Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Millisena näen eesti keele tulevikku?

Saada link Prindi PDF

 

Millisena näen eesti keele tulevikku?

Sel aastal sai Eesti Vabariik 101-aastaseks. Eesti keel aga on palju vanem.  Me teame tema minevikku, kuid tuleviku kohta saab teha vaid ennustusi. Aegade jooksul on ta teisenenud ning kohati unustatud. Muu hulgas peetakse võimalikuks lausa keele väljasuremise ohtu tema liigsete peensuste, keerulisuse ning väikese kõnelejaskonna tõttu.

Olen kõigest 16-aastane ning pole palju maailma näinud. Mind on kasvatatud väärtustama isamaad ja emakeelt. Julge noormehena söandan arvata, et tulevik saab meie emakeelel olema helge. Oluliseks näitajaks on valitsuse eesmärgid, milleks on Eesti rahva, keele ja kultuuri säilitamine. Näiteks saan tuua Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ühe käskudest, mis kõlab järgmiselt: „Eestis aetakse asju eesti keeles!“. See näitab kindlat vastuseisu võõrkeelte kasutamise kohta riigiasutustes, majanduses ja valitsuses, kui see on vähegi võimalik. Ma olen siiralt õnnelik, et tõeliste vaimuaarete hoidmine ei ole jäänud teiste tähtsate probleemide varju.

Ma ei usu, et eesti keel peaks kaduma. Selle vastu tehakse lihtsalt liiga palju. 1969. aastal sai Vikerraadiost esmakordselt kuulata lühikest saadet „Keeleminutid“. Olgugi, et selle saate nimi ja nüansid on aja möödudes muutunud, on idee jäänud samaks. Peamiselt käsitleb raadiosaade eesti keele grammatika omapära, annab nõu, kuidas nimesid, sõnu või fraase õigesti kasutada, ning tutvustab keele tekkimise ajalugu. Mina pean seda programmi väga kasulikuks ning kuulan huviga hommikuputru süües, mida põnevat raadios kõneleja mulle isaisade pärandatud varanduse kohta teada annab.

Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks keerukamaid. See on põhjus, miks õigel eestlasel peaks kodumaa sõnad laitmatult suus olema. Meie emakeeles on võimalik rääkida nii, et keelt õppinud võõramaalane põrmugi aru ei saa. Näiteks sõnade järjekorda lauses saab mitmeti vahetada. Targad mehed on jutustanud, et Vabadussõjaski suhtlesid eestlastest vangid sedasi, et eesti keelt mõistvad vene valvurid segadusse sattusid. Poisid said pidada omavahel plaani ning pääsesidki välja. Niisugused juhtumid ja lugude kuulmine neist teevad uhkeks, annavad justkui eelise mõne teise rahva ja keele ees.

Paljude inimeste ettekujutus eesti keele säilimisest on kuuldavasti negatiivne. Mina leian, et see ei peaks nii olema. Tuleb end lihtsalt ise asjadega rohkem kurssi viia ning harida. On olnud ja saab olema ilmatu suur au elada riigis, kus emakeelt visalt tallel peetakse.

Raul Tahk, 9.B

Viimati uuendatud Reede, 15 Märts 2019 21:36  
Bänner


Bänner