2. märts 2011 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 297
KOLMAPÄEVAST REEDENI
K 02.03
9. klasside ESLC uuring
10.00 Nuputa maakonnavoor
13.00 Roheline akadeemia 10B ja 11B klassidele
14.00 Direktsiooni koosolek
15.00 Juhtkonna koosolek
N 03.03 16.00 Põhikooli mälumängu III voor
R 04.03
Keemiaolümpiaadi lõppvoor
Inglise keele olümpiaadi lõppvoor
L 05.03
10.00 Jukukool
Majandusolümpiaadi maakonnavoor
Keemiaolümpiaadi lõppvoor
Inglise keele olümpiaadi lõppvoor
E 07.03
10.45 Klassivanemate koosolekud
T 08.03
09.00 SA juhatuse koosolek
09.00 7.–12. klasside õigekirjaolümpiaad
14.00 Metoodikanõukogu koosolek
16.00 Õpilasesinduse koosolek
K 09.03
14.00 Direktsiooni koosolek.
R 11.03
Emakeeleolümpiaadi lõppvoor
L 12.03
Emakeeleolümpiaadi lõppvoor
Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor
P 13.03
Matemaatikaolümpiaadi
lõppvoor
SISEKONTROLL
Õppetöö 10. klassides
ÕNNITLEME!
Tiiu Haavikule anti 22. veebruaril üle Saare maakonna teeneteplaat panuse eest võimlemisspordi propageerimise ja edendamise eest.
DIREKTSIOON TÄNAB
Merje Oopkaup – õpilaste suurepärase ettevalmistuse eest ühiskonnaõpetuse olümpiaadi eelvooruks
Juuno Jalakas – keskastme malevõistluse läbiviimise eest
Eesti keele ja ajaloo ainekomisjon, Mari Ausmees, Riina Laanes, Eena Mark – kena vabariigi aastapäeva aktuste korraldamise ja läbi viimise eest
Aime Metsmaa – õpilaste väga hea juhendamise eest minivõrkpallivõistlusteks
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 02.03 Ülle Mägi: Kujutav geomeetria
N 03.03 Direktsiooni info
R 04.03 Anne Teigamägi: Projektieksperdi info
E 07.03 Viljar Aro: Elukool
T 08.03 Elulilled
KUHU EDASI?
Käes on märts. See on kuu, mil koolis tegeletakse järgmise õppeaasta tunnijaotustega. Sel aastal on märts midagi veel rohkemat. Üleriigiliste seadustemuudatuste tõttu on likvideerimisel e reorganiseerimisel sihtasutus ja sündivuse vähenemisest tulenevalt peab mõtlema koolitäituvuse üle. Edasiminekuteid on mitmeid – millist valida? Kas manduda nn tavategijaks ja saada tsentraliseerituks või avastada uusi radu: tekitada filiaale, muuta paralleelklasside vahekordi, luua koostööd (ja millist) teiste koolidega, liituda kellegagi, tekitada uusi õpetamis-kasvatamisvorme jne, jne. Kui mõõdetavad tulemused on kenad, siis mida ja miks üldse muuta? Samas, koolil ei ole ujulat, ei ole tänapäevast tööõpetusbaasi, ei ole piisavat kunsti- ega muusikaõpetusriistvara, ei ole ka vajalikke spordiõpetamisvahendeid... Kindlasti vajab kool oma territooriumile kõiki neid ja ehk veel täiendavat huviharidust
pakkuvat hoonet (saarlus üldse, kangasteljed, tänapäevane õppeköök, savipõletus, klaasipuhumine, rahvapilliõpetus, joogakultuur, tantsuõpetus, ...). Kui palju gümnaasiumit ja kui palju põhikooli?
Kas algklasside maja eraldi? Kas on vajalik ka nn tasandusklassi teema ja selle lahendamine koostöös mõne valla kooliga? Kuhu ses süsteemis paigutada loodav keskonnahariduskeskus või meie kooli juurde moodustatav teadus- ja huvikool? Kuidas tegelda uute projektidega? Kui leiad, et Sul on vastuseid või lisaküsimusi või asjalikke soovitusi, siis meili mulle.
Viljar Aro, koolijuht
LAULUD SAID JÄLLE SELGEMAKS
Reedel, 18. veebruaril toimus järjekordne väljasõit Valjalga, et seal maha pidada poistekoori Kratid laululaager. Väljasõit oli kell kolm ning laagrisse sõitsime kahe väikese bussiga.
Sinna jõudnud, pandi paika, kes kus magab. Korraldus oli selline, et 4.–5. klasside poisid magasid kolmandal korrusel ja 1.–3. klasside poisid koos õpetajatega teisel. Ennast seal sisse seadnud, hakkasime loomulikult laulma.
Kratid laagris
Proovid olid küll pikad, kuid pärast, kui laulud selged, on ikka hea laulda ka. Proovid toimusid koos Valjala poistekooriga. Esimesel päeval oli proove neli ja need olid väikeste vahedega. Pärast teist proovi sõime, kes tahtis, sai ka kuuma vett, et siis teha endale suppi, teed või muud kuuma. Kui kell hakkas juba üheksa peale vedama, oli proovidel lõpp. Kõik poisid vahetasid riided ja läksid alla korrusele sporti tegema. See on laululaagris kõigile alati meeldinud.
Sportimist juhtis seekord Mati Mäetalu. Poisse oli palju ning seetõttu ei saanud paljusid võistlusi teha.
Aga kord oli range – kehtis reegel, kes juttu ei kuule, peab saalist lahkuma. Tegime teatevõistlusi, pallimänge ja muud põnevat. Kuid meid ootas seekord ka väike üllatus. Nimelt oli Mati toonud kohale sõudeergomeetri. See on selline aparaat, millega saab toas või saalis sõuda ja trenni teha. Sellega korraldati ka individuaalne võistlus. Aega oli üks minut ja prooviti, kes kõige rohkem sõuab. Loomulikult olid siingi klassid eraldi arvestuses.
Kella poole üheteistkümne paiku oli sportimine lõppenud ja siis oli kuni öörahuni veel vaba aeg. Tegevust oli palju. Kes tahtis, sai süüa, kes tahtis, sai mängida jne. Saime ka filme vaadata. Seekord läks peale „Mr. Bean“, mis paljusid valjusti naerma ajas. Hea oli ka see, et pinksilauad olid tagasi koridori toodud. Kui kell oli kaksteist, pidid kõik olema pestud ja voodis. Õpetaja vaatas laagrilised üle ja siis tuli magama jääda. Muidugi nii lihtsalt see ei läinud. Me mängisime ja ajasime juttu, kuid kella kolmeks oli vaikus siiski majas.
Hommikul algasid proovid kell 09.00 ja äratus oli tund aega varem. Pakkisime asjad kokku ja olime valmis laulma. Proov tehtud, sõime ning siis algas lõpetamine. Meie kooril on alati olnud selline komme, et märgime plusse ja miinuseid. Kõige rohkem plusse saanud poiss oli Lennart. Autasustati ka parimaid spordis ja oligi laager läbi. See läks nii kiiresti. Buss oli jälle maja ees ja minek. Laagrid on ikka väga lahedad!!!
Laager toimus tänu Euroopa Sotsiaalfondile.
Robin Mäetalu ja Karl-Kustav Kuning, 5.b klassi õpilased
SHAKESPEARE'I SONETTIDEST ENESELEIDMISENI
25. veebruaril oli Krevera liikmetel tore võimalus tegeleda Raadioteatri juhi Toomas Lõhmuste juhendamisel tekstianalüüsiga. Individuaalsed tunnid sonette analüüsides andsid kogemusi nii lava kui elu tarbeks. Kõige ilmekamalt iseloomustavad saadud kogemusi mõnede osalenute read Krevera kroonikast:
Asjad saavad uue dimensiooni. Ei tea, kuidas Toomas seda teeb, aga ta teeb seda nii osavalt, et välja tulles mõtlesin – ehk tegin seda ise?
***
Tunnetasin esmakordselt ära ka mikropauside tähtsuse, mis tunduvad nii tühised, kuid millel on hiilgav jõud.
***
Kuidas on võimalik ühte sonetti nii palju tundeid panna, hämmastav!
***
Noortele oli see vahva kogemus korraks aeg maha võtta ja Shakespeare`i tekstide kaudu iseendasse vaadata.
Krevera suurimad tänud Toomas Lõhmustele!
Rita Ilves, Krevera juhendaja
KÜLAS OLI KIVIRÄHK
17. veebruaril külastas meie kooli Andrus Kivirähk. Kes veel ei tea (aga ilmselt neid ei olegi), siis neile teadmiseks, et Kivirähk on 40aastane eesti kirjanik, kelle sulest on ilmunud palju tuntud raamatuid, kuulsaimad ilmselt 1999. a ilmunud „Rehepapp“ ja 200.. ilmunud „Mees, kes teadis ussisõnu“. Lisaks on Kivirähk kirjutanud lugematul hulgal lasteraamatuid (kes ei teaks „Kakat ja kevadet“?) ning teatritekste.
Veidi enne kaht päeval ootas aula ukse taga suur rahvamass – gümnasistid. Seal seistes oli päris tore vaadata, kuidas algklasside õpilased, raamatud kaenlas, aulast naerul nägudega väljusid. Lõouks võisime meiegi siseneda ning kohe-kohe oligi kõik sahinat-kahinat täis.
Kivirähk rääkis päris vaikselt ning et teda kuulata ja kuulda, jäi aula hetkega vaikseks. Algul kuulasime lühijutte raha ja õnne teemal ning siis algas küsimuste voor. Enamasti huvitas küsijaid teave raamatute valmimise kohta, näiteks see, kust on ainet saadud. Küsiti ka mõningaid eraelulisi küsimusi. Saime näiteks teada, et Andrus Kivirähk on laisk, ta kirjutab hommikuti, kui kõik on kodust läinud, ning elukutse valis ta ka selle lihtsuse tõttu.
Intrigeerivaim küsimus puudutas aga siirast soovi teada saada, kumb siis ikkagi on parem kirjanik, kas Tammsaare või Kivirähk. Eks igaüks otsustagu ise, ent Kivirähk soovitas siiski Tammsaaret lugeda.
Oli päris vaimukas ja hariv kohtumine, mis paljudele meeldis. Arvan, et ei räägi vaid enda eest, kui ütlen, et sääraseid külalisi võiks meil tihedamini käia.
Kerstin Kütt, 10.a klassi õpilane
1A KLASS, VÄRVILINE KUMMUT JA ANDRUS KIVIRÄHK
Neljapäeval, 17. veebruaril käisime klassiga vaatamas etendust "Värviline kummut". Etendus oli lahe, see rääkis muinaslugudest ja õuduslugudest. Etenduses olid tegelasteks kolm esinejat, üks sõi lugusid, teisele meeldisid head lood, kolmandale meeldisid õuduslood. Igatahes oli see ikka nii lahe, et... Etenduse lõpus läksid mõned meie klassi lapsed lavale ja tänasid tegelasi. Nad viisid lilli ja kellel oli, viis šokolaadi. Peale etendust läksime alla garderoobi riidesse panema. Läksime koos tagasi kooli. 
Autogrammikütid
Foto: Margit Mägi
Kui kooli jõudsime, vahetasime riided ära läksime aulasse Andrus Kivirähki vaatama. Igaüks pidi kaasa võtma (kui tal on) Kivirähki kirjutatud raamatu. Ja nii see päev lõppes.
Martin Vesberg
***
Mulle meeldis etendus „Värviline kummut“ väga. Seal oli üks kapp, mille sees olid lood. Kapis olid õudsed lood, kaunid lood ja spordilood. Seal kapis elas üks mees, kellele need lood maitsesid. Rõõmulale meeldisid ilusad lood, Kääbule õudsed lood. Lapsed pakkusid mehele limonaadi ja šokolaadi, et ta lugusid ära ei sööks. Mees lõpetas lugude söömise, ta aitas lastel lood tagasi kappi panna.
Gervila Räim
***
Mulle meeldis see etendus väga. Seal olid ilusad laulud. Mulle meeldis see onu. Ta oli naljakas. Onu sõi lugusid. Tal oli triibuline pluus. Seal olid ka poiss ja tüdruk. Mulle meeldis ka tüdruk.
Mihkel Keso
Mulle meeldis, kui värvilist kummutit keerutati. Samuti oli huvitav vaadata, kuidas rätiku tagant paistis inimese nägu. Huvitav oli kuulata neid lugusid, mida kummut peitis. Mulle meeldisid õudsed lood.
Margo Väin
***
Mees ja naine tegid lugusid. Mehele, kes lood ära sõi, pakuti veel limpsi ja šokolaadi. Ainult ühte lugu ta ei söönudki ära, vaid andis tagasi.
Hendrik Vijand
***
Mulle meeldis kõige rohkem see, kui naljamees tegi ennast jääkuubikuks. Veel meeldis, kui naljamees toppis lugusid kõrvadesse ja ninna. Mulle meeldivad õnnelikud lõpud.
Kaspar Kaseväli
JÄÄHOKI LUMMUSES
Enne suurt pidupäeva ja koolist vaba päeva said meie gümnaasiumi noormehed kokku, et maha pidada II SÜGi amatööride jäähokivõistlused. Võistlused peeti lossi vallikraavi jääl.
Tulemused on järgmised: (need lähevad ka klassidevahelisse võistlusesse)
1. 12C I
2. 10C
3. 12C II
4. 12B
5.–7. 10B
5.–7. 11B
5.–7. 11C
Hokimäng on täies hoos
Aitäh korraldajatele, keda juhtis Ott Aljas 12.c klassist!
Triino Lest, huvijuht
MALETULEMUSED
SÜGi 5.–9. klasside võistkondlikud malevõistlused 22.02.2011
1. 9b klass (7,5 punkti 8st) koosseisus
JOEL JAKOB KOEL
MARTIN JOHANSON
2. 5a klass (4,5 punkti) koosseisus
STEN VAINU
KAREL ÄÄR
3. 5b klass (4 punkti) koosseisus
KRISTO PÜÜDING
MART MÖLDER
4.–5. 8.a klass ja 8.b klass (3,5 punkti)
6.–7. 6.b klass ja 7.a klass (2,5 punkti)
Juuno Jalakas, maleringi juhendaja
HÕBEDASED MINIVÕRKPALLURID
Teisipäeval, 22. veebruaril viidi Kuressaare Gümnaasiumis läbi EKSL Pere võrkpalli miniliiga võistlused Saare maakonna 5.–6. klassi tüdrukutele ja poistele. Kohal oli 6 tüdrukute ja 5 poiste võistkonda.
Saaremaa Ühisgümnaasium kohtus esimeses mängus Leisi Keskkooliga ja võitis 2:0 (25:17, 25:15). Teise, väga tasavägise mängu mängisime Valjala Põhikooli võistkonnaga, kes võitis meid 2:1 (17:25, 25:13, 15:13). Kolmas kohtumine Kärlaga oli meil võidukas – 2:0 (25:18, 25:8) ja neljandas kohtumises mängisime võiduka mängu Kuressaare Gümnaasiumi tüdrukutega 2:0 (25:19, 25:20).
Võistluste paremusjärjestus oli järgmine:
I koht Valjala PK 8 punkti
II koht SÜG 7 punkti
III koht KG 6 punkti
4. koht Kärla PK 5 punkti
5. koht Leisi KK 4 punkti
Saaremaa Ühisgümnaasiumi võistkonnas mängisid Gerli Gull – võistkonna kapten, Kadri Aru, Janely Karjane, Karita Käsk (kõik 5.B klassist), Laura Lisell Jalakas ja Elo Nõmm 4.B klassist. Kõik võistlejad said auhinnaks karastusjoogi pudeli ja küpsisepaki ning esimesele kolmele võistkonnale olid auhinnaks medalid ja sponsor Pere Leiva kringel.
Läksime võistlustele eesmärgiga tutvuda miniliiga võistlussarjaga ja saada kogemusi edaspidiseks, aga meil oli hea meel toreda saavutuse üle. Tänan kõiki tüdrukuid ilusa mängu eest.
Aime Metsmaa, treener-õpetaja
