3. aprill 2018 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 569

KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  04.04   
12.00 SÜG Laululind 2017
14.00 Juhtkonna koosolek
15.40 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek

N  05.04    
16.00 PK mälumängu IV voor
19.00 MK Abiturientide ball

R  06.04   
9.00 „Tagasi kooli” Viru Vangla tutvustus 11. kl
VAB G teatrifestival

L  07.04   
VAB G teatrifestival
VAB Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor Tartus
Õpilaste omaloominguliste kavade konkurss

P  08.04   
VAB Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor Tartus
VAB G teatrifestival

E  09.04   
9.45 PK klassivanemate koosolek
10.45 G klassivanemate koosolek
13.00 Direktsiooni koosolek
12. kl tutinädal 9.-12. aprill

T  10.04   
16.00 Õpilasesinduse koosolek
MK Põhikoolide näitemängupäev

K  11.04   
15.30 Klassijuhatajate nõupidamine

N  12.04   
9.00 12. klassi lõpukella päev
16.00 Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool

R  13.04   
18.00 SÜG-Alternatiiv

L  14.04   
10.00 Kuressaare Laululind
VAB Vendade Liivide konkurss

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  04.04    Inge Vahter. Keskkonnaalaste uurimistööde konverentsist
N  05.04    Direktsiooni info
R  06.04    Urmas Kiil. Ajaloo-olümpiaadi lõppvoorust
E  09.04    Viljar Aro
T  10.04    Henrik Pihk. Informaatika digiõpikust
K  11.04    Monika Raudsik. Muudatused õigusaktides seoses õpilaste toetamisega
N  12.04    Direktsiooni info
R  13.04    Kristi Aro. PK inglise k lõpueksamist

TÄNU TEGIJALE!

Marina Mäetalu, Mati Mäetalu, 2.b ja 3.b kl ühisvõistkond — väga tubli saavutuse eest Vanalinna Kooli karikaturniiril rahvastepallis:  I koht (tüdrukud) ja II koht (poisid).
Marina Mäetalu, Mati Mäetalu, 2.b ja 3.b kl ühisvõistkond — suurepärase tulemuse eest vabariiklikul Dumle rahvastepallivõistlusel.

SUULISE ENESEVÄLJENDUSE HIRMUD

Seda teemat sai viimati käsitletud SÜG-i õpetajate 3. uurimistööde konverentsil 2004. aasta jaanuaris. Tollal sai küsitletud mitmete klasside õpilasi (180) ja enamikku õpetajaist (45). Lühidalt tollal uuritust:

- õpetajad arvasid, et õpilaste suulise eneseväljenduse oskus langeb klassinumbri kasvades;
- mitmes koolis õpetavad õpetajad arvasid, et teistes koolides on see näitaja veel kehvem;
- ühiselt leiti, et selle all mõtleme eelkõige jutu arusaadavust, korrektsust, selgust, sõnavara mitmekesisust ja üheselt mõistetavust; nii saigi defineeritud, et suuline eneseväljendusoskus on inimese võime väljendada sõnades oma arusaamu, teadmisi ja tundeid nii, et teised sellest üheselt aru saavad;
- põhiprobleemideks pidasid õpetajad õpilaste juures halva hinde kartust, hirmu kaaslaste ees, parasiitsõnade kasutamist, sõnavara nappust ja üldistusoskuse vähesust;
- suulise eneseväljendusoskuse parandamiseks pakkusid õpetajad suulist vastamist, arutelusid, suulisi eksameid, põhjendustega vastuseid, väitlust, rühmatöid, õpetaja — õpilane vestlusi ning õpetajapoolset õpilase julgustamist oma arvamuse avaldamisel;
- iseendi juures nägid õpetajad ka probleeme — esinemiskartus, halb kuulamisoskus, halb kuuldavus (vali, vikne, kile, ...), keerulised laused, kiire kõne ja parasiitsõnad;
- õpilased  pidasid endi  juures põhiprobleemiks hirmu — kardavad kaaslaste kriitikat, õpetajat ja halba hinnet, ei leia õigeid sõnu ja kasutavad parasiitsõnu.

Tänasel pedkõnelusel leidsid mitmed õpetajad, et see aastatetagune meenutus kirjeldab üsna täpselt ka tänast päeva. Lisaks on sündinud ja kasvanud veelgi suurem vaenlane — nutitelefon. Näeme ju vahetunnis õpilaste rivi, kes üksteisega ei räägi, sest aju on kinni telefonis. Mida teha?

Tarku vastuseid ja häid mõtteid ootama jäädes

Viljar Aro, koolijuht

SÜGi õpetajate meeskonnakoolitus

Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpetajad osalevad meeskonnakoolituse projektis „Vaikuseminutid Saaremaa Ühisgümnaasiumis“ 20.02.2018 – 30.05.2018.

Koolituse üldine eesmärk on kaasava hariduse põhimõtete rakendamine koolis.
Vaikuseminutite põhikoolitusest saavad õpetajad lühikeste ja lihtsate harjutuste näol endale
praktilised töövahendid, et
- luua klassi rohkem rahulikku ja keskendatud meeleolu;
- parandada keskendumisvõimet tähelepanu nõudvates ülesannetes;
- kujundada hoolivat käitumist ja ennetada kiusamist;
- vähendada kooliperes stressi ja parandada kõigi (sh riskilaste) oskusi psühhosotsiaalse stressiga toime tulla;
- luua paremaid suhteid nii laste kui kolleegidega (sotsiaal-emotsionaalsed oskused).

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond 1620 euroga pogrammi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ raames.

Anne Teigamägi

Saaremaa Miniteatripäevad

Saaremaa Miniteatripäevad on õnnelikult möödas.

Suur tänukummardus kõigile lahketele inimestele, kes festivali korraldamisele kaasa aitasid!

Rita Ilves

Mõttespordi online olümpiaadi IV (viimane) etapp koolidele

19. - 22. märts toimus mõttespordi olümpiaadi neljas ja ühtlasi viimane etapp. Tõe huvides peab märkima, et algkooli sudokuturniir läks nädal aega hiljem kordamisele. Olümpiaadil võisteldakse neljal alal: male, kabe, gomoku ja sudoku ning kolmes vanuseastmes: algkool, põhikool ja gümnaasium. Välja on toodud neljanda etapi ning nelja etapi kokkuvõtte parimad tulemused.

Esmaspäeval toimus maleturniir. Nelja etapi kokkuvõttes on SÜG-i algkooliõpilased 14. kohal, põhikooli võistkond 4. kohal ning gümnaasiumi võistkond (Karl Henry Teär, Uku Pärtel Rand, Triinu Jakson, Kristin Himmist, Iiv Aavik, Mari Tiitson) on kokkuvõttes teine. Neljandal etapil saavutas Iiv Aavik 9. koha.

Teisipäev oli kabe päralt. Algkool lõpetas 11. kohal, põhikool (Kalev Kaasik, Paul Antsaar, Sander Teras; Andres Sui, Andre Koppel, Voldemar Kirss, Ekke Jaak Valge, Torm Vatsfeld, Vootele Mets) kuuendal kohal ning gümnaasium teisel kohal. Etapil oli meie parim Karl Henry Teär kümnenda kohaga. Kabe kokkuvõttes Iiv Aavik üheksas ja Karl Henry Teär kümnes.

Kolmapäeval mängiti gomokut. Algkool kokkuvõttes 13. kohal, põhikool 5. kohal, gümnaasiumile esikoht. Etapil olid paremad kohad Uku Pärtel Rand viies, Mari Tiitson kuues ning Karl Henry Teär seitsmes. Gomoku kokkuvõttes Uku Pärtel Rand viies, Karl Henry Teär kuues ja Mari Tiitson üheksas.

Neljapäeval pusiti sudokut. Algkool (Ron Sebastian Puiestee, Illimar Kirss, Kaur Vesberg, Kristiin Pulk, Mart Pääsukene, Liset Isbel Karu, Kert Käsper, Siim Vatsfeld, Britta Truu) tulid kokkuvõttes teisele kohale!

Individuaalselt saavutas Kristiin Pulk etapil kolmanda ja Liset Isbel Karu viienda koha.  Sudoku kokkuvõttes Kristiinile kolmas koht ning Lisetile 9. koht.

Põhikool kokkuvõttes neljandad ja gümnaasium esikohal. Etapi parimad tulemused: Kristin Himmist viies koht, Uku Pärtel Rand kaheksas ning Karl Henry Teär üheksas koht. Sudoku kokkuvõttes Karl Henry Teär 10. koht.

Koondtabelis mahuvad esikümnesse Illimar Kirss 10. koht, Paul Antsaar 7. koht, Karl Henry Teär 5. koht, Iiv Aavik 7. koht ja Uku Pärtel Rand 8. koht.

Õnnitleme võitjaid ja täname osalejaid. Suured tänud ka Triinu Jaksonile, Kristin Himmistile ning algklasside juhatajatele abi eest korraldamisel.
Selleks õppeaastaks kõik.

Arne Loorpuu

24. karikaturniir rahvastepallis

Reedel, 23. märtsil toimus Vanalinna kooli võimlas juba 24. karikaturniir rahvastepallis.
Võistluste eesmärgiks oli anda noortele rahvastepallihuvilistele võimalus kohtuda eakaaslastega teistest koolidest, hoida koolidevahelisi sportlikke sidemeid, selgitada käesoleva õppeaasta Vanalinna Kooli XXIV karikavõitja rahvastepallis ja jätkata Vanalinna kooli kehalise kasvatuse õpetaja, Eili Kösteri algatatud rahvastepalliturniiride traditsiooni.

Võistlesid 1.-3. kl tüdrukute ja poiste võistkonnad ning 4.-5. kl tüdrukute ja poiste võistkonnad.
Tulemused olid järgmised:
1.-3. klasside tüdrukud: I SÜG, II KG, III KVK;
1.-3. klasside poisid: I KVK, II SÜG, III KG
4.-5. klasside tüdrukud: I KVK, II SÜG
4.-5. klasside poisid: I SÜG, II KVK 1, III KG, IV KVK 2

Üldarvestuses jagati karikad järgmiselt:  I SÜG, II KVK, III KG
Fotosid näed siit: https://www.flickr.com/photos/132144789@N08/

Aitäh korraldajatele Tiiu ja Edgar Haavikule.

1.-3.kl. rahvastepalli õpetaja
Marina Mäetalu

2.A LIHAVÕTTE MEISTERDUSI

_

_

_

OMALOOMINGU LEIUNURK

Uued jalad

Perekond Mets elas maal ja pidas talu. Perel oli valge, väikeste mustade laikudega karjakoer Lumi. Ta oli usin abiline lammaste karjatamisel ning perepoeg Tommi suur ja truu sõber.

Ühel päeval pani Lumi aga plehku. Keegi ei teadnud, kuhu koer kadus ning mures pere hakkas looma otsima. Koera otsiti talu lähedalt metsadest ja eemalt külast, kuid asjatult. Lumi oli juba kodust kaugel ning eksinud. Kui koer seda märkas, alustas ta tagasiteed. Maantee ääres jooksis Lumi nii kiiresti, et ei jõudnud traktori ees pidurdada ja jäi jalgupidi masina küljes asuva niiduki alla. Punane veri pritsis mitme meetri kaugusele ja raskelt vigastud koer niuksatas ning vajus külili. Traktorist tundis koera ja helistas kohe perekond Metsale. Koer toimetati kiirelt loomakliiniku, kus vaene loom vaevu elus püsis. Koerale tehti mitu operatsiooni ja vereülekannet, kuid tagumisi jalgu tal enam ei olnud. Kogu pere, aga ka kõik sõbrad olid väga mures. Siis leidis Tommi internetist, et Inglismaal on kliinik, kus tuntud loomaarst teeb ise proteese ja opereerib neid vigastada saanud loomadele. Hakati nuputama, kuidas saaks koera Inglismaale sõidutada ja kust leida raha operatsiooniks. Siis pakkus ema välja idee, et teha üleskutse Facebookis, nii saaksid lahked inimesed annetada koera ravi heaks. Tommil tuli meelde, et ta oli ennemgi kuulnud, kuidas inimesed on annetanud küll põlenud maja taastamiseks, kui ka vähihaige mehe raviks. Ema ja poeg tegidki üheskoos üleskutse ning jäid lootma, et inimesed seda märkaksid. Kõigepealt tegid ülekanded sõbrad, aga juba kolmanda päeva õhtuks oli raha koos. Nüüd läks kiireks, isa ja poeg lendasid koos Lumiga Inglismaale Battersea Loomakliiniku. Dr Paul valmistas Lumile proteesid, kuid oli enne operatsiooni kahtlev, kas nii rängalt vigastatud koer veel kunagi kõndima hakkab. Mõne päeva pärast tuli pere loomale järgi. Algul ei tundnud koer neid äragi, kuid pärast väikest toibumist komberdas ta arsti abiga Tommi poole. Kõigil oli suur lootus, et tohtri paigaldatud jalad kannavad teda veel kaua.

Kodutee läks küllaltki rahulikult ja kodus ootas ema poolt Lumile koeratoidust valmistatud tort. Koer oli ülimalt rõõmus ning nosis selle kiirelt otsa. Pere ja koer olid taas koos.

Juba nädala pärast, kui isa ja poeg läksid lambaid ajama, tuli tubli karjakoer õue ja kõndis oma uute proteesidega peaaegu sama kiiresti kui varem. Lambad jooksid aediku suunas ja isa tundis, kui tänulik ta on, et nii paljud inimesed tegid heateo - Lumil olid uued jalad. Tommi aga tundis, et ta on lihtsalt õnnelik, ning naeratas ja talle tundus, et koer naeratas talle vastu.

Jan Erich Sarapuu, 6.B