Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 586

Saada link Prindi PDF

 



9. oktoober 2018 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 586



KOLMAPÄEVAST REEDENI

K  10.10   
12.15 Külas Kairi Himma (5.A, 5.B, 6.A)
15.35 Klassijuhatajate nõupidamine

N  11.10   
16.15 Gümnaasiumi mälumängu I voor

R  12.10   
14.00 Lingvistika koolitus auditooriumis
Kodutütarde rühmadevaheline laager staabis

L  13.10  
Kodutütarde rühmadevaheline laager staabis   

P  14.10  

E  15.10   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.30 Direktsiooni koosolek
18.30 Hoolekogu koosolek
Tagasi SÜGi nädal 15.-19.okt

T  16.10   
16.00 Õpilasesinduse koosolek
17.00 Eelkool
16.-20. oktoober külas Friedrich Magnus Schwerd Gymnasiumi õpilased ja õpetajad

K  17.10   
14.30 Juhtkonna koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N  18.10   
MK õpioskuste olümpiaad
16.00 TÜ Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool

R  19.10   
Ettelugemise päev
19.00 Kabaree 101. lend
17.00 Vanemate kodutütarde rühmalaager

L  20.10   
Vanemate kodutütarde rühmalaager
VAHEAEG

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  10.10    Rita Ilves. Pärnu koolidest
N  11.10    Direktsiooni info
R  12.10    Linda Kuuseok. Statistikaülesannete võistlusest
E  15.10    Viljar Aro
T  16.10    Külalised Speyerist
K  17.10    Marek Schapel. Harjumaa koolidest
N  18.10    Direktsiooni info
R  19.10    Mare Poopuu. Traumeeritud laps

TÄNU TEGIJALE!

Liis Kala — õpilase väga hea juhendamise eest Vaarandi luulevõistluseks.
Merle Prii — õpilaste eduka juhendamise eest vabariiklikuks kodutütarde ja noorte kotkaste matkavõistluseks.
Enn Laanemäe — õpilaste eduka juhendamise eest sügiseseks teatekrossiks.
Algklasside ainekomisjon, Andreas Noor, Riina Laanes, 4.A ja 4.B klass — lasteaedade päeva korraldamise eest.
Kõik ainekomisjonid — õpetajate päeva laadal kauplemise eest.
Abituurium — meeleoluka õpetajate päeva õpetajate ürituse ja kontserdi korraldamise eest.
Kehalise ainekomisjon — Euroopa spordinädala läbiviimise eest.
Anne Teigamägi — seenenäituse korraldamise eest.

TAAS ENESEHINDAMISEST

Viimases Õpetajate Lehes sai lugeda, et nüüdsest on võimalik e-koolis ka õpilastel anda hinnanguid õpetaja tööle. Selline uudne lähenemine tekitab kindlasti vastakaid arvamusi, õlakehitusi, emotsionaalseid reageeringuid ja küsimusi. Mis see annab? Miks üldse? Kuivõrd oleks tegu ausa tagasisidega? Kas õpetaja peab nüüd püüdma meeldida ning ohverdama rohkem või vähem nõudmise ja pingutamise kvaliteedi? Jne, jne ...

Ülikoolides on juba palju aastaid korjatud üliõpilaste hinnanguid õppejõududele. Tean juhtumeid, kus nende põhjal on ka õppejõue lahti lastud. Aga kas soovitu on ikka adekvaatne või on segavaid tegureid liiga palju? Kuuldavasti on Tartu Ülikoolis plaanis üle minna sellele, et üliõpilane hakkab hindama enda tegevust ja arengut ning see saabki tagasisideks õppejõule. Samas ei saa see olla anonüümne ja kursuse lõpus. Korrektiive peab olema võimalus teha võimalikult kohe.

Nii umbes viisteist aastat tagasi sai kirjutatud üks poolteaduslik artikkel „Enesehindamine enesehindamises“. Järgnevas mõned lõigud sealt:
Nii nagu organisatsioon saab areneda eelkõige tänu pidevale enesehindamisele, on ka õpetaja arengu võti enesekontrolli pidevas kasvus. Me kõik teame, et peame end pidevalt analüüsima, kuid kui sageli me seda tegelikult teeme?

Õpetaja enesehindamise arendamiseks on kooli metoodikanõukogu koostanud enese-hindamisalase küsitluse, kus keskendutakse järgnevale:
- minu põhilised eesmärgid käesoleval õppeaastal ja nende täitmine;
- minu poolt õppeaasta jooksul koolis tehtud tööd (koormus, ühiskondlikud ülesanded, osalemine töörühmades jne);
- tegevus väljaspool kooli (ühiskondlik töö, hobid, palgaline töö jne);
- minu tulemuslikkus käesoleval õppeaastal (olümpiaadid, tasemetööd, konkursid, võistlused, eksamid, õppetöö kvaliteet klassiti);
- erilised õnnestumised metoodika vallas;
- koolitus ja muud enesetäiendamisvormid aasta jooksul;
- õppeaasta üllatuseks oli;
- minu probleemid sel õppeaastal olid;
- ettepanekud ja ideed koolielu ladusamaks muutmiseks (ka pisiasjad, eelkõige enda jaoks);
- eelnevast järelduvalt ja kooli üldeesmärkidest lähtuvalt minu eesmärgid järgmiseks õppeaastaks.

Küsimused näitavad õpetajale, mida kool tähtsustab ja mille vastu huvi tunneb. Juhtkond saab täidetud ankeetidest tõhusat lisainformatsiooni kooli arendustegevuseks. Koolijuhina peab käesoleva töö autor siiski kõige tähtsamaks enesehindamisprotsessi ennast e enese töö üle mõtisklemist ankeetide täitmisel.

Käesolevas töös on püütud siiski teha ka mõningaid järeldusi 45 õpetaja viimase kolme aasta eneseanalüüsidest.
Tabelis 1 on näha 5-pallisüsteemis antud keskmised hinnangud oma erinevatele töövaldkondadele.

Tabel 1. Hinnangud erinevatele töövaldkondadele


2002
2003
2004
Tunnidistsipliin
3,8
3,8
3,9
Konfliktidega toimetulek
3,7
3,5
3,6
Kriitikataluvus
3,2
3,3
3,3
Ühtsete nõuete täitmine
3,7
3,7
3,7
Lojaalsus koolile
4,2
4,2
4,2
Loovuse kasutamine õppetöös
4,0
3,9
3,9
Vastuvõtlikkus uutele ideedele
3,8
3,8
3,9
Tundide metoodiline mitmekülgsus
3,5
3,6
3,5
Õpilaste õpioskuste kujundamine
3,6
3,6
3,7
Oskus puhata ja lõõgastuda
2,7
3,0
3,1

On väga hea, et lojaalsust koolile nii kõrgelt hinnatakse. Juhtkonna jaoks on vajalikeks signaalideks kriitikataluvuse ja puhkamisoskuse madalad näitajad.
Kahju, et ligi kolmandik õpetajaid ei osanud välja tuua oma õnnestumisi metoodika vallas. Üks õpetaja kirjutas koguni, et head tulemused on neil õpetajatel, kes teevad tõsist tööd, mitte ei mängi ega eksperimenteeri. Kahju, et neljandik õpetajaid ei osanud midagi kirja panna õppeaasta üllatusena. Probleemidena nähti põhiliselt enda oskamatusest või ülekoormatusest tingitud stressi.

Õpetaja pidev enesehindamine on kooli enesehindamisprotsessi tähtsamaid osi. Kooli roll on oma õpetajaid sellele suunata ja selles koolitada.. Saaremaa Ühisgümnaasiumis praegu kasutatav õpetaja eneseanalüüsiküsimustik suunab õpetajat analüüsima oma tegevust lõppenud õppeaastal ja annab juhtkonnale väärtuslikku informatsiooni nii igast õpetajast kui ka kogu kooli arengupotentsiaalidest ...

Taas tänapäeva. Ajad on muutunud ja koos nendega õpikäsitused. Uus tulija on kaasav hindamine ja selle tegelik kasutamine. Kas lapsed peaks kodus ka oma vanematele hindeid panema hakkama ja nädalalõppudel sotsiaaltöötajatele saatma? Kas sõpradega ühist saunaõhtut tehes peaksime järgmisel hommikul ka üksteisele hinded saatma? Mis hindeid elule üldse panna saab ja mis siis saab ...

Tegeleks õige iseenda ja enesehindamisega ning juhiks ka oma õpilased sellele teele.

Viljar Aro, koolijuht

Maakondlik D. Vaarandi konkurss

1. oktoobril toimus kolmandat korda KG-s D.Vaarandile pühendatud luulekonkurss. Võistlus erineb teistest etluskonkurssidest, kuna seal ei anta kohti ega laureaaditiitleid, vaid tuuakse välja parimad lugejad tekstide teemadest lähtudes.

Tänavu kuulusid žüriissse Kaja Sepp, Anna-Liisa Õispuu ja Erika Salajõe.



Meie koolist osalesid konkursil:

Kirke Medri — parim mereluule esitaja
Cathrin Benita Poopuu — parim loodusluule esitaja
Martin Vesberg — parim lauluteksti tõlgendaja
Uku Pokk — parim mereluule esitaja
Henri Paomees — parim tundeluule esitaja.
Helena Lulla — parim lüürika lihtsuse esiletooja

Suur tänu ja õnnitlused kõigile esinejatele!

Rita Ilves

SÜGi õpetajate õppekäik Ida-Virumaa koolidesse

40 Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpetajat osales 22.-23. augustil 2018 õppekäigul Ida-Virumaa koolidesse kaasava hariduse rakendamiseks. Õppekäigu raames saadi uusi teadmisi Sinimäe Põhikooli, Narva Vanalinna Riigikooli ja TÜ Narva Kolledži õppetöö korralduse osas. Ida-Virumaa koolides on oluliselt pikem kogemus erineva kultuuri-, keele-, haridusliku ja ka sotsiaalse taustaga õpilaste lõimimiseks, seetõttu on meil neilt nii mõndagi õppida.
Sinimäe põhikooli õppe- ja arendusjuht Roman Treial andis väga põhjaliku ülevaate, kuidas piirkonnas lõimitakse eesti- ja venekeelset õpet, missugune individuaalne lähenemine õpilastesse on parima lahenduse toonud. Ekskursioon koolimajas andis kindlasti palju mõtteainet, mida soovida meie kooli renoveerimise eel.

Narva Vanalinna Riigikooli direktor Tatjana Stepanova kinnitas juba varasemalt Sinimäe koolis kuuldud tõde, et vaid aktiivne keeleõpe toob tulemusi. Samuti sai kinnitust meie oma kooli nägemus, et projektide mitmekesisus on rikastav nii õpetajatele kui õpilastele.

TÜ Narva Kolledži direktor Kristina Kallas avas laiemad tagamaad, miks on ülioluline kaasata eestikeelsesse põhi-, gümnaasiumi- ja ülikooliõppesse venekeelset rahvastikku. Kuidas kakskeelsus mõjutab oluliselt Eesti tööturgu ning inimeste rahulolu riigiga. Kuidas on vaja murda piirkondlikku eripära, et elukestev õpe on tänapäeva normaalsus.



Õppekäiku toetas Euroopa Sotsiaalfond tegevuse „Erinevaid maakondi hõlmavate haridusasutuste vaheline õpiüritus kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks“ raames.



Anne Teigamägi

 

UUT KIRJANDUST RAAMATUKOGUS

Saaremaa Ühisgümnaasiumi aastaraamat 2017/18 (Kuressaare, 2018)
Saaremaa Ühisgümnaasiumi 100. lennu raamat (Kuressaare, 2018)
Sõrulase aabits: Sörulaste isioma raamat (koostajad: Tammeougu Mari, Vesikonna Katrina, Jaagutooma Merle). See on esimene otsast lõpuni sõrvekeelne sõrulaseks olemisest rääkiv raamat; kokku pandud enam kui 70 sõrulase ja sõrulaste sõbra töö tulemusena (Anseküla : Sörvemaa Pärimuse Selts, 2017)
Haridus- ja Teadusministeeriumi kingitus koolidele —  sarjast EESTI  VABARIIK 100:
Eesti raamatu 100 aastat (Post Factum, 2018)
Eesti turismi 100 aastat  
Eesti merenduse 100 aastat
Eesti rahavastiku 100 aastat
Eesti looduskaitse 100 aastat
Eesti teede ja transpordi 100 aastat
Eesti raudteede 100 aastat

ÕPPEKIRJANDUS:
Gateway A2 Student´s Book + Workbook (Macmillan Education, 2016)
Gateway B2 Student s Book Pack + Workbook + Teacher's Book Premium Pack (Macmillan Education, 2016)
Ü. Kurm  I Love English 7 : õpik, töövihik, õpetajaraamat, testid, CD (Studium, 2018)
H. Allvee  Kein Problem 1 : õpik, töövihik, õpetajaraamat, kuulamisülesanded (Koolibri, 2012, 2014)

P. Arnek  Aabits (uus aabits: kujundab nii algaja kui ka edasijõudnu lugemisvilumust;  toetab spiraalse õppekava põhimõtet: keeleteemad alates sügisest; järjepidevat tööd häälikupikkustega ja võrdlevat hääldamist; filmiklippe ja animatsioone, e-tundi; ja põnevust ning nalja peab ka saama!) Avita, 2018
P. Arnek  Aabitsa töövihik +  kirjavihik (uues kirjavihikus on traditsioonilise siduskirja kõrval võimalik harjutada ka uuendatud kirjastiili:

õpilasele pakutakse võimalust valida siduskirja ja sidumata kirjastiili vahel) Avita, 2018
P. Arnek  Eesti keele õpik 1. klassile I osa (õpiku I osa on mõeldud kasutamiseks detsembrist —  veebruarini) Avita, 2018
S. Aher, G. Aher  Loodusõpetuse õpik 3. klassile I osa + töövihik (Skriibus, 2018)
M. Männil  Loodusõpetuse tööraamat 3. klassile (Maurus, 2018)
A. Veelmaa  Matemaatika töövihik 5.klassile (töövihiku ülesandeid ja harjutusi valides on lähtutud sellest, et tegevust jaguks igale õpilasele — nii sellele, kellele matemaatika valmistab raskusi, kui ka sellele, kellel neid probleeme ei esine) Maurus, 2018
A. Veelmaa  Matemaatika töövihik 6.klassile (töövihikus on rõhk harjutustel, sest arvutamine nii täisarvudega kui ka harilike ja kümnendmurdudega peab 6.klassis selgeks saama. Töövihik on mõeldud õpioskuste lihvimiseks, seetõttu ei sisalda see nuputamis- ega olümpiaadiülesandeid) Maurus, 2018
Uudiskirjanduse kohta leiate infot raamatukogu andmebaasist RIKSWEB  http://192.168.0.5/    (SÜG-i sisevõrgu aadress)

SÜGISENE TEATEKROSS

Kolmapäeval, 3. oktoobril toimus Kärlal maakonna teatekross, kus iga võistleja pidi läbima 650 m. Võisteldi kahes vanuseastmes:  1-9. kl. ja gümnaasumi arvestuses. 1.-9. kl. arvestuses  saavutasime esikoha Leisi KK ja Kuressaare Gümnaasiumi ees. Võistkonnas jooksid  Jesse Esna 3.b, Aleksandra Ruttu 3.b, Daniel Piht 4.b, Ron Sebastian Puiestee 5.b, Maris Rüütel 5.b, Helena Tamleht 5.b, Grete Gull 6.b, Triinu-Liis Toom 7.a, Rico Robert Alliksoon 7.b, Martin Truverk 7.b, Brigite Hollo 8.a, Siim Andres Himmist 9.a, Raul Tahk 9.b ja Kirke Medri  8b.
Suutsime võita ka gümnaasiumi arvestuse esikoha Kuressaaree Gümnaasiumi ja Orissaare Gümnaasiumi ees. Võidukas võistkonnas jooksid Lotta Meet 10.c, Emma  Treirat 10.c, Luise Vevers 10.c,  Lota Sagor 11.b, Alex Salong 11.b, Oskar Kivi 11.c, Daniel Rüütel 11.c, Elo Nõmm  12.c, Henri Paomees 12.c, Karl Hendrik Tamkivi 12.c.

Võiskonnaga oli kaasas
Enn Laanemäe

Euroopa Spordinädala võistluste protokoll

24.09.2018    SÜG-i MV kergejõustikus
25.09.2018    SÜG-i XIX sügisjooks
26.09.2018 toimus üleriigilise spordinädala raames 5.-6. klasside tütarlaste rahvastepalliturniir. Võitjaks tuli 6.a klass koosseisus Maribel Remmel, Anna Johanson, Helena Lulla, Anabel Lanna, Karolin Nelis, Mareli Välja, Gelin-Desire Soeson. II koha saavutas 6. b klass koosseisus Merili Haak, Katarina Vaher, Maarja Kivi, Grete Gull, Kristin Poopuu, Carmen Järvalt, Reminella Kappet. III koha peale mängisid 5. a klassi tüdrukud: Neidi Sink, Lissandra Pajunurm, Olivia Laidma, Eleonora Rahnik, Loore Lee Kirss, Marie Loviise Siim, Kristin Sanne Õun. Väga tasavägises konkurentsis jäi 4. kohale 5. b klass: Liset Karu, Maria Tiidus, Hanna Loore Vallik, Helena Tamleht, Maris Rüütel, Kristin Kasela ja Gertrud Kirs.

Võistluste kohtunik oli 
Ly Haandi

26.09. 2017     saalihoki 7.-9. kl tüdrukud
I koht    9.a      13 punkti - Kristina Lõbus, Hanna Vinter, Sandra Kukk, Vivian Kukk, Annaliisa Lepik
II koht     9.b     12 punkti - Marleen Mai, Paula Aarnis, Emma Kirs, Maris Alas
III koht 8.a     10 punkti - Brigite Hollo, Stefy Vasemägi, Iris Lidia Laine, Janika Tasane, Maarja- Liis Pelska, Neleriin Viljus

26.09. 2018     saalihoki 10.-12. kl neiud  
I koht  11.c      13 punkti - Kristiina Raud, Kätriin Käsper, Huberta Karma, Gendra Allikmaa, Feridee Sevostjanov
II koht 10.c     12 punkti - Luise Vevers, Emma Treirat, Johanna Priske, Jolana Kaljurand, Berit Porss, Anni Kuuseok, Lotta Meet
III koht 12.c     11 punkti - Elo Nõmm, Emma Siigur, Diana Alt, Triinu Jakson, Kristin Himmist

Võistlused korraldas
Aime Metsmaa

27.09.2018 Pendelteatejooks  5.-6.kl. 5T + 5P  
I koht      5b     1.34,6
II koht     6b     1.36,9
III koht    5a     1.42,3

Pendelteatejooks  7.-9.kl. 5Tx5P
I koht      9b     1.27,6
II koht     9a     1.30,1
III koht    7b     1.30,9
Pendelteatejooks 10.-12.kl. 5T + 5P  
I koht      10c      1.22,9
II koht    11a      1.23,3
III koht    12c     1.23,6
Ringteatejooks 5.-6.kl. 5T+ 5P  
I koht     5b     5.58,2
II koht     5a     6.30,7
Ringteatejooks 7.-9.kl. 5T+ 5P  
I koht     9b    5.39,9
II koht     9a    5.44,0
Ringteatejooks 10.-12.kl. 5T+ 5P  
I koht    12c    5.22,2
II koht    10c     5.23,3
III koht    11b    5.28,0

Võistlused korraldasid
Ly Haandi, Enn Laanemäe ja Ivar Tamm

27.09.2018 võrkpalliturniir 10.-12. kl 3T + 3P  
I koht 11.b koondis     12 punkti — Randel Sepp, Erik Laanemets, Alex Salong, Robin Alba, Melani Koov, Kätlin Ardel, Maribel Treiman, ViivikaVassar, Lota Sagor
II koht 12.c koondis     10 punkti — Jass Saarkoppel, Sander Õispuu, Karl-Alder Kuivjõgi, Mihkel Rasu, Kristin Himmist, Elo Nõmm, Lotta Meet
III koht 12.ab koondis    8 punkti — Andrea Ärmus, Liis Keel, Karoli Mägi, Mihkel Villsaar, Karel Kikas, Sander Suurna, Karel Noormägi
Võistluse korraldas Aime Metsmaa

28.09.2018
5.-6.kl. jalgrattamatk Kuressaare—Nasva—Kuressaare
I – II koht 5b ja 6a
III koht 5a
IV koht 6b

7.-9.kl. jalgrattamatk Kuressaare—Nasva—Kuressaare
I koht 8b
II koht 8a

10.-12.kl jalgrattamatk Kuressaare—Nasva—Kuressaare
I koht 12.c
II koht 10.c

Võistluse viisid läbi
Enn Laanemäe ja Ly Haandi

1.A KLASSI TEGEMISTEST

Õuesõppetund

Ühel ilusal sügispäeval käis 1.a klass Mihkli talumuuseumis tutvumas erinevate puudega. Õuesõppetund "Puud eile, täna ja homme" raames tehti ringkäik talu maadel, kus õpiti põhjalikumalt tundma erinevaid leht- ja okaspuid ning seda, milliseid tööriistu ja mis põhjusel nende puidust tehti. Lapsed said joonistada, uurida luupidega samblikke, lahendada ristsõnu ja kätt proovida talutöödes. Tundide vahel ei puudunud ka lustilised vahetunnid ja söögipaus. Päeva lõpus oli laste üllatus suur, kui nad said teada, et koolitunde enam ei olegi. Ühiselt leiti, et õues oli tore õppida ja aeg läks lennates!


Sügise sünnipäeva tähistamine

Kolmapäeval, 28.09 tähistas 1.a klass sügise sünnipäeva. Kodudest oli kaasa võetud õunad?emmi, -moosi, maasikamoosi, õuna-pohlamoosi, mustsõstramoosi, arooniasiirupit, maasikatoormoosi, kõrvitsasalatit, õunamahla jpm - just seda, mis kellelegi meeldis .... ja kodus veel alles oli :) Tuli välja, et ega neid lemmikhoidiseid enam palju sahvris alles olegi, sest need lemmikutest lemmikumad süüakse ju ikka kodus kohe ära. Õpetaja ostetud saiad moosi ja leivad hoidiste degusteerimiseks kadusid laua pealt loetud minutitega :)
Ja see on hea!
Kui kõik hoidised said mekitud, selgus, et  mustsõstra- ja maasikatoormoosi proovis mõni lastest esmakordselt.


Sünnipäeva lõpuks olid kõigil kõhud täis ja meel rõõmus.

Margit Mägi, 1.A õpetaja

 

K  10.10    12.15 Külas Kairi Himma (5.A,
5.B, 6.A)
15.35 Klassijuhatajate
nõupidamine
N  11.10    16.15 Gümnaasiumi mälumängu
I voor
R  12.10    14.00 Lingvistika koolitus
auditooriumis
Kodutütarde rühmadevaheline
laager staabis
L  13.10    Kodutütarde rühmadevaheline
laager staabis    
P  14.10    
E  15.10    10.45 Klassivanemate koosolekud
14.30 Direktsiooni koosolek
18.30 Hoolekogu koosolek
Tagasi SÜGi nädal 15.-19.okt
T  16.10    16.00 Õpilasesinduse koosolek
17.00 Eelkool
16.-20. oktoober külas Friedrich
Magnus Schwerd Gymnasiumi
õpilased ja õpetajad
K  17.10    14.30 Juhtkonna koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
N  18.10    MK õpioskuste olümpiaad
16.00 TÜ Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool
R  19.10    Ettelugemise päev
19.00 Kabaree 101 lend
17.00 Vanemate kodutütarde
rühmalaager
L  20.10    Vanemate kodutütarde
rühmalaager
VAHEAEG

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K  10.10    Rita Ilves. Pärnu koolidest
N  11.10    Direktsiooni info
R  12.10    Linda Kuuseok.
Statistikaülesannete võistlusest
E  15.10    Viljar Aro
T  16.10    Külalised Speyerist
K  17.10    Marek Schapel. Harjumaa
koolidest
N  18.10    Direktsiooni info
R  19.10    Mare Poopuu. Traumeeritud laps

TÄNU TEGIJALE!
Liis Kala — õpilase väga hea juhendamise eest Vaarandi luulevõistluseks.
Merle Prii — õpilaste eduka juhendamise eest vabariiklikuks kodutütarde ja noorte kotkaste matkavõistluseks.
Enn Laanemäe — õpilaste eduka juhendamise eest sügiseseks teatekrossiks.
Algklasside ainekomisjon, Andreas Noor, Riina Laanes, 4.A ja 4.B klass — lasteaedade päeva korraldamise eest.
Kõik ainekomisjonid — õpetajate päeva laadal kauplemise eest.
Abituurium — meeleoluka õpetajate päeva õpetajate ürituse ja kontserdi korraldamise eest.
Kehalise ainekomisjon — Euroopa spordinädala läbiviimise eest.
Anne Teigamägi — seenenäituse korraldamise eest.

TAAS ENESEHINDAMISEST

Viimases Õpetajate Lehes sai lugeda, et nüüdsest on võimalik e-koolis ka õpilastel anda hinnanguid õpetaja tööle. Selline uudne lähenemine tekitab kindlasti vastakaid arvamusi, õlakehitusi, emotsionaalseid reageeringuid ja küsimusi. Mis see annab? Miks üldse? Kuivõrd oleks tegu ausa tagasisidega? Kas õpetaja peab nüüd püüdma meeldida ning ohverdama rohkem või vähem nõudmise ja pingutamise kvaliteedi? Jne, jne ...

Ülikoolides on juba palju aastaid korjatud üliõpilaste hinnanguid õppejõududele. Tean juhtumeid, kus nende põhjal on ka õppejõue lahti lastud. Aga kas soovitu on ikka adekvaatne või on segavaid tegureid liiga palju? Kuuldavasti on Tartu Ülikoolis plaanis üle minna sellele, et üliõpilane hakkab hindama enda tegevust ja arengut ning see saabki tagasisideks õppejõule. Samas ei saa see olla anonüümne ja kursuse lõpus. Korrektiive peab olema võimalus teha võimalikult kohe.

Nii umbes viisteist aastat tagasi sai kirjutatud üks poolteaduslik artikkel „Enesehindamine enesehindamises“. Järgnevas mõned lõigud sealt:
Nii nagu organisatsioon saab areneda eelkõige tänu pidevale enesehindamisele, on ka õpetaja arengu võti enesekontrolli pidevas kasvus. Me kõik teame, et peame end pidevalt analüüsima, kuid kui sageli me seda tegelikult teeme?

Õpetaja enesehindamise arendamiseks on kooli metoodikanõukogu koostanud enese-hindamisalase küsitluse, kus keskendutakse järgnevale:
- minu põhilised eesmärgid käesoleval õppeaastal ja nende täitmine;
- minu poolt õppeaasta jooksul koolis tehtud tööd (koormus, ühiskondlikud ülesanded, osalemine töörühmades jne);
- tegevus väljaspool kooli (ühiskondlik töö, hobid, palgaline töö jne);
- minu tulemuslikkus käesoleval õppeaastal (olümpiaadid, tasemetööd, konkursid, võistlused, eksamid, õppetöö kvaliteet klassiti);
- erilised õnnestumised metoodika vallas;
- koolitus ja muud enesetäiendamisvormid aasta jooksul;
- õppeaasta üllatuseks oli;
- minu probleemid sel õppeaastal olid;
- ettepanekud ja ideed koolielu ladusamaks muutmiseks (ka pisiasjad, eelkõige enda jaoks);
- eelnevast järelduvalt ja kooli üldeesmärkidest lähtuvalt minu eesmärgid järgmiseks õppeaastaks.

Küsimused näitavad õpetajale, mida kool tähtsustab ja mille vastu huvi tunneb. Juhtkond saab täidetud ankeetidest tõhusat lisainformatsiooni kooli arendustegevuseks. Koolijuhina peab käesoleva töö autor siiski kõige tähtsamaks enesehindamisprotsessi ennast e enese töö üle mõtisklemist ankeetide täitmisel.

Käesolevas töös on püütud siiski teha ka mõningaid järeldusi 45 õpetaja viimase kolme aasta eneseanalüüsidest.
Tabelis 1 on näha 5-pallisüsteemis antud keskmised hinnangud oma erinevatele töövaldkondadele.

Tabel 1. Hinnangud erinevatele töövaldkondadele
2002     2003     2004
Tunnidistsipliin            3,8         3,8        3,9
Konfliktidega
toimetulek                  3,7          3,5        3,6
Kriitikataluvus             3,2          3,3        3,3

Ühtsete nõuete
täitmine                   3,7          3,7        3,7
Lojaalsus koolile          4,2         4,2        4,2
Loovuse kasutamine
õppetöös                       4,0         3,9        3,9
Vastuvõtlikkus
uutele ideedele             3,8          3,8        3,9
Tundide metoodiline
mitmekülgsus               3,5          3,6        3,5
Õpilaste õpioskuste
kujundamine                 3,6          3,6        3,7
Oskus puhata ja
lõõgastuda                    2,7           3,0        3,1

On väga hea, et lojaalsust koolile nii kõrgelt hinnatakse. Juhtkonna jaoks on vajalikeks signaalideks kriitikataluvuse ja puhkamisoskuse madalad näitajad.
Kahju, et ligi kolmandik õpetajaid ei osanud välja tuua oma õnnestumisi metoodika vallas. Üks õpetaja kirjutas koguni, et head tulemused on neil õpetajatel, kes teevad tõsist tööd, mitte ei mängi ega eksperimenteeri. Kahju, et neljandik õpetajaid ei osanud midagi kirja panna õppeaasta üllatusena. Probleemidena nähti põhiliselt enda oskamatusest või ülekoormatusest tingitud stressi.

Õpetaja pidev enesehindamine on kooli enesehindamisprotsessi tähtsamaid osi. Kooli roll on oma õpetajaid sellele suunata ja selles koolitada.. Saaremaa Ühisgümnaasiumis praegu kasutatav õpetaja eneseanalüüsiküsimustik suunab õpetajat analüüsima oma tegevust lõppenud õppeaastal ja annab juhtkonnale väärtuslikku informatsiooni nii igast õpetajast kui ka kogu kooli arengupotentsiaalidest ...

Taas tänapäeva. Ajad on muutunud ja koos nendega õpikäsitused. Uus tulija on kaasav hindamine ja selle tegelik kasutamine. Kas lapsed peaks kodus ka oma vanematele hindeid panema hakkama ja nädalalõppudel sotsiaaltöötajatele saatma? Kas sõpradega ühist saunaõhtut tehes peaksime järgmisel hommikul ka üksteisele hinded saatma? Mis hindeid elule üldse panna saab ja mis siis saab ...

Tegeleks õige iseenda ja enesehindamisega ning juhiks ka oma õpilased sellele teele.

Viljar Aro, koolijuht

Maakondlik D. Vaarandi konkurss

1. oktoobril toimus kolmandat korda KG-s D.Vaarandile pühendatud luulekonkurss. Võistlus erineb teistest etluskonkurssidest, kuna seal ei anta kohti ega laureaaditiitleid, vaid tuuakse välja parimad lugejad tekstide teemadest lähtudes.

Tänavu kuulusid žüriissse Kaja Sepp, Anna-Liisa Õispuu ja Erika Salajõe.



Meie koolist osalesid konkursil:

Kirke Medri — parim mereluule esitaja
Cathrin Benita Poopuu — parim loodusluule esitaja
Martin Vesberg — parim lauluteksti tõlgendaja
Uku Pokk — parim mereluule esitaja
Henri Paomees — parim tundeluule esitaja.
Helena Lulla — parim lüürika lihtsuse esiletooja

Suur tänu ja õnnitlused kõigile esinejatele!

Rita Ilves

SÜGi õpetajate õppekäik Ida-Virumaa koolidesse

40 Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpetajat osales 22.-23. augustil 2018 õppekäigul Ida-Virumaa koolidesse kaasava hariduse rakendamiseks. Õppekäigu raames saadi uusi teadmisi Sinimäe Põhikooli, Narva Vanalinna Riigikooli ja TÜ Narva Kolledži õppetöö korralduse osas. Ida-Virumaa koolides on oluliselt pikem kogemus erineva kultuuri-, keele-, haridusliku ja ka

sotsiaalse taustaga õpilaste lõimimiseks, seetõttu on meil neilt nii mõndagi õppida.
Sinimäe põhikooli õppe- ja arendusjuht Roman Treial andis väga põhjaliku ülevaate, kuidas piirkonnas lõimitakse eesti- ja venekeelset õpet, missugune individuaalne lähenemine õpilastesse on parima lahenduse toonud. Ekskursioon koolimajas andis kindlasti palju mõtteainet, mida soovida meie kooli renoveerimise eel.
Narva Vanalinna Riigikooli direktor Tatjana Stepanova kinnitas juba varasemalt Sinimäe koolis kuuldud tõde, et vaid aktiivne keeleõpe toob tulemusi. Samuti sai kinnitust meie oma kooli nägemus, et projektide mitmekesisus on rikastav nii õpetajatele kui õpilastele.
TÜ Narva Kolledži direktor Kristina Kallas avas laiemad tagamaad, miks on ülioluline kaasata eestikeelsesse põhi-, gümnaasiumi- ja ülikooliõppesse venekeelset rahvastikku. Kuidas kakskeelsus mõjutab oluliselt Eesti tööturgu ning inimeste rahulolu riigiga. Kuidas on vaja murda piirkondlikku eripära, et elukestev õpe on tänapäeva normaalsus.



Õppekäiku toetas Euroopa Sotsiaalfond tegevuse „Erinevaid maakondi hõlmavate haridusasutuste vaheline õpiüritus kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks“ raames.


Anne Teigamägi
UUT KIRJANDUST RAAMATUKOGUS

Saaremaa Ühisgümnaasiumi aastaraamat 2017/18 (Kuressaare, 2018)
Saaremaa Ühisgümnaasiumi 100. lennu raamat (Kuressaare, 2018)
Sõrulase aabits: Sörulaste isioma raamat (koostajad: Tammeougu Mari, Vesikonna Katrina, Jaagutooma Merle). See on esimene otsast lõpuni sõrvekeelne sõrulaseks olemisest rääkiv raamat; kokku pandud enam kui 70 sõrulase ja sõrulaste sõbra töö tulemusena (Anseküla : Sörvemaa Pärimuse Selts, 2017)
Haridus- ja Teadusministeeriumi kingitus koolidele —  sarjast EESTI  VABARIIK 100:
Eesti raamatu 100 aastat (Post Factum, 2018)
Eesti turismi 100 aastat  
Eesti merenduse 100 aastat
Eesti rahavastiku 100 aastat
Eesti looduskaitse 100 aastat
Eesti teede ja transpordi 100 aastat
Eesti raudteede 100 aastat
ÕPPEKIRJANDUS:
Gateway A2 Student´s Book + Workbook (Macmillan Education, 2016)
Gateway B2 Student s Book Pack + Workbook + Teacher's Book Premium Pack (Macmillan Education, 2016)
Ü. Kurm  I Love English 7 : õpik, töövihik, õpetajaraamat, testid, CD (Studium, 2018)
H. Allvee  Kein Problem 1 : õpik, töövihik, õpetajaraamat, kuulamisülesanded (Koolibri, 2012, 2014)
E. ?????????  ??????????? ? ?????? : ??? ????? — ??????? ???????? ????? : I-II ????? (Avita, 2005, 2006)
E. ?????????  ??????????? ? ?????? : ??? ????? — ??????? ??????? ?? ???????? ????? :
I-II ????? (Avita, 2010, 2011)
P. Arnek  Aabits (uus aabits: kujundab nii algaja kui ka edasijõudnu lugemisvilumust;  toetab spiraalse õppekava põhimõtet: keeleteemad alates sügisest; järjepidevat tööd häälikupikkustega ja võrdlevat hääldamist; filmiklippe ja animatsioone, e-tundi; ja põnevust ning nalja peab ka saama!) Avita, 2018
P. Arnek  Aabitsa töövihik +  kirjavihik (uues kirjavihikus on traditsioonilise siduskirja kõrval võimalik harjutada ka uuendatud kirjastiili:

õpilasele pakutakse võimalust valida siduskirja ja sidumata kirjastiili vahel) Avita, 2018
P. Arnek  Eesti keele õpik 1. klassile I osa (õpiku I osa on mõeldud kasutamiseks detsembrist —  veebruarini) Avita, 2018
S. Aher, G. Aher  Loodusõpetuse õpik 3. klassile I osa + töövihik (Skriibus, 2018)
M. Männil  Loodusõpetuse tööraamat 3. klassile (Maurus, 2018)
A. Veelmaa  Matemaatika töövihik 5.klassile (töövihiku ülesandeid ja harjutusi valides on lähtutud sellest, et tegevust jaguks igale õpilasele — nii sellele, kellele matemaatika valmistab raskusi, kui ka sellele, kellel neid probleeme ei esine) Maurus, 2018
A. Veelmaa  Matemaatika töövihik 6.klassile (töövihikus on rõhk harjutustel, sest arvutamine nii täisarvudega kui ka harilike ja kümnendmurdudega peab 6.klassis selgeks saama. Töövihik on mõeldud õpioskuste lihvimiseks, seetõttu ei sisalda see nuputamis- ega olümpiaadiülesandeid) Maurus, 2018
Uudiskirjanduse kohta leiate infot raamatukogu andmebaasist RIKSWEB  http://192.168.0.5/    (SÜG-i sisevõrgu aadress)

SÜGISENE TEATEKROSS

Kolmapäeval, 3. oktoobril toimus Kärlal maakonna teatekross, kus iga võistleja pidi läbima 650 m. Võisteldi kahes vanuseastmes:  1-9. kl. ja gümnaasumi arvestuses. 1.-9. kl. arvestuses  saavutasime esikoha Leisi KK ja Kuressaare Gümnaasiumi ees. Võistkonnas jooksid  Jesse Esna 3.b, Aleksandra Ruttu 3.b, Daniel Piht 4.b, Ron Sebastian Puiestee 5.b, Maris Rüütel 5.b, Helena Tamleht 5.b, Grete Gull 6.b, Triinu-Liis Toom 7.a, Rico Robert Alliksoon 7.b, Martin Truverk 7.b, Brigite Hollo 8.a, Siim Andres Himmist 9.a, Raul Tahk 9.b ja Kirke Medri  8b.
Suutsime võita ka gümnaasiumi arvestuse esikoha Kuressaaree Gümnaasiumi ja Orissaare Gümnaasiumi ees. Võidukas võistkonnas jooksid Lotta Meet 10.c, Emma  Treirat 10.c, Luise Vevers 10.c,  Lota Sagor 11.b, Alex Salong 11.b, Oskar Kivi 11.c, Daniel Rüütel 11.c, Elo Nõmm  12.c, Henri Paomees 12.c, Karl Hendrik Tamkivi 12.c.

Võiskonnaga oli kaasas Enn Laanemäe
Euroopa Spordinädala võistluste protokoll

24.09.2018    SÜG-i MV kergejõustikus
25.09.2018    SÜG-i XIX sügisjooks
26.09.2018 toimus üleriigilise spordinädala raames 5.-6. klasside tütarlaste rahvastepalliturniir. Võitjaks tuli 6.a klass koosseisus Maribel Remmel, Anna Johanson, Helena Lulla, Anabel Lanna, Karolin Nelis, Mareli Välja, Gelin-Desire Soeson. II koha saavutas 6. b klass koosseisus Merili Haak, Katarina Vaher, Maarja Kivi, Grete Gull, Kristin Poopuu, Carmen Järvalt, Reminella Kappet. III koha peale mängisid 5. a klassi tüdrukud: Neidi Sink, Lissandra Pajunurm, Olivia Laidma, Eleonora Rahnik, Loore Lee Kirss, Marie Loviise Siim, Kristin Sanne Õun. Väga tasavägises konkurentsis jäi 4. kohale 5. b klass: Liset Karu, Maria Tiidus, Hanna Loore Vallik, Helena Tamleht, Maris Rüütel, Kristin Kasela ja Gertrud Kirs.

Võistluste kohtunik oli  Ly Haandi

26.09. 2017     saalihoki 7.-9. kl tüdrukud
I koht    9.a      13 punkti - Kristina Lõbus, Hanna Vinter, Sandra Kukk, Vivian Kukk, Annaliisa Lepik
II koht     9.b     12 punkti - Marleen Mai, Paula Aarnis, Emma Kirs, Maris Alas
III koht 8.a     10 punkti - Brigite Hollo, Stefy Vasemägi, Iris Lidia Laine, Janika Tasane, Maarja- Liis Pelska, Neleriin Viljus

26.09. 2018     saalihoki 10.-12. kl neiud  
I koht  11.c      13 punkti - Kristiina Raud, Kätriin Käsper, Huberta Karma, Gendra Allikmaa, Feridee Sevostjanov
II koht 10.c     12 punkti - Luise Vevers, Emma Treirat, Johanna Priske, Jolana Kaljurand, Berit Porss, Anni Kuuseok, Lotta Meet
III koht 12.c     11 punkti - Elo Nõmm, Emma Siigur, Diana Alt, Triinu Jakson, Kristin Himmist
Võistlused korraldas Aime Metsmaa

27.09.2018 Pendelteatejooks  5.-6.kl. 5T + 5P  
I koht      5b     1.34,6
II koht     6b     1.36,9
III koht    5a     1.42,3

Pendelteatejooks  7.-9.kl. 5Tx5P
I koht      9b     1.27,6
II koht     9a     1.30,1
III koht    7b     1.30,9
Pendelteatejooks 10.-12.kl. 5T + 5P  
I koht      10c      1.22,9
II koht    11a      1.23,3
III koht    12c     1.23,6
Ringteatejooks 5.-6.kl. 5T+ 5P  
I koht     5b     5.58,2
II koht     5a     6.30,7
Ringteatejooks 7.-9.kl. 5T+ 5P  
I koht     9b    5.39,9
II koht     9a    5.44,0
Ringteatejooks 10.-12.kl. 5T+ 5P  
I koht    12c    5.22,2
II koht    10c     5.23,3
III koht    11b    5.28,0
Võistlused korraldasid Ly Haandi, Enn Laanemäe ja Ivar Tamm

27.09.2018 võrkpalliturniir 10.-12. kl 3T + 3P  
I koht 11.b koondis     12 punkti — Randel Sepp, Erik Laanemets, Alex Salong, Robin Alba, Melani Koov, Kätlin Ardel, Maribel Treiman, ViivikaVassar, Lota Sagor
II koht 12.c koondis     10 punkti — Jass Saarkoppel, Sander Õispuu, Karl-Alder Kuivjõgi, Mihkel Rasu, Kristin Himmist, Elo Nõmm, Lotta Meet
III koht 12.ab koondis    8 punkti — Andrea Ärmus, Liis Keel, Karoli Mägi, Mihkel Villsaar, Karel Kikas, Sander Suurna, Karel Noormägi
Võistluse korraldas Aime Metsmaa

28.09.2018
5.-6.kl. jalgrattamatk Kuressaare—Nasva—Kuressaare
I – II koht 5b ja 6a
III koht 5a
IV koht 6b

7.-9.kl. jalgrattamatk Kuressaare—Nasva—Kuressaare
I koht 8b
II koht 8a

10.-12.kl jalgrattamatk Kuressaare—Nasva—Kuressaare
I koht 12.c
II koht 10.c
Võistluse viisid läbi Enn Laanemäe ja Ly Haandi

1.A KLASSI TEGEMISTEST
Õuesõppetund

Ühel ilusal sügispäeval käis 1.a klass Mihkli talumuuseumis tutvumas erinevate puudega. Õuesõppetund "Puud eile, täna ja homme" raames tehti ringkäik talu maadel, kus õpiti põhjalikumalt tundma erinevaid leht- ja okaspuid ning seda, milliseid tööriistu ja mis põhjusel nende puidust tehti. Lapsed said joonistada, uurida luupidega samblikke, lahendada ristsõnu ja kätt proovida talutöödes. Tundide vahel ei puudunud ka lustilised vahetunnid ja söögipaus. Päeva lõpus oli laste üllatus suur, kui nad said teada, et koolitunde enam ei olegi. Ühiselt leiti, et õues oli tore õppida ja aeg läks lennates!



Sügise sünnipäeva tähistamine

Kolmapäeval, 28.09 tähistas 1.a klass sügise sünnipäeva. Kodudest oli kaasa võetud õunad?emmi, -moosi, maasikamoosi, õuna-pohlamoosi, mustsõstramoosi, arooniasiirupit, maasikatoormoosi, kõrvitsasalatit, õunamahla jpm - just seda, mis kellelegi meeldis .... ja kodus veel alles oli :) Tuli välja, et ega neid lemmikhoidiseid enam palju sahvris alles olegi, sest need lemmikutest lemmikumad süüakse ju ikka kodus kohe ära. Õpetaja ostetud saiad moosi ja leivad hoidiste degusteerimiseks kadusid laua pealt loetud minutitega :)
Ja see on hea!
Kui kõik hoidised said mekitud, selgus, et  mustsõstra- ja maasikatoormoosi proovis mõni lastest esmakordselt.




Sünnipäeva lõpuks olid kõigil kõhud täis ja meel rõõmus.

Margit Mägi, 1.A õpetaja

Viimati uuendatud Teisipäev, 09 Oktoober 2018 13:03  
Bänner


Bänner