6. juuni 2018 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 578
KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI
K 06.06
Praktikapäevad
18.00 1. ja 4. kl rahvuslik kevadkontsert
N 07.06
09.00 8.b karjäärikonverents
Praktikapäevad
Algklasside spordipäev
R 08.06
10.00 PK lõpueksam: matemaatika
Praktikapäevad
L 09.06
P 10.06
E 11.06
14.00 Õppenõukogu — üleminekuklassid
T 12.06
SÜG KHK PK loodusringide laager
10.00 5.-8.kl aktus, 10.-11.kl klassijuh. tund
11.00 10.-11.kl aktus, 1.-3., 5.-8. kl klassijuh. tund
12.00 1.-3.kl aktus
17.00 4. klasside aktus
K 13.06
Algab suvevaheaeg üleminekuklassidele
SÜG KHK PK loodusringide laager
10.00 PK lõpueksam: valikeksam
15.00 Tänupiknik
N 14.06
SÜG KHK PK loodusringide laager
EMLS-i poistekooride laulu- ja spordilaager Kuressaares
R 15.06
Töötajate üldkoosolek-väljasõit
EMLS-i poistekooride laulu- ja spordilaager Kuressaares
Ülesaaremaaline kodutütarde ja noorkotkaste suve suurlaager Karujärvel
L 16.06
Ülesaaremaaline kodutütarde ja noorkotkaste suve suurlaager Karujärvel
P 17.06
MK loodusõp. õppereis Pranglile
Ülesaaremaaline kodutütarde ja noorkotkaste suve suurlaager Karujärvel
TÄNU TEGIJALE!
Merle Prii — õpilaste suurepärase juhendamise eest väikeste kodu-uurijate uurimiskonkursiks.
Marina Priske —– õpilaste tubli juhendamise eest KEAT võistluseks.
ÕNNITLEME!
Jan Erich Sarapuu (6.B), Karro Vatsfeld (6.B) — väikeste kodu-uurijate võidutööd 5.-6. klasside arvestuses.
Karmen Viilup, Marisa McCourt, Heddi-Loore Ots, Jaqueline Putnik, Jan Erich Sarapuu, Marken Haandi, Rico Robert Alliksoon, Artur Kuning (kõik 6.B) — KEAT võistluselt 2. koht.
IGAKEVADINE EKSAMITE KOLM KORDA KOLM KORDA KOLM
Ja ongi käes enamiku klasside viimane tunniplaaniline nädal ning algavad või juba käivad eksamid. Juba ajalooliselt on see tähendanud hirmu, kartust, ärevust ja mida kõike veel. Samas võiks ju seda võtta oluliselt optimistlikumalt — see on pidupäev, kus saan näidata, mida olen õppinud ja milleks kõigeks olen võimeline. Suhtumine päästab kõik.
Püüan taas aidata meelde tuletada vanad tõed:
õpilastele:
1) ära mine närvi, otsi välja kõik materjalid ja süstematiseeri ning õpi;
2) tunnis ja konsultatsioonides muudkui küsi ja küsi ja küsi;
3) eksamil ära kiirusta ja enne vastuste kirjutamist loe veel kord, mida küsiti.
õpetajatele:
1) ära mine närvi, püüa küsida seda, mida oled õpetanud;
2) tunnis ja konsultatsioonides küsi küsimusi ja küsi küsimusi ja küsi küsimusi;
3) eksamil ole naerusuine, lahke ja ilus.
lapsevanematele:
1) ära mine närvi, paku lapsele enda abi ja püüa rahustada (mäletad ju enda eksameid);
2) julgusta last õpetajalt julgemalt küsima, sest nii tõuseb ka õpetaja arvamus lapsest;
3) eksamipäeva hommikul ära last „ülejulgusta“, aga pidupäevalisem hommikusöök oleks asjakohane.
Katsume hakkama saada – kõik koos ja hästi.
Tulemuslikku eksamite aega meile kõigile!
Viljar Aro, koolijuht
TEADE ÕPILASTELE!
Infot õppeaasta lõpuks:
1. Õppeaasta lõpuks (12. juuniks) peavad õpilastel olema kõik laenutatud õpikud ja muud trükised raamatukokku tagastatud (v.a. õppetöö võlglased, kes tagastavad õpikud augustikuu lõpuks ja mõned õpikud - mida kasutatakse edasi järgmisel õppeaastal).
2. Õpikud tuleb korrastada ja vajadusel parandada (soovitavalt paber- ehk maalriteibiga). Üleliigsed materjalid (paberi lehed, tunnikontrollid, fotod, bussipiletid jne) õpikute vahelt ära korjata.
3. Õpikutelt ei pea maha võtma korralikke ja terveid kilekaani, mis on ise peale pandud! Need on head ja tugevad - kaitsevad õpikut ning hoiavad kokku aega ja raha - ka järgmistele õpilastele.
4. 9. ja 12.kl õpilased saavad ringkäigulehele allkirja siis, kui kõik õpikud jm. trükised on raamatukokku tagastatud.
5. 1. - 3.kl õpilased tagastavad õpikud klassijuhatajale, inglise keele ja muusikaõpikud aineõpetajale (inglise - ja muusikaõpetajale).
6. Tagastamata (kaotatud) või rikutud teavikud tuleb asendada sama või raamatukogu poolt võrdväärseks tunnistatud teavikutega (nt. kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevate raamatutega) või tasuda nende alghind.
7. Kokkuleppel saab 4.-8. ja 10.-11.kl õpilastele suveks laenutada vajalikku ilukirjandust (nt. kohustuslikku kirjandust).
8. Meeldetuletus 3.-11.kl õpilastele: augustikuu keskel palun jälgida raamatukogu ja kooli koduleheküljelt reklaami, millal toimub õpikute laenutus.
9. Raamatukogu on avatud 29. juunini.
HEAD KOOLIAASTA LÕPPU!
Iivi Jakobson, raamatukogu juhataja
Erasmus+ kolmas projektikohtumine Saksamaal
20. maist - 26. maini projektitasime taas Speyris, Friedrich Magnus Schwerdi gümnaasiumi kollektiiviga. Koostöö kahe kooli vahel sai alguse 2012. aastal. Aastate jooksul oleme olnud seotud erinevate projektidega (Comenius, Exchange Students´ Project), käimasolev kaheaastane Erasmus+ projekt kannab nime „My Way - Our Future“ („Minu moodi – meie tulevik“) ning aset leidnud kohtumine oli meil kolmas. Neljas projektikohtumine saab taas toimuma Saaremaal ja seda oktoobrikuus. Viimane ühine ettevõtmine saab meil olema sõit Brüsselisse 2019. aastal. Projekti olulisim eesmärk on noortele tutvustada võimalusi, mida ja kuidas pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi teha, kuidas ja milliseid (häid) otsuseid tuleviku jaoks langetada ning kuidas siseneda tööturule. Üldises foonis on kõige märkimisväärsem selle sõidu puhul muidugi see, et noored leidsid omale uusi sõpru ja tuttavaid ning kohtusid paljude meeldivate inimestega.
Seekord käisid Speyeris 10.a klassi õpilased Eva Jääger, Lisanna-Lee Leiman, Hannabel Noor, Marcus Meinhard Rauniste, Elo Rosenfeld, Kadri Tamleht, ning Joosep Leemet 10.c klassist. Õpetajatena olid kaasas 10.a klassijuhataja ning inglise keele õpetaja Liis Ojasaar ning teine inglise keele õpetaja ning koolipoolne projekti juht Reet Lulla. Projekt on võtnud juba sellise mõõtme, et kaasatud on ka koolide direktorid. Speyerisse sõitis kaasa SÜG-i direktor Viljar Aro ning sügisel ootame Kuressaarde FMSG-i direktorit.
Saksamaal tegime palju ning nägime veelgi rohkem. Tõenäoliselt oli kõige muljetavaldavam käik meil Ludwigshafenisse, maailma suurimasse keemiatööstusettevõttesse BASF. Teadupärast asub firma peakorter just Saksamaal Ludwigshafenis. Meile tehti kohapeal väga põhjalik ligi tunniajane bussiekskursioon (hoomamatul territooriumil oli jalutamine, pildistamine ja filmimine keelatud). Hiljem vestlusringis ja muuseumis ringi jalutades saime teada, et BASF-il on kliente üle 200 riigi ja ettevõte varustab oma toodetega paljusid tööstusharusid. Vaatamata oma suurusele ja ülemaailmsele esinduslikkusele on BASF saanud suhteliselt vähe avalikku tähelepanu. Seda seetõttu kuna alates 1990. aastast loobus ettevõte tarbija tootegruppidest. Külastasime ka kahte kohalikku firmat Speyeris: Mann+Hummelis valmistatakse rasketehnika-, põllumajandus- ja tööstusfiltreid ning PFW Aerospace`is luuakse lennunduse lahendusi, mis aitavad suurendada lennuohutust.
Saksa koolis antud nädalal tavapäraseid tunde ei toimunud, terve kool osales erinevates projektides. FMSG 11. klasside õpilastele organiseeriti karjäärinädal, millest õnnestus seega osa saada meilgi. Meie 10. klassi õpilastel oli hea võimalus osaleda erinevates töötubades. Näiteks ühes viisid Ludgwishafeni ülikooli üliõpilased läbi noortega tööintervjuusid. Teises jällegi kõneleti sellest, mida ühel tööintervjuul teha tohib ja mida mitte. Toimus ka kohtumine Speyeri linnapea hr. Hansjörg Egeriga.
Vabadel aegadel lahutasime meelt ülikoolilinnas Heidelbergis, õpetajatel õnnestus ära käia ka Prantsusmaal, Wissembourg´i nimelises linnakeses- seal nauditi laadamelu. Speyeris saime osa reedeõhtusest kultuuri- ja tänavafestivalist. Pühapäeval Frankfurdis ringi jalutades viidi meid veel ka Goethe majamuuseumisse.
Oli väga-väga sisukas nädal. Ning ilm oli kuumem kui Eestis südasuvel.
Liis Ojasaar
KEAT (kaitse end ja aita teist)
Me käisime 31. mail KEATi võistlusel Salmel, kus võistlevad kuuendate klasside õpilased. Kui muidu on Keat kahepäevane, siis see aasta oli
see vaid ühepäevane üritus. Keat tähendab kaitse end ja aita teist ning enamus ülesandeid olidki seotud enda ja teiste kaitsmisega. SÜGist olid kohal 6.A, 6.B ja klasside segameeskond. Me läksime sinna ühise bussiga, kus olid veel Vanalinna kooli meeskonnad. Meie meeskonnale päev meeldis ja meie lemmikpunktid olid esmaabi ja keerleva auto ülesanne. Me saime ka teise koha, mis on 16 meeskonna hulgast päris hea tulemus.
Karmen Viilup, Marisa McCourt
TULEMUSI SPORDIS
01.06.2018 toimus Kärlal Saaremaa koolinoorte jooksukross.
Meie koooli jooksjatest tulid võitjateks Artur Kuning 6.b (PC), Siim Andres Himmist 8.a (PB), Luise Vevers 9.a (TA) ja Lota Sagor 10.b (TJ), teise koha saavutasid Maribel Remmel 5.a (TC) ja Rico Robert Alliksoon 6.b (PC), kolmanda koha Britta Truu 3.b (TD) ja Kaur Vesberg 4.b (PD)
Lõppesid SÜG-I MV kergejõustiku neljavõistluses
5.-6. kl. Tüdrukud
1. Maribel Remmel 5.a 234 punkti
2. Triinu- Liis Toom 6.a 195
3. Kristiin Nelis 6.b 178
5.-6.kl poisid
1. Artur Kuning 6.b 2580
2. Rico Robert Alliksoon 6.b 2164
3,Rasmus Mäeorg 6.a 1915
7. kl tüdrukud
1. Annabel Raun 7.b 181
2. Brigite Hollo 7.a 158
3. Kirke Medri 7.b 155
7. kl poisid
1.Ermo Nõmm7.b 2570
2.Karl Sander Vaga 7.a 2466
3.Karl August Kapsta 7.a 2144
8.-9. kl neiud
1. Luise Vevers 9.a 251
2. Eliise Kirst 9.a 195
3. Laura Veliste 9.a 192
8.-9. kl noormehed
1.Andre Koppel 9.b 2932
2.Siim Andres Himmist 8.a 2733
3.Kert Tartes 8.a 2681
10.-11. kl neiud
1. Gendra Allikmaa 10.c 1709
2. Carmen Electra Pirn 10.b 1521
3. Katri Maripuu 10.a 1445
10.-12. kl noormehed
1.Karl Hendrik Tamkivi 11.c 2346
2.Harles Herman Ojasaar 12.b 2227
3.Karl Thomas Sepp 12.c 2169
Enn Laanemäe
OMALOOMINGU LEIUNURK
11. klassi kirjandusmaastiku mäed, orud ja jõed
Olles aastaga läbinud imelise retke autorite ja teoste rägastikus, sai nii mõnigi mägi minust võitu, rada viis kõige otsemat teed pidi sügavasse orgu, ning vesi kandis muutuva voolu ja järskude käänakutega jõena mõtteid. Kõike seda ei määranud aga sugugi vaid ühelaadsed omadused, pigem leidsin loetust just erinevaid külgi, mida võtta aluseks, määramaks teost kui loodusobjekti.
Niisiis saigi minu 11. klassi kirjanduslikuks ületamatuks mäeks Mihhail Bulgakovi “Meister ja Margarita”, mille ideaalse mõistmise nimel proovisin näha enda arvates sama palju vaeva kui Alar Sikk, vallutades esimese eestlasena maailma kõrgeima mäetipu Mount Everesti. Mina aga kahjuks enda mõtetes romaani täielikult alistada ei suutnud. Algus oli iseenesest küll paljulubav, kuid jõudes sinnamaale, kus madala õhurõhu tõttu oli juba raskem hingata ehk kirjanduskeeles kõike enam jooksu pealt ei tabanud, tahtis hing pahaaimamatult alla anda. Küllap seepärast jäigi kolmest raamatut kooshoidvast liinist just Pontius Pilatuse oma veidikene tagaplaanile, mis tegelikult aga mõjutas suuresti kogu teose arusaamist. Olles tegelikult väga põneva ja ajakohase süžeega romaan, ei tohtinud ühtegi justkui loomulikku asjade käiku ega teed omavahel ühendamata jätta, mis on arvatavasti reegliks ka iga kõrge tipu poole pürgides.
Rääkides aga vastupidiselt, maa negatiivsest pinnavormist - orust, tõmbas sinna üsna koheselt Ernest Hemingway autobiograafiliste sugemetega romaan “Hüvasti, relvad”. Seda just temaatika ning kirjutamisstiili poolest, mis omavahelises koostöös maalisid isegi kõige tuimema inimese peas tunneterohkeid pilte. Kuigi sama palju kui sõjateemat, oli teoses ka armastust ja hoolimist, käis see paratamatult läbi õuduste sügaviku. Kirjeldades lahingukaaslaste kesist, kuid tänu seltskonnale siiski rõõmsameelset linnupette nautimist kaevikus, muutus see poole leheküljega teravateks tähtedeks ning vaatepildiks, mida sõjaainelise raamatu kaante vahel ei ilustata. Just see karmi reaalsuse lugejateni toomine oli nüanss, mis viis kõrgetasemelist kirjandusteost lugedes minu mõtted nii paganama sügavale, et kunagi varem pole pidanud neid sellisest kohast taga otsima. Seal kaugel, sügaval all oligi aga seesama oru ilu, kus floorast räägitakse ülivõrdes ja botaanikud järelejäänud elu, ilma ühegi igavuseminutita, veeta võiksid.
Minu meeletuks avastamismaastikuks sai aga Oscar Wilde’i teos “Dorian Gray portree”, mida nimetaksin jõeks just kõikide eelmainitud joonte poolest ehk parajalt aju tegevuses hoidvaid seoseid, teema, mis väga aktuaalne, kuid mille käsitlus ebaharilik, ning autori kirjutamisstiil, mis oli justkui omaette kunstitükk. Jäädes minu mällu ka romaanina, millele panin pealkirjaks “Wilde’i aforismikogu”, oligi tegemist teosega, kus pea üle paari rea vürtsitas teksti mõni imetabane mõttetera. Tihtilugu, kui autor tulistas meeletuid aforisme, olingi mõtetes justkui paadil, mida kannab edasi niivõrd kiire ja suur jõevool, et ümbritsevat ei jõua üldse jälgida. Õnneks tegi aga romaanijõgi mitmeid käänakuid ning oli ka hetki, mil soovisin juba silmade ees olevast olukorrast lahkuda. Kuid nii nagu ülemjooksul sündinud kala, kes elu ajal jõe teise otsa jõuab, ei osanud ka mina ette näha, millise üllatuse osaliseks võin suudmes saada.
Endalegi ikka ja jälle ootamatult mõistan iga õppeaasta lõppedes, kuidas septembrist maini moodustub meie, õpilaste ümber justkui imetilluke maailm, mille raamesse mahub väike osake kõigest sellest, mis tõelise ilmamaa moodustab. Nii usungi, et igaüks meist on leidnud oma kirjanduslikud tipud, sügavikud ning looked.
Emma Siigur, 11.C
