Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press nr 298

Saada link Prindi PDF
SÜG-Press

 


9. märts 2011 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea  - Number 298



KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI


K 09.03    
15.50     Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
17.00     Eelkool
17.00    SÜG versus KG võrkpalliturniir

R 11.03    
Emakeeleolümpiaadi lõppvoor

L 12.03   
Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor

P 13.03    
Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor

E 14.03    
10.45    Klassivanemate koosolekud
15.00    Õigekirjaolümpiaadi parimate autasustamine
Emakeelepäeva tähistamine algklassides

T 15.03
09.00    SA juhatuse koosolek

K 16.03    
14.00    Direktsiooni koosolek
15.00    Tehnikanõukogu koosolek
16.00     Nõukoja koosolek
16.00     Põhikooli III veerandi hinded on väljas

N 17.03
15.30    Õppenõukogu
Tööõpetuse konkursi maakonnavoor

R 18.03    
10.00    Matemaatikavõistlus Känguru
19.00    Tähtede Mäng

VAHEAEG 19.03–27.03

L 19.03     Saaremaa Miniteatripäevad
P 20.03     Saaremaa Miniteatripäevad

SISEKONTROLL

Õppetöö 10. klassides

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 09.03 Marina Mäetalu: Klassiõpetajate ühendus
N 10.03 Direktsiooni info
R 11. 03 Elle Tasa: Vabariiklik inglise keele olümpiaad
E 14.03 Viljar Aro: Elukool
T 15.03 Rita Ilves: Teatrifestival

 

DIREKTSIOON TÄNAB

Linda Kuuseok – õpilaste suurepärase ettevalmistuse eest maakonna Nuputa vooruks
Elle Tasa – õpilase väga hea ettevalmistuse eest inglise keele olümpiaadi lõppvooruks
Irena Sink, Kersti Truverk, Marina Mäetalu ja Viire Pors – õpilaste suurepärase ja kiire ettevalmistamise eest maakondlikuks Dumle
rahvastepalli võistluseks

HARIDUSEST UUES RIIGIKOGUS

Reformierakond soovib kõrgepalgaliste töökohtadega Eestit. Selliste töökohtade tekkimise võti on hea haridus. Hea haridus tähendab suuremat palka, paremat kaitset töötuse vastu ja suuremat pensioni tulevikus. Võimalus saada maailmatasemel haridust annab peredele suurema kindlustunde laste saamisel. Parem haridus tagab tervislikuma ja õnnelikuma elu.

Nii alustab Reformierakond oma seisukohtade kirjeldust. Meid ootavad usutavasti ees jätkuvad ümberkorraldused hariduses. Räägitakse kvaliteedist, mille kirjeldusest siiski miskit selget ei selgu. Kena loosung on „Igale lapsele lasteaiakoht!". Rõhutatakse vabadust kooli vormide osas ja koostööd kutseõppeasutustega. Jätkuvalt väärtustatakse sõnades head õpetajat, aga ei midagi sellest, et kuidas siis... Taas lubatakse kehtestada nn ringiraha kuni 130 euro suuruses. Samas pakuvad sotsiaaldemokraadid selle suuruseks lausa 200 eurot. Toetatakse ujumise algõpetust, aga kahjuks mitte ujulate ehitamist. Huviga ootame, et lubadustele vastavalt tagatakse tõepoolest algklassilastel võimalused ka ise pillimängu proovida ja alustatakse koolide varustamist vajaliku instrumentaariumiga (Orffi instrumentaarium, plokkflööt, 6-keelne väikekannel, akustiline kitarr). Väga oluline on, et muuseumis õppimine tehakse kooliõpilastele lihtsaks ja kättesaadavaks – kõikidele õpilastele tagatakse tasuta sissepääs riigimuuseumesse.

IRL lubab tasuta kõrgharidust ja rõhuasetust ettevõtlusharidusele, IKT-le ja e-haridusele. Ka nemad ütlevad, et haridus ja teadus on uue

jõukuse alus. Juba paarkümmend aastat vana lubaduse uus versioon lubab seekord tõsta noorempedagoogide palga 2014. aastaks Eesti keskmise palga tasemele.

Õpilaste toetamiseks ja õpetajate töökoormuse vähendamiseks lubatakse anda võimalus võtta tööle abiõpetajaid. Kahjuks ei räägita midagi rahast, võimalus on ju olemas juba aastakümneid. Mida tähendab täisleppimatuse tagamine koolivägivalla suhtes, saame loodetavasti lähiaastatel näha.

Sotsiaaldemokraadid lubavad tõsta koolikohustuslikku iga 18 eluaastani. Oodatavaks võib pidada gümnaasiumiastme tasuta koolilõunaid ja õppevahendeid, toetust pikapäevarühmade avamisele ja tööandja vabastamist kulutustele töötajate tasemeõppe erisoodustusmaksust. Kena on, et tahetakse taastada õppelaenude hüvitamine.

Mida järeldada? Haridusrevolutsiooni ei tule, midagi eriti käegakatsutavat ei pruugi tekkida ja nelja aasta pärast on haridus taas prioriteediks kõigile erakondadele. Enamasti lubatakse seda, mis niikuinii juhtub või mille tegemiseks on tagumise aja kell juba löönud.

Mida me ise võiksime teha? Tundub, et ainult üht: õpetada oma õpilasi nii, et kunagi tekiksid inimesed, kes suudaksid oma riiki juhtida haridust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes väärtustavalt.

Viljar Aro, koolijuht

 

TEADE

Õpilaste omaloominguliste võimlemis- ja tantsuliste liikumiskavade (showkavade) I ülevaatus on kooli võimlas 14.03 alates 16.00.

Kava esitatakse esinemiskostüümides ja on korralikult viimistletud. Muusika salvestatud CD-l ja on õige pikkusega. Ülevaatus on kinnine.

Tiiu Haavik, võimlemisõpetaja

KREEDO!

Kohtume kolmapäeval (9.03) kell 13.45 aulas, et eelsesivast ajast (proovidest ja muust) rääkida!

Kes loeb seda üleskutset, ütleb seda ka sõber-lauljale edasi!

Mari Ausmees, koorijuht


NUPUTA MAAKONDLIK VÕISTLUS OLI MEILE EDUKAS

2. märtsil toimus Kuressaare Gümnaasiumis maakondlik Nuputa võistlus. Teatavasti toimub üritus võistkondlikult kahes vanuserühmas: 5.–6. klass ja 7. klass.

5.–6. klassi võistkonda kuulub kaks viiendikku ja kaks kuuendikku, 7. klassi võistkonda kolm seitsmendikku.

Võistlus koosneb mitmetest juba traditsioonilistest osadest. Kõigepealt selgitatakse välja parim peastarvutaja igas vanuserühmas, seejärel läheb võistkondlikuks ülesannete lahendamiseks. Ülesannete seas on matemaatiline ristsõna, jah-ei vastustega küsimused, klassikalised nuputamisülesanded ja nn. avatud ehk loovusülesanded, mille puhul tuleb leida ülesandele võimalikult palju vastusevariante.

5.–6. klasside võistlusest võttis osa sel aastal 17 võistkonda, nende hulgas ka kaks meie koolist. Kuni viimase (lisa)ülesandeni jagasid esimest kohta Valjala PK ja SÜG II võistkond, kuid lõppjärjekord oli selline, et I koha sai Valjala PK, II koht SÜG II ja III–IV kohta jagasid SÜG I ja Lümanda PK võistkonnad. SÜG II võistkonda kuulusid Mari Kolk (6a), Roland Kastein (6b), Artti Raasuke (5a) ja Miikael Tuus (5b). SÜG I võistkonna moodustasid Taavi Kuuseok (6a), Sten Vaher (6a), Karl Viik (5a) ja Johannes Treiel (5b). Viiendike seast osutus parimaks peastarvutajaks Artti Raasuke (5a).

7. klasside võistlusest võttis osa vaid kuus võistkonda ja meie kooli lastele seal keegi konkurentsi pakkuda ei suutnud. Ülekaalukalt (lausa 6-punktise vahega) saavutas I koha SÜG, II koha sai Orissaare Gümnaasiumi ja III koha Kuressaare Vanalinna kooli võistkond. Võidukasse SÜG-i tiimi kuulusid Laura Kaldjärv (7a), Lauri Leemet (7a) ja Johannes Rooso (7b).

Väga hea uudis on see, et kummagi vanuserühma kaks esimest võistkonda saavad võimaluse tõestada end ka vabariiklikus voorus, mis toimub 9. aprillil Ida-Virumaal. Nii et meie koolist saab edasi minna lausa kaks võistkonda, nii 5.–6. kui ka 7. klassi võistkond.

Linda Kuuseok, tublide laste õnnelik juhendaja.

 

INGLISE KEELE OLÜMPIAADIST

Reedel, 4. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis inglise keele vabariiklik olümpiaad gümnaasiumile. Pärast registreerimist ja Rootsi lauas kringli maitsmist hakkas võistlus pihta.

Olümpiaad jagunes kaheks osaks: kirjalik ja suuline. Kirjalikus osas oli vaja viieminutilise filmilõigu põhjal kirjutada arvamuskirjand ühe filmis esinenud mehe käitumise kohta, mille pikkus pidi olema 135–165 sõna. Konkurentide hilisemal küsitlusel selgus, et kirjandid valmisid peamiselt kadeduse, ahnuse ja omakasu teemadel.

Pärast väikest pausi jätkati suulise osaga. Igal osalejal oli vaja esitada 3-4-minutiline kõne, mille ettevalmistamiseks oli aega ainult 1 minut. Isegi žüriiliikmed tõdesid, et see aeg oli liiga lühike. Võistlejad ühendati paaridesse ja iga paari kõneteemad üldjoontes ühtisid. Teemad olid väga mitmekesised, tervisest meediani, ise kõnelesin poliitika ainetel. Pärast iga kõnet küsisid nii paariline kui ka žürii esitust puudutavaid küsimusi. Minul oli õnn esimesena esineda ja kuna ettevalmistusaega oli vähe, takerdusin mõnes kohas. Küsimustega läks libedamini ja sealt tulid ka suuremad punktid. Hiljem teiste kohati suurepäraseid kõnesid jälgides sain aga aru, et ingliskeelne väljendusoskus vajab veel parandamist.

Suuline osa lõppes mõni tund hiljem, pärast mida sõitsime Tallinna Ülikoolist Briti Suursaadiku residentsi Pirital. Briti suursaadik, erinevalt ootustele, oli väga sooja suhtumisega muhe mees. Ta uuris päevaste sündmuste kohta ja kuna mina olin osutunud kõige julgemaks õpilaseks seltskonnas, sain võimaluse veel üks kord kõnet pidada, seekord ilma küsimusteta. Kahju, et seda lõpptulemustes ei arvestatud.

Järgmisel päeval käisime koos saksa keele olümpiaadil osalenutega Tallinna raekojas ekskursioonil, kus nägime muuseas keskaegse Tallinna maketti ja endiseid linnavalitsuse tegevruume. Selle retke järel pöördusime tagasi Tallinna Ülikooli autasustamiseks ja pidulikuks lõpetamiseks. Alles siis selgusid tulemused. Lõpptulemuseks saavutasin 10.–11. koha 16 osavõtja hulgas, olin võistluse ainus 10. klassi õpilane. Soovin oma konkurentidele edaspidiseks kõike head ja ootan huviga, mis järgmisel aastal juhtuma hakkab. Igal juhul soovitan kõigil, kellel on võimalus sarnasest võistlusest osa võtta, seda kindlasti teha.

Krister Aleks Kasemaa, 10.c õpilane

ARUANNE...

...kooride ettevalmistuse kohta eelseisvaks koolinoorte laulupeoks: tänaseks on KÕIK kooriliigid (mudilas-, laste-, poiste-, neidude- ja segakoorid) ning tantsurühmadki oma laulupeo I üldproovi ära pidanud ja ilmselt kõigil ka lootus peole pääseda. Et see unistus tõesti teostuks, tuleb muidugi veel üle kuu kõvasti pingutada ja kogu repertuaar perfektselt omandada ja seejärel nõudlikule komisjonile hinde peale ette laulda-tantsida.

Siiani sujub kõik hästi, aga soovime dirigentide poolt TEIE HÄSTI KOHUSETUNDLIKKU SUHTUMIST PROOVIDESSE ja siis me saaamegi Tallinna suurele peole!!!

Mari Ausmees, koorijuht

 

PEREPÄEV KARUJÄRVEL

Laupäeval, 5. märtsil toimus 2.a klassi perespordipäev Karujärvel. Olime seda päeva oodanud 19. veebruarist saadik, aga vahepeal kimbutasid meid haigused ja nii tuligi seda päeva edasi lükata. Karujärvele sõitsid pered oma autoga, sest siis said soovijad olla kauem. Päev algas kelguvõistlusega. See käis aja peale. Oli põnev ja tihe rebimine, esikoha sai Cristella pere. Seejärel suundusime 3 km suusarajale. Suusatamine ei toimunud aja peale, rajal olid hoopis küsimused looduse kohta, millele tuli vastused leida. Küsimused oli ette valmistanud Luise isa. Pärast suusatamist ootasid meid kuum supp ja ülimaitsvad lihapirukad. Toimus ka auhindade loosimine. Peaauhinna, reisi perele Soome võitis Kaspari pere. Päev oli lausa fantastiline ja meeldis kõigile. Mõnusa perepäeva organiseeris meile Luise isa Ülo. Aitäh!

Irena Sink, 2.a klassijuhataja



Perepäevalised suusarajal; foto Kaido Veliste

Alljärgnevalt ka veidi laste endi muljeid:

Kaisa: Kui esimene mägi tuli, siis ma libisesin alla, kui hakkasin sealt üles minema. Siis hakkasime mäest, külg ees, üles minema. Siis see õnnestus. Siis läksime edasi ja tuli jälle mägi. Kui olin üles jõudnud, siis ma ei jõudnud enam kinni pidada ja libisesin alla, kukkusin ja Pauli ema lükkas mind uuesti pikali, sest teine ema tuli talle suure hooga otsa. Me saime medalid. Mulle meeldis see päev väga.
***
Lennart: Me hakkasime sõitma 3 km. Vahepeal olid küsimused ka. Mõned küsimused olid rasked. Vahepeal sai naerda ka – siis, kui Tormil saabas ära lendas. Ma nägin tee peal rebaseid ja rebasekoobast. Lõpuks jõudsime kohale, sõime suppi, pirukaid ja jõime teed. Siis toimus loos, kus oli ägedaid auhindu.
***
Torm: Kõigepealt oli kelgutamisvõistlus. Siis tegime lumesõda. Mu isa tuli ka lumesõtta, ta viskas mulle kõhtu. Kui me esimese mäe juurde jõudsime, pidi isa mu üles viima ja kui ma alla lasin, siis poole peal ma kukkusin ja lennart pildistas mind just sel hetkel.
***
Kristel: Seal rajal oli päris toredaid mägesid. Mõne koha peal ma kukkusin ka, aga see oli päris tore. Minule meeldis see päev väga. Ja nüüd sain suure suusatamispisiku, nii et käisin pühapäeval ka suusatamas.
***
Kelly: Kui me hakkasime koju sõitma, rääkis mu ema ainult sellest, et talle meeldis see päev (nagu mullegi).
***
Artur: Suusapäev algas kelgutamisega. Eriti naljakas oli see, kui issi alla lasi. Pärast kelgutamist algas suusatamine. Seal olid väga lahedad Suusamäed. Me pidime küsimustele vastama. Mina suusatasin kogu aeg edasi, sest mina ei saanud küsimustele vastata, kuna paber oli ema käes. Oli tore päev!

1A KOSTÜÜMIPIDU

Olime mõned kuud koolis käinud ja ootasime oma esimest kassiõhtut, mille teemaks oli „Ametid”. Ma olin väga põnevil, sest see oli mu esimene klassiõhtu.

Õpetaja palus igaühel mõelda, millist ametit ta tahaks pidada. Ma hakkasin mõtlema, mis ametimees olla. Alguses mõtlesin, et hakkan

musketäriks, aga siis mõtlesin ümber, sest see ei olnud ju amet ja teiseks ma ei leidnud endale sobivat kostüümi. Kuid siis tuli mul mõte hakata hoopis korstnapühkijaks. Ka vajalikud riided leidsime ja kusjuures, see amet meeldis mulle palju rohkem kui olla musketär. Me kõik tahtsime teada, mis kostüümid teistel on, kuid õpetaja ütles, et seda saate teada siis, kui klassiõhtu on. Kerdi kostüümi ma ennustasin juba ette, sest ta isa on ju arst.

Päris paljud olid ennast teinud arstideks, aga oli ka muid ameteid – näiteks aednikke, kloune, koristajaid, tantsijaid, meremehi, kapteneid, korstnapühkijaid, mingil kombel ka võlureid ja veel terve hulk muid ameteid.


Tanel Padar kaminasaalis publikut hullutamas

Ja nüüd siis see algaski! Üheskoos katsime laua. Kõigil oli nii suur söögiisu, aga õpetaja keelas süüa, sest kõik pidid üheskoos sööma hakkama. Kui me olime natuke juba kõhtu midagi saanud, hakkasime mängima. Mängisime silmapilgutusmängu, toolimängu ja pärastpoole pildistas õpetaja kõiki lapsi ja nende kostüüme.
Martin Vesberg, 1.a klassi õpilane

***

Meie klassiõhtu oli lõbus. Alguses me sõime. Pärast toimus esinemine, kus tegime kuulsaid esinejaid järele. Kõige lõbusamad olid „vaka-vaka“ ja Tanel Padar, kes oli Kaspar. Peale esinemisi mängisime ja tantsisime. Siis oli aeg hakata koristama ja koju minema.See oli kõige lõbusam klassiõhtu.
Karmelin Leivat, 1.a klassi õpilane

Viimati uuendatud Teisipäev, 08 Märts 2011 18:54  
Bänner


Bänner