooksus jooksis Ron lausa nii kiiresti, et tema tulemus tähistab nüüd uut sarja rekordit – 9,11. Kõrgushüppes jäi Ron teiseks, hüpates küll võitjaga sama kõrgele, kuid tegi võistluste käigus rohkem ebaõnnestunud katseid – tulemuseks 1.41.


Ron Sebastian Puiestee (5b) jooksmas uut sarja rekordit 60m tõkkejooksus - 9,11

PV grupis sai Kennet Puiestee (7.a) 5752 punktiga 17. koha. Tema paremad tulemused mitmevõistluse sees olid kaugushüppe 3. koht tulemusega 5.73 ning 60m jooksu 4. koht ajaga 7,88.

TV vanusegrupis kogusid kooli punktisummale lisa Maribel Remmel (6.a) ja Reminella Kappet (6.e), kes kogusid 8-võistlusega vastavalt 4824 ja 3868 punkti.
Finaalvõistluse kõige noorem võistleja oli meie kooli õpilane Lee Tamm (2.b), kes võistles ja kogus koolile olulisi punkte TN vanusegrupis. Lee on veel nõndavõrd noor, et ka paari aasta pärast saab ta veel võistelda TN vanuseklassis ehk käesoleval hooajal tuli tal rinda pista endast kolm aastat vanematega. Väga tubli sooritusega ja kõikide alade isiklike rekordite parandamisega kogus Lee olulised 2226 punkti.

Koolide paremusjärjestus selgitati läbi hooaja saavutatud tulemuste ja ka finaalvõistlusel saadud punktide liitmise teel. Teises grupis ehk väikeste koolide arvestuses võitis Avinurme Gümnaasium 35762 punktiga. Esimeses grupis ehk suurte koolide arvestuses võitis Rakvere Reaalgümnaasium 42989 punktiga. Teine oli Tartu Tamme Kool 41497 punktiga ning kolmanda magusa koha võitis meie oma naaberkool Kuressaare Gümnaasium 39997 punktiga. Meie kool saavutas tubli 10. koha 38052 punktiga.

Mõnusalt aktiivset suvepuhkust sportlastele, siis on sügisel hea taas hooga treeningutega alustada, et alistada veelgi rohkem isiklikke rekordeid ja võita veelgi rohkem auhindu.

PS! Suur aitäh ka poiste treenerile Andres Laidele ja suuremate tüdrukute treenerile Virge Treielile – ilma nende abi ja nõuta poleks koolil nii edukalt läinud.

PS! TV 10 Olümpiastarti esimese hooaja võitis Saaremaa Ühisgümnaasium (tol ajal oli kooli nimeks Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool), nii et tore oleks seada endile sihiks paari aasta pärast, kui on võistlussarja 50. juubel, taas karikas koju tuua.


Nooremate poiste 9-võistluse kuus paremat ja võitja treener. Kolmanda koha saavutas Ron Sebastian Puiestee (5.b)

Kergejõustiku treener Kadri Pulk

UJUMINE

Sel kevadel said noored ujumishuvilised õpilased võistelda kolmel erineval võistlusel.

I. Kooli ujumise MV toimusid kahel aprilli reedel. Kõikidel vanustel oli võimalus võistelda 25 m distantsidel.

Kooli meistrid I-III klassi arvestuses on vabaltujumises Oskar Püüa – 25,0 ja selili Steven Mägi – 26,6. II koha vabalt sai Steven Mägi 26,1 ja III koha Joonatan Järvalt – 27,1. Selili II koht Uku Vesberg 27,3 ja III koht Lootus Niit 27,4. Tüdrukute meistrimedali omanik on Birgit Raamat: vabalt 22,7 ja selili 26,1. II koha kroolis sai Karoliis Käsper 24,2 ja III oli Lenna Haandi 25,9.Selili II koht kuulub Lenna Haandile – 29,0 ja III koht Karmen Truule – 29,7. (Selles vanuses võistles kokku 24 tüdrukut.)

4.-6. klassi tüdrukute kiireim oli Lissandra Pajunurm – vabalt 19,0 ja selili 26,2. II koht vabaltujumises Neidi Sink 23,4 , III koht Helena Lulla 29,6. Selili II koht Helena Lulla 30,9 ja III Neidi Sink 34,1. Poiste meister Karl Peeter Kilumets – vabalt 20,1 ja selili 22,8. Järgnesid Sten Erik Mägi vabalt 21,6, selili 25,4 ning Martin Lõuk 22,6 ja 25,7.

7.-9. klassi tüdrukutest võidutses Karmen Ehanurm: vabalt 17,2, selili 19,9, rinnuli 22,2, liblikat 20,0. Edukalt järgnes Kärt Medri aegadega v – 19,5, s – 27,2, r – 24,6.
Poistest võitis kooli medali Carl Juhan Meri: v – 16,6, s – 19,8, r – 20,9. Kokkuvõtteks teiseks jäi Marken Haandi aegadega 15,7, 20,5 ja 22,9 ning III kohad sai Martin Truuverk v – 17,7, s – 23,7.
Asendamatud võistluste kohtunikud: Aime Metsmaa, Andrea Ärmus, Karmen Ehanurm, Kirke Medri, Annabel Raun – aitäh!
Tänud ka Saaremaa Delifudile maitsvate kohukeste eest!

Gümnaasiumi tütarlastest oli edukaim Katri Maripuu: v – 15,5, s – 18,4, r – 20,9 ja liblikat 18,6. Järgnes Andrea Ärmus aegadega 16,2, 20,1, 21,7 ja 19,9. Noormeeste meister Mihkel Ait ujus ajad v - 13,8, s - 18,6, r – 21,2. Karl-Alder Kuivjõgi v – 15,5, s – 19,4 ja r – 25,2 ning Mihkel Lõuk v – 16,3, s – 21,7 ja l – 24,2.

Teatevõistluses sai täisvõistkonna välja panna 5. A klass koosseisus Neidi Sink, Lissandra Pajunurm, Martin Lõuk ja Karl peeter Kilumets – aeg 4x25m – 1.36,0.

7.b klass  koosseisus Martti Vaska, Artur Kuning, Martin Truverk, Marken Haandi sai võidu ajaga 1.15,3. Gümnasistide 12-ndad võitsid ühisvõistkonnaga aja 1.04,6 – koosseisuga Karl-Alder Kuivjõgi, Mihkel Ait, Mihkel Lõuk ja Andrea Ärmus.

II. Saare maakonna koolinoorte 5.-9. klasside MV peeti juba traditsiooniliselt Leisis 18. aprillil. See on olnud alati üks tore võistlus kus põnevust palju. Meie kooli parimad ujujad olid Karmen Ehanurm: I koht 50 m rinnuli – 50,2 ja Katrin Lindmäe II koht rinnuli – 53,52 ja III koht 50 m selili 47,65. Carl Juhan Meri võitis kaks III kohta: selili – 41,37 ja rinnuli – 47,67. Teatevõisluses 4x50 m saavutas meie kooli võistkond koosseisus Karmen, Katrin, Carl Juhan ja Marken Haandi III koha KG ja Leisi ujujate järel, ajaga 2.41,68.

Samal päeval peeti ka Leisi ujula hooaja lõpuvõistlusi 1.-4. klassidele. Suureks saavutuseks tuli teatevõistluses 4x25 m vabalt meie kooli võistkond I kohale ajaga 1,41,48. Võistkonda pääsesid sel päeval kõige kiiremaid aegu näidanud õpilased Lenna Haandi, Birgit Raamat, Joonatan Järvalt ja Steven Mägi. Individuaalses võistluses võitis Birgit 25 m vabalt II koha 21,64 ja selili II koha 24,19. Lenna oli III-s vabalt 26,06 ja selili 28,34. Steven Mägi sai seliliujumises III koha – 26,84.

III. 8. mail peeti Saaremaa valla 1.-4. klasside meistrivõistlusi ujumises. Medaliomanikeks said meie kooli õpilastest Karoliis Käsper, kes ujus 2. klassi tüdrukute 25 m selili 27,99 – II kohale ja vabalt 24,82 – III kohale. Uku Vesberg saavutas seliliujumises III koha tulemusega 26,96. 3. klasside arvestuses oli Birgit Raamat vabaltujumises ajaga 20,52 teine ja selili 24,50-ga kolmas. Kuue parema hulka pääsesid veel Säde Lee Jürisson, Lenna Haandi ja Gert Silenok. Sellel võistlusel võistles kokku üle saja 1.-4. klassi saarlase.

Kehalise kasvatuse õpetaja Ly Haandi

D-KLASSI MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED

Reedel, 7. juunil toimusid Tornimäe D-klassi maakonna meistrivõistlused, kus esinesid hästi ka meie kooli noored. Ühtekokku kogusid SÜGi noored 5 medalit – 1 kuld, 2 hõbedat ja 2 pronksi. Paremad tulemused on ära toodud allpool.

TÜDRUKUD

60m jooks
1. Marili Paimre    KG                           8,8 (finaal)
2. Nele Juursoo    Valjala PK               9,5 (finaal)
3. Aleksandra Ruttu SÜG                   9,6 (finaal)
4. Luise Ling SÜG                              9,7 (finaal)
…
7.-9. Britta Truu    SÜG         9,7 (eelj.)


Tüdrukute 60m jooksu kiiremad. III koht Aleksandra Ruttu (3.b)

Kaugushüpe
1. Marili Paimre    KG         4.33
2. Lisete Õitspuu     Salme PK         3.95
3. Simona Rüütel OG         3.91
4. Luise Ling SÜG         3.67
5. Britta Truu    SÜG         3.65
6. Aleksandra Ruttu SÜG         3.63

Pallivise
1. Luise Ling     SÜG         35.75
2. Kriselle Armuand Valjala PK         34.60
3. Mirabel Kaarna OG         33.05


Tüdrukute palliviske parimad. I koht Luise Ling (4.b)

Kõrgushüpe
1. Marili Paimre     KG         1.35
2. Katrin Linde    Tornimäe PK         1.15
3. Loo Laula     KG         1.15
…
7.-8. Britta Truu    SÜG         1.10

300m jooks
1. Marili Paimre     KG         52,3
2. Aleksandra Ruttu SÜG         56,5
3. Liisi Aadussoo Salme PK         58,2
…
8. Luise Ling SÜG         1.00,9


Tüdrukute 300m jooksu kiiremad. II koht Aleksandra Ruttu (3.b)

POISID
60m jooks
1. Risto Klee    Mustjala PK    8,7
2. Andro Jürisson KG         8,9
3. Uku Rüütel    OG         9,1
…
10.-13. Arthur Patrick Sääsk SÜG     9,8

Kaugushüpe
1. Risto Klee     Mustjala PK    4.36
2. Andro Jürisson KG    4.21
3. Uku Rüütel     OG    4.10
…
6. Raimond Vaher SÜG    3.88

Pallivise
1. Uku Rüütel    OG    42.80
2. Mattias Kobin     SÜG    38.95
3. Saamuel Treirat Salme PK    38.70
…
6. Hugo Sarapuu SÜG    37.30


Poiste palliviske parimad. II koht Mattias Kobin (4.b)

Kõrgushüpe
1. Uku Rüütel     OG    1.30
2. Rudolf Jürviste KG    1.20
3. Karel Mälk    KVK    1.20
4.-5. Jarek Kald    Valjala PK    1.15
4.-5. Hugo Sarapuu SÜG    1.15

300m jooks
1. Uku Rüütel    OG    52,7
2. Andro Jürisson KG     54,8
3. Hugo Sarapuu     SÜG    56,1
…
7. Arthur Patrick Sääsk SÜG    1.00,5


Poiste 300m jooksu kiiremad. III koht Hugo Sarapuu (3.b)


Tublid SÜGi esindanud sportlased Tornimäel. Eest vasakult: Aleksandra Ruttu (3.b), Britta Truu (4.b), Luise Ling (4.b); taga vasakult: Mattias Kobin (4.b), Daniel Piht (4.b), Raimond Vaher (4.b), Carlos Püüding (4.b), Arthur Patrick Sääsk (3.b), Hugo Sarapuu (3.b).

Palju õnne tublidele noorsportlastele! Hoogu ja jaksu edaspidiseks harjutamiseks, et medaleid ikka juurde tuleks!

Kergejõustiku treener Kadri Pulk

ÕPPETÖÖ KOKKUVÕTE

Õppenõukogu otsusega kantakse kooli autahvlile väga hea õppeedukuse eest III trimestri, aastahinnete ja kursusehinnete põhjal (* õpilane lõpetas õppeaasta kiituskirjaga):

1.a klass
Ketlin Bachman*, Sofia Beril Gündüz*, Mattias Heinlaid*, Grete Alma Kasin*, Ott Herman Kirs*, Frederik Kukk*, Karita Kuldsaar*, Karolina Lember*, Mia Paomees*, Annabel Pihl*, Georg Reek*, Kristjan Reinvald*, Xenia Rüütel*, Mario Teder*, Hellaliis Vahter*

1.b klass
Marta Aus*, Kirke Drenkhan*, Säde Kalamees*, Steven Caspar Koovisk*, Laas Andreas Loodus*, Mirell Metsmaa*, Agor Mäeorg*, Mariliis Mänd*, Iiris Männikust*, Ronald Reinmaa*, Loreta Saimre*, Melani Umber*

1.d klass
Helen Kasela*,  Cätlin Kostjutšenko*, Kelly Lepisto*, Keitlin Paur*, Marily Raudsepp*, Mariliis Saar*, Mihkel Saar*, Yese Truu*, Elis Helena Võidula*

1.ü klass
Karl Kaasik*

2.a klass
Kaisa Kindlam*, Liisbet Kurvits*, Luisa-Marii Kuusk*, Iti Piht*, Miina Sink*

2.b klass
Kertu Lember*, Lee Tamm*, Karmen Truu*, Laura Grete Varik*, Liisa Väli*

2.d klass
Annabel Ansel*, Georg Kasin*, Sander Kask*, Lilit Pruul*, Eliis Elenor Viin*

3.a klass
Eudora Kask*, Remi Ool*, Oskar Püüa*, Isadora Rahumeel*, Richard Toompuu*, Herta Trei*, Karmenete Usin*, Elisabeth Villsaar*, Kärt Alas, Kärt Drenkhan, Sebastian Kuusk, Priidik Lepamets,Kerton Lokna,  Edward Lulla, Iko Muru, Andra-Liis Noor, Carmen Padar, Greta Paju, Gert Silenok, Lisette Steinberg, Anette Tagaküla

3.b klass
Jete-Mia Arge*, Loore Birkenfeldt*, Jesse Esna*, Lenna Haandi*, Krita Kilumets*, Vanessa Koppel*, Janar Opp*, Merit Soe*, Helerin Viktoria Tüür*, Mirell Õiemets*, Johanna Altmets, Eliise Aus, Albert Birkenfeldt, Renar Kasela, Mia Brit Kreos, Aleksandra Ruttu, Hugo Sarapuu, Arthur Patrick Sääsk

3.d klass
Kaur Kalamees*, Katarina Lember*, Linda-Liisa Babenko, Deara-Dali Kaasik, Tomi Henry Lind, Karola Mets, Meriliis Nabi, Lootus Niit, Gregor Nõukas, Marin Ool, Raien Paur, Oskar Pihel, Anna-Maria Prei, Kerttu Põlluäär, Birgit Raamat, Kennet Saar

4.a klass
Elenor East*, Tuule Kalamees*, Annabel Porss*, Eliise Heinmaa, Ron-Romek Kask, Lenna Koovisk, Lisette Milpak, Maribel Müürisepp, Rihanna Nõgu, Bianca Marie Rannama, Gendra Sepp, Gerlin Toome, Markus Trei, Ingrid Vaher

4.b klass
Luise Ling*, Sofia Sevostjanov*, Britta Truu*, Siim Vatsfeld*, Elizabeth Kelder, Elsa Marie Kirs, Karola Kuldsaar, Liis Lutter, Anett-Merili Moring, Lysandra Muld, Liisa Nõmm, Grete Paju, Daniel Piht, Raul Pääsukene, Oliise Saarlaid, Carlos Püüding, Anastasia Väin

5.a klass
Roosi Muru, Lissandra Pajunurm, Mart Pääsukene, Rando Rand

5.b klass
Illimar Kirss*, Jarno Mononen*, Liset Isabel Karu, Kristin Kasela, Laur Erik Laine, Ulla Maripuu, Gregor Pajussaar, Kristiin Pulk, Saskia Natalie Kukua Roberts, Maris Rüütel, Helena Tamleht, Helena Õisnurm

5.f klass
Reio Mägi*

6.a klass
Kevin Lempu, Emma Ling, Helena Lulla, Reio Lõbus (III trimester), Robin Maranik, Gelin-Desire Soeson, Ragnar Tisler

6.b klass
Merili Haak, Eerik Heinmaa, Carmen Järvalt, Kristin Poopuu, Millie Bertha Virki

6.e klass
Mihkel Ivanov

7.a klass
Liisa Viljaste*, Gätlin Rauniste, Romi Liise Roomets, Lisete Loviise Saagpakk, Raul Joaquin Seppel, Arabella Soolind, Kristina Sõster, Triinu- Liis Toom, Lisete Vahu

7.b klass
Kristiin Nelis, Heddi-Loore Ots, Kirke Viik, Karmen Viilup

7.e klass
Sander Brõsov, Ele-Riin Merelaid, Mihkel Männik, Hanna-Liisa Pors, Hanna-Liisa Tiik

8.a klass
Riti Järveots, Maria Kasak, Patrik Ool, Stella Raav, Janika Tasane

8.b klass
Kariina Kasjanenko*, Jürgen Liiv*, Merit Matt*, Kirke Medri*, Karmen Ehanurm, Helen Kruuser, Katrin Lindmäe, Hilda Marie Loel (III trimester), Markus Luup (III trimester), Artur Medri, Annabel Raun, Marie Eike Rebane

9.a klass
Mihkel Keso, Annaliisa Lepik, Carl-Juhan Meri, Astrid Rei, Kert Tartes, Martin Vesberg, Triinu Vipre

9.b klass
Voldemar Kirss*, Paula Aarnis, Cathrin Benita Poopuu, Otto Tuuling

10.b klass
Imeliine Mändar*, Mariliis Albert, Margit Valge, Tuuli Vassar

10.c klass
Liisa Alpstål*, Kadri-Liis Kolk*, Anni Kuuseok*, Vootele Mets*, Berit Porss*, Kristel Soe*, Triinu-Liis Torri*, Paul Antsaar, Samuel Arge, Artur Johanson, Kennar Kahju, Lotta Meet, Vootele Mets, Merili Mikku, Alari Nuut, Berit Porss, Johanna Priske, Emma Treirat, Kaisa Tänav, Torm Vatsfeld

11.a klass
Hanna Täht*, Liisa Õunpuu*, Annabel Hansalu, Elo Rosenfeld

11.b klass
Roosmarii Sarapuu*, Kätlin Ardel, Sandra Auu, Gapriela Grahv

11.c klass
Gendra Allikmaa*, Huberta Karma*, Markus Kivi*, Oliver Paljak*, Feridee Sevostjanov*, Marleen Vahu*, Iris Kirs, Anu Kull, Kätriin Käsper, Sarah-Lisee Laipaik, Joosep Leemet, Karl Lember, Martin Sepp, Helen Tšernobrovkin

12.a klass
Liis Keel, Marleen Nõu, Aile Saar

12.b klass
Katrin Kurvits (hõbemedal), Karmel Kikas

12.c klass
Jutta Loviisa Juht (kuldmedal), Karl Hendrik Tamkivi (kuldmedal), Artur Fredrik Alpstål, Diana Alt, Viljar Altermann, Karl-Alder Kuivjõgi, Elo Nõmm, Mihkel Rasu, Jass Saarkoppel, Petrik Saks, Emma Siigur, Anna-Maria Süld, Kristiina Veskimeister

12. klassi õpilastest saavad preemiad järgmised lõpetajad:
P. H. von Frey nimeline matemaatikapreemia – Kristiina Veskimeister 12.c
F. Heinmetsa nimeline füüsikapreemia – Anna-Maria Süld 12.c
P. Saagpaku nimeline inglise keele preemia – Liisa Veliste 12.a
O. Timmase nimeline kunstipreemia – Annika Luhaäär 12.c
A. Uustulndi nimeline kirjanduspreemia – Karl Hendrik Tamkivi 12.c
Peter Heinicheni saksa keele preemia – Aile Saar 12.a
Parim sportlane – Jass Saarkoppel 12.c
Kultuuripreemia – Jutta Loviisa Juht 12.c
Keskkonnapreemia – Karl Hendrik Tamkivi 12.c
Arvutipreemia – Artur Fredrik Alpstål 12.c
Lions-klubide Kuressaare ja Karkku sõprusstipendium – Elo Nõmm 12.c

Õppenõukogu avaldab kiitust hea õppeedukuse eest:

1.a klass
Karola Kont, Kert Robin Kruusik, Karl Lõbus, Elyse Emilia Nõukas, Mart Püüa, Risto Püüa, Emma Roosioks

1.b klass
Maria Aadussoo, Mattias Aavik, Mattias Liiv, Greteliis Loik, Lisandra Müürisepp, Ain-Albert Saar, Joosep Sepp, Bruno Soom, Florice Tsurkan, Renno Vainu

1.d klass
Emma-Helena Babenko, Aleksander Kasak, Emma-Miia Kauber, Heidi Pirma, Susan Salumägi, Sofia Sein, Martin Tiits

2.a klass
Marten Aus, Mia Gret Jalakas, Säde Lee Jürisson, Oskar Kirs, Andreas Kirst, Karoliis Käsper, Hedi Priske, Cristel Põder, Karolin Teras, Marie-Helene Truu, Teele Välja

2.b klass
Albert Aavik, Karmen Alliku, Jette Esna, Anna-Grete Häng, Kärt Medri, Johann Peeters, Britte Roost, Janna Rüütli, Jete Tamm, Romet Viherpuu, Sofia Väin

2.d klass
Isabella Lauri, Lukas Leivat, Reio Markkus Lepp, Annabel Rahu, Mirtel Tiitson, Olaf Trei, Eti Tüür, Käroli Kätriin Vaga, Emilia Vendel, Kasper Verlin, Mia Marii Vinni, Kärolis Värkraud, Märten Õun.

3.a klass
Oliver-Sten Kivi

3.b klass
Tristan Koppel, Markus Oopkaup

3.c klass
Lisette Mets

4.a klass
Steven Roosioks, Hubert Spitsõn, Anette Vah?tein

4.b klass
Lisandra Parbus, Mattias Kobin, Ragnar Õige

5.a klass
Markus Marek Aavik, Loore Lee Kirss, Erik Kruut, Olivia Laidma, Neidi Sink, Meribel Soom, Kristin Sanne Õun

5.b klass
Gertrud Kirs

5.c klass
Riti Marie Roomets

6.a klass
Anna Johanson, Maria Merelaid

6.b klass
Grete Gull, Gregor Matt, Loreley Perkmann, Jaagup Rang

7.a klass
Ats Lepamets, Rickie Magnus Jojo Roberts

7.b klass
Karro Vatsfeld

8.a klass
Brigite Hollo, Iris Lidia Laine

8.b klass
Karmo Kalamees, Kevin Räim

9.a klass
Eliise Kask, Sandra Kukk

9.b klass
Emma Kirs

10.a klass
Kärt Kaldre

10.b klass
Emili Gabriela De Oliveira, Karmen-Kelsi Kruut, Karoli Mägi, Sander Teras, Magnus Toompuu

10.c klass
Kalev Kaasik, Liana Mikk, Miko Pärn, Joosep Rand, Kaisa Tiitson, Luise Vevers

11.c klass
Eliis Raaper, Inge Sillaste, Jane Õunaid

12.b klass
Sander Suurna

12.c klass
Triinu Jakson

Õppealajuhataja Marek Schapel