15. mai 2018 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 575
KOLMAPÄEVAST REEDENI
K 16.05
8.10 Algklasside tüdrukutele tutvusta-takse kodutütarde organisatsiooni Kodutütarde vormikandmisepäev
14.00 Juhtkonna koosolek
15.30 Tehnikanõukoja kooslek
15.50 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
18.00 4.A klassi lastevanemate koosolek
VAB EKSL I liiga kergejõustik Rakveres
N 17.05
09.00 Loovtööde kaitsmine
R 18.05
09.00 Malevõistlused
14.30 Ujumise MV 5. - 6. klass
16.00 Ujumise MV 10.-12.klass
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor (PK)
L 19.05
09.00 Malevõistlused
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor (PK)
12.00 Sten Roosi nim muinasjutuvõistluse pidulik vastuvõtt Tallinna raekojas
12.30 Kevadümin 2018
P 20.05
09.00 Malevõistlused
Erasmus + väljasõit Saksamaale 20 - 26. mai
E 21.05
9. klassi tutinädal 21.-24. mai
18.00 Kooride kevadkontsert
T 22.05
10.00 Tantsuetendus
10.00 6. kl tasemetöö matemaatikas
K 23.05
N 24.05
09.00 9. klassi lõpukella päev
R 25.05 09.00 KEVADINE LIIKUMISPÄEV
10.00 G Riigieksam: matemaatika
19.00 Varsakabja kontsert „Musta pori näkku”
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 16.05 Merike Kuldsaar. Geograafia olümpiaadist
N 17.05 Direktsiooni info
R 18.05 Marek Schapel. Mõtteid valla arengukavast
E 21.05 Indrek Peil. Laulureisist Serbiasse
T 22.05 Anne Teigamägi. Teeme endale sääsetõrjevahendi
K 23.05 Merle Prii. Sten Roosi muinasjutuvõistlusest
N 24.05 Direktsiooni info
R 25.05 LIIKUMISPÄEV
E 28.05 Viljar Aro
TÄNU TEGIJALE!
Merike Kuldsaar — õpilaste suurepärase juhendamise eest vabariiklikuks geograafiaolümpiaadiks.
Aime Metsmaa — tüdrukute tubli juhendamise eest Tuule Cup’i võistlusteks.
Ivar Tamm — õpilaste väga hea juhendamise eest spordimälumängu "Bumerang" finaalvõistluseks.
ÕNNITLEME!
Põhikooli aasta õpilane 2018 — Sander Teras, 9.B
Gümnaasiumi aasta õpilane 2018 — Paul-Mark Pihl, 12.C
Aasta õpetaja 2018 — Merle Prii
Sander Suurna (11.B), Mihkel Lõuk (11.C), Jass Saarkoppel (11.C), Karl Hendrik Tamkivi (11.C) — spordimälumängu "Bumerang" finaalvõistluse kolmas koht.
Torm Vatsfeld (9.A) — vabariikliku geograafiaolümpiaadi 8. koht.
Emilia Rozenkron (12.B) — vabariikliku geograafiaolümpiaadi 5. koht.
UUE KÜMNENDI LÕPU HAKUL
Et uutes tuultes uusi eesmärke seada, tasub alati ka tagasi vaadata ja mäletada.
Eelmise kümnendi lõpul sai alljärgnev lugu kirjutatud:
PALJUNDA POSITIIVSET
Räägitakse, et eestlase parim toit on teine eestlane. Miks küll?
Kui vaataks õige enda ümber laiemalt?! Maailmas on tänaselgi päeval sõdu, inimohvritega looduskatastroofe ja nälga. Meil on rahu, neli kaunist aastaaega ja kõht kogu aeg täis.
Kui vaataks õige enda sisse tõsiselt?! Mis me tegelikult tahame — viriseda, vigu otsida ja kadestada või nautida, naeratada ja sõprade üle rõõmustada?
Optimism ja positiivsus algavad alati iseendast, oma suhtumistest ja vaadetest iseendasse ning oma lähiümbrusse. Ses mõttes oli huvitav uurida, mida arvatakse oma koolist, mis on siin head ja väärtuslikku.
Eelmise veerandi lõpus sai palutud 12.c klassi õpilasi kirjeldada kooli tugevusi. Kõige rohkem hinnati traditsioone ja valmistumist ülikooliks, professionaalseid õpetajaid, ühtekuuluvustunnet, korrektset riietumist, rõhuasetust õppetööle, klassivälist tööd, huviringide võimalusi, abivalmidust, head keskkonda jne, jne. Eraldi tasuks esile tõsta erinevate õpilaste joon-alla-märksõnu:
- olen tänulik selle hariduse eest, mida pakutakse ning loodan, et kool jätkab samas vaimus ning vormib ka edaspidi Saaremaa kõige targemaid inimesi;
- kool tahab, et õpiksime seadma omale eesmärke;
- koolile on oluline raamidest välja mõtlemine;
- õpetajad ei õpeta ainult tunnialaselt, vaid avardavad ka silmaringi,
- kõike tehakse sooja südamega ja sõbralikult;
- ei arendata ainult teadmisi, vaid vaimselt ka;
- palju häid ja intelligentseid sõpru;
- kool väärtustab mõtlevat õpilast;
- kujuneb ettekujutus haritusest hariduse aluskivina;
- SÜG on „vaese mehe” eliitkool, st minu arvates hariduse saab vähemalt sama hea, aga puudub eliitkoolile omane rangus, pedantsus ja ülbus;
- SÜG on kool, mis väärtustab iga inimest eraldi- ei jäta unarusse neid, kes vajavad rohkemat;
- SÜG on eriline arenguplats nii vaimselt kui ka füüsiliselt;
- oluline on koolivorm, st Nike´i plätudes ei peaks enam täiskasvanud inimene oma haridusteed veetma;
- tuupida võib igaüks, aga olümpiaadide jaoks peab inimesel midagi sees ka olema.
On, mille üle mõelda ja millest juhinduda järgmised kümme aastat...
Ka kümnendikelt sai küsitud, mida on nad tunnetanud SÜG-is esimesel kahel kuul. Ega tulemused polnud abituuriumist oluliselt erinevad: traditsioonide tähtsus, klassivälised üritused, oma arvamuse tähtsustamine, edasiseks eluks ettevalmistumine, kord, koolivorm, õppimine, loovus, eneseväljendusoskus, mitmekülgsus, olümpiaadid, suure ühtse pere tunne jne, jne.
Kena oli lugeda ka arvamust, et noori ei hinnata nina-raamatus-kinni-põhjal, vaid aus on organiseerimisvõime ja aktiivsus. Veel kenam oli, et hinnati entusiasmi ja rõõmsameelsust — et pole pingeid ei õpetajate ega õpilaste vahel. See, kuidas nende arusaamad muutuvad, on kindlasti kogu kooli järgmiste lähiaastate õppe- ja arengukava arendustöö teema.
Ka Kuressaare Linnavalitsuse kooliga kokkupuutuvatelt inimestelt sai küsitud, mis märksõnad neil tähistaksid Saaremaa Ühisgümnaasiumi. Rohkem esinesid järgmised mõtted:
- akadeemilisus;
- traditsioonid;
- selged püsiväärtused;
- hariduse kants;
- nõudlikkus;
- teadmistekesksus;
- õpitulemused;
- sisukus;
- kooliteater;
- edasipürgivus;
- kabaree.
Õpetajate arvamustes olid rohkem väärtustatud traditsioonid, väärikus, julgus uusi asju katsetada, õpilaste-õpetajate ühistöö, soliidsus, kokkuhoidev koolipere, laiapõhjaline juhtimine, hea raamatukogu, vägev söökla, töö andekatega, avatus ja veel mitukümmend kena mõtet.
Nii võikski jätkata. Otsiks õige üle hulga aja üles iseenda tugevused, oma pere väärtused, oma sõprade erakorralisuse põhjused, oma kodulinna kordumatud jooned jne, jne. Vaataks laiemalt, saaks aru sügavamalt ja otsiks positiivset ning siis paljundaks seda kõike — räägiks kõigile, kui kena on elada, kui imelised oleme ise ja on meie sõbrad—pere—kool—kodulinn—kodusaar.
Kas kooli sajanda juubeliaasta künnisel on põhjust rahuloluks? Ja kuidas edasi?
POSITIIVSET TULEVIKKU VAATAMIST MEILE KÕIGILE!
Viljar Aro, koolijuht
OLÜMPIAADIDE, KULTUURI JA SPORDIVÕISTLUSTE KOKKUVÕTE MAI 2017 – APRILL 2018
Olümpiaadidel ja uurimistööde konkurssidel tuli maakonnas ja vabariigis esikümnesse 120 (eelmisel aastal 127) õpilast, neist 120-st pääses esikolmikusse 65 (76), mitmes aines oli esikolmikus 25 (22) õpilast.
Maakondlikelt olümpiaadidelt on kokku toodud 40 (42) esikohta, 26 (39) teist kohta ning 30 (31) kolmandat kohta.
Eriliselt tooks välja olümpiaadide lõppvoorudes ja uurimistöödega saadud kohad: Liisa Õunpuu (10.a) uurimistööde 1. ja 2. koht; bioloogia 2. koht, Roosmarii Sarapuu (10.b) uurimistööde 1. ja 2. koht, Gendra Allikmaa (10.c) uurimistööde 1. ja 2. koht, Huberta Karma (10.c) uurimistööde 1. ja 2. koht, Marleen Vahu (10.c) bioloogia 2. koht ja 9. koht sel aastal, Karl Hendrik Tamkivi (11.c) uurimistööde 1. kohad, bioloogia 10. koht; Karl Kustav Kuning (12.a) inglise keele 6. koht; Brita Laht (12.b) uurimistööde 1. ja 3. koht; Emilia Rozenkron (12.b) uurimistööde 3. koht ja bioloogia 9. koht; Karl Viik (12.c) inglise keele 4. koht ja matemaatika 6. koht; Kennet Puiestee (6.a) uurimistööde 1. koht; Jan Erich Sarapuu (6.b) uurimistööde 1. koht; Albert Johan Lepik (7.a) uurimistööde 1. koht; Marie Eike Rebane (7.b) uurimistööde 1. koht, bioloogia 6. koht; Carl-Juhan Meri (8.a) ajaloo 2. koht; Martin Vesberg (8.a) muusika 8. koht, bioloogia 2. koht; Cathrin Benita Poopuu (8.b) uurimistöö 2. koht; Voldemar Kirss (8.b) bioloogia 6. koht, loodusteaduste 8. koht; Torm Vatsfeld (9.a) uurimistööde 2. ja 3. koht.
Olümpiaaditulemuste ja vabariiklike uurimistööde põhjal kujunes 2017/18 õppeaasta
Teaduse TOP10 järgmiseks:
1. Torm Vatsfeld 9.a
2. Marie Eike Rebane 7.b
3. Karl Hendrik Tamkivi 11.c
4. Martin Vesberg 8.a
5. Voldemar Kirss 8.b6. Liisa Õunpuu 10.a
7. Karl Viik 12.c
8. Gendra Allikmaa 10.c
9. Emilia Rozenkron 12.b
10. Brita Laht 12.b
Kultuuri TOP10 arvestuses oli sel aastal 104 last, kes kõik saavutasid häid ja väga häid tulemusi maakondlikel ja vabariiklikel võistlustel.
Auhinnalisi kohti saavutati järgmistel võistlustel-konkurssidel: B. Alveri Tähetund laureaat, Liivide konkursi GRAND PRIX, Saaremaa Miniteatripäevade GRAND PRIX ja Parim Saaremaa trupp, A. Raudkatsi võistutantsimine — GRAND PRIX, MK Koolivõimlemine GRAND PRIX ja eripreemia Koolitantsu piirkondlik 1. koht ja vabariiklik 2. koht, Poistelaulu finaal, Solistica 2. koht, Kuressaare laululind 1. koht, TEADUSTEATRITE festivali parim naiskollektiiv ja eripreemia.
Lisaks toodi veel häid tulemusi: Alo Matiiseni vokaalansamblite konkurss, MK ja VAB etlejate konkurss, Koolivikker, MK näitemängupäev, MK Jäljendusvaadend, Kodutütarde matkavõistlus, mälumäng, minifilm, bridž
Kultuuri TOP
1. Diana Alt 11.c
2. Carlos Liiv 12.a
3. Henri Paomees 11.c
4.-5. Uku Pokk 10.a
4.-5. Kirke Medri 7.b
6. Mart Truu 12.a
7.-8. Karl-Alder Kuivjõgi 11.c
7.-8. Jutta Loviisa Juht 11.c
9. Paul-Mark Pihl 12.c
10. Triinu-Liis Toom 6.a
Spordivõistluste kokkuvõte:
Spordivõistlustest võttis osa 116 õpilast, kelle tulemused läksid arvesse SpordiTOPi arvestuses. Osaleti 6 Eesti Koolispordi Liidu vabariiklikud võistlusel.
III koht Spordimälumäng Bumerang (Karl Henrik Tamkivi, Mihkel Lõuk, Jass Saarkoppel, Sander Suurna)
4. koht 10.-12.kl. kergejõustik MV,
10.-12. kl. vanuseastmes võideti 2 esikohta (Gendra Allikmaa, Johannes Treiel), 2 teist kohta (Johannes Treiel, Carmen Electra Pirn) ja 1 kolmas koht (Airike Kapp)
EKSL Lääne regiooni rahvastepallivõistlustel
4.-5.kl. poisid I koht, tüdrukud III koht, 1.-3.kl. tüdrukud II koht, 8. koht 6.-9.kl. kergejõustik MV
8.koht 10.-12.kl. korvpalli MV
Maakonnas osaleti 15 võistlusel: kergejõustikus, rahvastepallis teatekrossis, korv- ja võrkpallis, ujumises ja jalgpallis. Võideti 31 kuldmedalit, 32 hõbelõmedalit, 24 pronksmedalit
Spordi TOP
1. Gendra Allikmaa 10.c
2. Airike Kapp 12.b
3. Carmen Electra Pirn 10.b
4. Jass Saarkoppel 11.c
5. Huberta Karma 10.c
6. Karl Hendrik Tamkivi 11.c
7. Karl-Thomas Sepp 12.c
8. Karmen Ehanurm 7.b
9. Johannes Treiel 12.b
10. Artur Kuning 6.b
TEADE ÕPILASTELE!
Infot õppeaasta lõpuks:
1. Õppeaasta lõpuks (12. juuniks) peavad õpilastel olema kõik laenutatud õpikud ja muud trükised raamatukokku tagastatud (v.a. õppetöö võlglased, kes tagastavad õpikud augustikuu lõpuks ja mõned õpikud - mida kasutatakse edasi järgmisel õppeaastal).
2. Õpikud tuleb korrastada ja vajadusel parandada (soovitavalt paber- ehk maalriteibiga). Üleliigsed materjalid (paberi lehed, tunnikontrollid, fotod, bussipiletid jne) õpikute vahelt ära korjata.
3. Õpikutelt ei pea maha võtma korralikke ja terveid kilekaani, mis on ise peale pandud! Need on head ja tugevad - kaitsevad õpikut ning hoiavad kokku aega ja raha - ka järgmistele õpilastele.
4. 9. ja 12.kl õpilased saavad ringkäigulehele allkirja siis, kui kõik õpikud jm. trükised on raamatukokku tagastatud.
5. 1. - 3.kl õpilased tagastavad õpikud klassijuhatajale, inglise keele ja muusikaõpikud aineõpetajale (inglise - ja muusikaõpetajale).
6. Tagastamata (kaotatud) või rikutud teavikud tuleb asendada sama või raamatukogu poolt võrdväärseks tunnistatud teavikutega (nt. kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevate raamatutega) või tasuda nende alghind.
7. Kokkuleppel saab 4.-8. ja 10.-11.kl õpilastele suveks laenutada vajalikku ilukirjandust (nt. kohustuslikku kirjandust).
8. Meeldetuletus 3.-11.kl õpilastele: augustikuu keskel palun jälgida raamatukogu ja kooli koduleheküljelt reklaami, millal toimub õpikute laenutus.
9. Raamatukogu on avatud 29. juunini.
HEAD KOOLIAASTA LÕPPU!
Iivi Jakobson, raamatukogu juhataja
„Noor meister 2018“ ehk kuidas 9.B Tallinnas messil käis
Erialade kirev maailm
Käisin oma klassiga 3.-4. mail Tallinnas „Noore meistri 2018” messil, kus oli võimalik tutvuda erinevate kutsekoolidega, mis kokku tulnud üle Eesti, näha mitmesuguseid erialade võistlusi ning teha käelisi tegevusi vähemalt kümnes erinevas töötoas.
Minu jaoks kõige huvitavam töötuba oli haigla, kus sai proovida inimese elustamist ning palju muud. Sain tunda, milline elu on pimedal inimesel, kui pidin silmaklapid silmadel ja kompimise teel kokku panema sama materjaliga tükid. Lisaks anti ülesanne, kus pidi paberil kokku viima numbrid, mis iseenesest väga lihtne, aga raskeks tegi asja see, et samal ajal pidi kõrvaklappidest kuulama skisofreeniku süngete mõtetega juttu teda ümbritsevast masendavast maailmast.
Järgmises töötoas – mehhatroonika erialal lubati mul arvutis katsetada programmeerimist. Mulle meeldis, et seal oli kaks juhendajat, kes alles küll esmakursuslased, kuid võtsid asja hingega ning oli näha, kui väga neile mehhatroonika meeldib. Arvasin algul, et programmeerimine on raske ning mulle täiesti võõras maailm, aga kui ette anti juhend, mille järgi toimida ja seletati kõik lahti, oli see isegi lõbus.
Kohvikus sai ise valmistada martsipanikujukesi ning šokolaadist roose. Esialgu ei lubatud meid kohe meisterdama, kuna juhendajatel oli väidetavalt lõunapaus. Hiljem tagasi tulles saime aga õnneks kohe alustada. Kätte kästi panna kummikindad, ette anti kujukesed, mille järgi martsipani voolida ning sellega asi ka piirdus.
Noored juhendajad ei näidanud midagi ette ja huvitusid hoopis teistest teemadest. Korraks ka pakuti abi, aga see oligi vaid hetkeks. Siiski valmis mul väga armas martsipanist hiireke, keda ma ära süüa ei julgenud ja kinkisin kohapeal hoopis ühele tuttavale.
Ühe töötoa alla kuulus veel ka ilusalong. Seal oleksin eeldanud, et on võimalik ka ise soenguid teha lisaks ise kliendiks olemisele, aga kuna juuksurid olid asjatundjad, siis valmis seal ilusaid punutisi, mis tegid paljud inimesed rõõmsaks.
Päästeameti juures oli võimalik näha ja proovida kiiresti tuletõrjuja varustuse selga panemist. Seal räägiti tuletõrjuja elust, riietest ning näidati tuletõrjevooliku lahti ja kokku kerimist. Mind see nii väga ei tõmmanud, kuid huvitav töötuba siiski.
Fotolaboris tehti soovijatest pilte, mida veidi hiljem töödeldi ja mis saadeti pärast meilile. Huvitaval kombel saadeti mulle lisaks minu piltidele ka mõnede teiste klassivendade ja -õdede fotod.
Keevitajate juures sain esmakordselt nii lähedalt näha, kuidas toimub keevitamine ning räägiti ohutusnõuetest. See oli koht, kus järjekord oli alati, kui sinna läksin, kuid sellegipoolest jälgisin hoolega mõne teise poisi katsetusi.
Sepikojas sain sepistada väikse plekits mündi, kuhu oli võimalik peale teha kujuti.
Lisaks külastasin Innove väljapanekut, kus tänu „Kuldvillakule” osalemisele oli võimalik osaleda väikse fotoaparaadi loosimises. Kuigi minu võistkond kaotas, oli hea saada targemaks.
Innove kõrvalt võis leida CV-Online´i, mis pakkus palju käelist kui mõttelist tegevust. Auhinna ehk vorstipaki kättesaamiseks oli vaja täita neli ülesannet. Kõigepealt tuli omale välja kirjutada tunnistus, kuhu pidi kirja panema oma tulevikuameti. Seejärel tuli minu lemmikülesanne: oma suurima hirmu, mis paberile kritseldatud, sai visata kolm korda prügikasti, et sellest vabaneda. Siis sain koos klassiõe ja ühe võõra tüdrukuga kokku panna suurtest pehmetest kandilistest klotsidest pildi. Viimasena sain lahendada põnevat testi, mis käsitles häid ning halbu iseloomuomadusi tööle saamisel.
Töötubadega samal ajal toimusid mitmed kutsemeistrivõistlused, kus lisaks kohtunikele said ka muud pealtnägijad ja uudistajad tegevustel silma peal hoida. Võistlusi toimus palju – lausa 31 erinevat. Mina elasin kõige enam kaasa rätseppadele, kes oma tööna pidid valmis õmblema ja esitlema villasest kangast voodriga mantlit, lisaks kasutama erialalist sõnavara ja tutvustama kasutatud tehnikaid. Kuna ise olen õmmelnud lihtsamaid kotte, riideid ja tekke, siis teadsin, et nende ülesanne polnud just kergemate killast. Valmis töid vaadates olin lausa üllatunud, kui ilusad ja üksteisele sarnased mantlid olid.
Huvitavaks osutus veel floristide omavaheline võistlus. Neil tuli valmistada üks pärg teemal „Eesti 100”, õhuline dekoratiivne kimp vaasi asetamiseks ja lõpuks Eestit iseloomustav kimp. Mind hämmastas, kui keskendunud kõik neli osalejat suutsid olla, kuigi neid jälgis lõpmatu hulk silmapaare. Kohtunikuna oleks lõpptulemuste väljaselgitamise olnud mulle peaaegu et võimatu, kuna kõik lilleseaded nägid välja ilmatuma kaunid. Siiski osutus mu lemmikuks pärg, mis säras värvikirevusest ja kus sees paiknesid roosid ning veel mitmed lilled.
Kolmanda võistluse juures vaatasin, kuidas oma tööga saavad hakkama hooldustöötajad, sest juba ammusest ajast olen soovinud selle ametiga lähemalt tutvuda. Osalejad pidid hoolt kandma paljude asjade eest korraga. Nende võistlus koosnes kolmest osast: teooriast ning kahest situatsiooniülesandest. Hinnati eetilist käitumist, hügieeni ning ka suhtlemisoskust, sest alati, kui võistleja midagi tegi, rääkis ta sellest ja teavitas patsienti järgnevatest tegevustes. Ühel ülesande sooritajal märkasin, kui närvis ta oli. Nimelt siis, kui ta näo publiku poole keeras, ohkas ta südamest ning käed ka värisesid. Arvan, et see on arusaadav ja loomulik sellise pinge juures. Minule ilmselt käiks patsientide liigutamine ja tõstmine üle jõu, seega avaldan kiitust kõigile hooldustöötajatele.
Möödaminnes jäi pilk peale puhastusteenindajatele. Nende töö on ülimalt vaevarikas, sest lisaks põranda pühkimisele, plekkide eemaldamisele, akende pesemisele, tolmuimejaga lahtise mustuse eemaldamisele ja paljule muule sain teada, et peale tolmuimeja kasutamist tuleb võtta pistik seinast välja ja lapiga üle käia kogu masina juhe.
Messil tutvusin mitmete õpilasfirmade loominguga, mida rahaliselt ka toetasin, kui ostsin imemaitsvat pulgakooki. Tänu auhinnamängule õppisin juurde, et Eestis on kutsekoolid igas maakonnas, tulevikus ameti
otsingutel võib abiks olla teatmik „Abiks otsustajale” ning et keskmiselt 800 kutseõppurit aastas kasutab võimalust osaleda välispraktikal. Kindlasti sain palju rohkem aimu ametitest, millega kursis eelnevalt ei olnud ja et iga kord ei tasu igasse kohta giidi tellida. Mälumängus õppisin, et kõrghariduse kõrgeim kraad on doktorikraad ja ainult Tallinna Balletikoolis on Eestis võimalik saada koolitust, et olla professionaalne tantsija.
Üritus oli vahva, õpetlik ning meeldejääv. Sain juurde uusi kogemusi ja tarkusi ning panin proovile oma oskused ja teadmised. Läheksin uuesti, kui võimalus avaneks :)
Margit Valge, 9.B
Tuule Cupi finaalturniir mängitud
Esmaspäeval, 7. mail 2018 toimus Tuule Cupi finaalturniir Kuressaare kunstmuru väljakul. Osales 4 neidude võistkonda. Päikesesoojal kaunil kevadpäeval olid kõik mängitud jalgpallimängud veidi väsitavad. Saaremaa
Ühisgümnaasiumi 7. - 9. klassi neidude võistkonnas mängisid: Luise Vevers (9.a), Johanna Priske (väravavaht - 9.b), Karola Soe (9.b), Triinu Eliise Põld (9.b), Karmen - Kelsi Kruut (9.b), Elisabet Vaarik (9.b), Annabel Raun (7.b) ja Kariina Kasjanenko (7.b).
Jalgpalli finaalturniiri paremusjärjestus oli järgmine:
I koht Kuressaare Gümnaasium
II koht Lümanda Põhikool
III koht Saaremaa Ühisgümnaasium
4. koht Kahtla Põhikool
Autasustamisel pandi neidudele kaela III koha medalid ja anti karikas.
Õnnitlen mängijaid kooli esindamast.
Kehalise kasvatuse õpetaja Aime Metsmaa
