5. september 2017 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 542
KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI
K 6.09
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Klassijuhatajate nõupidamine
15.50 Võõrkeele ainekomisjonI koosolek
N 7.09
18.00 1.-4. klasside lastevanemate kool
R 8.09
13.00-16.00 Ohutuspäev Kuressaare lennuväljal
L 9.09
P 10.09
E 11.09
9.45 PK klassivanemate koosolek
10.45 G klassivanemate koosolek
13.00 direktsiooni koosolek
Algab Jukude nädal
T 12.09
16.00 õpilasesinduse koosolek
18.00 5. klasside lastevanemate kool
K 13.09
N 14.09
18.00 6.-9. klasside lastevanemate kool
R 15.09
19.00 JUKUDE PIDU
GLOBE keskkonnauuringute konverents Palupera Põhikoolis
Väikeste kodu-uurijate tänupäev Lääne-Virumaal
L 16.09
GLOBE keskkonnauuringute konverents Palupera Põhikoolis
TÄNU TEGIJALE
Riina Laanes, Mari Ausmees, Kersti Truverk, Eena Mark — õpilaste väga hea ettevalmistamise eest noorte laulu- ja tantsupeoks!
12. klasside õpilased, Liis Ojasaar, Merike Kuldsaar, Anu Ausmees, Viljar Aro — sujuva Jukukooli laagri toimimise eest.
4. klassi ansambel, Riina Laanes, Andreas Noor, Varsakabi, 3.-4. klasside ja neidude rühma rahvatantsijad, Kersti Truverk, õpilasesindus — 1. septembri aktuse korraldamise eest.
ÕNNITLEME!
Karola Soe (9.B) — 3. koht naiste arvestuses White Beach Golfil.
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 06.09 Liis Ojasaar, Indrek Peil. Jaapani projektist
N 07.09 Direktsiooni info
R 08.09 Liis Ojasaar. Eesti võrkpalliga EM-l
E 11.09 Viljar Aro
T 12.09 Merike Kuldsaar. Island — kui ilus
K 13.09 Merike Kuldsaar. Island — kui ilus 2
N 14.09 Direktsiooni info
R 15.09 Raili Tamm. Klassiga Gotlandil
MÕTTEID JUKULAAGRIST
Jukulaagri melus oli ka mõttetööd. Rühmiti sai tegeldud nelja ülesandega.
Kõigepealt pakuti ideid kooli ühe aastaeesmärgi, MÕK-i e muutuva õpikäsitluse kohta:
- rohkem tunde väljaspool kooli;
- õpetajad võiksid leida õpilaste motiveerimiseks uusi viise;
- rohkem nutivahendite, filmide ja mängude kasutamist;
- rohkem praktilist tegevust;
- rohkem suhtlust tunnis;
- loovained hindamisvabaks;
- rohkem külalisspetsialiste tundides.
Kuidas tähistada oma riigi sajandat sünnipäeva? Ajast jäi küll puudu, aga:
- sinimustvalge riietus;
- nn pingviinide paraad SÜG-i moodi;
- ülisuur tort;
- teemakohane mälumäng;
- vanade kodumaateemaliste filmide näitamine välikinona kooli seinal;
- kohtumised oma riigi võtmeisikutega;
- kõigi klasside kontserdid.
Kuidas tähistada aasta pärast oma kooli sajandat sünnipäeva? Kümnendikud arvavad, et:
- kooli sünnipäev võiks kopeerida aasta varasemat riigi sünnipäeva tähistamist;
- kohtuda võiks tuntud vilistlastega;
- kontserdid, diskod jmt;
- kirjutada ja filmida kogu kooli pere endi kujundatud kirja „SÜG 100“;
- sajaringiline teatejooks ümber kooli;
- kõigi aegade parimatest numbritest koostatud kabaree;
- õpilased õpetavad õpetajaid.
Lõpetuseks püüti kokku saada teemakohaline luuletus pealkirjaga „Esimene september“. Loodan, et allolevad näited ei kanna oma unevaegusmõtteid edasi kogu kooliaastale ja tegelikkus saab olema hoopis lahedam:
Täna kooli,
pärast poodi,
hiljem voodi,
mitte millestki ei hooli.
Kooli jälle minema nüüd pean.
Sinnapoole sammud sean.
Kedagi sealt ma ei tea.
Kodus tahaks magada,
kuid siis saan emalt pragada.
Algab jälle kooliaeg,
nõnda töö ja nõnda vaev.
Ranits selga, tekkel pähe,
und saab jälle väga vähe.
Kohtumine uute kümnendikega tekitas tegelikult kindlustunde ja usu, et küllap läheb meil meie ühises koolis hästi.
Viljar Aro, koolijuht
Meie klassid ja klassijuhatajad 2017/2018 õa
|
Kokku |
T |
P |
|
1.a |
Irena Sink |
26 |
15 |
11 |
1.b |
Kersti Truverk |
26 |
14 |
12 |
1.c |
Ülla-Maarit Pöör |
6 |
3 |
3 |
1.d |
Marika Mets |
26 |
16 |
10 |
1.e |
Vilma Mägi |
4 |
1 |
3 |
2.a |
Viire Pors |
24 |
13 |
11 |
2.b |
Marina Mäetalu |
24 |
13 |
11 |
2.c |
Sirje Paakspuu |
6 |
1 |
5 |
2.d |
Kaie Raud |
21 |
10 |
11 |
3.a |
Katrin Rosin |
23 |
14 |
9 |
3.b |
Ruta Kelt |
26 |
14 |
12 |
3.c |
Janne Traumann |
4 |
1 |
3 |
3.ü |
Madli Mikli |
1 |
1 |
- |
4.a |
Margit Mägi |
26 |
12 |
14 |
4.b |
Alli Kallaste |
25 |
13 |
12 |
4.c |
Christina Köster |
10 |
3 |
7 |
4.e |
Marika Kuusk |
6 |
1 |
5 |
1. – 4. kl. kokku |
284 |
145 |
139 |
|
5.a |
Liis Kala |
26 |
13 |
13 |
5.b |
Erle Pulk |
27 |
15 |
12 |
5.c |
Merje Lindmäe |
3 |
- |
3 |
5.e |
Heljo Suurna |
11 |
5 |
6 |
5.L |
Merje Lindmäe |
1 |
- |
1 |
6.a |
Inga Paaskivi |
24 |
12 |
12 |
6.b |
Marina Priske |
25 |
15 |
10 |
6.c |
Pilvi Rand |
2 |
- |
2 |
6.e |
Heelika Aus |
4 |
2 |
2 |
7.a |
Marit Kikas |
22 |
8 |
14 |
7.b |
Liina Truu |
26 |
13 |
13 |
7.c |
Marika Tiikmann |
5 |
1 |
4 |
8.a |
Triin Vallsalu |
23 |
12 |
11 |
8.b |
Marju Roberts |
23 |
12 |
11 |
9.a |
Linda Kuuseok |
23 |
12 |
11 |
9.b |
Merle Prii |
23 |
13 |
10 |
8./9.c |
Helle Sulg |
7/3 |
2/2 |
5/1 |
5. – 9. kl. kokku |
278 |
137 |
141 |
|
1.- 9. kl. kokku |
562 |
282 |
280 |
|
10.a |
Liis Ojasaar |
16 |
14 |
2 |
10.b |
Merike Kuldsaar |
25 |
14 |
11 |
10.c |
Anu Ausmees |
34 |
18 |
16 |
11.a |
Merje Oopkaup |
19 |
14 |
5 |
11.b |
Merje Oopkaup |
12 |
9 |
3 |
11.c |
Diana Õun |
32 |
12 |
20 |
12.a |
Indrek Peil |
20 |
12 |
8 |
12.b |
Arne Loorpuu |
27 |
20 |
7 |
12.c |
Raili Tamm |
25 |
6 |
19 |
10.-12. kl. kokku |
210 |
119 |
91 |
|
1.–12. kl. kokku |
772 |
401 |
371 |
Seisuga 1. september 2017
Stella Hommik, kooli sekretär
MEISTRIVÕISTLUSED KERGEJÕUSTIKUS
18. septembril toimuvad kooli individuaalsed meistrivõistlused kergejõustikus.
Alad:
5.-9. klass: 60 m jooks, kaugushüpe, pallivise, T-500 m jooks, P-1000 m jooks.
10.-12. klass: 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, T-500 m jooks, P-1000 m jooks.
Ajakava:
Kell 8.30 – 7.-9. klassid
10.30 – 5.-6. klassid
12.30 – 10.-12. klassid
Iga klass võib välja panna kuni 4 tüdrukut ja 4 poissi, kes valivad endale võistlemiseks soovitud alad (võib valida kuni neli ala).
Võistlejad on sel päeval tundidest vabastatud.
NB! Võistlejate nimed ja alade soovid tuua KINDLASTI huvijuhi kätte 12. sept. hommikuks kell 9.00!
Kohtunikena tegutsevad kehalise kasvatuse õpetajad koos parasjagu kehalise tunnis olevate õpilastega.
Mitteformaalõpe koos koolipingi tarkusega
Noore arengu seisukohalt on mõtestatud vaba aja veetmine peaaegu sama oluline kui koolipingis omandatu ja seda ei tohiks jätta tähelepanuta.
Huvitegevus ei ole ainult tore ajasisustus turvalises kohas, vaid annab noorele julgust, oskusi ja enesekindlust. Kui matemaatikas, keemias või muudes koolitundides pea ehk nii hästi ei lõika, võib noorele hõlpsasti jääda mulje, et ta ei olegi mitte milleski hea. See-eest annab huvitegevus noorele võimaluse avastada oma potentsiaali valdkonnas, mis klassiruumis ei avaldu. Tegevuse käigus luuakse soodne keskkond selleks, et leida oma anne ja arendada oskusi, mis tulevad tulevikus ehk rohkemgi kasuks. Õige huvipakkuv tegevus on iga noore jaoks olemas – see tuleb lihtsalt üles leida.
Kõige tähtsam on protsess
On selge, et igast kunstikooli kasvandikust ei saa maailmakuulus Picasso või kergejõustiklasest tulevane olümpiamedalilootus, kuid see ei olegi huvitegevuse eesmärk. Tähtis on protsess, sellega kaasnev noore isiklik areng ja rõõm tegevuse enda ja (ka väikeste) saavutuste üle. See muidugi ei tähenda, et professionaalsusele ei peaks tähelepanu pöörama — soovijatel peab olema võimalus saavutada tipptase. Hoopis olulisem on see, et paralleelselt oma hobiga tegeledes omandab noor ühiskonnas tunnustatud käitumisnorme ja väärtusi ning arendab loovust ja vastutustunnet. Huviringikaaslastega lävides arenevad sotsiaalsed ja koostööoskused ning laieneb noore sotsiaalne võrgustik. Ühesõnaga kõik see, mida noortelt ka tööpõllul oodatakse.
Huviharidus on abiks erialavalikul
Huvikoolis või trennis arendab noor süvitsi oma oskusi ja teadmisi teda huvitavas valdkonnas. Ta ümbritseb end inimestega, kellel on sarnased huvid ning õpib valdkonda paremini tundma kui teised tema eakaaslased. Noortel, kes on oma huvi varakult avastanud, on edaspidi lihtsam kooli- ja erialavalikuid langetada. Enda jaoks meelepärane tegevus tuleb noortel ise katsetades üles leida.
Huviharidus annab lisaväärtuse kogu eluks ja võib avada õiged uksed tulevikuväljavaadete loomisel.
See kõik on õppimine
Keeruline koht on aga selles, et noored enamasti ei taipa, et ka see kõik on õppimine ja nende endi arengu jaoks oluline. Mitteformaalse õppimise suurimad kitsaskohad avalduvadki suuresti selles, et seda on väga raske tõestada. Mida me selle tegevuse käigus ikkagi õppisime? Milliseid pädevusi omandasime? Millist väärtust see tegevus kandis? Mitteformaalõppe definitsioonistki leiame mõtte — see on küll eesmärgipärane ja kindlale sihtrühmale, aga mitte õppekavadele omaselt struktureeritud, õpiväljundeid hinnatakse harva traditsiooniliste meetoditega või dokumeteeritakse.
Samas on selle valdkonna probleem ka selles, et meil ei ole prominentseid eestkõnelejaid.
Pole ka väga teaduslikke uuringuid, mis tõestaks, et just see on oluline võti inimese arengus. Me vajame oma patrooni.
Vabatahtlik töö — mitteformaalse õppe oluline tööriist
Muidugi on ka meil kõigil palju õppida. Endine ÜKT süsteem on kahjuks veidi devalveerinud mõistet vabatahtlik töö, mis praegu maailmas on laialdaselt tuntud ja populaarne tegevus. Meil on vabatahtliku teemaga ikka veel natuke raske tegeleda, sest me ei oska seda õigesti sõnastada ja mõtestada. Vabatahtlik tegevus üleriigiliste konkursside korraldamise juures on ju just see meie ÜKT, aga nüüd on sellele vaja natuke teisiti läheneda. Ka see on õppimine, protsess — ja me peame neid mõisteid kogu aeg kasutama.
Eesmärk — noor ongi keskpunkt
Kui õpetaja tunnis, muusikakooliõpetaja muusikakoolis, treener spordikoolis, klassijuhataja klassi teatrireisil seab oma eesmärgiks noore — tema oskused, pädevused, teadmised, aja ressursi — kas ei teki siis nende tegevuses vajadus sisse seada mõned muudatused? Enamasti keskendutakse praegu suuresti tegevusele endale — aine või instrumendi õpetamisele, sporditreeningule. Selle asemel oleks pigem vajalik mõelda, et ma õpetan seda konkreetset noort inimest (mitte tegevust). Siin on põhimõtteline erinevus.
Seega soovin kõigile loovaid ja inspireerivaid õpikeskkondi uueks õppeaastaks. Ja mõelgem rohkem sellele, miks me midagi teeme või kuhugi läheme ning mis ma sellest õpin. Me kõik!
Triino Lest, Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige
KOOLITEATRITE HUVILISTELE!
Kui tahad saada juurde esinemisjulgust, kogeda professionaalsete näitlejate õpetussõnu, osaleda toredatel festivalidel ja saada mõnusa seltskonna liikmeks, siis tea, et põhikooli näitering Kreputlased ja gümnaasiumi kooliteater Krevera võtavad vastu uusi liikmeid.
Huvilistel pöörduda hiljemalt 11. septembriks Rita Ilvese poole, ruum 411.
PROOVID:
ESMASPÄEVAL kell 18.00- 19.00
KOLMAPÄEVAL kell 18.00- 19.00
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
NB!!!
Koor on mõeldud põhiliselt gümnasistidele.
***Uute tüdruk-lauljate katsed toimuvad kokkuleppel õpetajaga 5.- 12. septembrini.
P.S. Noormeestel nn eriprogramm!!!
Esimene proov toimub T, 12. septembril
Esimene proov toimub K, 13. septembril
Esimene proov toimub T, 12. septembril