Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 588

Saada link Prindi PDF

 



30. oktoober 2018 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 588



KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  31.10    
15.40 Ainekomisjonide esimeeste koosolek

N  01.11   
16.00 Aktiivilaager
16.00 Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool

R  02.11   
Aktiivilaager
17.00 Segakoori laululaager Astes

L  03.11   
Segakoori laululaager Astes
10.00 Noorte malevõistlus

P  04.11   

E  05.11   
10.45 Klassivanemate koosolekud
13.00 Direktsiooni koosolek
Informaatikaviktoriin „Kobras” I voor 5.-16.11

T  06.11   
16.00 Õpilasesinduse koosolek

K  07.11   
13.00 MK Koolivikker Orissaares
14.30 Juhtkonna koosolek
15.30 Tehnikanõukogu koosolek

N  08.11   
16.00 Kuldvillak

R  09.11   
Kadri- ja mardipäeva tähistamine algklassides
17.00 Poistekoori laululaager Kärlal

L  10.11   
Poistekoori laululaager Kärlal
Loodusteaduste olümpiaadi piirkonnavoor (TÜ)

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  31.10    Merike Kuldsaar. Kambodža radadel 2
N  01.11    Direktsiooni info
R  02.11    Kristi Aro. Keele muutumine ajas
E  05.11    Viljar Aro
T  06.11    Madli Mikli ja Mare Poopuu.Neuroteaduste konverentsist
K  07.11    Enn Laanemäe. Spordikongressist Tbilisis
N  08.11    Direktsiooni info
R  09.11    Madli Mikli ja Mare Poopuu. Loom ja inimene

ÕNNITLEME!

Arne Loorpuu —  Saare maakonna aastaõpetaja gümnaasiumiastmes.

EELKOOLI LASTEVANEMATE TAGASISIDEST

Selleaastases eelkoolis alustas 16. oktoobril 78 last. Tosin ankeeti andsid teada, et võib – olla laps siiski ei tule aasta pärast meie kooli, ülejäänud lapsevanemad soovisid oma lastega aga igal juhul jätkata SÜG-is ka aasta pärast. Edasises tagasisides tuli lõpetada lauseid, millest järgnevas ka väike ülevaade enamsõnastatud arvamustest:

1. Saaremaa Ühisgümnaasiumis hindan eriti…

Traditsioone, kõrget õppetöö kvaliteeti, õppimise nõudmist ja väärtustamist, õpikeskkonda ja õppemeetodeid, et lapsed saavad siit hea hariduse, häid õpetajaid, kõrget mainet, väärtushinnanguid, kooli korda, koolivormi olemasolu, huvitegevust, kogemust, hoolivust, hindamissüsteemi, turvalist keskkonda, avatust ja ausust, edumeelsust, sõbralikkust, koostööd õpilaste ja vanematega, tulevikule positiivselt mõjuvat rangust, hoolivust ja laste märkamist, rahvatantsu, omaenda kogemusi, sugulasqwpqte soovitusi, ühtsustunnet, probleemidega tegelemist ja KiVa, kodulähedust.

2. SÜG Eelkooli tulin sellepärast, et…
Laps tutvuks kooliga, soovin lapse igal juhul siia kooli tuua, laps soovib ise just sellesse kooli tulla, teised lapsed juba käivad siin ja on väga rahul, tuttavad kiidavad ja soovitavad, last harjutada kooli ja õpetajatega, näha kaasõpilasi, laps ilmselt määratakse siia, oleksin soovinud siin ise õppida, olen ise siin õppinud, SÜG-i eelkooli tegevust on tutvusringkonnas väga kiidetud.

3. Kui peaksin kirjutama, miks ma võib-olla oma last siiski siia ei pane, siis…
Neid põhjusi ei ole, esimene laps käib teises koolis ja logistika läheb keeruliseks, suur kool ja suured klassid, sportimisvõimalused on ehk väiksemad, mind on hirmutatud külajuttudega rangest distsipliinist ja suurtest nõudmistest, kui laps tõesti tahab teise kooli minna.

4. Oma lapse õpetajatelt ootan eriti…
Lastesse individuaalset suhtumist, professionaalsust, rõõmsat meelt, heatahtlikkust, avatust ja ausust, hoolivust, kannatlikkust, loovust, sõbralikkust, abivalmidust, tagasisidet, konkreetsust, tarkust, häid suhteid, võrdset kohtlemist, järjepidevust, vajadusel ka valjemat sõna.

5. Kui mu laps õpib siin, siis lapsevanemana…
Olen väga uhke, olen õnnelik, olen huvitundev ja toetav, aitan igati kaasa, teen õpetajaga koostööd, osalen kooli tegemistes, hakkan koos lapsega õppima, saan olla kindel lapsele hea hariduse saamises,  soovin lapse kooliminekut igapäevase rõõmuga.

6. Täna meeldis mulle ...
Kõik, soe ja lõbus vastuvõtt-rõõmsameelsed õpetajad, tutvustus koolist, sarnased väärtused lapse kasvatamisel, direktori lustakus-avameelsed näited-kõne-maailmavaade-nõuanded-jutt lugemise olulisusest, põnevad ja elulised näited, naermine ja huumor, vaba õhkkond, lapse õhin siia tulla, lapse positiivne emotsioon, humoorikad vaheklipid.

7. Tahaksin veel öelda, et...

Oli tore õhtu, oli kena oma vana kooli näha, SÜG on vahva kool, oli huvitav, mu laps ootab juba ammu kooliminekut, see kool on ülilahe, nüüd ma enam ei usu jutte väga rangest koolist, õpetaja õnnelikkusest sõltub ka õpilase õnnelikkus, ärge kalduge teelt kõrvale, aitäh huvitava ja lõbusa eelkooli korraldamise eest, jään põnevusega ootama järgmist kohtumist, loodetavasti suudate kummutada laste närvikava kannatamise maine, soovin oma lapsele just seda kooli.

Suur tänu vastuste eest ja kena eelkooli jätku. Proovin meie ühise õpikooli juhtidega saada kokkulepet kohtumiseks lapsevanematega iga õppepäeva algul kuni kümneks minutiks, sest küllap neid küsimusi ajapikku ikka tekib ja küsimise julgus suureneb. Kirjalikus tagasisides sooviti ka nüüd koolihommiku  hilisemat algust ... Saame rääkida, aga esimene soovitus oleks varasem une algus e kui mina algkoolis käisin, pidin hiljemalt kell üheksa voodis olema.

Igal juhul tulevad teie lapsed ühe-pere-tundega kooli, sest arvamusküsitlused 5.-12. klassidele näitavad juba palju aastaid kõige kõrgemaid hinnanguid just ühtsustundele. Pea sama kõrgelt on õpilaste poolt väärtustatud ka meie kooli traditsioone, häid õpetajaid ja õpilaste arengut.

Läheneva hingedepäeva puhuks soovin nagu igal aastal sel ajal kõigile südamerahu ja kosutavat retke mälestustemaale.

Viljar Aro, koolijuht

EELKOOL ALUSTAS!

Saaremaa Ühisgümnaasiumi eelkool alustas oma 18. tegutsemisaastat.

Miks tulla meie kooli eelkooli?

Meie kool on tore. Siin harjutame koostööd teiste lastega, saame tuttavaks kooli ja õpetajatega, nõustame vanemaid  lapse arengut puudutavates küsimustes.


Liikumistund

Tänavu alustas eelkoolis 78 koolieelikut erinevatest Kuressaare linna lasteaedadest, lisaks tuli lapsi Kärlalt, Salmelt, Astest ja Kaalist. Nende hulgas on 3 paari kaksikuid, 2 Birgitit, 2 Robinit ja 2 Rosannat. Tüdrukuid on 38 ja poisse 40.

Lastega tegutsevad meie klassiõpetajad Margit Mägi ja Ruta Kelt, Viire Pors ja logopeed Marit Püüa, Kaie Raud ja HEV laste õpetaja Sirje Paakspuu, Janne Nurmik ja Katrin Rosin. Laste tegevustundide ajal toimuvad loengud vanematele. Eelkooli avapäeval astus lastevanemate ette kooli direktor Viljar Aro  loenguga “SÜG — ja saadki hakkama!” Vanemate aega on lubanud sisustama tulla Daili Tuuling Rajaleidja keskusest, vilistlastunni sisustavad vilistlased Villu Vatsfeld ja CO, Kristiina Treial Sihtasutusest Kiusamise Vastu ja kindlasti uued klassijuhatajad Katrin Rosin ja Ruta Kelt. Eelkool saab kokku kord kuus oktoobrist märtsini.
Õpetajate muljeid esimesest eelkooli päevast:

Õpetaja Marit Püüa

Eelkooli esimene päev oli väga tore. Lapsed olid õpihimulised. Oli üllatav, kui kooliküpselt lasteaia lapsed tunnis käituda oskasid. Kõik töötasid tunnis ilusasti kaasa. Oskasid vajadusel õpetajatelt abi paluda. Mitmed lapsed ütlesid, et neile koolitund väga meeldis ja nad juba ootavad, millal jälle tulla saavad.

Õpetaja Sirje Paakspuu
Lapsed teadsid palju kuningatest ja kuningannadest — neil on kullast autod ja kullast lossid ja uhked riided! Päris palju oli neid, kes oskasid juba tublisti lugeda, oskasid laulusõnad ka teistele ette lugeda. Kooli tasub tulla, sest alati on midagi juurde õppida!

Õpetaja Ruta Kelt

Tunnid said väga kiiresti läbi. Tempo oli  kiire. Märkasin, et laste seas oli päris palju väga häid joonistajaid. Osad grupid olid väga rahulikud ja alles kogesid ümbrust. Teised jälle tulid väga hoogsalt kohe kaasa ja tegutsesid innuga.

Õpetaja Katrin Rosin
Eelkooli õhtupoolik sujus ladusalt. Lapsed osalesid huviga ja olid tähelepanelikud, aktiivsed.

Õpetaja Margit Mägi
Tundus, et lastele meeldis. Mudilaste kommentaaarid, mis kõrvu jäid:
"Nii äge! Ma sain siit nii palju asju! Võtan homme mapi lasteaeda ka kaasa!"
"Mulle nii meeldis naeratuse tund!"

Aitäh kõikidele osavõtjatele!

Eelkooli koordinaatorid
Marina Mäetalu ja Irena Sink

„My Way — Our Future“ neljas projektikohtumine!

15. oktoobrist 21. oktoobrini võõrustas meie kool taas külalisi Saksamaalt, Speyerist, Friedrich Magnus Schwerdi nimelisest gümnaasiumist. Koostöö kahe kooli vahel sai alguse juba 2012. aastal.



Aastate jooksul oleme olnud seotud erinevate projektidega, käimasolev kaheaastane Erasmus+ projekt kannab nime „My Way — Our Future“ („Minu moodi — meie tulevik“). Lõppev oli meie neljas projektikohtumine. Viies ja viimane ühine tegevus viib meid aga veebruaris Brüsselisse. Antud projekti olulisim eesmärk on noortele tutvustada võimalusi, mida ja kuidas pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi teha, kuidas ja milliseid (häid) otsuseid tuleviku jaoks langetada ning kuidas siseneda tööturule. Projekt on suunatud eelkõige kooli 11.a klassi õpilastele, aga osalejaid on ka 10.a ja 11.c klassidest, kaudselt kindlasti teistestki.

Saab julgelt väita, et projektinädal õnnestus suurepäraselt. Alustades kasvõi sellest, et lisaks paljudele suuremeelsetele ning inspireerivatele inimestele toetas meie ettevõtmisi ka Eesti imeline sügisilm. Teisipäeval said sakslased alustuseks külastada paari õppetundi, KHK keskuses valmistada seepi ja deodoranti ning pealelõunal võtsime ette mitmetunnise meeliülendava jalutuskäigu Koigi rabas. Kolmapäeval alustasime oma projekti praktilise tööga. Noortejaama töötajad viisid läbi mõned koostööd arendavad mängud, pärast mida jagunesid noored kolme rühma ja algas ajurünnak. Praktilise töö, mille alapealkirjaks on "A picture is worth a thousand words", lõpp-produktiks saab olema reklaam kolmele ettevõttele/organisatsioonile: Saaremaa Veski, FitLife ja Noortejaam. Oodatakse noorte värskeid nägemusi ja uut lähenemist, kuis „asja“ atraktiivsemaks teha ning kuis end paremini turustada. Saksa kooli õpetajad külastasid samal ajal Kuressaare Ametikooli. Pealelõunal sõitsime Haeskasse kaema Saaremaa uuendusmeelseima põllumajandusettevõtte Kõljala POÜ töid ja tegemisi. Kohapeal jagas infot ja  vastas küsimustele  meie oma  vilistlane Lauri Post. Neljapäev algas vallavanema Madis Kallase vastuvõtu ja tema asjakohase esitlusega olukorrast „riigis“, mis oli samavõrd informatiivne nii sakslastele kui ka saarlastele. Seejärel kohtusime Noortejaamas edukate ja motiveerivate persoonidega - nii Kristian von Wowern´il, Grete Riim´il kui Liis Vahter´il oli meile kõigile oma inspireeriv lugu rääkida. Oli jälle üks tore päev. Reedel toimus meil TalTech Mereakadeemia Meremajanduse keskuses omamoodi töötuba. Töötukassa Kuressaare osakond organiseeris meile Skype’i vahendusel loengu Eesti ühe parima tööandja brändingu ja värbamise konsultandi Liisi Niisuke´sega Brandemi talendipangast. Oli taas põnev. Päeva teises pooles otsisime l?busa orienteerumis-mänguga „aaret“ Kuressaare linnuses ja õhtul nautisime 101. lennu kabareed. Laupäev oli vabakava päev — õpetajatega igatahes visiteerisime Pärnut.

Kolmel õhtul organiseerisid 11.a klassi noored Saksa kooli õpilastele ja õpetajatele veel ka erinevaid vabaajategevusi — tegeleti näiteks nii kokanduse, rahvatantsu kui Kahootiga. Töökeeleks antud nädalal oli inglise keel.

Neljanda projektikohtumise Kuressaares organiseerisid Anneli Meisterson Noortejaamast ning õpetajad Viljar Aro, Reet Lulla ja Liis Ojasaar.

Tänud teile: Anne Teigamägi, Mart Mölder, Noortejaama tüdrukud, Marili Otstavel, Grete Pastak, Kaupo Pastak, Lauri Post, Neeme Rand, Madis Kallas, Kristian von Wowern, Grete Riim, Liis Vahter, Liisi Niisuke, Mereakadeemia Meremajanduse keskuse töötajad, Ave Reimaa-Lepik, Triinu Lillepärg, Jürje Koert, Saaremaa Muuseum, Diana Õun, paljud teised SÜG-i õpetajad ja söökla töötajad.

Liis Ojasaar

Saaremaa klassiõpetajate projekt „Pärandkultuur, loodus ja kunst lapse arengu toetajana“

Saaremaa klassiõpetajatel oli võimalus osaleda projektis „Pärandkultuur, loodus ja kunst lapse arengu toetajana“.



Projekti raames käisime Abrukal, tutvusime sealse looduse ja kultuuriga. Külastasime kohalikku raamatukogu, käisime matkal, uurisime kormoranide elu, tutvusime Abruka saarega. Kehakinnituseks oli kohalik kohvikupidaja keetnud maitsva kalasupi. Meid juhendas põline abruklane Gerta Nurk.
Teisel projektipäeval saime tutvuda Sõrve elu, looduse, ajaloo, kultuuriga. Saime põnevaid teadmisi Salme viikingilaevade kohta, uurisime kivistisi, taimi ja putukaid ja kuulasime huvitavaid legende, nägime ja katsusime oma käega „Sörulase aabitsat“, mille üks autoritest rääkis selle saamislugu, külastasime Sõrve ajaloo-, loodus- ja militaarmuuseumi.
Kolmas päev oli pühendatud tantsumängudele ja rahvakalendri tähtpäevadele, kohalikule Saare murdele. Õppisime selgeks päris palju mänge, mida lastega klassis mängida. Saime uusi teadmisi mardipäevast. Päeva teises pooles õppisime selgeks negatiivse maalimise tehnika. Kokkuvõttes tuli välja, et selliseid õppekäike ja koosõppimisi, tegutsemisi võiks olla rohkem.


Projekti toetas Euroopa Sotsiaalfond tegevuse „8.1 Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“; „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames.

Tänan kõiki osalejaid!

Irena Sink, Saaremaa klassiõpetajate juht

ETTELUGEMISE PÄEV



Nagu igal sügisel, nii tähistasime ka sel aastal kooli raamatukogus 19. oktoobril ettelugemise päeva.
Ette lugemine on tore peretraditsioon ja koos veedetud aeg, mil laps saab nautida vanemate ja kaaslaste tähelepanu. Lisaks sellele saab ettelugemisest ja ühisest raamatuvaatamisest alguse lapse kirjanduslik kasvamine ja laiem kultuurihuvi.

Sel aastal oli ettelugemise päeva teema valikut inspireerinud Euroopa kultuuripärandiaasta ja Eesti rahvuslooma valimisel pjedestaali kõrgeima koha vallutanud HUNT.
Ka meie lugesime ja kuulasime hundi- ja loomalugusid, aga sel aastal veidi teistmoodi - vahvaid Tõnu Aava „Onu Remuse jutte” 35 aasta vanustelt vinüülplaatidelt.



Plaadimängija ja vanad plaadid tekitasid lastes palju elevust ja õpetajates nostalgiat. Lisaks juttudele kuulasime Kukerpille, Rock Hotelli, Anne Veskit, Modern Talkingut ja isegi läks tantsupugimiseks!



Aitäh teile, 1.A, 1.D, 3.A ja 3.B klasside õpilased ja klassijuhatajad!
Oli päris lahe ja teistsugune, retropäev!

Pildimaterjali näeb raamatukogu ajaveebist — https://sygrmtk.blogspot.com.ee/

Iivi Jakobson, raamatukogu juhataja

CODE WEEK 2018




Sel aastal toimus üleeuroopaline programmee-rimisnädal Code Week  juba kuuendat korda, eesmärgiks on programmeerimist lihtsal, lõbusal ja kaasahaaraval viisil tutvustada.
Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Code Week’i tegevustesse on tänaseks kaasatud üle 50 riigi kogu maailmast.

Meie koolis toimus 2 õpituba:  5-8-aastastele mõeldud „Kuidas Legod liikuma panna?“ ja 9- 12-aastastele „Paneme autod joonele!“
Väiksemad lapsed ehitasid Lego WeDo 1.2 komplektidega erinevaid mänguasju, kirjutasid programmi ja said mänguasjad liikuma panna. Kuna enamik ei olnud sellisel kujul robootikaga tuttavad, siis oli elevust palju ja fantaasia lasti lendu.

Suuremate laste kasutuses olid Lego WeDo 2.0 komplektid ja siin ehitati autosid, kirjutati programm auto liikuma panemiseks ja „pandi autod joonele“ ehk võeti mõõtu, kelle autod kiiremini liiguvad.



Mõlemast õpitoast selgus, et lastele meeldib Legodega mängida ja kindlasti paluti edasi öelda koolijuhtidele, et robootikatund tuleks tunniplaani sisse viia.
Muidugi uuriti, kus ja millal saaks robootikaringi minna ja millal uus võimalus roboteid ehitada tuleb?

Õpitubade läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001).
Meie õpitoad said ainsana Saaremaal toetuse  HITSAlt ning ProgreTiiger saatis kõikidele Code Week õpitubades osalejatele kingituseks helkuri.

Aitäh kõikidele osalejatele!

Õpitubade juhendaja Irena Sink

Tagasi kooli! 2.a klassis

15.-19. oktoobrini toimus Tagasi kooli! nädal. 2.a klassis olid väga aktiivsed vanemad ja lastel seetõttu ülipõnev nädal. Mõned vanemad andsid tavatunde ja mõned rääkisid oma tööst ja tegemistest. Nii näiteks õpetas Iti ema meile vene keelt ja ajalugu, Anete ema rääkis kitsepidamisest ja kõigest sellega seonduvast, Liisbeti ema ja vanaema andsid inglise keelt, Andrease ema viis läbi arvutitunni, Luisa-Marii ja Karoliisi emad mängisid lastega rahvastepalli, Iti isa õpetas korvpalli saladusi, Hedi isa tuli kohale kiirabiautoga ja lapsed said teada täpsemalt kiirabi tööst, Oskar Alliku ema juhendamisel maaliti Halloweeni-teemalist pilti, Kaisa ema rääkis lastekaitsest ja laste õigustest ning kohustustest, Marteni ema viis läbi muusikatunni, Mia Greti ema rääkis oma koolipõlvest- ta on meie kooli vilistlane ja praegusest tööst Rahva Raamatus, Joonatani ema eesti keele tund oli mõistatuste ja mänguderohke ja nädala lõpetas Miina vend, kes rääkis ajakirjaniku tööst.


Iti ema ajalootunnis

Lastel oli terve nädal huvitav ja teistmoodi ning vanemad olid rõõmsad pakutud võimaluse eest!

Aitäh kõikidele, kes tagasi kooli tulid!
Uute kohtumisteni!

Õpetaja Irena Sink

VANEMATE KODUTÜTARDE RÜHMALAAGER

19. oktoobril kogunesime koolimaja ette, et alustada oma esimest vanemate kodutütarde rühmalaagrit.

Esimesena ootas meid ülelinnaline orienteerumine. Pidime leidma 7 Kuressaare linnatänavat, mis on saanud nime tuntud inimeste järgi. Kiirelt leidsime kuus: Juhan Smuuli, Lydia Koidula, August Kitzbergi, Karl Ojassoo, Martin Körberi ja Anton Lutsu tänava. Seitsmendat me ei leidnud, aga õpetajalt saime teada, et see oli Mierzejewski tänav.

Pärast orienteerumist ootas meid Põduste jõe ääes telefoniga geopeitus. Pidime leidma kaks punkti, liikudes telefonis oleva äpi kaudu. See oli väga lahe ja jällegi uus kogemus. Pidime mõlemas punktis kirjutama grupi nime ja jätma endast jälje. Meie jätsime helkurid. Soovitan kõigile, kellel aega, minna seda mängima (info õpetaja Merle Priilt).

Pärast seda ootas meid lõõgastav ujumine Rüütli SPA-s. Väga mõnus oli lobiseda mullivannis ja ujuda. Nautisime ka kuuma leilisauna.

Koolimajja jõudes olid meil kõhud väga tühjad ja meid kostitas õpetaja maitsva toiduga. Viimane aeg oli kaminasaalis asjad lahti pakkida ja sobiv magamisnurk leida. Saime palju nalja ja abistasime üksteist.
Käsitööringis õppisime näppudega heegeldamist. See tundus alguses väga lihtne, aga tegelikult vajas harjutamist. Saime tööd koju, et edasi heegeldada. Õhtu lõppes lobisedes ja tundsime rõõmu laagrist.
Hommikul kell pool üheksa oli äratus. Pakkisime asjad kokku ja hakkasime harjutama omaloomingupäevaks. Kava jääb veel üllatuseks. Pärast harjutamist sõitsime Suurde Tõllu, et mängida üheskoos minigolfi. Mänguradasid oli 9. Golifirajad olid ehitatud,
viidates erinevatele Saaremaa vaatamisväärsustele: Pireti ja Tõllu kivi, Pöide kirik, Kõrkvere Aavakivi, Kuressaare Piiskopilinnus, Vilsandi tuletorn, Kuressaare Suursild, Kaali meteoriidikraater, Valjaja kirik, Panga pank, Salme muinaslaevad.



Igas punktis saime lugeda selle koha kohta tutvustavat ajalugu. Mulle meeldis kõige rohkem Kaali meteoriidikraater, aga samas oli see golfi mõttes ka kõige raskem.
Edasi läksime Kuressaare piiskopilinnusesse tutvuma "Kaitseliidu 100“ näitusega. Näitusel nägime vormiriideid, palju erinevat pildimaterjali nii Kaitseliidu, naiskodukaitse ja noorte tegevusest. Vaatamiseks oli välja pandud ajaloolised esemed ja dokumendid. Ülevaade oli kõigist pealikutest. Tutvusime lisaks ka erinevate rahvariietega. Neid teadmisi on meil vaja 3. järgu eksamil. Tagasi koolis olles jätsime laagrilistega hüvasti.
Täname õpetaja Merle Priid suurepärase laagri eest, see oli parim laager!!!

Eliise Kask, 9.a

5.A KLASS HEIKI ERNITSA FILMIPROGRAMMI KÜLASTAMAS

17. oktoobril oli 5.A klassil tore võimalus osaleda filmiprogrammis, kus tutvustati Heiki Ernitsa joonisfilme. Vaadata sai nelja Ramsese seiklust ja ajakirjanduses laineid löönud „Suurt Tõllu“.

Rando Rand ja Neidi Sink:
Täna, 17.10 käisime klassiga Kuressaare Linnateatris Heiki Ernitsa kinoprogrammi vaatamas. Meile näidati tunni aja jooksul 5 vana multikat. Need olid ajast 1980-1987, sel ajal oli minu ema laps. Ramses oli jahikoer ja tal oli vana jahimehest peremees. Mulle meeldis Ramses, sest oli naljakas vaadata, kuidas nad palju jahil käisid, aga kätte ei saanud kedagi. Üks  eriti naljakas koht oli,  kui jahimees ja koer

leppisid karuga kokku, et teha oma „saagist“ pilti. Nad soovisid uhkeldada teiste jahimeeste ees. Lisaks käisid nad kalal. Vanamees pani 4-5 õnge vette ja kõik korraga näkkasid. Kui mees sai õnge veest välja, tuli välja, et õngede otsas oli vana saabas.

„Suure Tõllu“ film oli veidi teistsugune, võiks öelda, et tolle aja õudusmultifilm. Verd pritsis vasakult ja paremalt. Suur Tõll ja tema vaenlased läksid kaklema. Kui Tõllu meeskond oli tapetud, jäi alles veel Suur Tõll. Lõpuks suri tema ka ära, aga ta lubas võitlusesse appi tulla, kui see peaks väga vajalik olema.

5.A KLASS TALLINNAS TEATRIREISIL

Koolivaheaja viimasel päeval käisid 4.B ja 5.A klass Tallinnas teatris.

Pealinna jõudes Läksid klasside teed Solarise juures lahku: neljandikud jäid šoppama ja sööma, viiendikud siirdusid Kiek in de Köki, et tutvuda bastionide käikudega.

Esialgu sai muuseumis näha multifilmi Toompea ja Tallinna tekkest. Seda jutustas Ülemiste vanake, kes filmi lõpus avaldas lootust, et kui see linn ikka ükskord valmis saab, siis ta selle ka ära uputab.

Edasi tulid aga käigud. Saime teada, et üks käik on täiesti suletud, sest seal tunnevad end väga hästi ühed eriti haruldased ämblikud. Siis saime rongiga sõita, õigemini küll vaevu-vaevu edasi liikuda, sest samal ajal vaatasime ekraanidelt filmi Tallinna tulevikust.



Bastionikäik oli jagatud ajajärkudesse, algas Rootsi ajaga, mil need ehitati, ja lõppesid taasiseseisvumisaja punkarite ja renoveerimis-töödega. Nende vahel nägime veel kaht filmi:

Tallinna märtsipommitamisest ja erinevatest võimalustest Tallinna arengus, mis sõltub paljus meie tänastest otsustest. Ühes ruumis oli võimalus ka stalaktiitide ja stalgmiitide tekkest ülevaadet saada.
Ekskursiooni lõpus tahtis giid teada, et kui pika maa me õigupoolest läbisime ning arvamusi oli viiest kilomeetrist viiesaja meetrini. Tegelikkus oli aga hoopis vaid 200 meetrit. Maa-aluses hämaruses pidigi pika maa tunne väga kergesti tulema ?
Samal ajal tutvus 4.B klass Tallinna Linnamuuseumi eksponaatidega. Et muuseumist ikka kõikvõimalikku uut teavet endaga kaasa võtta, sai ka töölehed, kuhu tuli erinevatest ruumidest vastuseid leida.
Peale muuseumi oli aeg Nukuteatris kõht sooja suppi täis süüa ning enne algavat etendust veidi Tallinna vanalinnaga tutvuda.
Toompeal olles on üsna arusaadav, et Patkuli vaateplatvorm on üks igati väärt koht külastuseks. Eriti kui seal on ees ootamas ajakirjandusest tuttav ülisõbralik kajakas. Linna panoraam nauditud, tuli ka Patkuli treppidest jagu saada. Edasi viis tee Paksu Margareeta juurde, sest kuulsat bastioni polnud pea keegi näinud.
Ja oligi aeg meie Tallinna reisi kõige tähtsamaks sihtpunktiks — teatrietenduseks. Puupüsti täis saal sai nautida „Kentsakat juhtumit koeraga öisel ajal“. Vaatajaskonna ees hargnes lugu 15-aastasest autistist poisist, kes asub uurima koera mõrvamüsteeriumi. Etendus pani mõtlema, kui erinevad on meie ümber olevad inimesed. Pani mõistma, et pealtnäha „lollakas“ võib näiteks matemaatikas geenius olla. Pani mõtlema lastevanemate ülisuure rolli üle oma laste heas ja turvalises käekäigus.
Kolmetunnine etendus koos vaheajaga lendas kiiresti. Üleüldine arvamus oli, et näitemäng oli väga tore ja paljud näitlejad televiisoristki tuttavad.
Ükski väljasõit pole laste meelest korralik üritus, kui ei saa poes raha kulutada. Nii oli võimalus enne Tallinnast kodu poole liikumist oma taskuraha Laagri Maksimarketisse jätta. Komme ja muid maiusi jagus terveks tagasisõiduks ?

Aitäh kõigile vanematele, kes mõlema klassiga kaasas olid!

Merle Prii, 5.a klassijuhataja

Viimati uuendatud Teisipäev, 30 Oktoober 2018 13:11  
Bänner


Bänner