22. mai 2018 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 576
KOLMAPÄEVAST REEDENI
K 23.05
10.30 Krossijooks Kärlal
14.00 Saare MK Koolinoorte ja juhendajate tänuüritus
19.00 Kreputlaste ja Krevera lõpetamine
N 24.05
09.00 9. klassi lõpukella päev
R 25.05
09.00 KEVADINE LIIKUMISPÄEV
10.00 G Riigieksam: matemaatika
16.30 Kodutütarde rühmalaager
19.00 Varsakabja kontsert „Musta pori näkku”
L 26.05
Kodutütarde rühmalaager
P 27.05
E 28.05
14.00 Uurimistööde kaitsmised
T 29.05
Viimane tundidega päev 10. – 11. kl
14.00 Uurimistööde kaitsmised
16.00 Õieti kevadkontsert
K 30.05
14.00 Uurimistööde kaitsmised
15.00 Õpilasesinduse aastalõpukoosolek
N 31.05
14.00 Uurimistööde kaitsmised
KEAT 6. klassidele
R 01.06
10.00 PK Lõpueksam: eesti keel
09.00 Üleminekueksamid
Viimane tundidega päev 4. – 8. kl
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 23.05 Merle Prii. Sten Roosi muinasjutuvõistlusest
N 24.05 Direktsiooni info
R 25.05 LIIKUMISPÄEV
E 28.05 Viljar Aro
TÄNU TEGIJALE!
Rita Ilves — õpilase väga hea juhendamise eest üleriigiliseks retsensioonikonkursiks Ulakass.
Merle Prii — õpilase väga hea juhendamise eest Sten Roosi muinasjutuvõistluseks.
Erki Kuusk — õpilaste väga hea juhendamise eest liiklusvõistluseks Vigurivänt 2018.
Inge Vahter — õpilaste väga hea juhendamise eest bioloogiaolümpiaadi lõppvooruks.
ÕNNITLEME!
Sebastian Blank (3.b), Elizabeth Kelder (3.b), Karola Kuldsaar (3.b) ja Mart Pääsukene (4.a) — Pärnu piirkonna liiklusvõistluse Vigurivänt 2018 II koht.
Raul Joaquin Seppel (6.a) — bioloogiaolümpiaadi lõppvooru 9. koht.
Liisa Viljaste (6.a) — bioloogiaolümpiaadi lõppvooru 8. koht.
Rico Robert Alliksoon (6.b) — 36. Kuldseekli regati võit Tallinnas.
Marie Eike Rebane (7.b) — bioloogiaolümpiaadi lõppvooru 4. koht.
Martin Vesberg (8.a) — bioloogiaolümpiaadi lõppvooru 1. koht.
Voldemar Kirss (8.b) — bioloogiaolümpiaadi lõppvooru 9. koht.
Vootele Mets (9.b) — Sten Roosi nimeline muinasjutuvõistluse eripreemia (4.-11. koht).
Karl Hendrik Tamkivi (11.c) — üleriigilise retsensioonikonkursi Ulakass I koht ja EEÕSi eripreemia.
Kersti Truverk — tantsujuhtide kooli lõpetamise puhul!
9. KLASSIDE VIIMASE KELLA PÄEV
Neljapäeval, 24. mail
Kell 09.00 klassijuhatajatunnid:
9.a ruumis 406, 8.a terviseõpetus ruumis 310
9.b ruumis 410
9.c ruumis 224
Kell 09.45 spaleer, milleks klassid rivistuvad järgmiselt Kingu tn poolsetele tagumistele treppidele ja I korrusele:
IV-III k vahelised trepid 3.b, 5.a, 6.b, 7.a, 10.b
III-II k vahelised trepid 2.a, 3.a, 5.b, 8.a, 10.a
II-I k vahelised trepid 2.b, 2.d, 8.b, 10.c
I korrus 1.c, 1.e, 2.c, 3.c, 3.e, 4.a, 4.b, 4.c, 4.e, 5.c, 5.e, 6.c, 6.e, 7.b, 7.c, 8.c, 11.ab, 11.c
Kell 09.50 aulas koos 8. klassidega:
- esimeste klasside esinemine
- 9. klasside esinemine
- 8. klasside etteaste
- õppealajuhataja sõnavõtt
LIIKUMISPÄEVA INFO
START ja FINIŠ on kooli juures.
Terve klass peab liikuma koos ja läbima raja etteantud puntide järjekorras (lehe saavad stardis), kuhu punktis olev õpetaja paneb allkirja, et klass on selle läbinud - kontrollitakse õpilaste arvu, et kõik ikka koos liiguvad. Ja ülesannet punktis saavad ka lahendama hakata siis, kui kõik klassi õpilased on punktis.
10.-11. klass peavad ka igas punktis panema kontrolllehele allkirja, kuna nendel on võimalik saada ainepunkt liikumispäevadel osalemise eest.
Raja läbivad klassid oma tempos, kuid hiljemalt tuleb tagasi kooli juures olla 15.00
Kõik vajalikud paberid saavad klassid Triin Vallsalu käest stardis!
Kindlasti on vajalik, et jalas oleksid mugavad jalanõud, peas peakate ja kaasas JOOGIPUDEL.
Rajale ei saa tõukeratta, jalgratta ega muu liiklusvahendiga - ainult jala!
Söömisest:
Söögipunkt asub Musumänniku discgolfi parklas. Algklassid söövad siis, kui nad söögi punkti jõuavad, ülejäänud klassid käivad eelnevalt ära Loode Tammikus ja söövad siis kui nad hakkavad tagasi liikuma.
Stardi ajad on järgmised:
09.00 - 11 ab ja 11c
09.10 - 10a ja 10b
09.20 - 10c ja 1a
09.30 - 1b ja 1d
09.40 - 8a ja 8b
09.50 - 1-3 HEV ja 2a
10.00 - 2b ja 2d
10.10 - 7a ja 7b
10.20 - 3a ja 3b
10.30 - 6a ja 6b
10.40 - 4-6 HEV ja 7-8 HEV
10.50 - 4a ja 4b
11.00 - 5a ja 5b
ERIPREEMIA MUINASJUTUVÕISTLUSELT
Juba 26. korda toimus Sten Roosi muinasjutu-võistlus, kuhu tänavu aasta laekus kokku 239 tööd. 19. mail oli Tallinna raekotta kutsutud 37 tublimat, Vootele Mets (9.B) ainsa saarlasena 
Vootele pälvis kõrge tunnustuse — eripreemia! Palju õnne!
TEADE ÕPILASTELE!
Infot õppeaasta lõpuks:
1. Õppeaasta lõpuks (12. juuniks) peavad õpilastel olema kõik laenutatud õpikud ja muud trükised raamatukokku tagastatud (v.a. õppetöö võlglased, kes tagastavad õpikud augustikuu lõpuks ja mõned õpikud - mida kasutatakse edasi järgmisel õppeaastal).
2. Õpikud tuleb korrastada ja vajadusel parandada (soovitavalt paber- ehk maalriteibiga). Üleliigsed materjalid (paberi lehed, tunnikontrollid, fotod, bussipiletid jne) õpikute vahelt ära korjata.
3. Õpikutelt ei pea maha võtma korralikke ja terveid kilekaani, mis on ise peale pandud! Need on head ja tugevad - kaitsevad õpikut ning hoiavad kokku aega ja raha - ka järgmistele õpilastele.
4. 9. ja 12.kl õpilased saavad ringkäigulehele allkirja siis, kui kõik õpikud jm. trükised on raamatukokku tagastatud.
5. 1. - 3.kl õpilased tagastavad õpikud klassijuhatajale, inglise keele ja muusikaõpikud aineõpetajale (inglise - ja muusikaõpetajale).
6. Tagastamata (kaotatud) või rikutud teavikud tuleb asendada sama või raamatukogu poolt võrdväärseks tunnistatud teavikutega (nt. kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevate raamatutega) või tasuda nende alghind.
7. Kokkuleppel saab 4.-8. ja 10.-11.kl õpilastele suveks laenutada vajalikku ilukirjandust (nt. kohustuslikku kirjandust).
8. Meeldetuletus 3.-11.kl õpilastele: augustikuu keskel palun jälgida raamatukogu ja kooli koduleheküljelt reklaami, millal toimub õpikute laenutus.
9. Raamatukogu on avatud 29. juunini.
HEAD KOOLIAASTA LÕPPU!
Iivi Jakobson,
raamatukogu juhataja
ESIKOHT ULAKASSILT
Tartus kuulutati välja üleriigilise õpilaste retsensioonivõistluse Ulakass parim tööd.
Konkursi võitis meie kooli 11.c klassi õpilane Karl Hendrik Tamkivi, kes sai lisaks esikohale ka EEÕSi eripreemia.
Arvustuse aluseks pidi olema ajavahemikus 2008-2018 ilmunud teos. Karl Hendrik valis selleks Tõnu Õnnepalu romaani "Mandala".
Elu musternäidis
Tõnu Õnnepalu on eesti kirjanduse ümberkehastumiste maestro. Nagu ütleb rahvatarkus, on heal lapsel mitu nime: kes meist ei teaks Emil Todet või poleks sinasõber Anton Nigoviga? Õnnepalu ennast keegi nagu väga ei tunnekski, samas tunnevad teda kõik. Selles peitubki Õnnepalu maagia: ta tuleb selleks, et taaskord minna, muutuda ja ümber kehastuda. "Mandalaga" langetab Õnnepalu näolt oma lugematud maskid, kisub end alasti, et olla tõeline Tõnu Õnnepalu. Käsitletav teos on üheaegselt justkui kirjaniku loometöö grand finale ja teisalt kompimine tundmatus pimeduses. See teos on ketserlik akt teenimaks leiba sulega ja seda selle kõige südamlikumas võtmes.
Õnnepalu "Mandala" on pealtnäha lugu ühest salapärasest Kirjanikust, tema kassidest ja nende ühisest Kollasest majast. Koos kulgevad nad justkui sihitult aastast aastasse, talvest suvesse, ning nõnda ikka ja jälle uuesti. Teose sündmustik on tugevalt põimitud mitmete ajalooliste tasanditega, mida kirjanik hoolimata nende näilisest seosetusest nagu segipaisatud memoriinikaarte ümber pöörab, leides alati paarilise. Võrreldes ülejäänud kodumaise kirjandusega, mida sageli iseloomustavad tabavalt porine stress või eluahastus, on see teos, kus justkui mitte midagi ei toimu. On vaid südant kõditav tühjus ja tunne, mis kannavad teost vaikselt aga kindlalt mööda aeglase vooluga saatuse jõge. Mõis, Kollane maja ja inimestest tühjaks valgunud külake on justkui maailm maailmas, kus aja kulg on korraga teisejärguline ja samas niivõrd armutu.
Antud teos annab lugejale võimaluse narratiivi tohutult mitmetahuliselt lahti mõtestada. Kuigi loos saavad küllaldast tähelepanu nii Kirjanik kui ka tema kassid, on nende varjus veelgi olulisem tegelane - Kollane maja. Olles näinud mitmeid põlvkondi, hingab maja elanike rütmis, olles justkui salapärane kaaslane, kes endas elavaid inimesi, ja ka kasse, vormib. Just Kollase maja õhkkond ja õrn, kuid järjekindel pingestatus annavadki romaanile omanäolise ilme. Maja sügistalviselt rõsked puitseinad avaldavad Kirjaniku tundegammale rusuvat hingeraskust, mis vajub rida realt ka lugeja õlule, kuid ühtäkki kingib maja suvine kergus kõigile kaasosalistele justkui tiivad. Kollane, kodukootud soojusest läbipõimunud maja ongi selle teose salapärane näitejuht, kes näilisi peategelasi justkui oma marionetnukke ennekõike hoopiski enda rütmi järgi hingama paneb.
Viibides pidevalt kiirete elurütmide keerises, oleme pahatihti videoklipliku elustiili orjad — kõike suurelt, sajaga ja kiiresti. Mis meie ootustele ei vasta, tembeldatakse aegunuks või sobimatuks. "Mandala" suunab sellelt rutiinirongilt maha astuma ja väärtustama elu imeilusat lihtsust. Kulgemine läbi esimese paarikümne lehekülje on justkui ajaseisak — näiliselt lihtsakoeline kassilugu, mis läbi autori sõnade tundub ometi tol hetkel tähtsam kui miski muu siin ilmas. Antud teos on tõeline kannatuseproov, mis vastupidanutele raamatu edendes aina rohkem annab. "Mandala" võrdlemisi aeglane tempo on kingitus intelligentsele lugejale, see võimaldab süvitsi laskuda üksinduse kriisi, et sealt koos Kirjanikuga väljapääsu otsida. Karmilt öeldes labaselt lihtsa loo kaudu juhib autor lugejat iseendale pilku heitma, mõistma, kuidas rutiinisõltuvus ja ühiskondlik virvarr meid pimestavad.
"Mandala" on väga heas mõttes niširaamat, mille lugemiseks, mõistmiseks ja tunnetamiseks on vaja midagi, mis sõnadesse ei mahu. Ridade vahele peidetud eestlaslik miski võib üheaegselt olla teose suurim voorus või jällegi nõrkus. Antud raamatut on võimatu süvitsi mõista, olemata kunagi jalutanud üksikul metsateel või nägemata mahajäetud, igavikku mattunud talukohti. See miski on just nagu sõrm elu stop nupul: rahutukstegev, kuid samas niivõrd rahustav. Nagu augustikuine päike paitab see hinge, ravib ja hoolitseb nende eest, kes antud tundel võimust lasevad võtta. Aga nagu augustki, on soojus justkui suvehelk, mis käest libisemas, kuuldes juba võrades kahisevat sügistuult. Kõik eelnev näib seosetu, kuid samas nii selge neile, kes kunagi elu kiiluvette jäetuna hinges soojendavat tühjust on tundnud. Lummav ja kirjeldamatu.
Käesolevast teosest jäävad kummitama ehedus ja siirus, mida autor isegi ei proovi ridade vahele peita. Olla aus lugejatega tähendab teha neile haiget, kuid see valuteraapia on kui ravi meid igapäevaselt ümbritseva võltslikkuse vastu. Nii kustutas ka Kirjanik igal hommikul päev varem kirjutatu, sest tema teoseid enam ei loetud. Olles võõrandunud oma lähedastest, võttis ta kõike päev-päevalt. Elu hammasrataste vahele jäänuna suutis Kirjanik endale tunnistada tõde. Tõde, mis aitas tal leida oma õnne. Õnnepalu ei sea lugeja ninale roosat prillipaari, vaid koob ülilihtsustatud, peaaegu et lapsikut, mõttelõnga, et miski varjatuks ei jääks. Õnn on näha õnne kõige pisemates asjades, loomata enesele muinasjutulisi pilvelosse ning enda vastu alati ausaks jäädes. Ja mitte pinnapealselt ausaks, nii nagu meie seda mõistame, vaid ausaks sügavamas mõttes: tunnistades endale midagi, mida ka ise varem ei teadnud.
Tiibeti munkade poolt jõkke valatud kaunis liivamandala on Õnnepalu sõnade ja mõtete sümbol. Liivamandala on suurepärane näide elu voolavusest, aja pidurdamatust rändamisest.
Kõigel siin ilmas on oma aeg sündida, kesta ja kulgeda, et siis minna, igaveseks. Kas pole mitte nii, et viivuks on meie ümber kõik olemas, mandala on justkui valmis, kuid saatus pühib selle kergekäeliselt elujõe vahutavasse kärestikku? Nii alustame me kõik ikka ja jälle oma mandalate taasloomist, lõputut joonistamist. Ka antud teos on tihedalt täis otsatuid mustreid, mis omavahel harmooniliselt põimuvad. Siiski oleks väär pidada end elukunstnikeks, kes surmani oma mandalaid maalivad. Oleme ju tegelikult vaid kirjutusvahendid, millega saatus ja elu ootamatused üht ainuomast inimloomust voolivad. Käesolev teos võimaldab lehekülg haaval aina sügavamalt laskuda filosoofilistesse katakombidesse, proovides mõista elu ette-arvamatuid mustreid.
"Mandala" on ka Õnnepalu loomingus uueks alguseks, olles varsemaga võrreldes tooni võrra helgem, südamlikum ja elurõõmsam. See on ühtaegu teos kassidest ja samas ka kõigest muust: üksinduse ilust, valusast tõest, õnneotsingutest. Käesolev raamat ei ole suurte sõnade, vaid soojade südamete triumf. "Mandalale" on raske leida võrdväärset, mis nii mahedalt kulgedes kõhus liblikad valla päästab. See on raamat, mida eluloojangul pärnapuu-aluses võrkkiiges taaskord lugeda.
Karl Hendrik Tamkivi, 11.C
KERGEJÕUSTIKU MEISTRIVÕISTLUSED RAKVERES
Möödunud kolmapäeval, 16. mail toimusid Rakveres EKSL 6.-12. klasside kergejõustiku meistrivõistlused, kus meie sportlased ka väga hästi esinesid. 6.-9. klasside II liiga arvestuses saime 8. koha, olles vaid 10 punkti kaugusel 7. kohast. Siiski oli meil väga häid tulemusi ja ka medalikohti.
6.-7. klass
800m jooksus 2. koht Ermo Nõmm (7b) ajaga 2.22,60
600m jooksus 3. koht Maria-Heleen Kald (6b) ajaga 2.01,45
60m jooksus 5. koht Ermo Nõmm (7b) ajaga 8,26
Palliviskes 5. koht Karl Sander Vaga (7a) tulemusega 59.00
Kaugushüppes 6. koht Kennet Puiestee (6a) tulemusega 4.72
Kaugushüppes 6. koht Kirke Viik (6b) tulemusega 4.01
Palliviskes 6. koht Annabel Raun (7b) tulemusega 35.00
60m jooksus 8. koht Karl Sander Vaga (7a) ajaga 8,62
800m jooksus 8. koht Kennet Puiestee (6a) ajaga 2.41,92
Kaugushüppes 8. koht Artur Kuning (6b) tulemusega 4.60
Kaugushüppes 8. koht Kristiin Nelis (6b) tulemusega 3.98
60m jooksus 10. koht Kristiin Nelis (6b) ajaga 9,71
60m jooksus 15. koht Kirke Viik (6b) ajaga 10,37
Palliviskes 16. koht Artur Kuning (6b) tulemusega 45.00
8.-9. klass
100m jooksus 4. koht Siim Andres Himmist (8a) ajaga 12,76
800m jooksus 5. koht Luise Vevers (9a) ajaga 2.41,84
Kaugushüppes 5. koht Luise Vevers (9a) tulemusega 4.40
Kõrgushüppes 6. koht Kert Tartes (8a) tulemusega 1.55
Kuulitõukes 7. koht Kaarel Vokk (9a) tulemusega 9.12
Kõrgushüppes 8. koht Kaisa Tiitson (9a) tulemusega 1.30
1500m jooksus 9. koht Siim Andres Himmist (8a) ajaga 5.27,78
100m jooksus 10. koht Kaisa Tiitson (9a) ajaga 15,08
Kaugushüppes 11.koht Kert Tartes (8a) tulemusega 4.80
Väike-Rootsi teatejooksus 8. koht ajaga 2.38,37 koosseisus Kaisa Tiitson (9a), Artur Kuning (6b), Luise Vevers (9a), Kert Tartes (8a)
10.-12. klasside arvestuses õnnestus meil välja võidelda medalivääriline 3. koht. Võidukasse võistkonda kuulusid ja oma panuse andsid:
Kuulitõukes 1. koht Karel Äär (12c) tulemusega 12.39
Kettaheites 1. koht Airike Kapp (12b) tulemusega 37.57
Kuulitõukes 3. koht Iiv Aavik (12b) tulemusega 12.01
Kõrgushüppes 4. koht Jass Saarkoppel (11c) tulemusega 1.70
Kettaheites 4.koht Karel Äär (12c) tulemusega 38.22
Kettaheites 4. koht Gendra Allikma (10c) tulemusega 33.31
Kuulitõukes 4. koht Gendra Allikma (10c) tulemusega 11.39
Kettaheites 6. koht Iiv Aavik (12b) tulemusega 34.60
Kuulitõukes 6. koht Airike Kapp (12b) 11.03
800m jooksus 7. koht Elo Nõmm (11c) ajaga 2.42,71
Kõrgushüppes 7. koht Huberta Karma (10c) tulemusega 1.40
800m jooksus 8. koht Lota Sagor (10b) ajaga 2.42,79
100m jooksus 10. koht Karl-Thomas Sepp (12c) ajaga 12,48
Kõrgushüppes 10. koht Sander Suurna (11b) tulemusega 1.65
Kõrgushüppes 11. koht Brita Laht (12b) tulemusega 1.30
1500m jooksus 12. koht Karl Lember (10b) ajaga 5.01,88
Kaugushüppes 12. koht Sander Suurna (11b) tulemusega 5.34
1500m jooksus 13. koht Alex Salong (10c) ajaga 5.02,98
Kaugushüppes 13. koht Karl-Thomas Sepp (12c) tulemusega 5.33
Kaugushüppes 16. koht Huberta Karma (10c) tulemusega 3.91
100m jooksus 17. koht Lota Sagor (10b) ajaga 15,22
Kaugushüppes 17. koht Brita Laht (12b) tulemusega 3.88
Väike-Rootsi teatejooksus 9. koht ajaga 2.31,50 koosseisus Gendra Allikma (10c), Karl-Thomas Sepp (12c), Lota Sagor (10b), Karl Lember (10b)
Tänan õpilasi, kes võistlema tulid ja oma panuse andsid! Hoogsat harjutamist, et ka tuleval õppeaastal medalikohti meile jaguks!
Kergejõustiku treener Kadri Pulk
OMALOOMINGU LEIUNURK
Rändajad
Kui Viisk, Põis ja Õlekõrs kord kuldsel a'al kokku said, otsustasid nad minna Eesti kauneimasse linna — Tartusse. Matkalised pakkisid oma kompsud ja seadsid end valmis. Viisk pani ette kikilipsu, sest see pidi mehe šikiks tegema ning Põis käskis jätta võtmed väljapoole, et hiljem oleks hea külalistega muljetada.
“Hakkame, mehed, minema!” käratas kannatuse kaotanud Viisk, ning seatigi sammud itta, sest tuule suund oli Nord. Nad kõndisid hallil lõpmata teel, mets mühises, kägu kukkus, aas haljendas, vesi ojakeses vaikselt vulises ja üle vainude valendas aur. Pärast 15 magamata ööd jõudsid nad lõpuks maale, kus olid metsad lõputud ja laukasood — seal polnud ühtki mäge. Põiel lõi hirm nahka ning ta küsis vaikselt “Mis maa see on?” Matkalised plaanisid peale pikka rännakut puhata, sest öö oli tuulevaikne ja hommik on ju õhtust targem. Hommikul ärkasid seltsilised linnulaulu peale ning Õlekõrs nägi Lillekest rohus, kellesse ta armus. See oli armastus, mis ei küsinud armastuse värvi.
Kuna aga käes oli kevad ja juba linnukesed väljas laulsid ning kenad kasekesed kingul kohasid, pidid hakkama kambalised tagasi kodu poole liikuma. Lilleke palus end kaasa võtta, kuna jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi ja rinnust saati kiigub kastehein, ootab teda ees kurb saatus. “Võta kaasa kallis mind, seiklust ihkab minu rind,” palus Lilleke. Nii mindigi koos jälle hallile lõpmata teele. Armunud noored plaanisid juba ühist tulevikku ja Õlekõrs lubas “Oi, Saaremaa niitude kastesed süled, öövaikuses lauludest helisev nurm!” “Sa ütled mulle päikene või ütled seda kõigile?” kahtles Lilleke. “Tule mulle, Lilleke, armastan vaid sind, ainult sind tahan ma kaasaks kosida!” lubas Õlekõrs vastu.
“Kuskil merede süles on kasvanud tasane maa, tuulte tujud ta üle, kivid ja kadakad- see ongi meie kodu” lausus Viisk. “Sea oma juured siia, Lilleke, sa oled ju siia loodud, miks muidu su huuled ja õhetav pale nii õunapuu õiele sarnane näib.” palus Õlekõrs. “Jah, see on kodu, siin on kodu, siin on kodu koht,” oli Lilleke nõus.
Melani Koov, 10.B
