29. mai 2018 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 577
KOLMAPÄEVAST REEDENI
K 30.05
09.00 7.B, 8.A, 8.B Andriela Rääbis „Suulise kõne uurimine“
14.00 Uurimistööde kaitsmised
15.00 Õpilasesinduse aastalõpukoosolek
N 31.05
14.00 Uurimistööde kaitsmised
KEAT 6. klassidele
R 01.06
10.00 PK Lõpueksam: eesti keel
09.00 Üleminekueksamid
Viimane tundidega päev 4. – 8. klassile
L 02.06
P 03.06
E 04.06
Väikeste kodu-uurijate tänupäev Paides
T 05.06
09.00 Üleminekueksamid
10.00 G koolieksam
14.00 Juhtkonna koosolek
18.00 2.-3. kl rahvuslik kevadkontsert
Viimane tundidega päev 1.-3. kl
MK huvijuhtide aastalõpu koosolek
MK Koolinoorte kergejõustik D-kl Tornimäe
K 06.06
Praktikapäevad
09.00 8.a klassi karjäärikonverents
18.00 1. ja 4. kl rahvuslik kevadkontsert
N 07.06
09.00 8.b karjäärikonverents
Praktikapäevad
Algklasside spordipäev
R 08.06
10.00 PK lõpueksam:
matemaatika
Praktikapäevad
TÄNU TEGIJALE!
Marika Mets, Irena Sink, Kersti Truverk, Riina Laanes, Maive Kaev, Andreas Noor — meeleoluka 9. klassi lõpukella päeva eest.
Triin Vallsalu ja kõik ainekomisjonid — meeldiva ja vaheldusrikka liikumispäeva korraldamise eest.
Rahvaluulearhiivi nutivõistlus
Püüa vanaema lugu purki!
Meie kultuur on ikka elanud lugudes ja lauludes, igal põlvkonnal on oma põnev mälumaastik, mis sisaldab kindlasti huvitavat, õpetlikku, kuid miks mitte ka lustakat. Selleks, et need teadmised ja kogemused unustusse ei vajuks, kutsuvad Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiiv ja Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 noori ja vanu tegema nutikat põlvkondadevahelist koostööd, et salvestada igalt Eesti vanaemalt üks tema jaoks oluline lugu või laul.
Laste ja noorte ülesandeks on leida salvestusseade (näiteks telefon) ja koostöövalmis vanaema — vanaisa ning meie veebilehe kratt.folklore.ee/vanaema juhendamisel koguda temalt heli- või videolugu. Vanaemade roll on lihtne ja igapäevane — jagada oma elukogemust noortega!
Kutsume kõiki oma vanaema, vanaisa või miks mitte mõne lihtsalt toreda tuttava lugusid salvestama. Võib paluda rääkida kas mõni oluline eluteel kaasas käinud lugu, laulda tore laul — võib rääkida nii endaga juhtunut või kelleltki kuuldud seika, mis on tõeliselt oluline või meeldejääv olnud.
Läheneda võib loominguliselt ja eks igaüks ise teab, milliste nippide ja nõksudega oma vanaema või muidu tuttava rääkima või laulma
meelitada saab.
Lugude kogumise põhiperiood on suunatud just nimelt suvevaheajale, kus lapsed ja noored veedavad rohkem aega vanavanematega.
Kõik lood saab mugavalt üles laadida aadressil
kratt.folklore.ee/vanaemaI
Parimatele kogujatele toredad auhinnad!
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv
Euroopa kultuuripärandi aasta 2018
TEADE ÕPILASTELE!
Infot õppeaasta lõpuks:
1. Õppeaasta lõpuks (12. juuniks) peavad õpilastel olema kõik laenutatud õpikud ja muud trükised raamatukokku tagastatud (v.a. õppetöö võlglased, kes tagastavad õpikud augustikuu lõpuks ja mõned õpikud — mida kasutatakse edasi järgmisel õppeaastal).
2. Õpikud tuleb korrastada ja vajadusel parandada (soovitavalt paber- ehk maalriteibiga). Üleliigsed materjalid (paberi lehed, tunnikontrollid, fotod, bussipiletid jne) õpikute vahelt ära korjata.
3. Õpikutelt ei pea maha võtma korralikke ja terveid kilekaani, mis on ise peale pandud! Need on head ja tugevad — kaitsevad õpikut ning hoiavad kokku aega ja raha — ka järgmistele õpilastele.
4. 9. ja 12.kl õpilased saavad ringkäigulehele allkirja siis, kui kõik õpikud jm. trükised on raamatukokku tagastatud.
5. 1. - 3.kl õpilased tagastavad õpikud klassijuhatajale, inglise keele ja muusikaõpikud aineõpetajale (inglise k ja muusikaõpetajale).
6. Tagastamata (kaotatud) või rikutud teavikud tuleb asendada sama või raamatukogu poolt võrdväärseks tunnistatud teavikutega (nt. kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevate raamatutega) või tasuda nende alghind.
7. Kokkuleppel saab 4.-8. ja 10.-11.kl õpilastele suveks laenutada vajalikku ilukirjandust (nt. kohustuslikku kirjandust).
8. Meeldetuletus 3.-11.kl õpilastele: augustikuu keskel palun jälgida raamatukogu ja kooli koduleheküljelt reklaami, millal toimub õpikute laenutus.
9. Raamatukogu on avatud 29. juunini.
HEAD KOOLIAASTA LÕPPU!
Iivi Jakobson,
raamatukogu juhataja
MÕTTEMÄNGUDE KOKKUVÕTE
Gomoku võistlused algklassidele ja põhikoolile
15. ja 22. mail toimusid vastavalt algklasside ja põhikooli võistlused gumokus. Mängu teoreetiline osa on lihtne: võitjaks osutub see, kes saab täpselt 5 oma nuppu ritta, ükskõik kas vertikaalselt, horisontaalselt või diagonaalis. Mängunuppudeks olid kasutusel M&M kommid, mille värv valiti iga matši eel loosi teel. Iga üksiku mängu võitja sai mängulauale kogunenud ja oma kasutamata nupud endale jätta, kaotajale jäid lohutuseks oma kasutamata kommid.
Algklassides võtsid osa Sten Robin Noor (1.a), Säde Lee Jürinson (1.a), Siim Vatsfeld (3.b), Sebastian Blank (3.b), Mart Pääsukene (4.a), Illimar Kirss (4.b) ja Ron Sebastian Puiestee (4.b).
Esinelik kujunes järgnevalt:
1. Illimar Kirss 4.b
2. Mart Pääsukene 4.a -lisaks 1. alagrupi 1. koht
3. Siim Vatsfeld 3.b - lisaks 2. alagrupi 1. koht
4. Sebastian Blank (3.b)
Põhikooli esinelik:
1. Luise Vevers (9.a)
2. Kalev Kaasik (9.b)
3. Vootele Mets (9.b)
4. Torm Vatsfeld (9.a)
Õppeaasta kokkuvõte bridžis
Kooliaasta lõpuga on jõudnud kätte ka SÜG-i bridži meistrivõistlused. Kokku peeti sel hooajal 7 turniiri, millest kuue parema tulemus läks koondtabeli arvestusse.
Individuaalarvestuses said vähemalt pooled punktid:
1.-2.Karel Äär (12.c) ja Kristo Püüding (12.c)- 97,5%
3.Triinu Jakson (11.c) - 83,3%
4.Mari Tiitson (12.b)- 80,8%
5.-6. Jane Õunaid (10.c) ja Helen Tšernobrovkin (10.c) - 68,3%
7.Andres Sui (9.b)- 63,3%
8.Kristin Himmist (11.c)- 60,0%
9. Andre Koppel (9.b)- 55,0%
10-11. Rasmus Lepik (12.c) ja Artti Raasuke (12.c) - 54,2%
Paaride arvestuses esinelik:
1.Karel Äär- Kristo Püüding
2.Mari Tiitson- Triinu Jakson
3.Jane Õunaid- Helen Tšernobrovkin
4.Andres Sui- Andre Koppel
Triinu Jakson, bridžiklubi president
KODUTÜTARDE RÜHMALAAGER
Reedel, 25. mail kogunesid SÜGi kodutütred kooli kaminasaali, et anda hoog sisse viimasele ühisele laagrile enne suvepuhkusele minekut.
Seekord oli meil võimalus minna üheskoos seiklusparki ja panna proovile oma võimed.
Väiksemad alustasid lasterajast, kuid hiljem üritasid ka suurematele radadele tulla. Väga vahva oli seal ronida, kuid lõpuks siiski lahkusime ja seadsime oma sammud Rüütli spaakeskusesse.
Rüütlis oli kõigil väga mõnus ujuda ja ka torust alla lasta. Ronimisest valusaid käsi sai mõnuga turgutada mullivannis ja konte pehmendada leilisaunas. Lõpuks olime kõik väsinud ja naasime tagasi kooli.
Koolis me sõime ja pärast seda hakkasime järgueksamiks kordama. Rebecca kontrollis üle väiksemate teadmisi kuuendast järgust, suuremad õppisid järgmisel päeval olevaks 4. järgu eksamiks. Uued tarkused õpitud ning sai kaarte mängima hakata. Lõpuks jõudis kätte öörahu ning üritasime magama jääda.
Hommikul vara ärkasime pisemate sädistamise peale ning saime taaskord süüa ning taaskord me kordasime järgueksamiks. Pärast kordamist saime ka lõpuks eksami ära teha, mis läks kõigil üsna hästi, eks muidugi mõned altvedamised seal olid. 4. järgu eksami said tehtud Käthriin, Hanna, Katrin, Rebecca, Eliise ja Kristina. Jäävad alistada veel kolm järku.
Lisaks oli tähtis hetk meie kõige pisemal liikmel Karmenil, kelle me oma rühma töieõiguslikuks liikmeks vasstu võtsime. Palju õnne, Karmen Alliku 1.B klassist!
12 tubli kodutütart
Jõudis kätte aeg, kui saime proovile panna ka enda kokkamise oskused. Alustasime „Kirju koera“ valmistamist, mis tuli päris hästi välja. Kahjuks ei saanud seda kohe ära süüa, alles õhtul, sest kooku pidi mitu head tundi külmkapis tahenema.
Selles laagris saime osaleda ka Kuressaare Tänavafestivalil, mille käigus saime ennast avalikkuse ette tuua ja samas õpetada rahvale, eelkõige lastele erinevaid toiduaineid. Mõned olid päris keerulised, mida ka ära ei tuntud. Lisaks toiduainete äratundmisele oli võimalik ka oma nina proovile panna ja ära arvata erinevaid lõhnu. Minu arvates oli see väga lahe ülesanne.
Koos noorkotkastega lina ümber keeramas
Pärast seda oli kõigil võimalus koju puhkama minna.
Laager oli väga edukas ja lahe!
Hanna Saaretalu, 9.B
OMALOOMINGU LEIUNURK
Lugu saavutas Sten Roosi muinasjutuvõistlusel eripreemia.
Suur karvane troll
Elas kord üks troll. Selline karvane jässakas elukas, kes haises nagu roiskunud kala ning mädamunad. Eemalt vaadates nägi ta välja nagu käte ja ebaproportsionaalselt pikkade varvastega karvapall. Lähemalt uurides võis aga märgata, et karvade vahelt turritas välja lillakas kõver nina, mille otsas kasvas ussitanud kärbseseen.
Mõistagi, selline kirjeldus ei anna eluka kohta kuigi positiivset esmamuljet. Väidetavalt pesitses see troll kivise kalju otsas ühes vanas koopas, mis asus vaid mõnetunnise matka kaugusel ühest külast. Kohalikud külaelanikud kasutasid lugusid trolli kohta, et hirmutada lapsi ja rääkisid igasuguseid jubedaid lugusid tema kohta. Räägiti, kuidas troll püüdis lapsed, kes kodust liiga kaugele läksid, kinni ja keetis nad koos kartulite ja kaalikatega hautiseks. Tänu taolistele kuulujuttudele pelgasid inimesed kurikuulsa koopa ligidusse minna. Loomulikult leidus hulljulgeid (enamasti lootusetult purjus), kes õhtul kõrtsis valju häälega teatasid, et järgmise päeva hommikul suunduvad trolli koopasse ja võtavad temalt pea maha. Pole vaja mainidagi, et peale seda järgmist hommikut neid hulljulgeid enam ei nähtud.
Aeg möödus ja keegi ei suutnud trolli käest eluga pääseda, rääkimata temast jagu saamisest. Hulljulgete arv, kes koopasse minekuga oma õnne proovisid, aina vähenes. Lõpuks oli möödunud kolmteist aastast viimasest külajoodikust, kes kaotas kihlveo ja suundus sõnnikuhargiga trollile külla. Huvi koletise vastu oli külas vähenenud. Lood trolli julmusest olid muutunud külaelanike jaoks klišeeks. Koletis ei huvitanud inimesi piisavalt palju, et keegi viitsiks teda tapma minna. Kuid samas ei huvitanud piisavalt vähe, et keegi oleks julgenud mäe otsa niisama jalutama minna. Selle pärast ei sattunudki mäe otsa kedagi mitu aastat järjest.
Vanal trollil hakkas sedasi igav. Varem oli tal ikka paar-kolm korda aastas külastajaid käinud, kuid mitte keegi polnud juba aastaid tema mäe otsas käinud. Suurest igavusest hakkas troll isegi lugema. Tõepoolest, lugev troll! Ta oli juba seitsekümmend viis inimese luukere kokku lugenud. See oli paariks aastaks täiesti hea ajaviide, kuid nüüd olid trollil skeletid, mida lugeda, otsa saanud. Ta arvas, et aitab sellest passimisest ja otsustas ise inimesi külastama minna.
Nõnda siis seadiski troll ühel hommikul sammud mäest alla. Ta polnud seda rada pidi juba ammu käinud. Nii kaua kui ta mäletas, oli ta mäetipus olnud ja sealt äraminekuks tal asja polnud. Õnneks on trollid väga head orienteerujad. Piisab vaid ühest korrast, et trollile teerada pähe jääks. Selliseid mõtteid mõtles meie elukas, kui ta uhkelt suure valepöörde tegi.
Tee, millele troll nüüd sattus, viis ta külast kaugele. Mets tihenes ja teerada kitsenes. Ta jõudis just imestama hakata selle kohta, miks paaritunnine matk on juba seitse päeva ja ööd kestnud, kui ta kuulis naeru. Läbilõikavat kriiskavat naeru, mis kostis kõrge kuuse otsast. Troll vaatas üles ja nägi süsimusta kaarnat, kes hakkas kohe tema poole laskuma. Kui lind jõudis elukale umbes näokõrgusele, laskus ta trolli ninale otse kärbseseene peale. Kaaren küsis kraaksudes, kuhu troll minemas oli ja kui ta kuulis, et sihiks oli inimeste küla, hakkas kaaren jälle naerma. Lind tegi trollile selgeks, et sellisel juhul on ta küll väga valele teele sattunud. See koht olevat nõiutud mets ja sinnasattujad peavad vastama kaarna mõistatusele.
Trollil võttis paar minutit, et talle kaarna jutt kohale jõuaks. Kui see aga jõudis tema paksust koljust läbi, ta ägestus. Rumal karvakera oli endas nii kindel, et trollid ei tee valepöördeid. Pärast poolt tundi märatsemist ta rahunes ja küsis kaarna käest seda mõistatust. Lind kraaksus rõõmsalt oma mõistatuse ette ja see kõlas järgmiselt: ,,Kes kõnnib hommikul neljal jalal, päeval kahel jalal ja õhtul kolmel jalal?’’ Troll mõtles ja murdis pead. Mõtles veel pool tundi, siis juba terve tunni ja varsti juba kolm tundi. Peale kümmet tundi rasket mõtteprotsessi ütles troll, et hakkab juba pimedaks minema ja kutsus kaarna enda koopasse teed jooma sel ajal, kui ta arutleb mõistatuse üle. Kaaren, kellel niikuinii polnud järgmiseks aastakümneks migeid erilisi plaane, nõustus.
Nõnda siis läksidki kaaren ja troll koos koopasse, kus nad ajasid juttu ja jõid teed. Kui nad veel surnud pole, siis ilmselt joovad siiani, kuna ega troll seda mõistatust niipea ära ei lahenda.
Vootele Mets, 9.B
