20. november 2018 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 592

KOLMAPÄEVAST NELJAPÄEVANI

K  21.11   
11.00 1. klasside karneval
14.30 Juhtkonna koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
Informaatikaolümpiaadi eelvoor
Sisekergejõustiku võistlused PK
Noortekonverents „Lahe koolipäev 2018“ Tallinnas

N  22.11   
15.00 Kadri-Mardi võrkpalliturniir G

R  23.11  
I trimestri lõpp
Kadri-Mardi võrkpalliturniir G
16.30 5.b filmiõhtu
18.00 Kodutütarde omaloomingupäev Kärlal
Üleriigiline B. Alveri konkurss Tähetund Jõgeval

L  24.11   
Üleriigiline B. Alveri konkurss Tähetund Jõgeval
Vabariiklik põhikooli ja gümnasistide väitlus I etapp
10.00 Füüsika lahtine võistlus (TÜ Teaduskool)

P  25.11   
Vabariiklik põhikooli ja gümnasistide väitlus I etapp

E  26.11   
10.45 Klassivanemate koosolekud
13.00 Direktsiooni koosolek

T  27.11   
16.00 Õpilasesinduse koosolek

K  28.11   
Sisekergejõustiku võistlused G
Ainekomisjonide esimeeste koosolek

N  29.11   
16.00 Gümnaasiumi mälumängu IV v
16.00 TÜ Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  21.11    Marju Roberts. Muljeid Londonist
N  22.11    Direktsiooni info
R  23.11    Marina Priske. Tähelepanu hoidmisest klassiruumis
E  26.11    Viljar Aro
T  27.11    Argo Kirss. Teadusteatrite festivalist
K  28.11    Erki Kuusk. Olulist liiklusest
N  29.11    Direktsiooni info
R  30.11    Kaie Raud. Kohtinguvägivalla ennetamisest

TÄNAME!

Õpilasesindus, Triin Vallsalu, Marek Schapel, Aado Haandi, Diana Õun, Marju Roberts, Arne Loorpuu, Epp Süld — kooli esindamise eest Tuleviku Kompassil.
Aime Metsmaa — põhikooli Kadri-Mardi turniiri väga sujuva korraldamise eest.
Abituurium, Diana Õun, Merje Oopkaup, Andreas Noor — viimase kabaree viimse etenduse südamliku läbiviimise eest.
Ruta Kelt, Marina Mäetalu, Margit Mägi, Janne Nurmik, Sirje Paakspuu, Viire Pors, Marit Püüa, Kaie Raud, Katrin Rosin, Irena Sink — eelkooli läbiviimise eest.

VALIK ÕPETAJATE RÕÕMULUGUSID

Nädalavahetusel esinesin ühel õpetajate rõõmuteemalisel konverentsil ettekandega „Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpetajate õnnepisarate saladustest“. Muu hulgas kogusin selleks õpetajatelt neid rõõmustanud lugusid. Kimbukest neist saab lugeda alljärgnevas.

Mul tuli pisar silma, kui õpetajate päeval oli ajalehes artikkel, kus inimesed meenutasid oma esimest õpetajat ja üks minu õpilane kirjutas, et tema mäletab oma esimest õpetajat, kes oli nii ilus, nii sõbralik, nii särasilme, et iga päev kooli minnes oli temal pidupäev.

Vene keelt õpetades oli vanasti õpetamine mängides, suuline osa. Mul oli alati kaasas üks korv, kuhu panin iga kord vastavalt teemale mänguasju, toidunõusid jne. Aastaid hiljem on õpilased öelnud mulle, et nad ootasid põnevusega vene keele tundi, sest neid alati huvitas, mis täna korvis on ja keele õpetamine oli neile kui põnev mäng.

Noormees, kes kolmel aastal kõik perioodihinded oli saanud kätte järelvasta-mistega, kes virises pidevalt, saabus lõpu-aktusele 13 valge roosiga.

Viimases tunnis abituuriumiklass esitas hüvastijätuks laulu, mille sõnad olid kirjutatud minu traditsioonilisi väljendeid kasutades ja tekst kingiti mulle raamitud kujul.

Koridoris tuli vastu täiesti võõras algklasside poiss ja küsis rõõmsalt: "Õpetaja, kuidas läheb, kas Sul on kõik hästi?"

Minule meenub aastaid tagasi lõpetanud 12. klass, kes viimases tunnis kinkis mulle sõbrapäeviku (olid kunagi algklassides moes, tuli kirjutada enda kohta — nimi, vanus, hobid, lemmitoit, lemmikraamat, lemmiksaade jne.), kenasti iga lapse kohta täidetud, fotod juures. See oli ilus hetk. Või üks teine lend, kui läksin järjekordsele lapsehoolduspuhkusele, kinkisid mulle suure kaisukaru.

Alustasin tööd väikeses alevikus. Oli esimene lastevanemate koosolek. Vanemad saabusid, mõni otse töölt. Riietuseks olid dressid, kummikud jne. Mina olin soengus, kostüümis, kontsakingades. Järgmisel koosolekul juhtus nii, et hakkasid saabuma pidulikult riietatud vanemad. Ma olin nii tänulik, et minu eeskuju mõjus.

Kas nüüd just pisar silma, aga on tore, kui hilisel õhtutunnil töölt tulles peatub sinu kõrval auto ja hõigatakse, õpetaja istu peale, ma viin su koju. Või kui juhuslikult kohtudes soovib endine õpilane sulle pikalt oma elust rääkida ja on näha, et see pole lihtsalt viisakus.

Kevadel lõpetasid minu õpilased taaskord gümnaasiumi ja meilile laekus armas kiri. Praegugi lugedes valguvad mu silma pisarad ....
Tere Õpetaja...
Pakkides oma kodus asju, et edasi liikuda vastu uutele väljakutsetele, leidsin üles oma algklasside vihikud, mille Teie mulle kinkisite 9. klassi lõpul, tuli mulle meelde minu päris esimene õpetaja - Teie. Sattusin Teie juurde just siis, kui olin kõige haavatavam, millest tulenes mu keerukas iseloom juba üsna noores eas. Olenemata kõikidest raskustest, mis minuga esines, olite Teie alati olemas ja seda ka hiljem, kui enam mind ei õpetanud. Nüüd tagasi vaadates kogu oma kooliteele, jääte kõige eredama õpetajana meelde just Teie. Õpetasite mulle peale koolitarkuse ka austama teisi, uskuma iseendasse ning samuti tegite  minust ka

palju tasakaalukama inimese oma alati heade sõnade ja särava naeratusega.
Tänaseks, kui mina juba lõpetan keskkooli, on Teie käe alt tulnud juba kaks toredat lennutäit noori inimesi. Minu õnnesoovid Teile!
Tahan Teile öelda kogu oma südamest aitäh selle eest, mida mulle eluks kaasa andsite!

Asendasin terve tänase päeva oma haigestunud kolleegi. Andsin eksprompt tunde klassidele, kellega kunagi varem kohtunud polnud. Kaheksanda klassi tunni lõpus tuli üks noormees ligi ja pistis tänades käe pihku. Midagi sellist pole varem juhtunud! Tuju läks heaks.

Tulen hommikul kooli ja 1. klassi noormees kohe uksel vastas küsimas, miks meie reedene tund ära jäi. Vastan talle, et kuna neil oli vähem tunde kui tavaliselt, siis oleks ta mind kaks tundi ootama pidanud. Tema vastu: „Ma olen nõus su tundi ka terve öö ootama!"

Mul on üks väike lugu, kuidas meelitasin gümnaasiumiealisi noormehi mõnda raamatut lugema. Nimelt oli vabas valikus lugeda üks raamat Kadri Kõusaarelt või Andrus Kivirähalt jne. Ja ühel hommikul saabus õpetajate tuppa noormees ning ütles mulle: "Teate, õpetaja, küll on hea, et te soovitasite lugeda "Kolmandat printsessi" - ma lugesin selle täna öösel läbi ja nüüd ma hakkan naistest aru saama ... "

Minu esimese lennu kamp tüdrukuid on mu koduakna taga ja kutsuvad mind välja. Tule meiega linna peale jalutama (tšillima). Minu küsimuse peale: „Kas te oma emad kutsute ka kaasa?“  sain vastuseks: „Ei, muidugi mitte, nad on nii vanad!“  Ma ütlesin neile, et olen teie emadega ühevanune, kuid seda nad ei suutnud uskuda. Õhtu lõppes pannkookide küpsetamise ja söömisega meil. Linna peale siiski ei läinud.

On matemaatikatund. Kevad. Järsku keset vaikset nohistamist küsib üks natuke kraade poiss: „Kuule, õpetaja, kas sa kuivatatud särge tahaksid? Ma käisin isaga kalal ja meil on neid väga palju. Ma toon sulle!“  Hakkasin laginal naerma, sest see oli nii ootamatu ja vahetu. Järgmisel päeval nosisime klassis kuivatatud särge.

Oli tavapärane jõuluõhtu, kirikus ja kalmistul käidud,  jõulupakid  kuuse  alt  üles leitud,   kõht

head-paremat täis. Istume jõulupuu juures ja tuletame meelde vanu jõulukombeid. Äkitselt on kuulda õuest vaikset laulu, mis muutub üha tugevamaks. Kui uksele jõuame, on õues kümmekond lauljat, kasukakraed-mütsid silmini (on külm jõuluõhtu). Loomulikult on meie kohmetus esialgu suur. Kuulame ära mitu imeilusat jõululaulu. Kutsume lauljaid tuppa, kuid nad keelduvad viisakalt. Soovivad vaid häid ja rahulikke jõule. Palusin siis külalisi oodata ja tõin neile piparkooke ja komme. Ja läinud nad olidki. Terve õhtu oli ääretult hea tunne, nii meie oma perele kui ka külas olnud peretuttavatele. Pisut kripeldama siiski jäi — kes nad ikkagi olid, kust tulid, kuhu läksid. Alles mitukümmend aastat hiljem selgus ühe juhusliku vestluse käigus, et külas olid käinud mu enda õpilased. Kes, ei tea tänaseni. Saan aru, miks nad tookord ei tahtnud endast märku anda — see oli aeg, kus kirikus käimine oli veel taunitav. Ju siis minu lapsed ei tahtnud mulle sekeldusi teha — nad ju laulsid meile imeilusaid kirikulaule. Nüüd hiljem olen mõistnud, et ehk ongi hea, et ma ei tea, kellega oli tegemist. Lihtsalt üks ilus mõistatuslik jõuluõhtu on jäänud meelde, mis tuleb igal jõuluõhtul ikka ja jälle meelde. Olge te tänatud, kes selle üllatuse tegid!!!

Neid lugusid oli palju ja veelgi rohkem on hingemällu talletunud rõõmsaid hetki meie kõigi sees. Kätte jõudnud pikkadel ja pimedatel õhtutel tasubki enesesse vaadata ja leida juba ehk ammu unustatud õnneallikaid. Kuna teame, et jagatud rõõm on topeltrõõm, siis tasub oma leitut ka teistega jagada.

Rahulikku õnneotsingute ja õnnejagamise aega meile kõigile!

Viljar Aro, koolijuht

EELKOOLI 2. KOOLIPÄEV

Laste tundidesse minek algas seekord toredate mõistatustega eelseisva tunni kohta.
- Mine sinna ruumi, kus kassidel oleks kõige rohkem tööd…
- Seal saab tutvuda erinevate tegelastega. Seal elavad Punamütsike, Kunksmoor, Okasroosike …
- Ringi lendavad maiad sumistajad. Kes need on?
- Vahel on vaja, et keegi ei tunneks meid ära. Just oli mardipäev. Mida me hakkame täna tegema, et olla keegi teine?

Õpilaste tunniplaanis oli 4 tegevustundi: arvutitund, muinasjututund, robootikatund ja meisterdamise tund.


Blue-Botid stardijoonel

Vanematele esines eripedagoog  Daili Tuuling  Saaremaa Rajaleidja keskusest.  Loengu teemaks oli „Kooliks valmis“. Esineja tutvustas end nii:
Olen õppinud algklasside õpetajaks. Lõpetanud Tallinna Ülikooli sotsiaalpedagoogika eriala bakalaureuse õppe ja eripedagoogika magistriõppe. Töötanud olen  koolis algklassiõpetajana, sotsiaalpedagoogina, erivajadusega õpilaste õpetajana ja nõustanud lapsevanemaid laste käitumisprobleemide osas. Praegu töötan  Saaremaa Rajaleidja keskuses eripedagoogina.
Vanematele antud sõnumis öeldi lühidalt: ainsad oskused, mida koolis vaja läheb, ei ole lugemisoskus, arvutamis- ja kirjutamisoskus, vaid väga oluline on lapse füüsiline tervis ja suutlikkus pikalt pingis istuda ja kooliteed käia. Sotsiaalsetest oskustest on oluline teha koostööd täiskasvanu ja eakaaslastega, oskus kuulata juhiseid, arvestada eakaaslaste ja täiskasvanu tunnetega, viia oma tegevused lõpuni jne. Kõneleja tõi välja ka selle olulise fakti, et laste puhul, kelle osas lasteaia õpetajad, tugispetsialistid või lapsevanemad näevad, et  laps ei saavuta õigeks ajaks koolivalmidust, lisandub hindamisprotsessi ka kooliväline nõustamismeeskond. Just nõustamismeeskonnal on pädevus soovitada lapsele koolivalmiduse saavutamiseks ühte lisa-aastat lasteaias. Kõneleja sõnul on andnud see häid tulemusi, et hoida ära lapse edaspidiseid õpiraskusi.

Meie eelkooli tööplaanis on ka väike muutus. Nimelt kõigil järgnevatel kordadel saavad lapse-

vanemad koolijuhile esitada küsimusi erinevatel koolielu puudutavatel teemadel.

Irena Sink ja Marina Mäetalu,
eelkooli koordinaatorid

3.b klass külastas Saarte Hääle toimetust

Majandusõppe tunni raames külastasime Saarte Hääle toimetust. Külaskäigu  eesmärgiks oli õppetöö sidumine tegelikkusega. Mis on ajaleht? Miks on ajaleht oluline? Kes töötavad ajalehe toimetuses? Kes on reporter? Kuidas saada lehelapseks? Neile ja paljudele teistele küsimustele läksime vastuseid otsima Saarte Hääle toimetusse. Koos õpilastega osalesid vestlusringis tegevtoimetaja Andres Sepp, vanemtoimetaja Kertu Kalmus, toimetaja Monika Metsmaa, sporditoimetaja Alver Kivi, keeletoimetaja Ragna Malm, reklaamikujundaja Liina Õun ja fotograaf Maanus Masing.

Saarte Hääle toimetuses võttis meid vastu vanemtoimetaja Kertu Kalmus, kes tegi meile ringkäigu toimetuse hoones.  Andres Sepp  rääkis, et hommikul alustatakse päeva laua taga, kus jagatakse kätte tööülesanded. Ajakirjanikud peavad artikli ruttu valmis saama, sest tähtaeg on õhtul kell 18.00. Uudis peab toimunuga samal päeval trükki minema, hiljem pole see enam huvitav. Saime teada, et leht trükitakse hoopis Tallinnas. Sporditoimetaja Alver Kivi tegi meie klassi Johannaga intervjuu, eesmärgiga välja uurida, milline õpilane Johanna koolis on. Ta kasutas diktofoni ja lasi meil salvestuse ise üle kuulata. Ta küsis õpilastelt tuntud Saaremaa sportlaste nimesid ja tundis huvi, kas keegi lastest tahab ka tulevikus ajakirjanikuks saada.

Toimetaja Monika Metsmaa kirjutas just parasjagu uudist, kas noortel on alkoholi varasemast keerulisem kätte saada. Ta küsis ka meie klassi õpilaste arvamust.
Meil oli väga huvitav ajalehe  toimetuses käia. Õpilased said proovida pildistamist ja nende tehtud fotod ilmusid  järgmisel päeval Saarte Hääles.

Marina Mäetalu, 3.B klassijuhataja

ESIMENE ÜLEMEREREIS

3.b klassi esimene ülemerereis viis Pärnu Kontserdimajja. Rahvusooper Estonia tõi lavale Tauno Aintsi ja Wimbergi lastemuusikali „Karlsson katuselt“.

Pärnu kontserdimajas oldi esimest korda. See  kultuuriehitis on valminud 2002. aasta lõpus. Kontserdimajas on kaks suurepärase akustikaga saali, parimad tehnilised võimalused ja abivalmis töötajad. Neist viimaste abiga pääsesime pikas garderoobijärjekorras seismisest ja jõudsime peale etendust õigeaegselt Endla teatri kohvikusse lõunat sööma.

Etendus meeldis lastele väga. Lavastaja Ain Mäeots on öelnud: „ Siin on üks tore ja end veidi üksikuna tundev poiss, keda kutsutakse Väikevennaks. Siin jaurab Majasokk, hiilivad pätid Fille ja Rulle, siin tehakse muumiat ja muidugi lennatakse Vaasalinna katuste kohal. See on lugu poisist, kes igatseb oma ellu midagi või kedagi täiesti erilist ja kes selle ka saab: maailma parima Karlssoni!“ Ja sellele ei saa keegi vastu vaielda!
Kuna reis oli pikalt ette planeeritud, siis jõudis ka taskuraha koguda.  Praamil poodlemine ja ringiliikumine oli sõpradega koos põnev.
Järgmine ühine reis viib meid viikingite müstilisele jõulumaale.

Marina Mäetalu, 3.B klassijuhataja

UUT KIRJANDUST RAAMATUKOGUS

15.11.2018
Kirjastus Koolibri kingitus kooli raamatukogule:
C. Collin  Igaühele psühholoogiast : suured ideed, lihtsad seletused (ladusas keeles kirjutatud raamat, mis sobib nii tudengile kui ka igale asjahuvilisele) Koolibri, 2018
Merje Lindmäe kingitus kooli raamatukogule:
J. Erséus  Astridi pildid (2007.aastal ilmnud raamat, mil Astrid Lindgreni sünnist möödus 100 aastat; selles on Astridi elu piltides: tema vanematest ja õdedest, tema perekonnast ning tööst) Sinisukk, 2007

Seinakaardid ja plakatid:
- EESTI ÜLDGEOGRAAFILINE SEINAKAART (Regio, 2015)
- MAAILMA FÜÜSILINE KAART (Leedu, Briedis, 2018)
- EESTI MAGEVEE-JA SIIRDEKALAD (Leedu, Briedis, 2018)
- EESTI PÄRISMAISED PUUD (Leedu, Briedis, 2018)
- MAAILMA JA EESTI HELILOOJAD (Leedu, Briedis, 2018)
- MUUSIKAINSTRUMENDID  (Leedu, Briedis, 2018)

A. Sööt Loovmäng : valik mänge ja tegevusi igale vanusele (raamatusse on koondatud 99 nime-, usaldus-, jooksu-, nutikuse-, mõtte-, heli ja rütmimängu jne. Loovmängud aitavad tundma õppida ennast
ja teisi, õppida suhtlema teiste inimestega) Eesti Tantsuhariduse Liit, 2018

A. Sööt Loovtants : tantsu baaselemendid : õpetaja käsiraamat (huvitavat lugemist ja kasulikku materjali erinevate vanuseastmetega tegelevatele tantsuõpetajatele, noorsootöötajaile ja teistele
loovtantsu- ja liikumishuvilistele) Eesti Tantsuhariduse Liit, 2016

ILUKIRJANDUS:
Jaak Urmet  Hurdast Pärnani (lood 25 Eesti suurkujust, kes oma tegevusega on teinud midagi olulist: Jakob Hurt, Gunnar Graps, Hando Runnel, Oskar Luts, Sulev Nõmmik, Georg Ots, Tiit Sokk, Viivi Luik jt. Teose lõpus nimekiri kosmokehadest ja kosmosekohtadest, mille nimel on seos Eestiga) Post Factum, 2017
A. de la Motte  Suve lõpp (kaasakiskuv ja melanhoolne põnevik, mida on raske käest panna, intriig on huvitav ja lõpptulemus üllatab) Varrak, 2018
I. Hargla  Kolmevaimukivi (teos sisaldab uusi ulmejutte, kriminaaljutte, õudusjutte; SÜGi 11.B ja 11.C kl kohustusliku kirjanduse nimekirjas olev teos ) Raudhammas, 2018
K. Ishiguro  Ära lase mul minna (näilise lihtsusega jutustatud lugu saavutab pikkamööda erakordse emotsionaalse sügavuse ning seda peetakse Kazuo Ishiguro üheks parimaks teoseks;  SÜGi 11.B ja 11.C kl kohustusliku kirjanduse nimekirjas olev teos)  Ersen, 2015
H. Kureishi  Äärelinna Buddha (1970. aastate Londonis hargnev kirev ja vaimukas teos on jäänud värskeks ka nüüd, kus järjekordne teismeliste põlvkond otsib segases maailmas oma kohta;  SÜGi 12.kl  kohustusliku kirjanduse nimekirjas olev teos) Varrak, 2017

LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS:
O. Volkova  Mina olen rebane (1. raamat sarjast "Laste loomaraamat”) Pegasus, 2017
M. Widmark  Kinomõistatus (sarjast LasseMaia detektiivibüroo;  SÜGi 3.A kl kohust.kirjandus) 2014
M. Widmark  Kullamõistatus  (sarjast LasseMaia detektiivibüroo;  SÜGi 3.A kohust.kirjandus)  2015
Contra  Presidendi suur saladus (riigisaladuse lugu lastele; SÜGi 4.B kl kohust.kirjandus) Mina Ise, 2004
I. Tomusk  Pöörane puhkus Parakatkus (pühendatud kõikidele isadele, kes veedavad puhkuse koos perega. Ja teevad seda Eestis;  SÜGi 3.D kl kohustuslik kirjandus) Tammerraamat, 2018
I. Tomusk  Algaja ajaränduri seiklused (raamat neile, kellele meeldib fantaasia ja kes ei karda teadust) Tammerraamat, 2016
I. Akerlie  Lars LOL (humoorikas laadis kirjutatud raamat tänapäeva koolielust) Eesti Raamat, 2017
K. Glasgow  Katkine tüdruk (sügavalt liigutav portree teismelisest tüdrukust) Päikese Kirjastus, 2017

Uudiskirjanduse kohta leiate infot raamatukogu andmebaasist RIKSWEB  http://192.168.0.5/   (SÜG-i sisevõrgu aadress)

Iivi Jakobson, raamatukogu juhataja

OMALOOMINGU LEIUNURK

Ajakirjandus ühiskonna mõjutajana

Ajakirjandus on üks levinumaid kommunikat-sioonivahendeid tänapäeva maailmas. Tihti on inimestel kujunenud rutiiniks hommikukohvi kõrvale ajaleht haarata või mõni veebiportaal avada, et värskeid uudiseid lugeda. Press kajastab pidevalt aktuaalseid sündmuseid. Vajadus informatsiooni järele on teinud ajakirjanduse mõju ühiskonnale väga suureks.

Tänapäeval on ajakirjandus väga mitmekülgne, sest käsitletakse kõiki teemasid, mis ühiskonda huvitab. Meedia mõju on inimesi hariv. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on kasulik olla teadlik rahvusvahelisest poliitikast ja majandusest. Press hoiab meid tänu kiirele info levimisele hästi kursis ka väljaspool Eestit toimuvaga. See avardab meie maailmapilti ja silmaringi ning suurendab oskust kaasa rääkida. Ajakirjandusel on ka õpetlik lähenemine erinevate teadus-, kultuuri-, ajaloo- ja paljude teiste enesearengut soodustavate rubriikide näol. Tänu sellele saame valida, millise valdkonna õpetlikku informatsiooni me parasjagu soovime. Samuti saame ennast arendada erialaselt. Mu tädi tellib ajakirja Eesti Arst, kuna ta ise töötab arstina. Ajakirjandus annab meile võimaluse harida ennast kättesaadavamal moel ja igapäevaselt.

Alati on olemas inimesi, kellel on kujunenud teised arusaamad ja hinnangud. Ajakirjandus annab meile võimaluse avalikult kaasa rääkida, oma arvamust avaldada ja ühiskonda kritiseerida. Seda nii kommentaaride kui ka

arvamuslugude kaudu. Kommentaarium on sõnavabaduse vääramatu osa. Sealt saab lugeda mõistlikke argumente ja konstruktiivset kriitikat. On olemas aga inimesed, kes kasutavad seda võimalust laimu levitamiseks ja isikute põhjendamatuks halvustamiseks. Eriti julmad ja julged on kommenteerijad, kes võtavad sõna, varjates oma päris nime, sest neil pole esialgu midagi karta. Sellised viha õhutavad anonüümsed kommentaarid on tekitanud probleeme erinevatele meediaväljaannetele ja isikutele, keda rünnatakse. 2016. aastal sulges Postimees anonüümse kommentaariumi, et inimestele ei tehtaks haiget ja oleks vähem sõimu. Mina arvan, et see oli hea otsus, sest igaüks peaks oma sõnade eest vastutama.

Pressist on kujunenud välja ühiskonnale üsna usaldusväärne infoallikas. Ajakirjanduse meelelahutusliku rolli täidab kollane ajakirjandus, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavad. Seetõttu võetakse tõsiselt lugusid, milles ei ole alati välja toodud kõige täpsem info. Sellised uudised saavad tihti alguse meelelahutuslikest portaalidest näiteks nagu Elu24 või Kroonika, kuhu igaüks võib saata intrigeerivaid vihjeid. Ajakirjanikud kirjutavad nendest artikleid fakte kontrollimata. See annab hoogu laimu ning vale levimisele. Samuti leidub internetis libauudiseid, mille taga on tihti erinevad petuskeemid ja andmevargused. Näiteks on mitmeid kordi levinud sotsiaalmeedias uudis, et Mr Beani kehastanud Briti näitleja Rowan Atkinson suri autoõnnetuses. Kogu maailm oli kuuldust esialgu šokeeritud, sest see mõjus nii tõesena. Tegelikult oli tegemist valeinformatsiooniga ja sellele klikkides võis saada hoopis enda arvutisse viiruse, millega peteti inimestelt raha välja. Seetõttu tuleks teha vahet päris uudisel ja libauudisel ning üldse infot kriitiliema pilguga hinnata.

Inimesed on alati olnud meedia poolt kergesti mõjutatavad, seda nii positiivsel kui negatiivsel moel. Ajakirjandus on muutunud nii laiahaardeliseks, et alati leiad oma maitsele huvitavat lugemist. Ei tohi olla aga liiga kergeusklik ja tuleb leida enda jaoks tõde.

Imeliine Mändar, 10.B