Saaremaa Ühisgümnaasium 1865-2021

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 587

Saada link Prindi PDF

 



16. oktoober 2018 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 587



KOLMAPÄEVAST REEDENI

K  17.10   
14.30 Juhtkonna koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N  18.10   
MK õpioskuste olümpiaad
16.00 TÜ Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool

R  19.10   
Ettelugemise päev
9.00 Külas ajakirjanik ja luuletaja Sulev Oll
19.00 Kabaree 101. lend
17.00 Vanemate kodutütarde rühmalaager

L  20.10   
Vanemate kodutütarde rühmalaager

P  21.10    VAHEAEG

E  22.10    VAHEAEG
10.00 Esmaabikoolitus  ruumis 138
Päevaplaan:
09.30 - 11.00 koolitus
11.15 - 12.45 lõuna oma kulul
13.30 - 15.00 koolitus liikumispaus
15.15 - 17.00 koolitus

T  23.10    VAHEAEG
09.00 Klasside arutelud

K  24.10    VAHEAEG

N  25.10    VAHEAEG

R  26.10    VAHEAEG

L  27.10    VAHEAEG
Vabariiklik õpioskuste olümpiaad

P  28.10    VAHEAEG

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  17.10    Marek Schapel. Harjumaa koolidest
N  18.10    Direktsiooni info
R  19.10    Mare Poopuu. Traumeeritud laps VAHEAEG
E  29.10    Viljar Aro
T  30.10    Merike Kuldsaar. Kambodža radadel 1
K  31.10    Merike Kuldsaar. Kambodža radadel 2
N  01.11    Direktsiooni info
R  02.11    Kristi Aro. Keele muutumine ajas

TÄNU TEGIJALE!

Marit Püüa — klassiõpetajate koolituse eest.

ÕNNITLEME!

Merit Karise —  aasta kutseõppeasutuse õpetaja 2018 laureaat.

ÕPETAJA ÕNN

Õpetajate päeva gala järgselt on paslik vahendada ka meie 5. oktoobri direktori Karl-Alder Kuivjõgi uuringut õnne teemadel. Mina pakkusin välja küsimused, tema küsitles abituriente ja tegi kokkuvõtted:

Mis abituuriumi arvates meie õpetajaid koolis õnnelikuks teeb?
Abituuriumi arvates loeb õpetajatele ka seltskond palju. Nad arvasid, et töökaaslased kui sõbrad on väga oluline faktor, nii saab ennast vabamalt tunda. Muidugi on olulised ka õpilased, kes töötavad tunnis kaasa, on õpitahtelised, kes esitavad töid õigeaegselt, käivad korralikult tundides kohal ja kellel on sees korralik kooli- ja ühtekuuluvuse hing. Peale selle meeldib neile heade hinnete panemine ja eriti kui neid palju on, ning kui juhtub parajasti nii, et neid on vähe, siis on ikkagi olemas need targad õpilased, kes hoiavad kooli mainet üleval. Neile meeldib, et reedeti on vähem tunde ja nad saavad varem koju minna, kusjuures veel õnnelikumaks teeb asjaolu, et nad jätavad oma kohustused kooli ning siis saab pedagoog kodus vaba olla. Muidugi üks peamiseid õnneallikaid on moodne kohvimasin, mis on õpetajate toas ning see viib õpilaste tekitatud pahameele eemale.

Mis abituuriumi ennast meie koolis õnnelikuks teeb?
Tundub, et abituuriumi teevad õnnelikuks peamiselt inimesed ja keskkond, kes/mis nende ümber on. Mitmel korral oli mainitud lennukaaslasi, sõpru, toredaid õpetajaid ja jukusid. Peale selle peeti meeldivaks turvalist klassiseltskonda, ühtset suhtumist ning võitlusvaimu.   Paljude  arvates  teevad  koolielu mõnusamaks ja lõbusamaks kõiksugu õppevälised tegevused, nagu näiteks kabaree, juhuslikud loengud ja kontserdid, kooliolümpia, sügisjooks, näiteringid, rahvatants, SÜG vs KG võistlused ja muud traditsioonid. Kuna nad on lõpuklassis, siis osad märkisid ära, et neile meeldib olla kõige vanem, millega kaasneb ka see, et suur töö on tehtud ja vähe jäänud. Selja taga on vinged mälestused! Muidugi on ka neid, kes käivad koolis söögi pärast ning eriti seda veel nüüd, kui prae kõrvale saab ka magustoitu võtta.

Sellised on siis 101. lennu mõtted abituuriumi ja õpetajate õnnest. Mida aga õpetajad oma õnnerõõmudest ja õnnepisaratest ise arvavad, seda uurime juba pärast vaheaega.

Kosutavat sügispuhkust soovides
Viljar Aro, koolijuht

LAULUPEOLE TANTSIMA!

Hea koolipere

2019. aasta suvel toimub Tallinnas suur juubelitantsupidu.

See on kõikide tantsijate kõige suurem unistus- tantsida sellel peol. Lasterühmadel on aga sinna peole pääsemine suure küsimärgi all. Nimelt on seekord lastele tehtud tants koos vanemate tantsijatega. Lasterühmaga koos peavad tantsima ka 4 täiskasvanute segapaari - kes koos moodustavad niinimetatud pererühma.
Tantsu nimi on „Kirisabalind”, mis koosneb kuuest erinevast osast, lapsed ja vanemad tantsivad seda koos. See on tore ja lustakas tants.
Probleem on aga selles, et meie kooli lasterühmal ei ole kusagilt leida neid täiskasvanute paare. Hetkel on meil 1 paar end lubanud  ja peale nende veel 3 naiskandidaati.

Head inimesed, kui meie lapsed omale neid vanemate paare ei leia, siis jääb meil peole minemata. Palun tuleme oma mugavustsoonist välja!
Kindlasti on  tublisid mehi, kes end tantsupõrandal hästi tunnevad, miks mitte siis koos lastega.
Rahvariided tuleb igaühel ise selga leida.

Palun selle nädala lõpuks mulle saata nimed, et jõuaks veel rühma lõplikult ära registreerida.


3.-4.klass Saaremaa 45. tantsupeol

Tantsu õpiksime laupäeva hommikupoolikutel, alguses üksi vanematega, siis koos lastega. See on ju suur rõõm!

Tantsuõpetaja Kersti Truverk
Tel 5244924

Loodusainete õpetajate Teadlaste ÖÖ

Teha Teadlaste ÖÖ raames nn “röövlipraadi”, tuli õpetaja Arne Loorpuult. Kuna ideel tundus jumet olevat, algasid ettevalmistused: kes otsib liha, kes leiab paiga, kus küpsetamist teha, kelle ülesandeks jääb maitseainete otsimine ja kes leiab küpsetamistarkusi Internetist.

Kuna küpsetamiseks vajaliku koopa ehitamine võtab aega ja sobiliku kuumuse tagamine veel pikema aja, siis alustati tegevusega juba reedel, 28. septembri õhtupoolikul. Vaatamata vihmasele päevale oli õhtu Jaagu talu mail ilus ja kuiv.

Pärast 5 tundi lõkke ääres istumist oli aeg jõudnud selleni, et 14 kg raskust seakintsu tuli hakata kivikoopasse panemiseks ette valmistama. Pärast maitsestamist ja küüslauguga pikeerimist ning rabarberi, mädarõikalehtedega ja fooliumisse sissemähkimist sai seakints ”röövliahju” küpsema pandud. Plekkkatus ahjule peale, söed ja väike lõke ahju kõrvale ning võiski magama heita. Öö oli jahe, temperatuur lausa nullilähedane, kuid see õigeid ”röövleid” ei heidutanud.

Ettevõtmise oodatuim ja põnevaim osa oli loomulikult laupäeva  hommikul kell 11.00. See oli aeg, kus hakati praadi august välja võtma. Järgnes maitsva ”röövliprae” söömine.


Hommikul ”röövliprae”  kivikoopast väljakaevamine

Öeldakse, et igal oinal on oma mihklipäev. selline mihklipäev oli meie ainekomisjoni liikmetel. Röövliseltskond jäi oma tööga rahule. Loodame, et jäid rahule ka need, kes õpetajate päeva oksjonil röövlipraest valmistatud võileibu ostsid.

Liha maa sees küpsetamine arvatakse olevat leiutatud Vaikse ookeani saartel elavate hõimude poolt. Teine legend omistab selle triki hoopiski Mongoolia lambavarastele.
Sõnaselgitus: röövlipraad — see on  kivikoopas küpsetatud liha.

Inge Vahter


KUIDAS 5.A SÕRVES KÄIS

26. septembril oli 5.A klassil tore võimalus minna väljasõidule Sõrve. Meie giidiks oli Aado Haandi. Küll oli tore, et giidil jagus juttu terveks bussireisiks, sest ilm meid ei hellitanud ja õuepeatusi saime teha vaid kaks. Needki üsna sunduslikult, et kõik saaksid omal nahal kogeda, mida tähendab üks korralik torm koos tuule ja vihmaga.
Mõned mõtted viiendikelt.

Roosi: Bussisõit oli tore, sest mulle meeldis giid, kes rääkis palju põnevaid asju. Ma sain teada, et nasvad olid merest välja tulnud kuivad alad. Sõrve sääre tipus oli väga-väga-väga kõva tuul. Nii kõva tuul, et Mart ja mina lendasime. Karl Peeter: Esimene peatus oli Kaugatoma pank, seal me läksime bussist välja ja giid rääkis meile seal juttu. Me saime märjaks Sõrves läksid Mart ja Aleksander lendu. Me käisime seal punkris,  aga  seal  oli  märg.  Tagasi  tulles  olid kõik ligemärjad. Me käisime Salme koolis. Seal olid luukered. Meil oli väga tore.

Neidi: Kaugatoma pangal nägime kivide sees natuke sõrmuseid meenutavaid asju ning me saime väga märjaks. Sõrves kõikus buss väga ning seal oli natuke hirmus.


Sõrve tuletorni juures pidi lendu tõusma


Kaugatoma pangal vihmavarjus

Eleanora: Ma sain teada, et Nasval küsiti pruudi käest, millal pannakse kartulitele soola. Õige vastus on — seda otsustatakse tuule suuna järgi. Sain veel teada, et loomi pandi vee äärde, sest nad sõid pika muru vee äärest ära.

Karoliina: Me käisime klassiga Sõrves. Kahjuks oli ilm vihmane, kuid sellest polnud viga, sest meil oli siiski väga lõbus. Me sõitsime läbi kohtadest, millest ma polnud midagi kuulnud. Me avastasime ka palju sügisest loodust. Sõrves oli õudselt tugev tuul. Mere ääres olid hiiglaslikud lained. Ma oleks peaaegu nendesse lainetesse lennanud. Ma ei saanud sealt mere äärest ära ja lõpuks küsisin ma lähima klassikaaslase käest abi. Me kõik kukkusime palju. Me otsisime igal vabal võimalusel tuulevarju.  Tagasiteel sõitsime Salme kooli juurest läbi ja seal räägiti eile viikingitest ning sealt leitud skelettidest ja laevast.

Aleksander: Esimene peatus oli Kaugatoma pank. Seal oli väga halb, kuna ma sain väga märjaks. Teine peatus oli Sõrve säärel. Seal oli metsik tuul, et peaaegu lendasid. See oli õudne ja lahe. Lõpus käisime Salmel ja giid rääkis viikingitest. See oli üks lahedamaid klassireise.

Kokkuvõtte tegi Merle Prii

VÄIKESTE KODUTÜTARDE VABARIIKLIK MATKAVÕISTLUS



Me käisime 6. oktoobril kodutütardega Järvamaal Türi linnas. Meie maakonda esindas SÜGi ja Noortejaama segarühm koosseisus Karoliina Tamm (5.a), Kristin Poopuu (6.b), Katarina Vaher (6.b) ja Tuule Kalamees (4.a). Võistkonda kuulusid ka neli noorkotkast, kes olid Leisi rühmast. Türil toimus vabariiklik matkavõistlus. Kokku oli 15 võistkonda, igast ringkonnast üks.

Võistlusel oli 19 punkti ja me läbisime need kõik. Start anti kooli eest. Meie läksime esimesena kaheksandasse punkti. Erinevate punktide vahemaad olid päris kauged. Rajal olime viis tundi. Teisena läksime kaitseväe punkti, kus me pidime roomama läbi tunneli, hüppama üle kasti ja tegema koonuste juures kätekõverdusi. Roomamise juures oli kõige hullem see, et maa oli märg ja mudane. Ei taha teada, millisest porist viimased võistkonnad pidid läbi roomama. Paljud punktid olid päris rasked, näiteks prügi sorteerimine. Poistel oli raskusi ka tasakaalu säilitamisega. Neid tuli ka sõlmede tegemisel aidata. Tagasi starti minnes läbisime oma viimased punktid. Kõige toredam punkt oli politsei poolt korraldatud „Kuldvillak“, seal me lahendasime peaaegu kõik õigesti ära. Hästi läks meil ka „suusatamises“. Pärast väsitavat  võistlust   oli  tore  enne  autasustamist veidi puhata. Lõpuks saime teada, et olime saavutanud 4.-5. koha!

Tuule Kalamees ja Karoliina Tamm

KODUTÜTARDE KOOSTÖÖLAAGER

12.-13. oktoobril toimus Kuressaare kaitseliidu staabis rühmadevaheline koostöölaager. Kokku oli tulnud 24 tüdrukut Aste ja Vanalinna koolist ning SÜGist.

Pärast staabis kogunemist oli kohe aeg hakata õppima kodutütarde tarkusi. Meile jagati 6. ja 5. järgu tööraamatud ning üheskoos sai neid täidetud. Pärast väsitavat õppimist saime maailma parimaid makarone hakklihaga ning oligi aeg liikuda ujula suunas. Rüütli basseinis oli võimalus möllata õhtul üheksani. Mina ootasin kõige rohkem ujumist, sest mulle väga meeldib ujuda. Ujulas me ainult hüppasime vette ning lasime torust alla ja natukene ujusime ka. Õpetajad ajasid mullivannis juttu ja vaatasid, kuidas ralliautod mööda põrutasid. Pärast kui staapi tagasi läksime, arvas üks ralli pealtvaataja, et olime klassiga rallile kaasa elama tulnud. Staabis meisterdasime veel klaasimaali ja oligi aeg magama minna.

Teisel päeval oli plaanis külastada lossi, sest seal on näitus Saaremaa kaitseliidust ja muidugi ka kodutütardest. Sinna minnes tehti meile giidituur. Seal sain ma väga palju uusi asju teada. Mulle meeldis lossis väga, kuigi ma olin seal palju käinud.



Ja oligi meie laagriaeg otsa saanud. Tagasi staabi juures oli vaid auto järele kutsuda. Kohtumiseni järgmises laagris.

Karoliina Tamm, 5.A

 
Bänner


Bänner