27. märts 2018 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 568

KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  28.03   
Motivaarikas 7
15.40 Ainekomisjonide esimeeste koosolek

N  29.03   

R  30.03   
SUUR REEDE
Kesk- ja põhikoolide Eesti MV väitlused III etapp

L  31.03   
Kesk- ja põhikoolide Eesti MV väitlused III etapp
MK meistrivõistlused males

P  01.04  
Kesk- ja põhikoolide Eesti MV väitlused III etapp
MK meistrivõistlused males

E  02.04   
09.45 PK Klassivanemate koosolek
10.45 G Klassivanemate koosolek
13.00 Direktsiooni koosolek
Rahvusvaheline autismipäev

T  03.04   
10.00 MK Liivide konkurss
16.00 Õpilasesinduse koosolek

K  04.04   
12.00 SÜG Laululind 2017
14.00 Juhtkonna koosolek
Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek

N  05.04   
16.00 PK mälumängu IV voor
MK Abiturientide ball

R  06.04   
VAB G teatrifestival

L  07.04   
VAB G teatrifestival
VAB Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor Tartus
Õpilaste omaloominguliste kavade konkurss

P  08.04   
VAB Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor Tartus
VAB G teatrifestival

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  28.03    Erle Pulk, Merje Lindmäe. Ohutusõppest
N  29.03    Diana Õun, Triin Vallsalu. Huvihariduskonverntsist
R  30.03    SUUR REEDE
E  02.04    Viljar Aro
T  03.04    Inga Paaskivi. KEAT — esmaabist ja liiklusohutusest
K  04.04    Inge Vahter. Keskkonnaalaste uurimistööde konverentsist
N  05.04    Direktsiooni info
R  06.04    Urmas Kiil. Ajaloo-olümpiaadi lõppvoorust

TÄNU TEGIJALE!

Triin Vallsalu — suure töö ja eestvedamise eest kooli siseterviseraja loomisel.
Rita Ilves, Sirje Kreisman — väga tubli õpilaste juhendamise eest Saaremaa Miniteatripäevadeks.
Sirje Azarov, Oliver Kalda, Rauno Kalda, Mati Martinson, Indrek Peil, Inge Vahter — õpilaste väga hea juhendamise eest keskkonnaalaste uurimistööde konkursiks.
Rita Ilves, Diana Õun, Triin Vallsalu, Mari Ausmees, Jaanika Kask, Irena Sink, Indrek Peil, Merje Oopkaup, Eena Mark, Andreas Noor, Marliin Haamer, Riina Laanes, Sirje Kreisman ja kõik õpilased, kes abis olid — Saaremaa Miniteatripäevade korraldamise eest.
Aime Metsmaa — õpilaste väga hea juhendamise eest minivõrkpalli võistlusteks.

ÕNNITLEME!

Krevera — grand prix, parim Saaremaa trupp
Carlos Liiv — parim Saaremaa näitleja
Rita Ilves — parim Saaremaa juhendaja
Karen Saksakulm, Rauno Põlluäär, Kreisis — parim muusikaline kujundus

MUNADEPÜHADE OOTUSES ehk KORDAMINE ON ...

Seekord kevadist koolivaheaega pole või õigemini ta hilineb. Aga munadepühad tulevad ikkagi. Munade värvimine ja koksimine, maiustuste otsimine, väikesed kollased tibud, pühadejänkud, pajuurvad — nii on ikka olnud ja nii on ikka jälle. Tänases loos on paslik üle aastate anda ehk taas väike ülevaade, kuidas omaaegsete talutarede elu sündi tähistavatest munadest kirikupüha sai.

Oleme kirikuaasta suures nädalas. Kristuse ülestõusmispüha on alati esimesel pühapäeval pärast täiskuu loomist, mis langeb 21. märtsile või järgnevale ajale. Ülestõusmispüha võib jääda 22. märtsi ja 25. aprilli vahele. Palmipuudepüha on  nädal enne  ülestõusmispüha. Jeesus tuli Jeruusalemma, rahvahulgad tervitasid teda juubeldades ja palmioksi lehvitades. Suurel Neljapäeval kutsub Jeesus kõik oma jüngrid pühale õhtusöömaajale. Koos temaga on äraandja Juudas ja salgaja Peetrus. Jeesus vangistatakse. Ta kuulatakse üle kohtu ees ja süüdistatuna jumalateotuses määratakse hukkamisele. Suure Neljapäeva jumalateenistus alustab “püha kolme päeva“ (Triduum Sacrum), mil mõeldakse Jeesuse kannatusele, surmale ja ülestõusmisele meie eest. Päeva ladinakeelne nimetus dies viridium (roheliste okste päev) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele pihilkäimise päevale. Suure Reede varahom-mikul viiakse Jeesus kohaliku maavalitseja Pilaatuse ette, kes rahvahulkade nõudmisel kinnitas hukkamise vajalikkust. Jeesust pekstakse ja mõnitatakse ning algab ristitee Kolgatale. Jeesus koos kahe kurjategijaga lüüakse risti. Keskpäevast kella kolmeni tuli pimedus üle maa ja  templivaip kärises lõhki. Jeesuse surnukeha viiakse kaljuhauda, mille sissepääsu ette veeretatakse kivi. Vaiksel Laupäeval läksid naised, kes olid Jeesusega koos tulnud Galileast, ja vaatasid hauakambrit ja seda, kuidas tema ihu sinna pandi. Ülestõusmispühal läksid naised haua juurde Jeesust võidma. Nad leidsid, et kivi on hauakambri eest veeretatud ja nägid maas surilinu. Nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma. On igaühe oma asi, mida või keda ta usub. Üks on selge — pühadust ja pühasid peab olema, et inimene oleks puhtam ja parem; et omad saaksid kokku; et oleks mälestusi, mis aitavad elada ja et oleks, mille nimel elada.

RAHULIKKE PÜHI KÕIGILE!

Viljar Aro, koolijuht

SAAREMAA MINITEATRIPÄEVADE KORRALDAJATELE!

Kõik toredad inimesed, kes te kandsite Saaremaa Miniteatripäevadel rinnasilti "Korraldaja", olete oodatud 27. märtsil kell 15.45 sööklasse festivalitordile!

Rita

Saaremaa Miniteatripäevad

27. kooliteatrite festival on ümber saanud
19 etendust hindas 11-liikmeline žürii.

Saarlaste jaoks oli festival edukas:

KG 12.klass: Kateriine Püüa — eripreemia dramaturgia eest
Karl-Romet Uljas — parim Saaremaa näitleja

SÜG Kreisis: Karen Saksakulm ja Rauno Põlluäär — parim muusikaline kujundus

SÜG Krevera: Carlos Liiv — parim Saaremaa näitleja

Rita Ilves — parim Saaremaa juhendaja
Krevera — parim Saaremaa trupp, Grand prix

Lisaks etendustele sai publik nautida kabareed, lustida vabal laval, kuulata kaunist kontserti ja end mõnusalt välja elada Magic Panda muusika
saatel

Aitäh kõigile tublidele esinejatele, toimekatele korraldajatele ja toredale publikule!

Rita Ilves

Vabariiklik keskkonnaalaste uurimistööde konkurss

22. märtsil toimus Tartus keskkonnaalaste uurimistööde konkursi lõppvoor. Kokku esitati vabariiklikule konkursile sel aastal 50 uurimistööd, neist 20 kutsuti edasi teise vooru, kus õpilased pidid oma töid žürii ees kaitsma. Saaremaalt oli edasi kutsutud kuue uurimistöö tegijad, neist neli meie koolist.
Saarlaste tulemused olid järgmised:
5.-7. klassi arvestuses:
Kennet Puiestee  6.a klass: „Brahhiopoodid – kivistised Saaremaa pankrannikutel“ – I koht. Juhendajad: õp. Inge Vahter ja bioloog Sirje Azarov.
Kaspar Kruusmägi ja Sass Kesküla Aste PK, 7. klass: „Hariliku muguljuure (Herminium monorchis“ ja kärbesõie (Orhrys insectifera) levik ning arvukus Kuressaares Tuule tänava mereäärsel rohealal 2017. aasta suvel“ – 4. koht. Juhendajad õp. Ülle Soom ja bioloog Maie Meius.
8.-9. klassi arvestuses:
Torm Vatsfeld  9.a klass: “Kuressaare jahisadama faarvaatri vallide ja Laiamadala

linnustik ja selle arvukuse muutused aastatel 2000-2017“ – II-III koht. Juhendajad õp. Inge Vahter ja Sõrve loodusvaatleja Mati Martinson.
Gümnaasiumi arvestuses:
Karl Hendrik Tamkivi 11.c klass: „Nahkhiirte poegimiskoloonia hoone valiku sõltuvus ümbritsevast maastikukompleksist“ - I koht. Juhendajad: M.Sc Rauno Kalda ja M.Sc Oliver Kalda.
Karl Jakob Toplaan Kuressaare Gümnaasium, 12. klass: „Sarvikpütt (Podiceps auritus): bioloogia, levik ja arvukus Saaremaal“ – 5. koht. Juhendaja: õp. Inge Vahter.
Feridee Sevostjanov  10.c klass: „Radooni mõõtmistest Saare maakonna loomalautades ja lemmikloomade magamispaikades“ – 10. koht. Juhendajad õp. Inge Vahter ja õp. Indrek Peil.
Kuna saartelt oli teise vooru edasi kutsutud üsna palju uurimistöid, siis nende autoreid  oli tulnud tervitama ja väikesi meeneid edasi andma  ka Keskkonnaameti looduskaitse nõunik Kaja Lotman.



Pildil saarlastest uurimistöö tegijad Tartu loodusmaja talveaias pärast pidulikku lõpetamist.
1. rida: Torm Vatsfeld ja Kennet Puiestee
2. rida: Karl Jakob Toplaan, Kaspar Kruusmägi, Feridee Sevostjanov, Sass Kesküla, Karl Hendrik Tamkivi.

Minu jaoks oli keskkonnaalaste uurimistööde konkurss väga huvitav. Kõige parem osa sellest üritusest oli ikkagi see, kui sai kuulata teiste uurimistöid ning sealt kaasa haarata uusi teadmisi. Olen uhke enda ja ka teiste saarlaste saavutuste üle.

Kennet Puiestee, 6.a klass

Minivõrkpallivõistlused on peetud

Reedel, 16. märtsil 2018 toimunud Saaremaa koolinoorte minivõrkpalli meistrivõistlustel ja Eesti Koolispordi Liidu võrkpalli miniliigas 4.-6. klassile Kuressaare Spordihoones saavutas SÜG-i  I tüdrukute võistkond II koha koosseisus Triinu-Liis Toom 6.a, Liisa Viljaste 6.a, Lisette Õispuu 6.b, Kirke Viik 6.b, Merili Haak 5.b, Jacqueline Putnik 6.b.



SÜG-i II tüdrukute võistkond sai III koha. Võistkonna koosseisus mängisid Helena Tamleht 4.b, Kristin Kasela 4.b, Grete Eliis Gutman 4.b, Hanna Loore Vallik 4.b, Saskia Natalia Kukua Roberts 4.b.



Tüdrukud mängisid turniiril geimi 25 punktini kolmest parem. Tüdrukute võistluse võitis KG tüdrukute võistkond.

Samal võistlusel mänginud 8 võistkonna arvestuses saavutas SÜG-i poiste võistkond III koha järgmises koosseisus: Jan - Erich Sarapuu 6.b, Richard Keerd 5.b, Artur Kuning 6.b, Risto Tahk 5.a, Jesse Esna 2.b.
Poisid mängisid kahes alagrupis geimi 15 punktuni kolmest parem. Alagruppide 2 paremat läksid mängima finaalturniirile.



Poiste võistluse paremusjärjestus oli järgmine:

I koht Kuressaare Gümnaasiumi I võistkond
II koht Orissaare Gümnaasium
III koht Saaremaa Ühisgümnaasium
4. koht KG II
5. koht Leisi KK
6. koht KG III
7. koht Kaali PK
8. koht Aste PK

Õnnitlen kõiki võistlejaid ilusate mängutulemuste eest. Autasustamisel pandi õpilastele  kaela kahe võistluse medalid. Olime rõõmsad ja tänulikud. Õpilastega käis võistlustel kehalise kasvatuse õpetaja Aime Metsmaa.

Aime Metsmaa

OMALOOMINGU LEIUNURK

Jõulutäht

Ükskord ammu kõrgel, kõrgel taevas, seal, kus on päike, kuu ja tähed, elasid hiirte kauged sugulased taevahiired. Nii nagu meie armastame juustu süüa, armastavad taevahiired näkitseda taevatähti, ju vist selle pärast ongi paljudel taevatähtedel tükid küljest ära. Mida suurem on täht, seda magusam ta hiirekestele tundub.

Seal suures taevalaotuses elas ka imeilus jõulutäheke. Igal aastal jõulude ootamise ajal tuli ta taevalaotusesse kõndima, rõõmustades oma säraga inimesi. Inimesed vaatasid taevasse ja ütlesid üksteisele: „Vaadake, jõulutäheke särab. Varsti, varsti on jõulud käes!“ Täheke kuulis seda ja säras veelgi ilusamini.

Taevahiired aga nägid ilusat suurt tähte ja tahtsid väga teda veidike näkitseda. Jõulutäheke ehmatas hirmsasti. „Ei, ei,“ mõtles ta, „ma pean kiiresti põgenema, muidu hiirekesed tulevad mind näkitsema ja ma muutun koledaks ning inimesed ei rõõmusta enam mind nähes!“ Ta kõndis kiiresti üle taevalaotuse, et leida endale mõni peidupaik. Kiirustades aga juhtus midagi hirmsat - nimelt komistas täheke pilvenurga vastu ja kukkus. Veel nii õnnetult, et potsatas üle taeva serva Maa peale maha. Nii ei saanudki taevahiired jõulutähekest kätte!

Paar päeva hiljem aga leidsid künka otsast jõulutähe koduhiired. Koduhiired tahtsid kohe algul tähekest näksata, kuid nad said aru, et täht ei maitse üldse nii, nagu maitseb juust, ja nad ei saanud aru, mis või kes see siis on! „Mis sa siin teed, kerake ilusake?“ tahtsid hiired kurvalt jõulutähelt teada. „Mina pole üldse süüdi! Selles kõiges on süüdi taevahiired!“ alustas ta juttu. „No hiirekesd tahtsid mind näkitseda, aga mina põgenesin ära. Kui ma taevalaotusel kiirustasin, komistasin ma pilvekese otsa ja siin ma nüüd olen ja soovin koju tagasi!“ rääkis ta nukralt. Aga siis tuli koduhiirtele meelde, et nemad ju tunnevad taevahiiri ja nad pole tegelikult üldse kurjad.

Jõulutäht ja koduhiired arutasid natuke ja jõudsid otsusele aidata jõulutäht taevasse, oma koju tagasi. Nii nad tegidki ja saatsid jõulutähe juba järgmisel päeval koju! Nad olid õnnelikud, et olid saanud jõulutähte aidata ja talle kasulik olla.

Jõulujtäht jõudiski koju oma lemmikajaks ehk jõuluajaks ja ta sai ikkagi olla omal kohal ja särada eredalt taevas, mil inimesed tähistasid jõule ning imestasid: „Vaadake, vaadake, jõulutäheke on sel aastal eriti ilus ja ere! Kas ta pole mitte imeilus?“ Jõulutäht oli õnnelik ja säras eredalt, sest ta sai ka teised õnnelikuks teha. Taevahiired ei tulnud enam teda tüütama, sest neilgi oli muud teha. Ka koduhiired vaatasid Maa pealt oma uut sõpra ja mõtlesid ta peale.
Nüüdsest valitses nende vahel rahu ja kõik said elada õnnelikult oma kustumise lõpuni!

Heddi-Loore Ots, 6.B