Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 525

Saada link Prindi PDF

 


 

SÜG-Press

 


21. veebruar 2017 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 525


KOLMAPÄEVAST NELJAPÄEVANI

K  22.02   
15.30 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
16.00 Kuldvillak  ruum 104
19.00 12. klasside lastevanemate koosolek aulas

N  23.02   
Vabariigi aastapäeva tähistamine
11.05 Aktus algkoolile
12.05 Aktus põhikoolile
13.05 Aktus gümnaasiumile   

R  24.02

L  25.02

P  26.02

E  27.02    
09.45 PK klassivanemate koosolek
10.45 G klassivanemate koosolek
14.00 Direktsiooni koosolek
T  28.02   
Pannkoogijooksuvõistlus (koolimaja ees):
09.50 5.-9. kl
10.50 10.-12. kl
11.50 1.-4. kl

16.00 Õpilasesinduse koosolek
K  01.03  
15.30 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek

N  02.03   
16.00 Põhikooli mälumängu III voor
16.00 Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool

R  03.03   
10.00 Saksa keele olümpiaad põhikoolile
Inglise keele olümpiaad 8.-9. klassidele

L  04.03  
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor G
19.00 Kabaree-etendus linnarahvale

P  05.03   
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor G            

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  22.02    Merle Prii. Huvitav lugemiselamus
N  23.02    Direktsiooni info
R  24.02    EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEV
E  27.02    Viljar Aro
T  28.02    Ljuba Paju. Käes on külviaeg
K  01.03    Ljuba Paju. Interaktiivsest õpiabist
N  02.03    Direktsiooni info
R  03.03    Iivi Jakobson. Uudiskirjandusest

TÄNU TEGIJALE

Marit Kikas, Linda Kuuseok — õpilaste suurepärase juhendamise eest piirkondlikuks Nuputa võistluseks.
Rita Ilves, Merle Prii — õpilaste väga hea juhendamise eest vabariiklikuks eesti kirjanduse olümpiaadi eelvooruks.
Merje Oopkaup, Urmas Kiil — õpilaste väga hea juhendamise eest ühiskonnaõpetuse olümpiaadiks.

ÕNNITLEME!

Georg Paomees — maailmameister jääpurjetamises.

Mark Paomees — maailmameistrivõistluse 5. koht jääpurjetamises

Karl Hendrik Tamkivi — Laste- ja noorte kultuuriaasta raames  Kodanikuhariduse programmi MINU RIIK poolt Eesti Vabariigi 99. aastapäevaks väljakuulutatud XV esseekonkursi “MINU KODU ON EESTIMAA” 1. koht.

GÜMNAASIUMIDEBATI HOOGUSTAMISEKS

Kuus aastat tagasi sai koolilehes avaldatud lugu pealkirjaga „KUHU EDASI?“

Käes on kohe märts. See on kuu, mil koolis tegeletakse järgmise õppeaasta tunnijaotustega. Sel aastal on märts midagi veel rohkemat. Üleriigiliste seadustemuudatuste tõttu on likvideerimisel e reorganiseerimisel sihtasutus ja sündivuse vähenemisest tulenevalt peab mõtlema koolitäituvuse üle. Edasiminekuteid on mitmeid — millist valida? Kas manduda nn tavategijaks ja saada tsentraliseerituks või avastada uusi radu: tekitada filiaale, muuta paralleelklasside vahekordi, luua koostööd (ja millist) teiste koolidega, liituda kellegagi, tekitada uusi õpetamis-kasvatamisvorme jne, jne. Kui mõõdetavad tulemused on kenad, siis mida ja miks üldse muuta? Samas — koolil ei ole ujulat, ei ole tänapäevast tööõpetusbaasi, ei ole piisavat kunsti- ega  muusikaõpetusriistvara,  ei

ole ka vajalikke spordiõpetamisvahendeid... Kindlasti vajab kool oma territooriumile kõiki neid ja ehk veel täiendavat huviharidust pakkuvat hoonet (saarlus üldse, kangasteljed, tänapäevane õppeköök, savipõletus, klaasipuhumine, rahvapilliõpetus, joogakultuur, tantsuõpetus, ...). Kui palju gümnaasiumit ja kui palju põhikooli? Kas algklasside maja eraldi? Kas on vajalik ka nn tasandusklassi teema ja selle lahendamine koostöös mõne valla kooliga? Kuhu ses süsteemis paigutada loodav keskkonnahariduskeskus või meie kooli juurde moodustatav teadus- ja huvikool? Kuidas tegelda uute projektidega?

Täna peame esitama oluliselt radikaalsemaid küsimusi. Hamleti OLLA VÕI MITTE OLLA on minevikust taas olevikku tulnud, et tegelda tulevikuga. Küsimusi on sadu ja vastuseid oluliselt vähem. Aga hakakem julgemalt arutlema, sest vaid rääkides jõuame kokkulepeteni ja üksteisemõistmiseni. Kas tõde selgub või milline ta üldse on, sellest saame aru alles tulevikus — kahjuks ...
Soovin kõigile küsimuste esitamise julgust, tarka arutelu ja mõistlikku otsustamist! Ja ikka avalikult — lugudena nii meedias kui arvamusavaldustena koosolekutel ...

Viljar Aro, koolijuht

POISTELAUL 2017



Pühapäeval, 19. veebruaril toimus KG-s Eesti Meestelaulu Seltsi poolt korraldatud
POISTELAUL 2017 Saaremaa eelvoor.

Osa võttis 32 noormeest vanuses 4 - 19 aastat.
Tulemused vanusegruppides, kus osalesid ka meie kooli poisid:

6-7- aastased

I koht - Lootus Niit SÜG (juhendaja Ü.Vallaste)
II koht - Oliver Viljus  KG huvikool Inspira (juhendaja H.Rand)
III koht - Albert Birkenfeldt SÜG (juhendaja M.Ausmees)

8-9-aastased
I koht- Geito Jermolov KG huvikool Inspira (juhendaja L. Lehto)
II koht - Kert Käsper KG huvikool Inspira (juhendaja P. Karu)
III koht - Kaur Vesberg KG huvikool Inspira (juhendaja P. Karu)

10-11- aastased
I koht - Georg Paomees SÜG (juhendaja M. Ausmees)
II koht - Marten Paimre KG (juhendaja M. Rand)
III koht - Robert Pihl Kahtla PK (juhendaja A. Kangur)

kuni 16-aastase häälemurde läbiteinud noormehed
I koht - Alo Benno KG huvikool Inspira (juhendaja L. Lehto)
II koht - Sten- Erik Liiv KG huvikool Inspira (juhendaja L. Lehto)
III koht - Hans Heiki Metsamaa KG huvikool Inspira (juhendaja P. Karu)

17-20- aastased
I koht - Carlos Liiv SÜG

NB!
Kõik eelpool nimetatud noormehed lähevad  PIIRKONDLIKKU VOORU, mis toimub 25. märtsil Tallinnas.

Mari Ausmees, muusikaõpetaja

ÜHISKONNAÕPETUSE OLÜMPIAADI PIIRKONDLIK VOOR

10. veebruaril toimus ühiskonnaõpetuse olümpiaadi maakondlik voor eraldi 9. klasside ja gümnaasiumiõpilaste  (11.-12.kl.) arvestuses.

Tulemused on järgmised:

9. klass:
1. Karl Lember (Valjala PK)
2. Gendra Allikmaa
3. Huberta Karma

5. Anu Kull
6. Martin Sepp
7. Oliver Paljak
9. Roosmarii Sarapuu
10. Markus Kivi

Gümnaasium:
1. Ene-Liis Orb
2. Madis Lember
3. Roland Kastein

4. Liisa Niit
6. Karl Kustav Kuning
7. Rebeca Jürisson
9. Mart Truu

Õpilasi juhendasid Urmas Kiil ja Merje Oopkaup.
Märtsis Tartus toimuvasse üleriigilisse vooru on meie õpilastest kutsutud Gendra Allikmaa ja Ene-Liis Orb.

Merje Oopkaup, ajalooõpetaja

NUPUTA VÕISTLUSE MAAKONNAVOOR

16. veebruaril toimus Nuputa võistluse maakonnavoor. Võistluse esikolmik ja meie kooli õpilaste tulemused olid järgmised:

5. - 6. klassis
1. koht Valjala PK - Paul-Oskar Kuris, Cariina Latkin, Anna Malena Kuris, Maleena Ots
2. koht KVK - Otto Virrit, Markus Tamm, Jakko Männikust
3. koht SÜG II - Merit Matt, Marie Eike Rebane, Kirke Viik, Karmen Viilup
4. koht SÜG I - Jürgen Liiv, Jaak Kuuseok, Martti Vaska, Robin Keerd
8. koht SÜG III - Hilda Marie Loel, Katrin Lindmäe, Lisete Vahu, Raul Joaquin Seppel

7. klassis
1. koht SÜG I - Mihkel Keso, Voldemar Kirss, Ekke Jaak Valge
2. koht OG - Kristofer Kollo, Indrek Meitern
3. koht Kärla PK - Annika Suurna, Eeva Sõmmer, Mikk Nahkur
4. koht SÜG II - Paula Aarnis, Cathrin Benita Poopuu, Martin Vesberg

Marit Kikas, matemaatikaõpetaja

KODUTÜTARDE ERIALAPÄEV LÜMANDAS

Laupäeval,  11. veebruaril toimus Lümandas kodutütarde lauamängude võistlus.

Võistlus algas kell 9.00 hommikul ja lõppes umbes kella kahe ajal, kuid staabi juures pidime olema juba veidi varem ja siis kui kõik olid kohal, toimus ülelugemine ja peale seda sõitsime bussiga Lümandasse, kus võistlus aset leidis. Lauamängudest oli meil valida lauatennis, kabe ja üllatusmäng. Mina valisin kabe mängimise, Katrin valis lauatennise ja Susannale jäi üllatusmäng. Kabet mängisid kõik kõigiga ja mängimiseks oli aega igal paaril seitse minutit kuni uue vahetuseni ja kui mäng ei olnud selleks ajaks mängitud, võitis see, kellel oli rohkem nuppe laual. Peale kodutütarde mängis meiega ka paar noorkotkast. Kui kõik alad olid läbi, toimus väike kehakinnitus, kus igale lapsele oli üks magus ja üks soolane pirukas, lisaks üks kohuke. Peale söömist toimusid teatevõistlused ja peale seda kuulutati välja võitjad, kelle seas meie rühmast kahjuks kedagi ei olnud. Kõik lapsed said tulevase sõbrapäeva puhul ühe šokolaadist medali ja siis viis buss meid tagasi linna staabi juurde.

Mulle väga meeldis see võistlus ja loodan seal osaleda järgminegi kord.

Rebecca Reial, kodutütar

Minu kodu on Eestimaa

Vaiksed nagu siilid

Halemageda Läänemere idakaldal elavat üks punt jändrikke ja isepäiseid inimesi. Metsaga on neil nõnda priisata, et seda on teiste puude tagant raske märgata. Iga väiksemgi asula kannab mingi pealinna tiitlit ja kirjanduse vaieldamatusse kullafondi kuulub sookuivendamise  pentaloogia.  Kui  end eelnevatest ridadest ära tundsid, siis hinga hetkeks kergendatult, sest sinuga koos on veel 1,3 miljonit saatusekaaslast, kes kõik end eestlasteks tarvitsevad kutsuda.

Kui kujutaksime end ette loomadena, mida me teaduslikult ju olemegi, siis meie „liigi“ spetsiifilisi määramistunnuseid on sama lihtne eristada nagu räime lestade hulgast, olgugi, et mõni peab rahvuskalaks hoopis palgalõhet. Järgneb lühike väljavõte oletatavast etnoloogia käsiraamatust:

Kiikingu ja naisekandmise kõrval on eestlased siiski vaieldamatud maailmameistrid vingumises. Olgu siis tegu liiklusummiku, külma merevee või kallite hindadega, vahel võib ka profülaktiliselt vinguda.
Pakilise asjaga on eestlasel alati aega — kui oli Kalevipojal keset kärmeid tegevusi mahti siiliga muljetada, ei ole ka meil kuhugi kiiret. Kõik uus on huvitav, aga mitte kunagi usaldusväärne. Ei kõlvanud süüa see sakste seep, mis siis veel elektriautodest, nutikelladest ja halloween-ist rääkida.

Privaatsus ja vait olemine on eestlase Püha Graal. Rääkimine on meie jaoks niivõrd vaevaline, et targem on maja naabrist nõnda kaugele ehitada, et too isegi ei vaevuks sinu uksele suhkru järele tulema. Rahvarohked kohad on meie õudusunenägudeks ja keelepeks on surmapatt.

Sisekaemuseks eestlasele — sa oled võrdluses ülejäänud maailma rahvastega ikka üks parajalt harjumatu maitsega kompott. Siinkohal toon välja mõned sinu eriskummalisemad koostisosad:
Töö on sinu elusüsteemi keskkpunkt nagu omamoodi Päike. Puhkus on korda läinud alles siis, kui muru on niidetud, puud lõhutud, katus tõrvatud ja endal veel vaevu hing sees. Pühade ajal näed kurja vaeva, et korra tõsiselt lõõgastuda, olukorda leevendab vaid mõte, et vähemalt sai siga veristatud ja kartul on samuti salves. Ime siis, et siinmail tööpuudus mööda majapidamisi ringi kolistab, igaüks rabab ju kohe mitme mehe eest.
Usku kardame ka nagu katku, iseenesest ju mõistetav, sest ajalugu on näidanud, et kõik kirikuga seonduv võib osutada üsnagi valuliseks protsessiks, parem on sellest hoiduda. Vanapaganaga oleme siiski parajad semud, kellelegi on ju vaja oma muresid kurta.

Eneseuhkus on meil kangesti veres ning rabame hirmsal kombel,  et end  maailmapildis nähtavaks teha. Kui keegi meid hoolimata meie ehteestlaslikust rändrahnumärgist ära ei tunne ja Estoniat ikka mõneks mänguasjaks või hoopis uueks mobiilirakenduseks peab, on meil taskus salarelv — Skype. Mitte lummav loodus, e-residentsus ega maailma suurim rahvalaulude kogum, isegi mitte Arvo Pärt või Carmen Kass, vaid Skype. Tehnoloogia vallas tahame tõesti vist eesrindlikud paista, oleme ju isegi kosmoseriik. Kahju küll, et ilma ühegi kosmonaudita.

Lõpetuseks tasub meenutada endise Eesti presidendi Lennart Meri sõnu, kes teadis juba toona, et Euroopa ei vaja Eestis villitud kokakoolat. Pursime edasi oma 14-käändelist ussikeelt ja olgu jaanid ikka jahedamad kui jõulud. Hoiame eestlust oma südametes seni, kuni mõni meteoriit meil taas nahka üle kõrvade ei tõmba. Elagu kamajahu, ussimaarjapäev ja vastlaliug!
Armastan sind, Eesti!

Karl Hendrik Tamkivi, 10.C

NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õp Merle Prii kätte ( See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ), siis teda ootab pisikene üllatus!

Seekordsed uued küsimused:
1. Kes on pildil?


2. Mis linn asub Põhja-Venemaal Valge mere lähedal Dvina jõe deltas 40 – 45 km kaugusel suudmest?
3. Mis riigi pealinn on Peking?
4. Mis riigi pealinn on Budapest?

SÜG-Press

Viimati uuendatud Teisipäev, 21 Veebruar 2017 12:07  
Bänner


Bänner