Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 598

Saada link Prindi PDF




15. jaanuar 2019 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 598



KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  16.01

13.00 Muusikakooli kontsert 1.-6. kl.
14.00 Muusikakooli kontsert 7.-12. kl
15.40 Ainekomisjonide esimeeste Koosolek
19.00 Filmiõhtu

N  17.01 
16.15 Põhikooli mälumängu I voor
16.00 Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool

R  18.01 
Üleriigiline B. Alveri konkurss Tuulelapsed Jõgeval
12.00 Ivo Linna ja Antti Kammiste kontsert ALGKL
13.00 Ivo Linna ja Antti Kammiste kontsert PK
14.00 Ivo Linna ja Antti Kammiste kontsert G
19.00 Gümnaasiumi talveball
I poolaasta lõpp

L  19.01 
Füüsika olümpiaadi piirkonnavoor
Üleriigiline B.Alveri konkurss Tuulelapsed Jõgeval
19.00 SÜG100 ball kooli töötajatele ja vilistlastele

P  20.01

E  21.01
II poolaasta algus
10.45 Klassivanemate koosolekud
13.00 Direktsiooni koosolek
Rahvaluuleolümpiaadi eelvooru tööde esitamise tähtaeg

T  22.01 
16.00 Õpilasesinduse koosolek
17.00 Eelkool

K  23.01 14.00 Juhtkonna koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
Saksa keele olümpiaad gümnaasiumile

N  24.01 
16.15 Spordimälumäng Bumerang

R  25.01 
10.-12.klassi inglise keele maakondlik olümpiaad
VAB konkurss Hansenist Tammsaareni Albus
L  26.01 Keemiaolümpiaadi piirkonnavoor


PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  16.01 Triin Vallsalu. Päris oma rahvariided
N  17.01 Direktsiooni info
R  18.01 Mare Poopuu. Pisut pereteraapiast
E  21.01 Viljar Aro
T  22.01 Triin Vallsalu. Muljeid Iisraelist
K  23.01 Reet Lulla, Anne Teigamägi. Uus Nordplus projekt
N  24.01 Direktsiooni info
R  25.01 Anne Teigamägi. Jahist ja seentest

TÄNAME!

Irena Sink — fuajee kaunistus kooli mälestuspäeva puhuks.
Jaanika Kask — kunstikonkursi korraldamise eest.
Indrek Peil, Merle Prii, Rita Ilves, Sirje Kreisman, Reeli-Alli Kaesvelt, Jaanika Kask, kõik algklasside õpetajad, asjaosalised õpilased — toreda raamatu „100 haikut Saaremaa Ühisgümnaasiumi sajandaks sünnipäevaks“ valmimise eest.

NATUKE PÄRIS ALGUSEST

Esimese eestikeelse SÜG-i direktori Eduard Puki abil (katkenditest tema kõnest kooli 10. aastapäeva aktusel 15. jaanuaril 1929)

Esimeste koolide asutamine praeguse Eestiriigi maa-alal ulatub tagasi 13 sajandisse, mil Saksa ordu ja Tartu ning Saare-Läänemaa piiskopid olid suurema osa maast võtnud oma võimusesse, kuna Põhja-Eestimaa ja Tallinn olid Taani omad. Katoliiklikule keskajale oli üldse rahvahariduse mõte võõras niihästi Lääne-Euroopas kui ka meil. Keskaja seisustest vajasid erilist kooliharidust ainult vaimulikud ja väike osa aadlist. Harilik rüütel oli eluks hästi ettevalmistatud, kui ta oskas ratsutada, tarvitada sõjariistu ja jahtida. Orjastatud talupoeg aga rahuldas kõik igapäevased tarvidused  oma majapidamise saadustest ja omandas tarvilikud oskused ja teadmised puhtpraktiliselt, kodus või mõisas tööd tehes. Seepärast olid siis ka harilikud keskaja koolid n.n. toom- ehk katedraalkoolid ja kloostrikoolid esijoones määratud tulevaste vaimulikkude õpetamiseks. Nad olid aga ühtlasi kättesaadavad ka neile aadlivõsudele, kel ei olnud kavatsust astuda vaimulikku seisusse...
Saaremaa koolide kohta leiame esimesi teateid 1563 aastast. Sellest aastast on alal hoidunud piiskop Magnuse korraldused Kuressaare koolikolleegiumile. 1653 aasta ümber on juba Kuressaares kindlasti töötanud suurem provintsiaalkool-ladinakool. See ongi kool, millest praegune gümnaasium on võrsunud...
Kuressaare provintsiaalkool-ehk ladinakooli õppe- ja kasvatussihte iseloomustab 31 paragrahvist koosnevkoolikorraldus, mis 1769 aastal Kuressaare linna jaoks välja on antud ja mille kokkuseadjaks arvatavasti tolleaegne Kuressaare superintendent Swan on olnud. Koolikorralduse sissejuhatusest leiame ka kasvatussihi, mida taoteldi, nimelt: noorsoosse tuleb istutada Jumalakartus, äratada temas töötahet ühtlasi aga ka vastikuse tunnet laisklemise kui kõige pahe algallika vastu, harjutada viisakat ülalpidamist nii sõnades kui ka tegudes, ühe sõnaga harjutada ja kasvatada kõiki häid omadusi ja voorusi, mida üks hää kasvatus üldse anda võib ja mille tõttu õpilastest võiksivad saada õiglased kodanikud ja kasulikud ühiskonna liikmed. Koolikorralduses on puudutatud ka üksikuid aineid, mida koolis õpetati. Õppekavasse kuulusid: 1) usuõpetus, 2) kirikulaul, 3) emakeel, 4) matemaatika, 5) ladinakeel, 6) prantsusekeel, 7) maadeteadus, 8) ajalugu ja 9) kirjade kirjutamine. Korralduses soovitatakse katekismuse õpetamisel mitte nii palju salmide päheõppimisele rõhku panna, kui just hoolitseda eestkätt selle eest, et need vähesed salmid, mida lapsed õppinud, tõesti mõtlemis- ja tahtetegevuse aluseks saaksid ja et õpilased harjuksid ka õpitud salmide põhjal otsustusi tegema.
Koolikorraldusest on ka näha, et Kuressaare linnas 1769 aastal koolisundus on maksmas olnud. Seal ööldakse, et kõik vanemad on kohustatud lapsi 6 aastaselt avalikku kooli saatma, kui keegi vanem oma lapse erakooli saadab või hoopis koju jätab, on ta ikkagi kohustatud kooliraha maksma...

1786 aastast õpetati koolis kahte haru. Sõjaväeteenistusele ettevalmistavas harus õpetati trigonomeetriat, fortifikatsiooni, artilleeriat, praktilist maamõõtmist, algebrat, kosmograafiat, mehaanikat, hüdraulikat, astronoomiat, üldist ajalugu, füüsikat, loogikat, saksa keele ortograafiat ja kõnekunsti. Ülikoolile ettevalmistavas harus õpetati peale ülemaltähendatud ainete veel ladinakeelt. Tunniplaan oli nii korraldatud, et kolmes ülemas klassis ühe ja sama aine tunnid kõigis klassides ühel ja samal ajal olid. Seda tehti selleks, et õpilane, kellel mõnes aines erilised anded olid, võis selles aines näiteks lõppklassiga ühes õppida, kuna teistes ainetes ta neljanda või koguni kolmanda klassiga ühes õppis. Niisugune korraldus on õpilaste edasijõudmise peale väga hästi mõjunud...
Kooli raamatukogus on sel ajal olnud 100 köidet. Füüsika kabineti kohta leidub aktides ainult märkus, et mikroskoobist kõik klaasid on ära varastatud...
Pärast Aleksander I poolt läbiviidud uuendusi said linnakoolid 1820 a. statuudis uue aluse, mis vastas enam meie maa feodaalseisuslikele oludele. Ühtluskooli asemele seati mitmesuguste rahvakihtide järele liigitatud koolisüsteem: elementaarkool määrati vaesemale kihile, kes rasket kehalist tööd teeb, kreiskool – tehnilistest ja kaubanduslikest kutsetest huvitatud linnakodanikele, gümnaasium – neile, kes pühenduvad teaduslikele kutseile ja ametniku karjäärile. Gümnaasiumid muudeti 5-klassilisteks, kreiskoolid kahe- ja ühe-klassilisteks. Erandina saab Kuressaare kreiskool kolm klassi ja 4 õpetajat, et lõpetajaile gümnaasiumi sisseastumist võimaldada. Kreiskooli lõpetaja võis gümnaasiumi 3-dasse klassi sisseastuda...
Reformituna püsis kreiskool 1839 aastani. Varemalt nägime, et kreiskooi kaudu ülikooli astujaid üldse ei olnud. Tung kõrgema hariduse järele oli aga olemas. Isikud, kes soovisid kõrgemat haridust omandada, olid sunnitud õppima Tallinnas või Tartu gümnaasiumides. Kehvadele Saaremaa elanikkudele oli see aga raske. Pandi kõik rattad käima, et kreiskooli lõpetajad vähemalt gümnaasiumi eelviimasesse klassi võiksivad sisse astuda...

Tollane direktor veel jätkab, sest kõned olid siis pikad, aga teada on, et läks veel veidi pingutamist kuni 1865. aastal jõuti täieliku gümnaasiumi staatuseni ... Edasisest ja eestikeelse gümnaasiumi tekkest on juba rohkem kirjutatud. Seega on meie koolil kaks sünnipäeva – 1865 kui gümnaasiumi algus ja 1919 kui eestikeelse gümnaasiumi algus. Ajalugu võiks viia muidugi ka sajandeid varasemaks, aga täna, 15. jaanuaril oleme uhked oma eestikeelsuse ja eestimeelsuse üle.
Elagu Saaremaa Ühisgümnaasium!
Viljar Aro, koolijuht

KOOLI SÜNNIPÄEVA PUHUL KINGITI PILT „Saaremaa juured“ (autor Annika Luhaäär, 12.C)


järgmistele õpetajatele:
Anu Ausmees, Mari Ausmees, Rita Ilves, Merike Kuldsaar, Linda Kuuseok, Riina Laanes, Arne Loorpuu, Madli Mikli, Liis Ojasaar, Merje Oopkaup, Ljubov Paju, Indrek Peil, Mia Rand, Marju Roberts, Marek Schapel, Irena Sink, Anne Teigamägi, Liina Truu, Inge Vahter, Diana Õun;
kooli töötajatele:
Kalmer Ait, Marliin Haamer, Aado Haandi, Stella Hommik, Maive Kaev, Ülle Müür, Andreas Noor, Taimi Sepp, Urve Tiits, Maarika Välja;
õpilastele:
pildi autorile Annika Luhaäär (12.c), Miina Sink (2.a) — silmapaistev taidleja, Lee Tamm (2.b) — silmapaistev taidleja, Elisabeth Villsaar (3.a) — silmapaistev taidleja, Lenna Haandi (3.b) — silmapaistev väike SÜGlane, Kenneth Puiestee (7.a) — tubli õpilasteadur, Kirke Medri (8.b) — silmapaistev taidleja ja õpilasesinduse alustala, Merit Matt (8.b) — tubli õpilasteadur, Martin Vesberg (9.a) — põhikooli jõulupeo eestvedaja, Voldemar Kirss (9.b) — tubli õpilasteadur, Cathrin Benita Poopuu (9.b) — silmapaistev taidleja, Sander Teras (10.b) — tulihingeline SÜGlane ja õpilasesinduse alustala, Torm Vatsfeld (10.c) — tubli õpilasteadur ja õpilasesinduse alustala, Vootele Mets (10.c) — tubli õpilasteadur ja õpilasesinduse alustala, Lotta Meet (10.c) — silmapaistev taidleja, Andres Sui (10.c) — väljapaistev maletaja, Kalev Kaasik (10.c) — tubli õpilasteadur, Uku Pokk (11.a) — silmapaistev taidleja, Aleksandra Männik (11.a) — 102. lennu kabaree eestvedaja, Grete Milpak (11.c) — 102. lennu kabaree eestvedaja,  Marleen Vahu (11.c) — tubli õpilasteadur, Gendra Allikmaa (11.c) — silmapaistev sportlane, Stella Stepanov (11.c) —102. lennu kabaree eestvedaja, Anu Kull (11.c) —102. lennu kabaree eestvedaja, Agathe Kriska (12.a) — õpilasesinduse alustala, Katrin Kurvits (12.b) — silmapaistev taidleja, Diana Alt (12.c) — silmapaistev taidleja ja õpilasesinduse alustala, Ly-Sandra Tohter (12.c) — gümnaasiumi jõulupeo eestvedaja ja õpilasesinduse alustala, Karl Hendrik Tamkivi (12.c) — tubli õpilasteadur, Henri Paomees (12.c) — silmapaistev taidleja, Elo Nõmm (12.c) — SÜGi südametunnistus, Jutta Loviisa Juht (12.c) — särav tantsujuht ja õpilasesinduse alustala, Karl Alder Kuivjõgi (12.c) —  õpilasesinduse alustala.

KUNSTIKONKURSI TULEMUSED

I kooliaste
1. koht Lenna Haandi
2. koht Iti Piht
3. koht Säde Kalamees
II kooliaste
1. koht Emma Ling
2. koht Merili Haak
3. koht Jarno Mononen
III kooliaste
1. koht  Astrid Rei
2. koht Annaliisa Lepik
3. koht Hanna Vinter
Gümnaasium
1. koht Annika Luhaäär
2. koht Karl-Alder Kuivjõgi
3. koht Hanna Saaretalu

PILDIGALERII KOOLI SÜNNIPÄEVAST

100 kg torti

Tort ootab lahtilõikamist ja klassidesse viimist

Direktor algklasside aktust avamas

Lenna Haandi – kunstikonkursi üks võitjatest

Poistekoor esinemas

Vennad Paomehed

Ukuleletajad

JO-LE-MI

Kressendo

Öieti

Martin Vesberg

Öieti põhikooli segarühm

Väikesed rahvatantsijad koos täiskasvanutega

Annika Luhaäär enda jonistatud pilti vastu võtmas

Kreedo

SÜGi 3. noorte segarühm

„Oma õnne sepad“

Katrin Kurvits

Gümnaasiumi aktuse publikum laulmas

SÜGi õpetajad kooli sünnipäeval
Viimati uuendatud Kolmapäev, 16 Jaanuar 2019 13:12  
Bänner


Bänner