20. veebruar 2018 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 564

KOLMAPÄEVAST NELJAPÄEVANI

K  21.02   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.30 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
17.00   4. a klassiõhtu
17.00   KG vs SÜG korvpallis

N  22.02   
15.00 Enn Eesmaa kohtub gümnasistidega
16.00MK Spordiviktoriin Bumerang
19.00 EV 100 Ball

R  23.02   
10.00 100. lennu 100 soovi  aktsioon Kuressaare kesklinnas
11.00 Algklasside aktus
12.00 Põhikooli aktus
13.00 Gümnaasiumi aktus
16.00 5.b klassiõhtu

24.02 – 04.03    VAHEAEG

E  26.02   
9.30 G klasside arutelud
9.30 Koolituspäev

T  27.02    
9.30 PK klasside arutelud

K  28.02  

N  01.03   
16.00   Väärikate Ülikool
18.30   Ö-Ülikool                            

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  21.02    Inga Paaskivi. Vene keele lõpueksamist
N  22.02    Direktsiooni info
R  23.02    Meie ise. Killukesi 80-ndate lõpust
E  05.03    Viljar Aro
T  06.03    Marina Mäetalu. Mõelda või mitte mõelda
K  07.03    Rita Ilves. Miniteatripäevade künnisel
N  08.03    Direktsiooni info
R  09.03    Liina Truu. Taas Tartust

TÄNU TEGIJALE!

Liis Ojasaar, Anni Väli, Erle Pulk, Marju Roberts — vahva pannkoogijooksu korraldamise eest.
Riina Laanes — õpilaste väga hea ette-valmistuse eest muusikaolümpiaadi piirkonna-vooruks.
Õpilasesindus, Diana Õun, Katrin Kurvits, Karl-Alder Kuivjõgi, žürii, osalenud klassid ning hoolekogu — väga vahva Jäljendus-vaadendi eest.
Diana Õun, Eena Mark, Rita Ilves, Aime Metsmaa, Paul-Mark Pihl, Diana Alt, Elo Nõmm, Kirke Medri, Artur Medri, Marie Eike Rebane, Varsakabi, õpilasesindus, õpilased, kes aitasid vabatahtliku tööga, žürii ja tantsijad — igati õnnestunud Raudkatsi võistutantsimise eest.
Marina Mäetalu — väga hea ettevalmistuse eest  1. – 3. klasside maakondlikuks rahvaste-palli võistluseks.

ÕNNITLEME!

Gümnaasiumi vanem rahvatantsurühm Öieti — Raudkatsi võistutantsimise grand prix.
Eena Mark — Raudkatsi võistutantsimise parim juhendaja.
6.A klass — maakondliku jäljendusvaadendi 1. koht 4. – 6.klasside arvestuses.
11.C klass — maakondliku jäljendusvaadendi 1. koht gümnaasiumi arvestuses.
Johannes Treiel — Eesti täiskasvanute kergejõustikumeistrivõistluste tõkkesprindi meister.

ELAGU EESTI

Ja ongi käes kauaoodatud EV100 pidustuste nädal. Toimuvad aktused, pärgade panekud, kohtumised, kontserdid – kõigil on kiire kõigest osasaamiseks. Küllap on kõige selle sees vaja leida ka aega mõtisklemiseks – kahekõneks iseendaga. Oled Sa mõelnud, mida tähendab Sulle Eesti riik? Aga Eestimaa? Või isamaa? Ja kodumaa? Kas need kõik on üks ja seesama? Ja kes oled Sina sellel maal ja selles riigis?

Oled Sa mõelnud, mida Sa tegelikult ootad sellelt maalt ja sellelt riigilt? Enamasti räägitakse  rahust  ja  rahast,  tervisest ja  rikku-

sest,  perest ja õnnest. Aga kes see riik on ja kuidas ta peab Sinu soovid täitma? Kas riik on president või peaminister, valitsus või omavalitsus, sotsiaalametnik või lumelükkaja? Me oleme harjunud palju süüdistama – jälle pole tehtud, nad ei mõtle üldse, riik ei hooli ... Aga kuidas on tänamisega? Millal ja kuidas Sa viimati tänasid oma riiki, oma presidenti, omavalitsuse ametnikku, lumelükkajat?

Oled Sa mõelnud, milline on Sinu roll selles riigis? Kuidas Sa valmistud ajaks, mil Sinust saab otsustaja ja vastutaja? Mida pead õppima, et olla hea arst, tark õpetaja, abistav müüja, lahke bussijuht, visiooniga teadlane, hooliv põllumees ... Tavaliselt küsitakse, mida on Eesti riik Sulle kinkinud, aga mida Sa ise oled oma riigile kinkinud? Mis on see tükike meie riigist, mis on Sinu tõttu parem kui eales varem?

Sellele kõigele võiks mõelda ning oma mõtteid ka välja öelda. Ja kui me siis need väljaöeldud mõtted kõik koos suudame ellu viia,  kasvabki Eesti paremaks. Iga põlvkonna elu mõte on ju teha kõik selleks, et laste ja lastelaste elu veelgi õnnelikum oleks.

Mõelgem siis oma riigile ja iseendi rollile tema arengus ka algava koolivaheaja suusaradadel.
Elagu Eesti!

Viljar Aro, koolijuht

Riigist teevad riigi tema inimesed? Tammsaarelt on tulnud romaanid, Koidulalt luuletused, Pärdilt muusika.

MUUSIKAÕPETUSE OLÜMPIAADI MAAKONNAVOOR

17. veebruaril toimus muusikaõpetuse olümpiaadi maakonnavoor. Olümpiaadi esikolmik oli järgmine:

Põhikool (3 osalejat)
1. koht Martin Vesberg
2. koht Cathrin Benita Poopuu
3. koht Thomas Hendrik Liiv KG

Gümnaasiumiastmes osalejaid ei olnud.

Täname osalejaid ja õnnitleme võitjaid!

Marek Schapel, õppealajuhataja

MAAKONDLIK NUPUTA VÕISTLUS

1. veebruaril toimus maakondlik Nuputa võistlus.  

Võistluse esikolmik oli järgmine:

5.-6. klassid (17 võistkonda)
I koht — SÜG-i II võistkond — Kirke Viik, Karmen Viilup, Jaagup Rang, Kaarel Käesel (õp Marit Kikas)
II koht — Muhu PK II võistkond — Mikk Maltis, Katarina Tikka, Mauri Moon, Andrus Jõeleht (õp Tiina Saar)
III koht — OG võistkond — Ardi Kald, Margus Mägi, Liisa-Katariina Sünter, Lissel Lee Tamtik (õp Marika Lass).

7. klassid (8 võistkonda)
I koht — SÜG-i I võistkond — Merit Matt, Marie Eike Rebane, Jürgen Liiv (õp Linda Kuuseok)
II koht — Valjala PK võistkond — Paul Oskar Kuris, Carina Latkin, Mathias Tänav (õp Anneli Nõmm)
III koht — KG II võistkond — Thomas Hendrik Liiv, Indrek Mäeots, Birgit Pruunlep (õp Signe Vahkal).

PANCAKE RACE

Teisipäeval, 13. veebruaril tähistasime koolis teist aastat järjest Pannkoogipäeva! Eestlased teavad seda päeva kui vastlapäeva, mis meie rahvakalendris on tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat seitsmenädalast suurt paastu.

Britannias teatakse seda päeva ka kui Shrove Tuesday ning Ameerika Ühendriikides kutsutakse seda päeva Mardi Gras'ks. See on praktiliselt ainus päev aastas, mil toiduga mängimine on aktsepteeritav. Briti traditsioonide kohaselt toimuvad sel päeval tänavatel pannkoogijooksuvõistlused (Pancake Races), kus osalejad, pannid käes, jooksevad pannkooke õhku visates ja neid samal ajal kinni püüdes üksteisega võidu.

Algklassidest osalesid pannkoogijooksu-võistlustel kooli võimlas järgmised klassid: 1.a, 2.b, 2.d, 3.a, 3.b ja 4.b. Põhikooli klassidest osalesid võistluses I korruse fuajees: 5.a, 5.b, 6.a, 6.b, 9.b ja gümnaasiumiklassidest 10.a, 10.c, 11.ab ja 11.c.

Võitjateks tulid tänavu 3.b, 6.a ja 11.c klassid. Nemad  said  auhindadeks inglise keele  õpetaja Anni Väli poolt küpsetatud pannkoogitordid!
Auhinnalise II koha said 4.b, 9.b ja 10.a. võistkonnad. Nendele olid auhinnad välja pannud Ameerika Teabenurk. Tänusõnad Katrin Sepale.

Ürituse eestvedajateks olid Liis Ojasaar, Marju Roberts, Erle Pulk ja Anni Väli.

Kokkuvõtte tegi
Liis Ojasaar

Mõttespordi online olümpiaadi III etapp  koolidele

Esmaspäevast neljapäevani toimus mõttespordi olümpiaadi kolmas etapp. Olümpiaadil võisteldakse neljal alal: male, kabe, gomoku ja sudoku, ning kolmes vanuseastmes: algkool, põhikool ja gümnaasium.

Esmaspäeval toimus maleturniir. Kolme etapi kokkuvõttes on SÜG-i algkooliõpilased 13. kohal, põhikoolis saavutas Andres Sui 8. koha ning kooli võistkond hoiab viiendat kohta, gümnaasiumi võistkond (Karl Henry Teär, Uku Pärtel Rand, Triinu Jakson, Kristin Himmist, Iiv Aavik, Mari Tiitson) on kolme etapi kokkuvõttes teine.
Teisipäev oli kabe päralt. Algkool hoiab kokkuvõttes 10. kohta (lisaks tavapärastele õpilastele osales ka Aleksander Väin), põhikool (Kalev Kaasik, Paul Antsaar, Sander Teras, Andres Sui, Andre Koppel, Voldemar Kirss, Ekke Jaak Valge, Torm Vatsfeld, Vootele Mets) kuuendat  kohta. Gümnaasiumile kolme etapi kokkuvõttes teine koht. Etapil meie parim Karl Henry Teär üheksanda kohaga.

Kolmapäeval mängiti gomokut. Algkool kolme etapi kokkuvõttes 13. kohal, põhikool 6. kohal, gümnaasiumil esikoht. Etapil olid paremad kohad Uku Pärtel Rand viies ning Karl Henry Teär kuues.

Neljapäeval võisteldi sudokus. Algkool (Ron Sebastian Puiestee, Illimar Kirss, Kaur Vesberg, Kristiin Pulk, Mart Pääsukene, Liset Isbel Karu, Kert Käsper, Siim Vatsfeld, Britta Truu) hoiavad kokkuvõttes teist kohta, individuaalselt saavutas Kristiin Pulk etapil kuuenda koha. Põhikool kolme etapi kokkuvõttes viiendad ja gümnaasium esikohal. Etapi parimad tulemused Kristin Himmist kuues koht ning Triinu Jakson kümnes koht. Koondtabelis mahuvad esikümnesse Illimar Kirss 10. koht,  Paul  Antsaar  10. koht, Iiv  Aavik 6. koht, Mari Tiitson 8. koht ja Karl Henry Teär 9. koht.

Kolme etapi tulemuste põhjal mahub põhikooli võistkond juba kõigil aladel esikümnesse. Algkooli tulemused paranesid, ainult sudoku teine koht jäi samaks.
Suured tänud Triinu Jaksonile ning Kristin Himmistile abi eest korraldamisel. Algklasside juhatajad on jätkuvalt tublid õpilaste ettevalmistamisel  sudoku võistluseks.
Võistluste kolmas etapp toimub 19. kuni 22. märts.

Arne Loorpuu

VASTLAPÄEV VALGEL LUMEL

Teisipäeval, 13.veebruaril 2018 tähistasime kooli ümbruses — staadionil ja väikesel mäenõlval vastlapäeva. Kavas oli murdmaasuusatamine ja pikima liulaskmise võistlus. Osa võtsid 6.b ja 8.a tütarlapsed.



6.b klassi tüdrukud suusatasid 1,5 km staadionil. Kolm parimat olid järgmised:
I koht Ingel Helena Mägi 6.b 14.38
II koht Carmen Zabellevitš 6.b 14.51
III koht Vivian Viil 6.b 15.38

Liulaske võistluse kolm paremat olid järgmised:
I koht Ingel Helena Mägi
II koht Carmen Zabellevitš
III koht Regina Lindeberg



8.a klassi tütarlapsed suusatasid 2 km kooli staadionil. Kolm paremat olid järgmised:
I koht Sandra Kukk 8.a 15.26
II koht Hanna Vilter 8.a 17.28
III koht Astrid Rei 8.a 17.40

Liulaske võistluse kolm paremat olid järgmised:
I koht Vivian Kukk 8.a
II koht Astrid Rei 8.a
III koht Hanna Vilter 8.a

Parimaid võistlejaid autasustati päevakohase diplomi ja rahvusliku kommiga. Võistlused organiseeris kehalise kasvatuse õpetaja. Kõiki
võistlejaid paitas ilus päike.

Aime Metsmaa

UUTMOODI MATEMAATIKATUND

Avatud õppe tund  2.b ja 3.b klassis

Katsetasime avatud õppe tundi kahe erineva klassi õpilastega. Teatud teemad aines kattuvad ja õpetajal on võimalik jagada õpilased teisiti kui klassipõhiselt. Õppetöö oli kavandatud nn. tegevuspesades, kus õpilased lahendasid ülesandeid meeskondades ning õpetajad said juhendada ja suunata neid, kes vajasid rohkem tähelepanu või tagasisidet.



Oluline väärtus sellise tegevuse juures on, et lapsed harjuvad koos tegutsema. Õpilastes tekib arusaam, et on õpitegevusi, mis toimuvad edukalt

ka väga suure seltskonnaga koos  ja et õpetajaid võib olla ühes tunnis korraga mitu.

Valisime matemaatikatunni ja lahendasime praktilist laadi ülesandeid.



2.b klassi õpilane Hugo Sarapuu: See oli nagu Rakett 69, tuli nuputada, meeskonnaga koos tegutseda, igal liikmel oli oma roll täita.

Marina Mäetalu

MEIE KLASSI SUPERKANGELANE

Paljud meist on kindlasti aeg-ajalt unistanud superkangelaseks olemisest, soovinud endale ehk võimet lennata või asju mõttejõul liigutada. Tegelikult võib superkangelane olla ka hoopis tavapärasemate omaduste abil, selleks piisab vaid sellest, et teed midagi väga hästi ja oled seeläbi teistele eeskujuks.
Millega meie klass teistele eeskujuks on? Kas oleme ehk kõige sõbralikum klass või kõige ühtehoidvam? Või äkki hoopis on just meie klassis kooli kõige abivalmimad lapsed? Mõtlesime üheskoos omaduste peale, mis muudavad just meie klassi teistele eeskujuks ja joonistasime ühe vahva superkangelase, mis kõiki neid omadusi edasi kannab.

VÕITJAD ON SELGUNUD, JUHUU!

Saaremaa Ühisgümnaasiumi 2.B klass
Türi Põhikool 3.C klass ja
Tallinna 32. Põhikool 9.B klass

Meie töö on nähtav ekooli kodulehel Selveri mäng MEIE KLASSI SUPERKANGELANE

Selline see töö välja näeb:
Meie tegime superkangelase, kelle nimi on Rõõmu-Liis. Meie klass on täis rõõmu, värvikirevust, sõprust, lahkust, abivalmidust, häid hindeid ja sportlikke tulemusi.  Meie klassi lapsed on väga abivalmid- sellepärast on pildil palju käsi. Joonistatud superkangelane on värvikirev- igal lapsel meie klassis on oma iseloom.  Meie klassile meeldib loodust tundma õppida- sellepärast on joonistatud kevadine oks. Superkangelase käes on raamat- oleme ju tublid õppijad! Jalas on tal lühikesed püksid, sest armastame ka suve. Meie klassile meeldib sport- sellepärast on meie kangelasel pall käes ja iga päev mängime rahvastepalli. Suured silmad on tal sellepärast, et me näeme hästi palju;  naerusuu sellepärast, et oleme alati rõõmsad; särgi peal on 5+, kuna saame koolis häid hindeid; punased põsed sellepärast, et me käime palju õues.

Marina Mäetalu

KODUTÜTARDE TEGEMISI

Lauamängude päev

Laupäeval, 10. veebruaril kogunesid kõik Saaremaa kodutütred Kuressaare Vanalinna kooli, et koos lõbusalt Eesti 100- teemalisi mänge mängida.

Kui kohale jõudsime, loendati meid ja jaotati gruppidesse. Igas grupis oli erinev Eesti mäng. Küsimused olid keerulised ja sai palju nalja. Teada tuli Eesti looduse, ajaloo, spordi, kultuuri, geograafia kohta. Kui Eesti mäng oli ära mängitud, toimus meil lõunapaus. Sel ajal, kui me sõime, seati valmis saalis uus vahva mäng. Mängu põhimõte oli teada võimalikult palju oma grupiga Eesti kohta ja siis sai oma rõngaga edasi liikuda. Küsimused käisid Eesti  kohta, näiteks mis aastal toimus Liivi sõda, mitu aastat saab president olla ametis, kes kirjutas laulu „Rongisõit“ jne.
Lõpurivistuses said kõik lapsed endale sinimustvalged lipud, kommi ja tänukirjad.
Päev oli väga lõbus ja õpetlik — saime palju  uusi teadmisi juurde.

Suusalaager


16. veebruaril kell 6.45 kogunesid  kodutütred staabi ette, et alustada sõitu suusalaagrisse.

Kõik olid elevil, sest keegi ei teadnud, mis meid ees ootab. Kuue tunni pärast jõudsimegi Krabi kooli.

Toad olid kahesed ja neljased. Meie saime Kristinaga loodusklassi. Kui asjad olid klassi viidud, ootas meid maitsev lõunasöök. Kõigil olid kõhud tühjad peale pikka sõitu. Peale lõunasööki panime suusariided selga ja sõitsime bussiga Haanjasse suusatama.

Esimesel päeval sõitsime 3 km.  Mäed olid väga suured ja tundusid hirmuäratavad. Eneseületust oli palju ja olime õnnelikud, kui kukkumata mäest alla sõitsime.

Tagasi koolimajja jõudes saime maitsvat õhtusööki. Õhtul mängisime  erinevaid lauamänge ja vaatasime telekat. Järgmisel päeval ärkasime kell 8.30. Sõime ja algas sõit Võrumaal. Meile tutvustati erinevaid kohalikke vaatamisväärsusi. Esimeseks tutvusime Metsa kõlakodadega. Neid oli seal 3. Mina ei olnud varem neid näinud.



Edasi sõitsime  Lätti sealse  vaatetorniga tutvuma. Vaatetorn oli väga kõrge ja võttis aega, enne kui ülesse jõudsime. Vaade oli sealt väga võimas. Kui Lätis käidud, sõitsime järgmisesse vaatetorni. Selleks oli Rõuge Pesapuu.



Seal lähedal asus ka Vesioinas.



Kui vaatamisväärsused vaadatud, oli aeg  minna suusatama. Suusatada oli jälle  väga lõbus. Teisel päeval sõitsime  juba 4 km. Olime nüüd juba julgemad ja kindlamad mägedel!

Õhtu parim asi oli tuubiga sõitmine mäest alla. Mäed  olid väga järsud.  Ülesse  ei  pidanud me ise kõndima, vaid sinna olid ehitatud tõstukid. Aega oli meil seal 1 tund. Rajad olid meile varem broneeritud. Super lahe oli alla kihutada!



Õhtu lõppes meil „Eesti laulu“ vaatamisega. Kokad olid meile jälle maitsva supi keetnud ja kohupiim maitses ka kõigile.

Viimasel päeval oli äratus kell 7. Tagasisõit möödus väga kiiresti. Vahepeatus oli Pärnus Kaubamajakas.

See laager oli väga põnev ja õpetlik ja  jääb mulle kauaks meelde.
Täname sõbralikke juhendajaid Merle Kivi ja Ingrid Paistet, kes korraldasid meile selle vahva laagri!

Eliise Kask, 8.A

ALGKLASSIDE TEGEMISI

MEELDEJÄÄV TANTSUÕHTU

16. veebruaril toimus 4.b klassil tõeliselt vahva tantsuõhtu. Täname tantsuõpetajat KELLY KASJANENKOT, meie oma maja inimest, kes on tantsuõpetaja ja tantsija tantsukoolis "Semiir".





BEYBLADE TURNIIR



17. veebruaril toimus algklasside lastele mõeldud beyblade turniir. Osales 30 last esimesest kuni neljanda klassini.

1. koha saavutas Oskar Kirs 1.a klassist.
2.koha sai Karola Kuldsaar 3.b klassist
3. koha Steven Mägi 2.b klassist.

Kõik lapsed, kes kohale tulid, on võitjad.



Täname KENT ja RON SEBASTIAN PUIESTEED fantastilise ürituse korraldamise
eest!

Alli Kallaste

UUT KIRJANDUST RAAMATUKOGUS

19.02.2018
J. Juske Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist (Eesti Vabariigi suurjuubeliks on raamatus kokku
kogutud Eesti riigi sada lugu) Pegasus, 2017
E. Bardone jt.  101 Eesti toitu ja toiduainet (põnevat lugemist 101 Eesti toidulauda enim mõjutanud toiduaine ja toidu kohta) Varrak, 2016
M. Suuroja Saare maakonna loodusmonumendid (raamat loodusmonumentidest — koos kultuuri, kunsti ja rahvapärimusega) Tallinn, 2017
A. Kidron Ütle veidi teisiti (raamat nii tekstiloome õpetamiseks kui ka sõnaseadmise vallas enese-harimiseks: kriitiliste keelendite ja pahesõnade loendid, saja lausemalli tutvustus jne.) Mondo, 2018
H. Krips  Klassi juhtimine : Kuidas saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi (2017)

ERIPEDAGOOGIKA. HARIDUSLIKUD ERIVAJADUSED:
H. Krips  Suhtlemine probleemsete õpilastega (raamat probleemsetest lastest/õpilastest, kes käituvad agressiivselt ning vanemate ja õpetajate õigest käitumisest nendega) Atlex, 2012
Lapsevanematele erivajadustega lastest : II osa (artiklikogumiku teemad: ülevaade õpiraskustest ning lugemis- ja kirjutamisraskustest; ülevaade eelkooliealiste laste emotsionaalsete ja käitumisprobleemide märkamisest; ülevaade hüperaktiivsetest ja tserebraalparalüüsiga lastest) Atlex, 2009

Nelly Jung jt. Vaikuseminutid. Keskendumisharjutused lastele ja suurtele: Käsiraamat juhendamisega alustamiseks (mõjusad tähelepanu- ja meelerahuharjutused enda sees ja ümber toimuva paremaks märkamiseks. Eestis on juba üle 1100 õpetaja läbinud Vaikuseminutite koolituse) 2017
A. Wikström  Ükski pere pole saar : ATH, lapsevanemad ja süütunne (liigutav lugu aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ja autismispektri häirega last kasvatava pere igapäevaelust ning süütundest, mis on tuttav paljudele erivajadustega laste vanematele) Egmont Estonia AS, 2015
S. Cain  Vaikne jõud. Introverdina maailmas, mis ei lakka rääkimast (reaalsete inimeste  lugusid tutvustades näitab raamat, kuidas me alahindame introverte ja kui palju me sellega kaotame. See eriline raamat ilmus 2012. aastal ning paljud mõjukad väljaanded valisid selle aasta raamatuks) Varrak, 2015
J. Juul  Agressiivsus (Kust tuleb lapse agressiivsus? Kas ja kuidas mõista agressiivset last? Mida saab täiskasvanu teha ja mida ta peab tegema?)  Väike Vanker, 2013
B.H. Elvén  Pahurad lapsed. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla (kaasahaarav raamat õpetab, kuidas vanemad saaksid konfliktsituatsioone teisiti lahendada. Kuidas korrigeerida oma ootusi, et need vastaksid lapse võimetele ja kuidas harjutada rahulikuks jäämist) Pegasus, 2017
R. Greene  Plahvatusohtlik laps (kergesti ärrituvate laste käitumine ajab lapsevanemad sageli pingesse ning ärgitab neid meeleheitlikult vastuseid otsima. Raamat aitab mõista, miks ja millal laps niimoodi käitub ning kuidas sellega ilma karistamise ja tülitsemiseta hakkama saada) Pegasus, 2017
P.K. Lindgren  Hoolides lapse enesehinnangust (Rootsi tõeline bestseller: raamat õpetab, mida sina armastava vanemana saaksid teha, et ka su lapsed ennast armastaksid ning teaksid, kui väärtuslikud ja imelised nad tegelikult on) Pegasus, 2015
I. Filliozat „Ta teeb seda meelega!” Mis toimub 6 -11 aastase lapse peas (kuidas suhelda lapsega argistes olukordades ja säilitada temaga usaldav suhe enne keerulist teismeiga)  Otto Wilhelm OÜ, 2015

G. Monina Kordamööda või korraga. Tunnetega toimetulemise mängud (sarjast Õpetaja õpituba. Kuidas aidata last, kellel on korraga palju negatiivseid tundeid? Üks imeline võimalus on MÄNG — ühises mängus jõuab täiskasvanu lapsele kiiremini lähemale) Koolibri, 2017
K. Trummal Viisakas laps (raamatu lihtsate soovituste järgimine teeb elu mugavamaks sulle ja kõigile, kellega kokku puutud. Tore, lastepärane raamat!) Hermes Kirjastus, 2016
L.H. Joshi  Kuidas laps võrgust välja saada : 101 viisi, kuidas aidata lastel elektroonikavidinad
välja lülitada ja nautida päris elu (raamat aitab teil täie mõistuse juurde jääda, pakkudes välja ideid, kuidas lapsed ekraani tagant õue meelitada ja päriselust mõnu tundma panna. Aga kõigepealt — lülitage ka ennast korraks võrgust välja!) Tammerraamat, 2016
R. Cacciatore  Talumatud tunded : hea tunde käsiraamat noortele (Menu Meedia, 2017)
P. Druckerman  Prantsuse lastetuba : prantslaste kasvatustarkusi avastamas (prantslaste lapsed magavad öösel paremini ja lasevad vanematel rahulikult kohvi juua...kuidas nad seda saavutavad, nii et lapsed on ikka rõõmsad ja loomingulised?  See ei ole kasvatusõpik. Pigem on see lõbus ja õpetlik sissevaade erinevatesse kultuuridesse ja arusaamadesse perekonna tähendusest) Tänapäev, 2015

ILUKIRJANDUS:
A.B. Ragde  Andestada saab alati (sarjast Põhjamaade romaan. Neshovi-saaga neljas raamat, järg romaanidele „Berliini paplid”, „Erakvähid” ja „Rohelised aasad”) Eesti Raamat, 2017

LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS:
E. Grigor Teibitud suu. Tüdruk, kes lõpetas söömise (14-aastane anoreksia diagnoosiga haiglaravil olnud Eliis kirjutas oma päeviku põhjal käesoleva raamatu. See on valus ja lõbus lugu ühest tänapäeval kiiresti levivast raskest haigusest. Mõtlemapanev raamat, mis võiks jõuda nii noorte kui ka nende vanemate lugemislauale) Otto Wilhelm OÜ, 2017

Uudiskirjanduse kohta leiate infot raamatukogu andmebaasist  RIKSWEB
http://192.168.0.5/  
(SÜG-i sisevõrgu aadress)

OMALOOMINGU LEIUNURK

Mida on mulle kinkinud Eesti Vabariik?

Eesti Vabariik on mu kodumaa ja juba sellega on andnud mulle koha, kus elada. Olen siin sündinud, olen siin elanud. See on koduks ka kõigile mu lähedastele ning ma olen selle üle väga tänulik.
Eesti Vabariik on mu kodukoht. Siin elades olen saanud süüa, juua, raha jne. Inimesed saavad tööd, noorte puhul eelkõige käia koolis. Eesti Vabariik on andnud võimaluse saada haridust, mis osades riikides kahjuks pole võimalik. Kui õppida, saab tööd ja tööl käies saab raha. Rahata ei saa elus hakkama.
Eesti on demokraatlik riik, mis on väga hea. Ta on andnud inimestele sõnaõiguse, vabaduse, Eesti arvestab oma kodanikega. Iga inimene võib alati soovi korral Eestist lahkuda ning alati siia naasta. Ta on kaitsnud inimesi teiste võimude eest ja vapralt Venemaa alt pääsenud. See andis meile võimaluse kasutada rohkem oma ilusat keelt, tundma õppida traditsioone, kombeid.
Kõige olulisem on see, et ta on kinkinud mulle kodumaise tunde, ümbritsenud mind toredate kaasmaalastega, toonud siia erinevaid rahvuseid. Eesti Vabariik on küll väike, aga suure sisuga. Ta on andnud võimaluse tähistada tähtpäevi, näiteks jõule, jaanipäeva, lihavõtteid... Ta teeb mu meele rõõmsaks ja toob naeratuse näole.
Mõnede asjadega on nii, et nad lihtsalt on juba oma olemasoluga suur kink. Eesti Vabaiik on üks nendest.

Kirke Viik, 6.B

Mida on mulle kinkinud Eesti Vabariik?

Mida on mulle kinkinud Eesti Vabariik? Eks sellel teemal tuleb pikemalt mõelda, sest kõik, mis meil on, tundub meile endale nii loomulik.

Ma arvan, et Eesti üks suurimaid kinke on 12 kuud halba suusailma. Ja selles kasvav väga ilus loodus. Mitmekesine taimestik, 386 linnuliiki ja veel palju suuri imetajaid. Meile on kingitud maailma II koht taimeliikide arvus ühel ruutmeetril, seda suudeti ületada vaid vihmametsas. Ma arvan, et need porised kuud, mis päris kevadele eelnevad, on teinud Eesti rahva  kannatlikuks,  me oskame oodata.  Ja kui lõpuks see lilleline kevad käes on, oleme õnnelikumad kui kunagi varem.

Lisaks on Eesti rahvas üks omapärane rahvas. Me oleme üsna kinnised, ei näita väga oma tundeid välja, kuni see probleem neid ei puuduta. Kui aga läheb isiklikuks, ollakse vahel päris pika vihaga ning ka huvipakkuvatel teemadel võetakse sõna. Me oleme päris julged anonüümselt igasuguseid asju kommenteerima. Jaanuarikuus ilmunud uudise, milles sisaldus Ossinovski nimi, kommentaariumis läks jutt kohe maksude ja aktsiiside peale ja sellele, et kui halb ikka Eesti on. Käes on veebruar, EV 100, ning inimesed räägivad, kui hea ikka Eesti riik on. Imelik vastuolu, kas pole? Seetõttu arvan, et 100. sünnipäev on ikka hea küll, paneb inimesed positiivselt mõtlema, sest kes see ikka sünnipäevalapsest halba räägib.

Lisaks on Eesti kinkinud meile kenad väikesed mõõtmed. Pole hiigelsuuri linnu ja õhus leiduva vähese saastatuse tõttu on meie kopsud ja hingamisteed üpris korras. Oleme euroriik, meie saastatus on kontrolli all, me ei lase kanalisatsioonimaterjali otse merre. Selles suhtes oleme keskkonnahoidlik rahvas. Kuid metsa, mida meil jagub ning mis on Eesti üks põhiväärtusi, võtame päris arutult maha. Metsas nähakse ainult raha. Tagasi tulles riigi väiksuse juurde, võin öelda, et liigelda on mugav. Isegi meie pealinna ühest otsast teise sõitmiseks kulub napilt tund, samal ajal kui välismaal sõidad tunde, et linnast välja jõuda.

Miks mulle meeldib Eesti? Esiteks seepärast, et siin on veel kohti, mis on inimesest puutumata. Lisaks oleme põline laulurahvas. Ma arvan, et peaksime hoidma, väärtustama ja kaitsma seda, mis meil on, mitte virisema asjade üle, mida meil pole.

Martin Vesberg, 8.A

Eesti keel ja eesti meel

Juba väiksest saati kasvatatakse eestlastes eesti meelt ja õpetatakse oma emakeelt. Kas on vaja hoida oma maa kultuuri ja keelt?
Mina oma juurtelt eestlasena väärtustan väga oma riigi traditsioone ning sõnavara. On ju meie esivanemad end vabaks võidelnud, et pakkuda oma järgmistele põlvedele nii vabadust kui rahvalikke kombeid. Kultuuri ja traditsioone hoides saame neid edasi pärandada ka tulevasstele eestlastele.

Eesti keel, meie emakeel, on tähtis, kuna see on niivõrd ainulaadne, ilus ning seda ei räägi maailmas paljud. Meil on rohkelt ilusa kõlaga sõnu, kõnekäände ja metafoore. Välismaalastel on raske seda keelt õppida, kuid uhke saarlasena saan saan isegi ö-tähe välja hääldada.

Igal aastal peetakse konkursse, et rikastada eesti keelt uute sõnadega. See on hea mõte, kuigi enamus sõnu jäävad kahjuks unarsõnadeks. Siiski on sealt sündinud sellised sõnad nagu nöha, mis moodustatud köhast ja nohust, või nuhvel, tekkinud nutitelefonist ja -tahvlist. Arvan, et need on vägagi vahvad sõnad ja peaksid leidma laiemat kasutust.

Väga suurt rõõmu valmistab mulle see, kui paljud noored ja täiskasvanud tegelevad rahvatantsuga. Alles hiljuti toimus Saaaremaal Anna Raudkatsi nimeline võistutantsimine ning osavõtjaid oli meeldivalt palju. Ka minu enda koolis on just rahvatants väga tähtsal kohal ning sellega tegeleb palju noori.
Eestimeelsust ei väljenda eesti rahvas kuskil paremini kui laulu- ja tantsupidudel. Just siis saavad inimesed kokku, laulavad laulukaare all ning tantsivad koos, et tunda seda ühtsustunnet ning rõõmu sellest, mida nad teevad. Minu jaoks on see tõeline pidu ja aeg, mil väärtustada seda, mis mulle antud. Mu juured, mu kodumaa, mu keel ning loomulikult inimesed mu ümber. Eestlased on laulurahvas, kes end vabaks laulnud ja seda fakti ei muuda miski. Juba see näitab, kui tähtsal kohal on laul eesti inimese südames.

Kõige olulisem on hoida eesti keelt, pidada seda meeles ka kodust kaugel ning olla selle üle uhke. Sama kehtib kultuuri kohta, sest see aitab modustada meie riiki, kombeid, väljanägemist. Minu suurim soov on, et ei unustataks eestimeelsust, mis loodetavasti kasvab iga eestlase sees ning jääb temaga surmani.

Margit Valge, 9.B


Aleksandra Männik, 10.A