17. aprill 2018 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 572

KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  18.04   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.30 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N  19.04   
13.00 Tartu Ülikooli koolitus
15.30 Abipolitseiniku tööst 10. klassidele. Jaan Urvet    
MK Kevadkross J, A, B, C, D Kärlal

R  20.04   
10.00 Loovtööde esitamise tähtaeg
11.00 Teadusteater 1.-2.klassidele
11.00 Teaduslahing 3.-4. klassidele
VAB põhikoolide teatrifestival

L  21.04    VAHEAEG (21.04-01.05)
VAB põhikoolide teatrifestival
Loodusteaduste olümpiaadi lõppvoor
Kodutütarde orienteerumise õppepäev Karujärvel

P  22.04   
Loodusteaduste olümpiaadi lõppvoor

E  23.04   
Saaremaa keh.kasv. õpetajate õppeekskursioon Odessasse 23.-27.04
10.00 „Vaikuse minutid” koolitus 2. õppepäev

T  24.04   
10.00 HEV kogemusnõustamine
14.00 Muuseumi tund õpetajatele

R  27.04   
Vanemate kodutütarde matkavõistlus Vesse Tiirimetsas

L  28.04    Vanemate kodutütarde matkavõistlus Tiirimetsas
Lingvistikaolümpiaadi lõppvoor

P  29.04   
Lingvistikaolümpiaadi lõppvoor
Rahvusvaheline tantsupäev

T  01.05    KEVADPÜHA

K  02.05   
Uurimistööde esitamise tähtaeg
Kevadine 4-võistluse MV 5.-11.kl
13.00  Juhtkonna koosolek
Ainekomisjoni esimeeste koosolek

N  03.05   
MK heategevuslik teatejooks Kuressaare

R  04.05   
10.00 G riigieksam: inglise keel
MK 1.-4.kl ujumisvõistlused KG
MK Põhikoolide jalgpall P, T Lümandas

L  05.05   
Nuputa võistluse lõppvoor Tõrvas

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  18.04    Inge Vahter. Õpilaste teadusfestival ERMis
N  19.04    Direktsiooni info
R  20.04    Irena Sink. Nukumõtlemise draamakoolitusega õnnelikuks
VAHEAEG
K  02.05    Rita Ilves. Kreputlastega Karksi-Nuias
N  03.05    Direkrsiooni info
R  04.05    Mia Rand. Usaldusisikute konverentsist

TÄNU TEGIJALE!

Rita Ilves — õpilaste suurepärase juhendamise eest põhikoolide näitemängupäevaks.
Gunnar Usin, Kersti Truverk ja Juuno Jalakas —  2. - 4. kl malevõistluse läbiviimise eest.
Marek Schapel — õpilase väga hea juhendamise eest matemaatikaolümpiaadi lõppvooruks.

ÕNNITLEME!

Karl Viik (12.C) — matemaatikaolümpiaadi lõppvooru 7. koht 12.klassi arvestuses.

KOOLI SAJANDA SÜNNIPÄEVA OOTEL

Allolev põhiliselt kirjutatud 90. sünnipäeva ootel ja veidi kohendatud

Tõepoolest, algab SÜGi juubeliaasta - 100 eestikeelsena. Kuidas kõik algas?
2. detsembril 1918 kehtestatud „Eesti Ajutise Valitsuse määrused koolide kohta" olid esimesteks sammudeks hariduselu taastamisel Eesti Vabariigis. Määrustes kohustati hiljemalt 1. jaanuarist 1919 üle minema eestikeelsele õpetusele. 6. detsembril 1918 tegi maavalitsus esimesest maailmasõjast tagasi saabunud füüsikaõpetajale Eduard Pukile ülesandeks sõja-aastail laostatud koolide, peamiselt poeg- ja  tütarlastegümnaasiumi  varade baasil Kuressaares tööle rakendada eestikeelne gümnaasium. Samaaegselt määrati ta ka ühiskondlikel alustel maakonna koolinõuniku kohusetäitjaks. Juba 7. detsembril 1918 suunati vastne koolijuht E. Pukk maavalitsuse ülesandel Tallinna, et haridus-ministeeriumis gümnaasiumi käimapanekuks vajalikke juhtnööre saada. Sõitu kasutas ta ühtlasi asutatavale gümnaasiumile õpetajate leidmiseks. Poeglastegümnaasiumi vara oli linna mööda laiali tassitud. Koolimajas olid elanud Saksa sõdurid, kes mööbli ja raamatutega ahjusid kütsid. Parem olukord valitses tütarlastegümnaasiumis, kus tänu energilisele kooliteenijale Leena Saarekakule õnnestus suurem rüüstamine ära hoida. Oma 16. detsembri istungil otsustas maanõukogu pärast pikki vaidlusi lõplikult Kuressaare gümnaasium taastada. Selle toetuseks astusid õige südilt välja maavalitsuse esimees Timotheus Grünthal, Saaremaa praost Hugo Bernhard Rahamägi ja maavalitsuse majandusosakonna juhataja Mihkel Neps. Leiti, et kooli ülalpidamiskuludest peaksid Kuressaare linn ja Saare maakond kandma proportsionaalse osa, vastavalt õpilaste elukohale. Tollane linnavalitsus aga keeldus gümnaasiumi toetamast. Mõned linnavolikogu liikmed olid koguni seisukohal, et eesti gümnaasiumi avamine Kuressaares oleks liigne luksus. 7.-14. jaanuarini 1919 viidi läbi õpilaste registreerimine. Kooli avaaktus peeti 15. jaanuaril 1919. Kool asus endise poeglastegümnaasiumi ruumides ja sai nimeks Saaremaa Eesti Segagümnaasium.

Peale kolmeaastast tööd muudeti kool vastavalt 1922. aasta „Avalikkude keskkoolide seadusele" viieaastaseks. Seaduse järgi oli gümnaasium ühtluskooli teiseks astmeks, kuhu nüüdsest sai astuda pärast 6-klassilise algkooli lõpetamist. Keskhariduse omandamiseks kulus nüüd 11 aastat. 1922. aastast muutus ka kooli nimi. Uueks nimeks sai Saaremaa Ühisgümnaasium.
Kõigest sellest, mis enne ja pärast toimus, on kirjutatud kooli kolmes ajalooraamatus. Kuidas aga on möödunud hetkel tollane viimane e 89.aasta?

KOOLI ÕNNESTUMISED AASTAL 2007

Kooli 14-liikmelise juhtkonna arvates on need järgmised:
- fassaadi remondi lõpetamine;
- uus staadion;
- remonditud maja;
- kooli logo ja nimi fassaadil;
- e-kooli rakendumine;
- koolivormi kehtestamine põhikoolis;
- Saaremaa Miniteaduspäevade algatamine;
- koolitöötajate reis Tuneesiasse;
- õppeaasta väärt teo auhind Haridus- ja teadusministeeriumilt;
- õige inimese leidmine õppealajuhataja kohale;
- Mari ja Riina juhtimisel said kooli kõik neli koori kõrgeima kategooria.
Kooli eri valdkondadest said kõrgemaid hinnanguid töö kooli õppekavaga, üleriigiliste ürituste korraldus, kooli raamatukogu töö, aineolümpiaadide tase, info levik, sporditöö tase, arenguvestluste läbiviimine, maja turvalisus, taidluse tase, sisekontroll, õpilasesinduse töö.

MÕNED FAKTID AASTAST 2007

Aasta Õpetajaks sai  inglise keele õpetaja Reet Lulla.
Aasta Õpilasteks said põhikoolis Maret Ansperi ja gümnaasiumis Krista Tiit.
Nii kuld- kui ka hõbemedaleid tuli 5.
Kristiina Tüür sai rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil hõbemedali.
Õpilaste teadustööde riikliku konkursi gümnaasiumiastme esimese preemia sai Hillar Liiv Inge Vahteri, Mart Mölderi ja Mati Martinsoni juhendamisel, põhikooliastme teise preemia sai Signe Toom.
Marian Heinat (2018.a parim naisnäitleja Eestis) valiti Saaremaa Miniteatripäevade parimaks naisosatäitjaks, ühtlasi võitis ta üleriigilise etlejate konkursi ja ka üleriigilise emakeeleolümpiaadi.
Aasta parimaks noorsportlaseks valiti Linda Treiel ema ja treeneri Virge Treieli juhendamisel.
Meie tublide õpilaste ja õpetajatega võiks jätkata veel mõne lehekülje jagu - huvi korral saate ise uurida kooli kodulehel www.syg.edu.ee olevatest infolehtedest ja aastaraamatutest.

MIDA ARVASID KOOLIST LAPSEVANEMAD?

Eelmisel õppeaastal viis kooli psühholoog Mia Rand läbi küsitluse valikuliselt nii alg-, keskastme- kui ka gümnaasiumiklassides. Rahul või väga rahul ollakse kooli traditsioonidega (97%), individuaalsete arenguvõimalustega (91%),  puhta koolimajaga

(90%), tugeva akadeemilise tasemega (89%), kaasaegse õpikeskkonnaga (87%), mõistliku koolikorraga (86%), toetava klassijuhatajaga (85%), pädeva juhtkonnaga (84%), ainet hästi õpetavate õpetajatega (82%), hea klassikollektiiviga (74%). Kooli õppekorraldusega on täiesti või pigem rahul 87% lapsevanemaid.  Oleksime väga õnnelikud, kui meiega võtaksid ühendust inimesed, kes tahaksid ja suudaksid juhendada lapsevanemate poolt soovitud huviringe: tehnikaringid poistele, fotograafia, väitlus, hispaania keel jm.

MIDA 10. KLASSI SOOVIJAD EELKÕIGE VÄÄRTUSTAVAD? — ja nii juba viimased 15 aastat
1. Väga head akadeemilist haridust.
2. Kõrgkooli saamist.
3. Põnevat huvitegevust ja traditsioone.
4. Korrektset riietust.
5. Korda.

KAS KOOLIL OLI KA AASTAEESMÄRK?

INIMEST VÄÄRTUSTAV KOOL - juba teist aastat ja oma filosoofias ehk aina arenev. Inimest kui õpilast, õpetajat, lapsevanemat, vilistlast, kooli toetajat, kooli endist töötajat väärtustav kool - igal oma programm. Samas, seoses tulevikku vaatamisega ja kooli uute suundade ja algatustega, on siia lisandumas KOOLI VÄÄRTUSTAV INIMENE — nii õpilane, õpetaja, lapsevanem, vilistlane, kooli toetaja kui ka kooli endine töötaja. On ju meie kõigi asi, et kool areneks ja kooli keskkond paraneks. Selle kõige jaoks on algatatud annetusprojekt kooli territooriumi korrastamiseks ning projekt 3+ uue käsitöökeskuse ja ujula ehitamiseks. Kel ideid ja abi pakkuda, ootame tänu ja huviga.

MIDA ALANUD AASTALT SOOVIDA? Nii kümme aastat tagasi kui ka täna

Tervist kõigile - nii koolimajale kui õpilastele, nii õpetajatele kui lastevanematele, nii vilistlastele kui kooli toetajatele.
Territooriumi kordasaamist 90. sünnipäevaks (kahjuks on 100 eel vaid plaanid).
Tublisid uusi õpilasi, tarku ja vajalikke õpetajaid, edasiviivaid ideid.
Jätkuvaid õnnestumisi nii õppetöös, spordis kui ka taidluses.
Kõigi üksteist mõistvat koostööd, et me ise ja maailm meie ümber muutuks paremaks.
Palju raha, veel rohkem raha ja enneolematult palju raha.

LÕPETUSEKS
Oleme oma kooli juubelitemaatikas küll juba ühe ajurünnaku teinud, aga huvitavad, vajalikud ja uuenduslikud ideed on jätkuvalt teretulnud — EV100 läks meil ju hästi. Juubeliaasta e kooli mõttes õppeaasta algab laupäeval, 1. septembril juba mõne kuu pärast. Kel vähegi tekib mõte sel aastal juba kohe algusest miskit 100-väärilist teha, kirjutage See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Viljar Aro, koolijuht

PÕHIKOOLIDE NÄITEMÄNGUPÄEV

10. aprilli toimus Orissaares maakonna põhikoolide näitemängupäev, kus osales 9 truppi.
Žüriisse kuulusid OG vilistlane Helen Oll, Kadi Raadio ajakirjanik Tõnis Kipper ja Kihelkonna kooli direktor Kai Kallas.

Meie kooli näitering Kreputlased pälvis konkursi grand prix.  Kirke Medri ning Gregor Kelder said ka näitlejapreemiad.

Tänud tubli esinemise eest!

Rita Ilves

SÜG-i Bridži Meistrivõistluste 5. voor

15. märtsil toimus järjekordne koolisisene bridžiturniir, kust võttis osa 8 paari. Kordus ka traditsioon, mille kohaselt kord aastas võtab osa ka vähemalt üks vilistlane. Tänavusteks aukülalisteks olid Milvi Marle ja Jakob Prii, kes asuvad Eesti juunioride edetabelis vastavalt 13. ja 8.-9. kohal.

Tulemused:
1. Kristo Püüding (12.c) — Karel Äär (12.c)
2. Triinu Jakson (11.c) — Mari Tiitson (12.b)
3. Milvi Marle Prii — Jakob Prii
Kuna endised õpilased mahtusid TOP 3-e, tuleks siinkohal ära mainida ka 4. koha saavutanud 10. C klassi õpilased Jane Õunaid ja Helen Tšernobrovkin. Selle hooaja punktitabeli avas aga Sörel Haller (12.b) — loodetavasti ei jää see tema tagasihoidlikule tulemusele vaatamata ainukeseks võistlusvooruks.

SÜG-i Bridžiliidu president
Triinu Jakson

KODUTÜTARDE MEEDIAALANE ÕPPEPÄEV

Laupäeval, 14. aprillil kogunesid kodutütred SÜGi auditooriumi selleks, et omandada jällegi uusi ja huvitavaid teadmisi. Erialapäevale kogunesid mitu erinevat rühma. Märkimisväärne oli see, et üks rühm saabus veel otse laagrist.
Erialapäevale tegi vahva alguse Mikk Saarela, kes on tegevjuht Zukker Disainis ning hobilt DJ ja õhtujuht.



Saarela rääkis meile, mis on need olulised punktid, mida tuleks meeles pidada enne, kui sa üldse kusagile esinema lähed. Tema enda arvates on olulisimaks siiski ettevalmistus, samuti närvi olemasolu. Närvi puudumisel pidi inimene suhtuma oma esitusse liiga ükskõikselt. Lisaks rääkis ta, et suurim närv pidi ära kaduma, kui oled esimese lause ära öelnud ja publikule endast hea  mulje jätnud.  Tekst  peab  olema  kuulajatele põnev.  Kui nalja teed, peavad seda kõik mõistma. Tähtis on publikuga silmside hoidmine. Riietus peab olema viisakas. Soovituslik on võtta kaasa veepudel. Viisakas ei ole lugeda teksti telefonist maha. Lepi enne esinemist kokku aeg, mis on  sulle  antud. Juttu ei tohi ette vuristada, vaid teha ka mõttepause. Enne lavale minemist proovi jääda rahulikuks ja mõtle oma tekst rahulikult läbi. Lohutades mainis ta meile ka ära selle, et alati ei saa kõigile meeldida, kuid sellest polevat midagi, kuna enamik naudivad ikka sinu esitust. Natukene andis ta nõu ka kahele gümnaasiumilõpetajale, kuidas või mida oleks vaja kindlasti enne riigieksamit õppida.
Pärast Mikk Saarela huvitavat loengut jagati meid kahte rühma. Esimese rühma juhendajaks olid Paul-Mark Pihl ja Mart Truu näitetrupist Krevera.



Alustuseks tegime ühe nimede tutvumismängu, millele järgnesid erinevad muud tegevused. Mängud sai jagada kolme gruppi:
1. tähemängud —  nt A-tähega kuuse joonistamine, K ja R-iga vaiksest tugevamaks minemine ja vastupidi. Õppisime, kuids oma häält ja keha esinemise juures kõige paremini kasutada ja kontrollida.
2. meeskonnamängud — nt kätega seletamine (üks räägib ja teine sinu selja taga oma kätega seletab kaasa). Alati tuleb arvestada oma partneritega!
3. Bondi mäng — erivate asjade seletamine ja jäljendamine kolmese grupiga, näiteks pesumasin, röster, katkine mikser, lennuk jne.
Meie juhendajad  olid rõõmsameelsed ja julged. Saime palju nalja ja naerda südamest.
Teise rühma juhendajaks oli Merily Porovart, kellega tegime ka alustuseks õues ühe tutvumismängu.



Temaga koos mängisime ka James Bondi mängu, kuid õppisime juurde uusi karaktereid. Tema juhendamise all me põhiliselt saime õppida lähemalt tundma ka teisi kodutütreid. Rääkisime, mis on kellegi lemmiksöök või lemmikjäätis ning kes millega tegeleb. Selgus, et me oleme ikka täitsa erinevad ?. Lõpetuseks mängisime temaga veel ühe mängu.
Pärast, kui mõlema juhendaja juures olime saanud mõned uued teadmised ja mängud kogutud, naasime auditooriumi. Auditooriumis ootasid meid saiakesed ja üks vitamiinirikas õun. Samuti autasustati töötubade läbiviijaid vahvate kinkidega.
Meie arvates oli see päev väga edukas, kuna saime juurde palju uusi sõpru ja huvitavaid teadmisi.

Väljavõte tagasisidest:
Mida uut õppisin — et ettevalmistusi tuleb ka teha, tuleb hoida puhtust ja aidata teisi; kuidas aega planeerida; õppisin uusi mänge; et sul peaks olema närv sees.
Mis kõige enam meeldis — see, et nalja sai; Paul-Mark ja Mart; õues mängimine, kambris mängimine, suhtlemine uute inimestega

SÜGi rühm tänab oma juhendajat Merle Priid ja kodutütarde instruktorit Ingrid Paistet selle imetoreda  päeva eest!

Eliise Kask, 8.A ja Hanna Saaretalu, 9.B.

KAOTATUD PARADIIS

Lugu Jumalannadest

Hedvig Saaretalu (9.A) võttis kätte ja kirjutas oma loovtööks suisa raamatu. Avaldame selle tasapisi järjejutuna...

Kaheksa jumalannat
Seitse elementi
Kuus last
Viis sõpra
Neli kadunut
Kolm poolt
Kaks tüdrukut
Üks kaotatud paradiis

Kunagine tüdruk ja uus tüdruk

Metsas, täiskuu kumava sära all seisis neljateistaastane tüdruk, kellel on paksud pruunid lokkis juuksed, hallid säravad silmad ning terav ja kurjakuulutav pilk. See tüdruk on Angelika. Ta imetles oma käes olevat verist pistoda ning vaatas maas lamavat noore naise surnukeha. Ta lõi vihaselt pistodaga puusse ning joonistas satanistide pentagrami. Angelika selja taga käis sahin ning Angelika pööras end võlukeppi välja võttes. Tema ees seisab pikkade mustade juustega ja tumedate silmadega tüdruk Irina. Angelika langetas võlukepi.
„Mis ta sulle tegi?“ küsis Irina, pilk liikumas naise surnukehalt Angelikale, kes hakkas kiledalt ja kurjakuulutavalt naerma.
„Mida sa naerad?“ karjus Irina. „Kas sulle teeb nalja, et sa oled segi peast? Või see, et sa oled mõrvanud kakskümmend inimest? Neist kaheksateist nõiad ja kaks süütut inimest. Kas see on tõesti naljakas, et sind otsivad taga Ükssarviku ordu, Musta Ingli ordu, nõiapüüdjad ja veel politsei? Palun lõpeta see! Kunagi ei ole hilja lõpetada!“
Angelika muigas rõõmsalt ning vaatas Irinat nagu oma parimat sõpra.
„Ma teadsin, et sa siia tuled,“ sõnas Angelika. „Nagu näha oled sa ikka Musta Ingli ordus midagi õppinud. Sa tead, et ma tulen järgmisena sinu juurde.“
Angelika astus sammu Irinale lähemale ja viimane  astus  sammu  ehmudes tagasi, otsides

taskutest oma võlukeppi, mida ta ei leia. Irina tagurdas veel ja kukus pikali.
Irina vaatas oma parima sõbra silmadesse. Nii palju mälestusi ja nii palju valu.
„Angelika,“ lausus Irina meeleheitlikult. „Ma armastan sind, sa oled mu parim sõber. Lase ma aitan sind.“
Angelika tõstis käe, et teda noaga südamesse tabada. Irina mõistis, et lõpp on ligidal ja keeras end näoga öise külma muru poole. Aga midagi ei juhtunud. Irina kuulis kuidas Angelika maha kukub ning ta vaatas sõbra poole. Angelika kägises ja hoidis oma kaelast kinni nagu hakkaks lämbuma.
Korraga märkas Irina Angelika taga pruunide lokkidega naist.
„Helena?“ imestas Irina ning jälgis Helenat, kellel oli käsi võlukepiga välja sirutatud. Tema võlukepi ja Angelika vahel oli pikk sinine juga. Helena pomises sõnu ning hoidis pilku tüdrukul, kes lämbus. Aga Angelika oli võimsam. Ta tõusis värisedes istukile ning lõi oma võlukepiga sinise joa puruks. Helena komistas ja kukkus. Angelika pööras pilgu talle ja karjus murdunud häälega: „Ma saan su tütrest võitu! Küll sa kuuled sellest!“
Angelika vaatas hetkeks Irinat ning haihtus.
Helena tõusis ja aitas ka Irina püsti.
„Me saame temast võitu, Helena!“ ütles Irina värisedes. „Usu mind! Kuidas on võimalik, et üle saja inimene ei suuda kätte saada ühte neljateistaastast tüdrukut?“
„Ära unusta, Irina, et ta ei ole lihtsalt tüdruk,“ ütles Helena. „Ta on kuratlik ingel ja sa tead, et nii peab minema.“
„Jaa, ma tean,“ vastas Irina
ning ohkas. „Te peatute siin?“
„Jah,“ vastas Helena. „Aga nüüd peame edasi liikuma. Nõiapüüdjad leivad varsti Elisi...“
Helena hääl murdus ning ta pööras pisaraid täis valgunud silmad noore naise surnukeha poole.
„Me võidame ta!“ ütles Irina, nähes Helena silmis kurbust ordukaaslase kaotamise tõttu.
„Aga ilma võlukepita ei tee sa midagi,“ ütles Helena pingutatult naeratades ning ulatas Irinale tema võlukepi. Irina ahhetas rõõmsalt ning võttis selle vastu.
„Kust sa leidsid selle?“ küsis Irina sõnatult.
„Siit lähedalt metsast,“ vastas Helena. „Hoia seda. Sul on väga võimas võlukepp. Võimsam kui minu oma muide.“
„Ma luban,“ ütles Irina oma võlukeppi vaadates. „Aga ma ei usu, et ma sellega Angelika peatan...“
„Sa ei peatagi. Ainult Doroty peatab Angelika. Ja ma palun sind Irina, mõista seda. Sina ei saa Angelikale lõppu teha ega teda aidata,“ vastas Helena ning vaatas murelikult noore neiu silmadesse. „Ma tean, kui tugev sa oled. Ma tõesti tean ning ma mõistan, mida sa tunned.“
Valus klomp tekkis Irinale kurku. Ta ei suutnud uskuda, et keegi mõistab teda. See polnud lihtsalt võimalik.
Helena astus Irinale lähemale ning kallistas. See oli Irinale veidi ebamugav. Ta oli pidanud kallistusi mingiteks memmekateks asjadeks. Kuid sel hetkel mõistas tüdruk kui väga ta seda vajas, ning ta lasi valusal pisaral mööda põske alla veereda. „Ma ei saa kogu aeg tugev olla,“ ütles ta iseendale mõttes.
Ainus, kellesse ta oli eales nutnud, oli olnud Angelika. Tema kunagine tõeline sõber, kellest oli saanud nüüd deemonite teener. Ta ei kallistanud ealeski täiskasvanuid, kui nad teda haletsesid, aga Helena oli ilmselt ainus normaalne täiskasvanu, kellel oli tõesti süda. Ta ei haletsenud Irinat, vaid tundis kaasa, ning ta mõtles seda tõsiselt.
„Kui see kõik läbi on, siis ma olen nõus sind aitama,“ rääkis Helena, silitades Irina süsimusti juukseid. „Ei. Ma ei taha sind muuta nagu psühholoogid. Aga ma tahan sind aidata teispoolsuse väravate kaitsmisel. Kas see sobiks sulle?“
Irina ei suutnud enam nuttu tagasi hoida ning ta lasi kogu selle kurbuse, mis oli kaasnenud sõjaga, endast välja.
„Aitäh sulle,“ lausus ta läbi pisarate ning kogus end. „Ma luban, Helena,“ rääkis ta, üritades nutust häält varjata, „et ma olen alati Doroty poolt ja ma aitan teda nii, nagu saan.“
„Ma tean seda,“ lausus Helena ning lasi Irinast lahti. „Ma olen tõesti uhke su üle ja ma usun sinusse. Maailm tõesti vajab sind!“
Irina tundis taas klompi kurgus, aga ta surus selle alla ja noogutas.
Helena ja Irina naeratasid teinetisele ning mõistsid, et oli aeg minna. Irina pööras tagasi metsa ning kõndis oma maja poole, Helena aga surnuaia poole, kus ootas teda Doroty.

***