27. november 2018 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 593

KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  28.11   
16.00 Sisekergejõustiku võistlused G
15.40 Ainekomisjonide esimeeste koosolek

N  29.11   
16.15 Gümnaasiumi mälumängu IV voor
16.00 TÜ Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool

R  30.11  

L  01.12   

P  02.12   

E  03.12  
10.45 Klassivanemate koosolekud
13.00 Direktsiooni koosolek
18.30 Hoolekogu GOSPA
Matemaatika kooliolümpiaad gümnaasiumile

T  04.12   
16.00 Õpilasesinduse koosolek
MK Koidulauliku konkurss

K  05.12   
14.30 Juhtkonna koosolek
15.30 Tehnikanõukogu koosolek
Koolisisese aritmeetikavõistluse lõppvoor

N  06.12       
Gustav Ernesaks -110
Kammerkoor Vox Populi loeng-kontsert
Matemaatika kooliolümpiaad põhikoolile

R  07.12   
10.00 Teadusteater Väike Vanker

L  08.12   
8.-9. klassi maakondlik inglise keele olümpiaad

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  28.11    Kaie Raud. Kohtinguvägivalla ennetamisest
N  29.11    Erki Kuusk. Olulist liiklusest
R  30.11    Direktsiooni info
E  03.12    Viljar Aro
T  04.12    Mare Poopuu. Saaremaa teenuste messist
K  05.12    Iivi Jakobson. Uudiskirjandusest
N  06.12    Direktsiooni info
R  07.12    Liina Truu. Minu magistritööst

TÄNAME!

Rita Ilves, Sirje Kreisman — eduka esinemise eest üleriigilisel B.Alveri konkursil Tähetund.
Argo Kirss, Marju Kirss, teadusteater Krempel — eduka esinemise eest Teadusteatrite Festivalil Viljandis.
Aime Metsmaa — gümnaasiumi Kadri-Mardi turniiri väga sujuva korraldamise eest.

KOOL TÄNAB

Täname kõiki, kes nõu, jõu ja rahalise panustamisega aitasid kaasa, et soetada kooli sööklale salatilett. Nüüd saame värskete salatite osa söökla menüüs tunduvalt suurendada. Aitäh, lahked annetajad:
Taimar Viljus, Urve Nõgu, Margit Mägi, Piret Kuldsaar, Gunnar Kruusik, Hanna Saar, Valdo Saar, Bille Jõevere, Riina Laidma, Liina Vahter, Rita Alt, Katrin Koppel, Eliisa Siim, Villu Vatsfeld, Siiri Rannamaa, Teele Nagel, Kairit Lindmäe, Reeli-Alli Kaesvelt, Kristi Tinno, Tatjana Dubrovskaja, Anu Kaarits, Aina Vaher, Piret Tuzova, Jaanis Sarapuu.
Uus lett jõuab kooli 48. nädalal.

MIS MEIST SAAB ...

Õpetajate Lehte on alati huvitav lugeda ja seda soovitan ka kõigile, kes kuidagi kooliga seotud. Reedeti ilmuvas lehes oli viimati üsna kurbi lugusid. Püüan neist mõnda siin refereerida.

Priit Pärnapuu „Noored kipuvad pigem põllumeheks kui õpetajaks“. Suurte graafikutega loos maalitakse üsna kole pilt lähituleviku õpetajate tegelikust tasemest. 2016. ja 2017. aastal gümnaasiumi lõpetanute edasist haridusteed jälgides saab kurvalt nentida, et meesõpetajate juurdekasvu meie riigis praktiliselt ei teki ja ka tulevaste naisõpetajate keskmiste lõpuhinnete tase on pigem madal. Vähemasti arstiabi tundub olevat kindlates kätes, asi seegi ...

Priit Pärnapuu annab ise oma suure loo kohta käiva arvamuslookesega „Kingsepal pole kingi“ tabava hinnangu kogu probleemile ja see teeb pildi veel hullemaks ...

„Õpetaja, kelle tunnistuselt vaatavad vastu kolmed, kõlab kui ahelsuitsetaja, kes hõljuvate suitsurõngaste puhumise vahele räägib suitsetamise kahjulikkusest. Ma kujutan küll ette, kuidas endine vang on õige inimene rääkima seaduskuulekuse mõistlikkusest. Samuti tundub omal kohal olema endine narkomaan, kes kutsub üles narkootikume vältima. „Täitke seadust ja ärge kasutage narkootikume, muidu ootab teid samasugune saatus kui mind!“ saavad nad kasvõi kooris öelda. Katsuge vangi või narkomaani rollis kujutleda madala keskmise hindega õpetajat. „Õppige paremini, muidu ootab teid samasugune saatus kui mind — teist saab õpetaja!“ See, kes räägib õppimise ja hariduse olulisusest, peab olema seda ka ise oluliseks pidanud.“

Jaak Sarapuu „Elava sõna maagiline jõud“ klaarib nutielust tingitud sõnavaesuse varjukülgi ja püüab elavat sõna taas tähtsustada ...

„Mõelgem, küllap igaüks meist on saanud tunda elava sõna maagilist mõju. Toon paar näidet isiklikust elust. Pärast ülikooli lõpetamist alustasin tööd õpetajana. Enne tööleasumist lausus mu ema: „Poeg, pea meeles, ole lastele hea ja mõistev. Ära unusta, nad on lapsed. Mõtle, sa oled ise olnud ka laps.“ Iseenesest ju lihtsad ja tavalised sõnad, kuid need vaikselt ja otsekui paluvalt öeldud sõnad jäid mällu. Alati, kui õpilastega oli probleeme, kumisesid peas ema sõnad.“

Üle mitme aastkümne läks ta taas kooli — seekord lühikeseks ajaks asendusõpetajaks. „Kooli ruumid olid muljetavaldavad: avarad koridorid ja klassiruumid ehk ainekabinetid, maitsekad värvitoonid, igas ainekabinetis arvutid, suur ekraan, kohtvõrk. Ja sinna, valgusküllasesse ja moodsa tehnikaga varustatud klassi, ilmusid raskete koolikottidega, ninad nutitelefonides, kuidagi tülpinud nägudega õpilased. Nad heitsid otsekui põlgusega oma rasked seljakotid põrandale, õngitsesid sealt raamatud, vihikud ja pinali. Seejärel vaatasid mind kui piinajat. Tutvustasin end ja püüdsin hakata seletama uut teemat. Üks poiss tõstis käe ja ütles: „Õpetaja, meie eelmine õpetaja käskis uue teema õpikust lugeda ja siis töövihiku täita. Kui vihik täidetud, võisime telefonis surfata.“ ... Püüdsin ekraanile  teemat käsitlevaid pilte kuvada. Nad peaaegu ei vaadanudki, vaid küünitasid oma käed nutitelefonide järele. Läkitasid üksteisele kirju ja mängisid arvutimänge. Kontrollisin paari õpilase töövihikut. Küsimustele, mis nõudsid fakte (aastaarve, nimesid jt), oli vastatud õigesti, kuid teiste küsimuste järel valitses tühjus.“

Mida teha? Kuidas liikuvat rongi peatada? Meie praeguselt PISA-troonilt saab vaid kukkuda ...
Õpetajate Lehte saab lugeda ka internetis  http://opleht.ee/
Lugege Õpetajate Lehte.

Viljar Aro, koolijuht

UKULELET MÄNGIMA!

TEINE  KOGUNEMINE HUVILISTELE TOIMUB T. 27. NOV. KELL 15.00-15.35 lauluklassis!
Kel PILL olemas, võetagu kaasa!

Õpetajad Riina ja Mari

TÄHETUND

23.-24. novembril toimus Jõgeval 26. korda üleriigiline B. Alveri konkurss Tähetund. Sel aastal olid kohustuslikeks autoriteks Doris Kareva ja Jaan Kaplinski.
Kreisise kava tugines Jaan Kaplinski tekstidele ja kandis pealkirja „Ajata vaikus". Krevera „Elupäeva" aluseks olid Doris Kareva tekstid. Festivalil osales 17 truppi 18 lavastusega. Auväärsesse    Akadeemiasse    kuulusid    Doris Kareva, Garmen Tabor, Merle Karusoo, Toomas Lõhmuste, Märt Treier, Tarmo Tiisler, Martin Algus, Jaak Allik, Margus Mikomägi, Maarius Pärn.


Kreisis


Krevera

Žürii andis välja grand prix, 5 laureaaditiitlit ja eripreemiaid nii truppidele kui näitlejatele.

Peapreemia läks  Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambli lavastusele „Sina pead kandma maailma" (juhendaja Aili Teedla).

Kreisisest sai näitlejapreemia Katre-liis Võhma.

Kreverast teenis näitlejapreemia Henri Paomees ja Lotta Meet tunnistati parimaks naisnäitlejaks. Kreverale tuli ka üks laureaaditiitlitest.

Lisaks etendustele toimus mälestushetk B. Alveri pargis, noored said nautida piduõhtut vinüülplaatidega ja suurepärase kontserdi andis The Swingin`Sisters & Band.

Suur tänu Kreisise ja Krevera noortele tubli esinemise eest ja tänukummardus meie toredale bussijuhile Tõnu Vaherile!

Rita Ilves

MUDILASKOORI LAULULAAGER

15. novembril toimus koolis mudilaskoori JO-LE-MI laululaager, kus harjutasime järgmise suve laulupeo laule (koos liikumisega) ning õppisime ka algklasside jõulukontserdiks paar laulu. Siin on lauljate mõtteid laagrist:

• Mulle meeldis kõige rohkem "Rõõmulaulu" laulda, sest seal olid lahedad ja põnevad liigutused mida oli lahe teha. (Andra-Liis)
• Mulle meeldis laululaager väga. Mulle meeldis laul "Ilus oled Isamaa". Raske oli laul "Päkapikk"  (Tuule)
• Mulle meeldis laululaager väga. Seal oli nii vaba aega, kui ka lõbusat kooslaulmisaega. Minu arust oli laululaager väga lõbus ning soovin, et laululaager oleks tihedamalt. (Elenor)
• See laager oli väga tore ja lõbus! Seda võiks korrata!  (Elisabeth)
• Väga meeldis, et seal sai laulda laulupeolaule ja jõululaule. Ja üllatus oli ka super hea! Aitäh selle toreda päeva eest teile, kallis Riina ja Mari! Tahaks järgmine kord jälle!  (Anette)
• Mulle meeldis laululaager, sest seal sai kolm tundi laule õppida. Mulle jäid "Rõõmulaul" ja "Päkapikusell" juba pähe. Mulle maitsesid küpsisetort ja viineripirukas ka. (Katarina)
• Mulle meeldis laager väga, laulsime väga palju. Üllatus oli lahe ja saime laulud palju selgemaks. Minu arvates oli kõik SUPER! Tehke kindlasti laagreid! Jeeeee. (Eliise).

Riina Laanes, muusikaõpetaja

RAHVATANTSULAAGER TÕRVAS

Saaremaa Ühisgümnaasiumi noorte segarühma rahvatantsijad külastasid Tõrva Gümnaasiumi. Eesmärgiks oli õppida järgmise aasta tantsupeo tantse ja tutvuda Tõrva rahvatantsugrupiga ning nende juhendajaga. Sõit kestis Kuressaarest Tõrva umbes 4,5 tundi. Peale pikka ja väsitavat sõitu võeti meid vastu lehvituste ja abivalmis kätega. Ööbisime klassiruumides ning kui need olid ette näidatud, väike kooliekskursioon ka tehtud ja asjad lahti pakitud, oligi aeg lõunasöögiks, mis oli väga maitsev. Kui lõuna oli söödud ja vaim valmis pandud, oligi aeg esimeseks treeninguks. Treeningul me tantsisime tantse, mida tuleb esitada tantsupeol ning õppisime pisemaid detaile tantsudes.


„Tuljakut“ harjutamas


Joosep ja Kersti Vanamõisa järve vaatetorni otsas

Pärastpoole, kui treening oli läbi, toimus õhtul seltskonnatantsude õppimine, kus tantsiti erinevate inimestega ning oli lõbus õhkkond. Tantse õpetasid meie juhendaja ja Tõrva juhendaja Valdeko Kalamees kordamööda. Pärast seda oli diskoõhtu, kus aeti juttu ja tantsiti ka natuke.

Järgmine päev pidi hommikul vara tõusma, et hommikvõimlemist teha. Pärast seda oli natuke aega ja siis oli teine treening, kus samuti õppisime tantse paremini selgeks. Pärast treeninguid oli väike linnaekskursioon ja peale seda oligi ärasaatmise ning lehvitustega tagasiminek Kuressaarde.

Kokkuvõtteks oli tore sõit, kus me õppisime tantse paremini esitama. Rühmad andsid vastastikku lubaduse, et kohtutakse 2019. aasta tantsupeol Tallinnas Kalevi staadionil ja järgmine tantsulaager toimub Saaremaal.
Eriti sooviks tänada Kersti Truverki, kes organiseeris sellise toreda reisi.

Joonas Prii, 10.C

KADRIPÄEV 2.E KLASSIS

Laske sisse kadrisandid, kadri, kadri,
Kadri küüned külmetavad, kadri, kadri,
varbaotsad valutavad, kadri, kadri,
Laske sisse kadrisandid, kadri, kadri...

... nii alustasime Kristinaga kadripäeva tutvustamist 2.e klassile. Õpetaja Vilma Mägiga korraldasime kadripäevateemalise klassiõhtu.
23. novembril riietasime end kadrideks. Kõigil lastel ja õpetajal olid väga vahvad kostüümid kaasas. Põsed värvisime roosaks.

Üheskoos tantsisime kadripäevatantse ja laulsime kadripäevalaule. Lapsed saatsid laule „marakaorkestriga" .

Õppisime ka "Tiiu, talutütrekese" laulu. Mängisime veel hernemängu, kes on osavam? Rääkisime lühidalt kadripäeva kommetest: näiteks kuidas kadrid riietusid, mis õnne kadrid tõid ja soovisid ja mida tohtis kadripäeval teha ja mida mitte.

Klassiõhtu lõppes Eesti rahvustoidu kama valmistamisega.

Lastele meeldis väga meiega üheskoos aega veeta ja mängida. Proovime mitte unustada väikeklasside õpilasi ja nendega üheskoos tegutsemist.

Kodutütar Eliise Kask 9.a klassist

OMALOOMINGUPÄEV KÄRLAL

Reedel, 23. novembril toimus järjekordne kodutütarde omaloomingupäev, mis sel aastal toimus Kärlal. See tähendas seda, et enne pidid kõik rühmad panustama väga palju aega ja vaeva, et “Eesti 100”  vastavad kavad välja mõelda.

Selle tähtsa päeva õhtupoolikul koguneti staapi, et sealt bussidesse jaguneda ja oma siht seada Kärla rahvamajja, kus sündmus ka aset leidis. Korraldus oli väga hea, sest meid võtsid väga sõbralikult vastu rahvamaja pere. Meile näidati koheselt, kuhu saame oma üleriided paigutada ja seejärel juhatati meid saali.

Enne ürituse algust saime päris tükk aega esinemisnärvi tunda, sest oli vaja ikka kõik rühmad ära oodata. Kõik sai alguse muidugi sellest, et noorteinstruktor Ingrid Paiste ja ringkonnavanem Tiia Kütt jagasid auhindu tublimatele kodutütardele, kes olid millegagi sel aastal silma hakanud. Ka meie kui SÜG-i kodutütred olime väga tublid. Nimelt Hanna sai kaks väärilist auhinda, millest üks oli „Krapsakas kodutütar 2018” kott ja teine oli väike märkmik, mille ta sai selle eest, et on sel aastal kõige rohkem oma rühmast kirjutanud. Muidugi ei saa märkimata jätta Eliiset, kes on ka palju panustanud rühma kohta kirjutamisse, seega ei jäänud ka tema ilma märkmikuta, et ikka veel ja veel rohkem kirjutada. Meie juhendaja  Merlet   peeti  samuti   meeles,   kuna jõudis väikestega vabariiklikule matkavõist-lusele.

Pärast autasustamist algasid esinemised. Esitused olid väga erinevad ja mitmekülgsed. Näiteks üks rühm tegi kava Eesti kannatustest läbi aastate, nii sõdadest, märtsiküüditamisest, kuniks Eesti suutis ennast vabaks laulda ja Konstantin Päts pidas kõne. Oli palju teisigi esinemisi, näiteks oli veel erinevaid laule, tantse, meie pisikesed SÜG-i kodutütred õppisid selgeks väikse luuletusegi ja meie haarasime kogu publiku kaasa oma tantsu esitamiseks.
Leian, et sel aastal olid kõik kodutütred väga tublid ja esitasid suurepäraseid kavasid. Eks juhendajad panustasid ka nendesse kavadesse päris palju, mille eest tuleks neid tänada.

Pärast esinemisi tehti saal toolidest vabaks ning ruum oli disko ja seltskonnamängude päralt. Elevust tekitas ka osalejatevaheline loosimine. Kaheldamatu publikumagnet oli ka kultuurimaja ukse taga parkinud burgeriauto. Ei mäletagi, et ühelgi varasemal kodutütarde kokkusaamisel oleks olnud võimalust burgeritega maiustada.

Aeg lendas kiiresti ning märkamatult oli kätte jõudnud hetk, mil võõrustajatega hüvasti jätta. Tagasiteel bussis tabas meid viimane meeldiv üllatus — kõik said endale pimevalimisega küpsisekarbi. Hiline maiustamine võis jätkuda!
Meie, SÜGi rühm, täname oma juhendajat Merle Priid, kes nägi meiega vaeva ja meid selleks päevaks ette valmistas!

Hanna Saaretalu, 10.C

MARDI- JA KADRIPÄEV VÄIKSES MAJAS

2. C klassi mardisandid

Mardipäev on 10. novembril ja marti joostakse mardilaupäeval ehk siis 9. novembri õhtul.
2. C klass alustas mardijooksu ettevalmistusega juba varakult.  Kõigepealt tutvusime vanade mardikommetega ja lauludega. Eesti keele tunnis saime teada, et mardipäeva hakati pidama piiskop Martinuse auks. Martinus oli hea ja hooliv, kes lõikas oma mantli pooleks ning andis teise poole kerjusele kehakatteks. Nimi Martinus tähendab ladina keeles sõjakat. Meie teadmisi täiendas ka Karl Hermani isa, kes lisas, et hiljem sai Martinusest pühak. Tänaseks teame, et sellel nimel on palju teisendeid: Mait, Mart, Martin, Mardo,  Mäit,  Märten,  Marten jne.  Kui vanasti

mardisandid mardilaupäeva õhtul perest peresse jooksid, siis küsisid nad lastelt mõistatusi. Nii tuli ka meil meelde tuletada mõned mõistatused. Selgeks oli saanud ka eesti rahvaviis ,,Mardilaul“ ja nüüd  alustasime maskide meisterdamisega. Pisut saginat ja oligi valminud meie mardijooksmise kava. Oh seda põnevust ja saladuse hoidmist!  



Õigeks mardijooksuks läks 9. novembri hommikul. Usume, et olime oodatud külalised, sest mardid toovad pererahvale hea viljasaagi ja sületäie õnne.

2. C klass ja õpetaja Helle

3. C klassi kadrisandid

25. novembril on rahvakalendris kadripäev ja kombestik näeb ette, et kadrid jooksevad kadrilaupäeval ehk 24. novembril. 3. C klass otsustas, et koolis peab ikka ka kadripäeva tähistama ja valisime kadritamiseks 23. novembri ehk reede. Ja kuigi meie klassis on 1 tüdruk,  siis  ei tähenda see seda,  et  ka poisid ei võiks valgesse riietuda ja kadrideks maskeeruda — seda lõbusam on!  Mardi- ja kadripäevast sai juba 2 nädalat muusikatundides jutustatud ja lauludki selgeks õpitud, siis käesolev nädal kulus muudeks ettevalmistusteks. Kunsti- ja tööõpetuse tundides sai maske meisterdatud, mõistatusi otsitud ja kogu väike etteaste läbi mängitud. Meie eesmärk oli koolikaaslastele tutvustada, kui lihtne ja lõbus on kadrideks käia ning alati ei ole ju andide saamine oluline, vaid et kadrid toovad igasse peresse midagi juurde. Lisaks lauludele ja mõistatustele said kõik endale ka õnne valida ja see oli kõige vahvam ning naljakam osa: viisime sokiõnne, peiuõnne, karjaõnne, saiaõnne, villaõnne, sukaõnne, rahaõnne, kommiõnne jne, jne — nii, kuidas loovus võimaldas. Ja ega õpetajadki õnnest ilma jäänud: meheõnne ja lapseõnne jagus kuhjaga!!! Usume, et meie väike külaskäik muutis koolinädala viimase päeva meeldejäävamaks ning nii mõnigi õpilane käis ehk kadrilaupäeval oma naabritele ja sõpradele kadridena õnne viimas!

3. C klass ning õpetajad Sirje ja Ingrid

ÕPPEKÄIK ANGLA TUULIKUMÄELE

MEIL OLI VÄGA TORE.  MULLE MEELDIS SEAL KÕIGE ROHKEM,  KUI ME LÄKSIME 5 VESKIT VAATAMA JA KILPKONNI VAATAMA JA KUI ME LÄKSIME LEIBU KÜPSETAMA JA MEISTERDAMA. MEELDIS VESKILE KIVIKESI LIIMIDA. BUSSIGA OLI TORE SÕITA. KUNI KOJU JÕUDSIME JA SAIME SOOJA LEIBA VÕIGA SÜÜA.

GRETE KASIN, 1.a klass