29. jaanuar 2019 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 600
KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI
K 30.01
15.30 Klassijuhatajate nõupidamine
N 31.01
16.00 Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool
Emakeeleolümpiaadi piirkondlik voor
Nuputa piirkonnavoor
R 01.02
17.00 SÜGi vanemate kodutütarde rühmalaager
19.00 Kabaree linnarahvale
L 02.02
SÜGi vanemate kodutütarde rühmalaager
MK bioloogiaolümpiaad
20.00 Kabaree vilistlastele
P 03.02
E 04.02
10.45 Klassivanemate koosolekud
13.00 Direktsiooni koosolek
T 05.02
16.00 Õpilasesinduse koosolek
K 06.02
14.30 Juhtkonna koosolek
15.30 Tehnikanõukogu koosolek
MK matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor
N 07.02
Suur Jäljendusvaadend
R 08.02
VAB etlemise konkurss
MK ühiskonnaolümpiaad
L 09.02
Kesk- ja põhikoolide Eesti MV väitluses II etapp
P 10.02
Kesk- ja põhikoolide Eesti MV väitluses II etapp
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 30.01 Sirje Paakspuu. Muusikateraapia alustest
N 31.01 Direktsiooni info
R 01.01 Merle Prii. Tekstiloomest gümnas
E 04.02 Viljar Aro
T 05.02 Madli Mikli. Kaasavast haridusest 2
K 06.02 Maris Rattasepp. Kogelusest lapseeas
N 07.02 Direktsiooni info
R 08.02 Janne Nurmik. Mis on koolivalmidus
TÄNAME!
Rita Ilves — õpilaste suurepärase juhendamise eest maakondlikuks etlusvõistluseks.
Arne Loorpuu — õpilaste suurepärase juhendamise eest maakondlikuks füüsikaolümpiaadiks.
Erle Pulk — õpilaste suurepärase juhendamise eest maakondlikuks saksa keele olümpiaadiks.
Marju Roberts, Liis Ojasaar, Reet Lulla, Liina Truu — õpilaste suurepärase juhendamise eest maakondlikuks inglise keele olümpiaadiks.
Marju Kirss, Argo Kirss — õpilaste suurepärase juhendamise eest maakondlikuks keemiaolümpiaadiks.
Indrek Peil — väga põneva ja leidliku koolilogoõpetuse eest.
Ruta Kelt, Marina Mäetalu, Margit Mägi, Janne Nurmik, Sirje Paakspuu, Viire Pors, Marit Püüa, Kaie Raud, Katrin Rosin, Irena Sink; Siim, Karro, Torm ja Villu Vatsfeld — eelkooli õppepäeva läbiviimise eest.
AASTALÕPUKÜSITLUSEST 2018
Juba aastaid oleme kooli juhtkonnal ja ainekomisjonide esimeestel palunud eelnevast nn eelarveaastast avaldada arvamusi kolmes valdkonnas. Kui kirjutada vaid neist mõtetest, mida vähemalt kaks viieteistkümnest vastanust kirjutas, siis olid need järgnevad.
Õppetöös nähti kõige positiivsematena:
- uurimistööde ja olümpiaadide häid tulemusi;
- riigieksamite õnnestumisi;
- asendusõpetaja rakendamist;
- vastutulelikke kolleege ja head kollektiivi;
- toredaid õpilasi;
- tunnikoormuse vähenemist;
- mõistlikku juhtkonda ja eriti õppealajuhatajat.
Huvitegevuses nimetati parimateks tegevusteks:
- kabareed;
- koolitöötajate väljasõite Haapsallu ja Narva;
- kevadist liikumispäeva;
- õnnestunud olümpiamänge.
Halduses hinnati enam:
- söökla arenguid;
- sekretäride Stella ja Taimi suurt abivalmidust.
Kõigi kolme valdkonna ainuke vähemalt kahe inimese poolt märgatud miinus oli ruumipuudus. See aga ei ole kahjuks meie teha ja jääb ootama mõne aasta pärast toimuvat suurremonti. Üksikuid miinuseid oli veelgi, aga nendega püüame juba jooksvalt tegelda.
Seniks häid suusailmi soovides
Viljar Aro, koolijuht
MAAKONDLIK ETLUSVÕISTLUS
29. jaanuaril toimus maakondlik etlusvõistlus 4.-6., 7.-9. ja 10.-12. klasside hulgas. Kõige rohkem oli osalejaid nooremas vanuserühmas, kokku 28, kõige vähem gümnaasiumis, vaid viis õpilast.
Õpilasi hindasid kaks žüriid:
4.-6.klass:
Nasva klubi juhataja Hiie Mook
SÜGi õpilane Lotta Meet
KG Kätriin Rohulaid
SÜGi õpetaja Merle Prii
7.-12. klass
Eelmise aasta grand prix Carlos Liiv
Kultuuritöötaja Inga Rand
Vallavalitsuse kultuurispetsialist Heli Jalakas
Kuressaare Linnateatri juht Piret Rauk
Meie kooli õpilastest pälvis keskmises vanusegrupis laureaaditiitli Kirke Medri ja Grand Prix Cathrin Benita Poopuu. Gümnaasiumi vanuserühmas said laureaatideks
Elo Nõmm ja Diana Alt ning Grand Prix Uku Pokk.
Cathrin ja Uku sõidavad Saaremaad esindama ka vabariiklikule võistlusele.
Aitäh osalejatele ning palju õnne võitjatele!
Merle Prii
TOIMUNUD OLÜMPIAADIDEST
19. jaanuaril toimus füüsikaolümpiaadi piirkonnavoor. Olümpiaadi esikolmik ja meie õpilased esikümnes olid järgmised:
8. klass (4 osalejat)
1. - 2. koht Indrek Mäeots KG
1. - 2. koht Katrin Lindmäe
3. koht Karmen Ehanurm
4. koht Merit Matt
9. klass (10 osalejat)
1. koht Voldemar Kirss
2. koht Eva Sõmmer Kärla PK
3. koht Hiie-Helena Sünter OG
4. - 5. koht Ekke Jaak Valge
6. koht Otto Tuuling
10. klass (9 osalejat)
1. koht Triinu-Liis Torri
2. koht Vootele Mets
3. koht Kennar Kahju
4. koht Kalev Kaasik
6. koht Torm Vatsfeld
11. klass (6 osalejat)
1. koht Joosep Leemet
2. koht Karina Teesalu OG
3. koht Markus Kivi
5. koht Helen Tšernobrovkin
12. klass (3 osalejat)
1. koht Danel Tiitma OG
2. koht Sebastian Mikael Magagni OG
3. koht Hermo Laidmaa OG
23. jaanuaril toimus saksa keele olümpiaad gümnaasiumile. Olümpiaadi esikolmik kujunes järgmiseks:
1. koht Hanna Täht 11.a
2. koht Maike Kadaja KG 11.a
3. koht Aleksandra Männik 11.a
25. jaanuaril toimus inglise keele olümpiaad gümnaasiumile. Olümpiaadi esikolmik ja meie õpilased esikümnes olid järgmised:
10. klass (22 osalejat)
1. koht Mariliis Albert
2. koht Vootele Mets
3. koht Kenneth Lember
4. - 6. koht Anni Kuuseok
4. - 6. koht Torm Vatsfeld
7. koht Henry Noah Mägi
11. klass (23 osalejat)
1. koht Karoliine Kaljuste OG
2. - 3. koht Jane Õunaid
2. - 3. koht Kendra Rand KG
4. koht Liisa Õunpuu
5. koht Helen Tsernobrovkin
9. - 10. koht Elo Rosenfeld
12. klass (11 osalejat)
1. koht Liisa Veliste
2. - 4. koht Petrik Saks
2. - 4. koht Jutta Loviisa Juht
2. - 4. koht Mesike Tõrv
6. - 7. klass Triinu Jakson
26. jaanuaril toimus keemiaolümpiaadi piirkonnavoor. Olümpiaadi esikolmik ja meie õpilased esikümnes olid järgmised:
8. klass (19 osalejat)
1. koht Paul-Oskar Kuris Valjala PK
2. koht Merit Matt
3. koht Marie Eike Rebane
7. - 8. koht Karmen Ehanurm
7. - 8. koht Katrin Lindmäe
9. koht Artur Medri
10. koht Kariina Kasjanenko
9. klass (15 osalejat)
1. koht Voldemar Kirss
2. koht Otto Tuuling
3. - 4. koht Mihkel Tõnisots Salme PK
3. - 4. koht Robin Ajangu KG
9. koht Kert Tartes
10. klass (6 osalejat)
1. - 2. koht Janari Mõlder KG
1. - 2. koht Vootele Mets
3. - 4. koht Kalev Kaasik
3. - 4. koht Torm Vatsfeld
5. koht Kennar Kahju
11. klass (8 osalejat)
1. koht Karl Lember
2. koht Marleen Vahu
3. koht Feridee Sevostjanov
4. koht Liisa Õunpuu
5. koht Gendra Allikmaa
6. koht Kätlin Ardel
8. koht Huberta Karma
12. klass (3 osalejat)
1. koht Danel Tiitma OG
2. koht Triinu Jakson
3. koht Toomas Mitt KG
Täname osalejaid ja õnnitleme võitjaid!
Marek Schapel, õppealajuhataja
SAAREMAA PARIMAD VÕRKPALLIS
Reedel, 18. jaanuaril 2019 toimusid Saaremaa gümnaasiumiosa õpilaste (3 neidu + 3 noormeest) võrkpalli meistrivõistlused Kuressaare spordihoones. Võistlustest võttis osa 4 võistkonda. Saaremaa Ühisgümnaasiumit esindas tema 100-nda sünnipäeva nädalal 2 võistkonda.
Esimeses kohtumises mängisid väljakul SÜG I ja Ametikool (25:14 , 25:4).
Teises mängus kohtusid KG ja SÜG II (25:15 , 17:25, 15:8 ).
Kolmandas kohtumises mängisid omavahel SÜG I ja SÜG II (25:22, 25:17).
Neljandas mängus olid väljakul vastamisi KG ja Ametikool (25:13 , 25:12).
Viiendas kohtumises mängisid SÜG I ja KG (25:22, 30:28).
Viimases — kuuendas mängus olid väljakul vastamisi Ametikool ja SÜG II (22:25 , 18:25).
Võistluse paremusjärjestus oli järgmine:
I koht Saaremaa Ühisgümnaasiumi I võistkond
II koht Kuressaare Gümnaasium
III koht Saaremaa Ühisgümnaasiumi II võistkond
4. koht Kuressaare Ametikool
SÜG I võidukas võistkonnas mängisid Kaisa Tänav (10.c), Karoli Mägi (10.b), Liisa Õunpuu (11.a), Elo Nõmm (12.c), Robin Alba (11.b), Sander Õispuu (12.c), Karl-Alder Kuivjõgi (12.c).
SÜG II võistkonnas mängisid Luise Vevers (10.c), Carmen Electra Pirn (11.b), Kätriin Käsper (11.C), Anu Kull (11.c), Oskar Kivi, Hardi Aun ja Joosep Leemet (kõik 11.c-st), Randel Sepp (11.b).
Võitjaid autasustati karika ja kuldmedaliga, III koha võistkond sai kaela pronksmedalid. Õnnitlen medalivõitjaid
ja tänan võistlejaid ilusate tulemuste eest. Need võrkpalli saavutused olid väärilised kooli 100. sünnipäeva aastal.
Kehalise kasvatuse õpetaja
Aime Metsmaa
10 OLÜMPIASTARTI TULEMUSED
TV 10 Olümpiastarti 48. hooajal on tänaseks toimunud juba kaks etappi, kus meie kooli õpilastel on läinud väga hästi.
Esimesel etapil, mis toimus 8. detsembril 2018 Võru Spordihallis, säras meie kooli noortest kõige enam nooremate poiste arvestuses võistlev 5.b klassi õpilane Ron Sebastian Puiestee. Noormatel poistel (sünd. 2007 ja hiljem) võistluskavas oli 60m jooks ja kõrgushüpe. Ron Sebastian Puiestee võitis 60m jooksus auväärse 2. koha ajaga 8,60. Kõrgushüppes saavutas Ron Sebastian väga hea tulemusega (1.40) 5. koha.
Oma panuse kooli üldarvestuse punktisummasse andsid veel vanemate poiste arvestuses (sünd. 2005-2006) võistelnud Karl Erik Kaljuste (5.a), Kennet Puiestee (7.a) ja Artur Kuning (7.b). Kennet ja Karl Erik tegid kaasa 60m jooksus, kus saavutasid vastavalt 18. koha ajaga 8,14 ja 20. koha ajaga 8,22. Vanemate poiste teivashüppes saavutas tulemusega 2.41 Artur Kuning 16. koha. Vanemate tüdrukute (sünd. 2005-2006) arvestuses andsid panuse üldpunktisummasse 60m jooksus Kristin Poopuu (6.b) ajaga 9,26 ja Maribel Remmel (6.a) ajaga 9,52. Kuulitõukest lisandus punkte Kristini tulemuse 8.39 ja Maribeli 8.27 eest. Nooremate tüdrukute (sünd. 2007 ja hiljem) arvestuses tegid kaasa Lee Tamm (2.b), kes tõi koolile punkte 60m jooksus ajaga 10,04 ning Lissandra Pajunurm (5.a) kõrgushüppes tulemusega 1.16. Esimese etapi järel oli Saaremaa Ühisgümnaasium kõrgel 7. kohal.
Hooaja teisel etapil, mis toimus 19. jaanuaril 2019 Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis, oli kõikidel vanuseklassidel kavas 60m tõkkejooks. Lisaks oli teiseks võistlusalaks noorematel poistel (PN) ja vanematel tüdrukutel (TV) teivashüpe ning noorematel tüdrukutel (TN) ja vanematel poistel (PV) kaugushüpe. Sellelgi etapil saavutas meie kooli õpilaste seast kõige parema koha Ron Sebastian Puiestee (5.b), kes 60m tõkkejooksus kõigest ühe sajandikuga jäi teiseks (tema aeg 9,41, võitja aeg 9,40). Kooli üldpunktisummasse tõi ta lisa ka teivashüppest tulemusega 1.81.
Oma panuse kooli võistkonna edusse TV 10 OS II etapil andsid veel TV 60m tõkkejooksus Maribel Remmel (6.a) ja Anabel Lanna (6.a) aegadega vastavalt 11,44 ja 11,96; Artur Kuning (7.b) PV 60m tõkkejooksus ajaga 10,12 ja kaugushüppes tulemustega 4.94; Luise Ling (4.b) ja Lee Tamm (2.b) TN 60m tõkkejooksus aegadega vastavalt 11,84 ja 14,20 ning kaugushüppes tulemustega vastavalt 3.62 ja 3.01. Teise etapi järel on kool tublil 8. kohal.
Hoogsat harjutamist tublidele sportlastele, sest järgmine etapp toimub Tartu Ülikooli Spordihoones 30. märtsil 2019.
Pildil Ron Sebastian Puietsee (5.b) 60m tõkkejooksu finaalis (19. jaanuar 2019.a., Tallinn).
Pildil Ron Sebastian Puiestee (5b) 60m jooksu autasustamisel (8. detsember 2018.a., Võru)
Kergejõustiku treener
Kadri Pulk
JÄRJEJUTT
„Kaotatud paradiis“
Tänulikult pani Doroty kotleti suhu, sõi suu tühjaks ning lausus: „Lahe nimi. Sa oled koreast?“
„Ee, otseselt mitte,“ vastas Des Lyn. „Ema on koreanlane, isa hiinlane. Lyn on isapoolne perekonnanimi, elasime Hiinas. Kui ma olin väike, kolisime siia.“
„Huvitav elu,“ ütles Doroty naeratades.
„Ma pole ka eestlane,“ puterdas Sarah täis suuga. „Ma olen ameeriklane.“
„Vau,“ imestas Doroty, „väga äge. Miks te siia kolisite?“
Sarah kehitas õlgu.
„Vanemad,“ vastas ta, „tead küll.“
„Sarah!“ karjatas keegi järsku Doroty tagant ning tüdruk keeras end.
Tema selja taga olid kaks umbes kuueteistaastast poissi. Ühel olid paksud blondid lokkis juuksed ja rohelised silmad ning teisel tumedad juuksed ja hallid silmad. Doroty märkas, et Des punastas blondide juustega poissi nähes. Või see ainult tundus talle nii?
„Kus sa panid mu viis eurot?!“ karjus blondide lokkidega poiss vihaselt Sarah peale. „Ma ütlesin, et pane see minu kotti! Kas sul on kuulmisega probleeme?“
„Mida kuradit sa lõugad,“ ütles Sarah närviliselt. „Vaata oma kotitaskutesse, sa pagana taignast koosnev kapsaaju!“
Blondide juustega poiss prantsatas oma koti Doroty kõrval olevale toolile ning avas ühe sahtli.
„Aa,“ ütles ta punastades ning võttis kotist viieeurose.
„Selle asemel, et korralikult kott üle vaadata, on vaja ikka lõugama tulla. Ma ütlesin, et Sarah ei teeks midagi sellist!“ ütles teine poiss ning istus Sarah kõrvale.
„Just!“ tüdruk vaatas tänulikult poissi. „Kuula oma parimat sõpra!“
„Jaa, jaa,“ ütles lokkidega poiss, võttis koti toolilt ning istus Doroty juurde. Alles siis märkas ta Dorotyt.
„Oi, tere!“ ütles ta kohkunult.
Teine poiss märkas samuti Dorotyt ning hüppas laua tagant välja, tagurdas hirmunult otsa ühele viiendikule, kes tilgutas oma kleidi vett täis.
„Oinas, vaata, kuhu sa astud!“ sõimas tüdruk, aga poiss oli nii ehmunud, et ta ei osanud midagi teha ja tundus, et ta ei märganud ka midagi.
„Mis teil, mehed, täna ajus on?“ lausus Sarah tüdinenult.
Sarah, Des ja Doroty tõusid samal ajal ning jooksid paberit tooma. Viimased võtsid paar paberit ja jooksid kiiresti tagasi. Doroty aga peatus ja vaatas üksinda istuvat poissi, kellega oli tal tekkinud klassi astudes silmside ning kes oli teda punastama pannud. Poiss tõstis pea oma roalt ja vaatas taas Dorotyle silma.
Ta naeratas ning küsis: „Sul on põnev kooli algus?“
„Jaa, väga,“ muigas Doroty.
„Daniel, see Sarah vend ja tema sõber Anders on parajad pahanduse tekitajad,“ naeris poiss. „Muukui lõugavad ja ajavad asju segi.“
Doroty vaatas Sarah ja Des Lyni laua poole ning mõistis, et see viie euro pärast paanitseja oli Sarah vend Daniel ja see teine, kes oli ajanud viiendiku vett täis, oli Anders.
„On jahh,“ lausus Doroty tagasi poisi poole pöörates.
„Pealegi, kuna me nüüd ühes klassis käime võiksid sa mu nime teada,“ ütles poiss ja tõusis püsti. Ta sirutas naeratades käe Doroty poole. Neiu tundis kuidas ta süda kiiresti klopima hakkas ja tal oli raske hingata. Ta võttis poisi käe vastu ning raputas seda aeglaselt.
„Aleksander Talv,“ ütles poiss.
„Doroty, Doroty Sooäär,“ vastas Doroty. Tüdrukul oli tunne, nagu ta oleks võinudki jääda siia Aleksanderi kätt pigistama ja tema sügavatesse taevasinistesse silmadesse vaatama. Ta ilmselt olekski, kui Sarah poleks karjunud nende laua juurest: „Doroty, kurat! Too paberit ja pärast võid poistega edasi flirtida!“
Teine Doroty
Doroty ei saanud magada. Ta lihtsalt ei saanud. Teda ei huvitanud, et kell hakkas saama juba üks öösel ja matemaatika oli tegemata. Kõik oli lihtsalt väga hästi. Doroty oli nii kiindunud sellesse salapärasesse Aleksanderisse. Tüdruk teadis, et ta ei tundnud teda, ja et ta ei tohiks juba nii kiindunud olla. Aga ta oli. Ja mitte ainult Aleksander polnud tore. Sarah oli nii naljakas ja muutis tuju heaks ja Des Lyn armas ja soe ning väga tark. Mudugi olid toredad ka Daniel ja Anders, kes olid kooli ees ühe poisi limonaadi täis valanud, kuna too oli hakanud Dorotyt litsiks ja lolliks kutsuma. See oli Danielist ja Andersist lihtsalt nii armas.
Doroty telefon piiksus ning tüdruk võttis imestunult telefoni öökapilt. Talle oli tulnud sõnum, kus seisis:
Saame kooli hosteli ees kokku peale tunde. Palun tule üksi. Mul on vaja sinuga rääkida. Aga palun tule üksi. Palun. Ilusaid unenägusi!
Aleksander
Doroty tundis, kuidas ta süda hakkas rõõmust kloppima Aleksanderi nime nähes. Ta hakkas vastu kirjutama, käed samal ajal värisemas:
Ma tulen üksi. Ma luban. Sulle ka ilusaid unenägusi!
Doroty
Doroty luges kümme korda sõnumi läbi, veendumaks, et seal pole ühtegi viga, ning saatis ära. Nüüd sai tüdruk veel vähem magada. Tal oli selline tunne, et võiks minna ja joosta praegu Eestile kümme ringi peale, ilma et ära väsiks. See oli imeline tunne.
*
Dorotyl oli kombeks jõuda alati kohale enne teisi ja nüüd ta pidi istuma üksi keset koridori pingil ja ootama, kuni õpetaja ja teised õpilased tulevad. Doroty haigutas ning kordas luuletust, mis neil tänaseks pähe oli. Kuid järsku hakkasid lambid vilkuma, nagu elekter hakkaks ära kaduma. Doroty tõstis pea raamatult ja märkas koridori lõpus seismas pikas valges kleidis tüdrukut, kellel olid pikad lokkis pruunid juuksed, ja kes oli paljajalu. Tüdruk keeras ennast aeglaselt tema poole ning naeratas talle tigedalt. See oli tema. Tähendab, see ei saanud ju võimalik olla, sest Doroty oli siin samas pingil. Kuid miks ta siis ise seisab samal ajal kooli koridori otsas? Doroty tahtis karjatada, aga häält ei tulnud. See näis olevat lõpmatu ja see oli piinav. Kuid neiu päästis kõva laks vastu selga. Doroty pööras ning nägi Sarah ja Des Lyni murelikke nägusi.
„Sa oled täiesti näost ära,“ ütles Des Lyn murelikult ja istus ta kõrvale.
Doroty vaatas tagasi tüdruku poole, keda enam seal polnud, tuled ka ei vilkunud enam.
„Kas-kas te nä-nägite se-seda tü-tüdrukut?“ küsis Doroty koridori lõppu vaadates kokutades.
„Mis tüdrukut?“ oli Sarah segaduses ja istus teisele poole Dorotyt.
„Te ei näinud?“ küsis Doroty närviliselt. „Ta oli täpselt nagu mina. TÄPSELT. Tal polnud mingit erinevust minuga.“
„Mida sa ajad? Täis oled või?“ küsis Sarah täiesti segaduses olles.
Doroty oli nii haavunud, et teda ei usutud, ja et nad ei näinud seda tüdrukut.
„Tead mis, Doroty,“ rääkis Des Lyn teda murelikult vaadates. „Sa näed välja väga magamata. See nägemus võib sellest põhjustatud olla.“
Doroty vaatas jälle koridori lõppu, kus seisid nüüd kaks kuuendiku, kes naersid koos.
„Võibolla tõesti,“ nõustus ta ja lootis südamest, et Desil oli õigus.
Hedvig Saaretalu
