Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 520

Saada link Prindi PDF

 


 

SÜG-Press

 


17. jaanuar 2017 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 520


KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  18.01   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.30 Tehnikanõukoja koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N  19.01   
16.00 Põhikooli mälumängu I voor
HJ metoodikapäev Orissaares
16.00 Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool
19.00 Kabaree
Meil on külas Tallinna Kunstigümnaasiumi ja Tallinna Järveotsa gümnaasiumi 36 õpetajat
Kodutütarde aastapäev

R  20.01   
I poolaasta lõpp

L  21.01   
Keemiaolümpiaadi piirkonnavoor

P  22.01 

E  23.01   
09.45 PK klassivanemate koosolekud
10.45 G klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
18.00-19.00    Lastevanemate koosolek 6.a ja 6.b ruum 138
II poolaasta algus

T  24.01   
16.00 Õpilasesinduse koosolek
XII noorte LTP I eelproov LAK-dele

K  25.01   
15.30 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
XII noorte LTP I eelproov POK-dele

N  26.01   
12.00   Algklasside TeaterKino
15.30 Õppenõukogu
16.00 MK Bumerang

R  27.01    
21.00   Kabaree
MK inglise keele olümpiaad 10.-12. klassidele
Inglise keele olümpiaadi piirkonnavoor
Solistica
VAB konkurss Hansenist Tammsaareni Albus

L  28.01   
Füüsikaolümpiaadi piirkonnavoor
Solistica

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  18.01    Irena Sink. Algklassiõpetajad Tallinnas
N  19.01    Direktsiooni info
R  20.01    Merle Prii. Muljeid Egiptusest
E  23.01    Viljar Aro
T  24.01    Marju Roberts. Muljeid Saksamaalt
K, 25.01    Liina Truu. Õpetajakoolitus tänases TÜ-s
N  26.01    Direktsiooni info
R  27.01    Margit Mägi, Marit Kikas. Käitumisest lastega

TÄNU TEGIJALE

Irena Sink — klassiõpetajad tänavad õppe- ja kultuurireisi organiseerimise eest KUMU-sse ja Tallinna 21. Kooli.
Rita Ilves — Kreputlaste suurepärase juhendamise eest B. Alveri Tuulelapsed konkursiks.

MA HOIAN ISEENNAST

Pühapäeval vaatasin saadet KONTAKT, kus peategelasteks olid Nukuteatri näitlejad Kaisa Selde ja Mart Müürisepp. Kummitama jäi Mardi mõte Kaisa kunagi öeldust... Sain sellest aru nii, et endaga hakkama saamiseks võiks ette kujutada situatsiooni, kus sa võtad vastu iseenda sünnitust. Kas suudad ikka? .... Hoian oma lapsukest (kes olen mina ise) kätel ning luban  teda hoida ja kaitsta kogu elu ... Aga kui see olen mina ise?! Kuidas ma hoian ja kaitsen iseend??? Kuidas ma hoian end lapsena, lapsevanemana, õpetajana, koolikokana, koolikoristajana, ....  Võtkem aega mõtisklusteks elu põhiväärtuste üle ja samas iseenda üle ... Veel üsna pimedal ajal on suurem võimalus olla iseendaga.

Usun, et mõtlemine kõige selle üle avardab nii meie südant ja hinge kui ka  tulevikupürgimisi.

Viljar Aro, koolijuht


KOOLI SÜNNIPÄEVA PUHUL KINGITI KAISA TIITSONI PILT “Unistused silmapiiril“

järgmistele õpetajatele: Anu Ausmees, Marina Mäetalu, Liis Ojasaar, Merje Oopkaup, Marina Priske, Marek Schapel, Irena Sink, Raili Tamm,
Anne Teigamägi, Liina Truu, Kersti Truverk, Diana Õun

kooli töötajatele: Marliin Haamer, Aado Haandi, Stella Hommik, Maive Kaev, Viktoria Lõhmus, Karin Napp, Andreas Noor, Maarika Välja;

õpilastele: autorile Kaisa Tiitson (8.a), Georg Paomees (4.a) – tubli laulukarussellitaja, Martin Vesberg (7.a) – tubli etleja, fotograaf, Miniteaduspäevade laureaat, Voldemar Kirss (7.b) – tubli õppur ja olümpiaadidel käija, Lissel Mägi (7.b) – tubli kodu-uurija, Sander Teras (8.b) – aktiivne koolielus, Miniteaduspäevade laureaat, Anu Kull (9.b) – tubli põhikooli jõulupeo eestvedaja, Diana Alt (10.c) – head olümpiaadide ja uurimistööde saavutused 2016. a, Karl Hendrik Tamkivi (10.c) – parim spiiker väitluses, Iiv Aavik (11.b) – tubli 100. lennu kabaree eestvedaja, Johannes Treiel (11.b) – tubli noorsportlane, Brita Laht (11.b) –  tubli aktivist: kaitseliit, kabaree, bridž, teadusteater, Emilia Rozenkron (11.b) – tubli aktivist: kaitseliit, kabaree, bridž, teadusteater, Britha Kuldsaar (12.a) – tubli õppur, Aleks Lesk (12.b) – tubli gümnaasiumi jõulupeo eestvedaja, Anita Mäetalu (12.c) – aktiivne 99. lennu organisaator

Kreputlased Tuulelaste konkursil

13.-14.jaanuaril toimus Jõgeval üleriigiline B.Alveri konkurss Tuulelapsed. Sel aastal tuli etendus teha Heljo Männi või Henno Käo loomingu põhjal. Kreputlaste "Lillekarussell" tugines Heljo Männi loomingule.

Festivali žüriisse kuulusid Leelo Tungal, Märt Treier, Jaak Allik, Katrin Kalma, Reigo Tamm, Mall Türk, Rain Mikser.

Kreputlased said rõõmsameelse esituse eripreemia ja Kirke Medri ka näitlejapreemia.

Lisaks konkursile oli võimalik pidutseda bändi Hajameesled  Kunznikud muusika saatel, kuulata ansambli CHOCO kontserti ja loomulikult nautida ühislaulmist ja küünaldemerd mälestushetkel B. Alveri pargis.

Suur tänu Kreputlastele tubli esinemise eest!
Tänukummardus ka lahkele lapsevanemale Meelika Puiesteele ja toredale bussijuhile Tõnu Vaherile.

Kreputlaste juhendaja Rita Ilves

SÜG-i ja KG õpetajad Tallinnas



8. ja 9. jaanuaril käisime koos KG klassi¬õpetajatega Tallinnas end kunstialaselt täiendamas ja ühtlasi soovisime kahe kooli õpetajate koostööd tugevdada.

Pühapäeval olime terve päev KUMU-s, kus meil oli suurepärane giid Andrus Roos, kellega koos tegime ringkäigu terves majas. Roos rääkis kõigest väga põnevalt alustades Paul Delvaux „Unest ärkaja“näitusest ja lõpetades kaasaegse kunstiga.  Aeg kadus märkamatult ning suundusime edasi graafika töötuppa, kus graafik Lembe Ruben õpetas meile kõrg- ja sügavtrüki saladusi. Saime kasutada Eesti parimat trükipressi ja nüüd igatseme oma kooli ka sellist agregaati või pisut pisemat. Igatahes saime pisikese graafikapisiku sealt külge küll.

Esmaspäeval olime külas Tallinna 21. Koolis, kus juba 31. korda algas kogu kooli haarav kunstinädal. Seekordne oli pühendatud Inglismaale ja juba hommikul kooli jõudes tervitasid meid kostümeeritud õpetajad ja muidugi ka õpilased. Kogu kool oli täis õpilaste valmistatud kunstiteoseid, kõik seotud Inglismaaga. Kogu projekti eest vastutas 11.c klass, kes korraldas noorematele koolikaaslastele ka ekskursioone mööda koolimaja.  Ka meie saime sellisest ekskursioonist osa,  meile tutvustati  põhjalikult peaaegu kõike, mis näha oli ja vaadata oli tõesti palju. Seejärel kuulasime ettekannet, mille viis läbi eriliselt huvitav kunstiajaloo õpetaja Tiina Meeri. Vahetunnis saime nautida moedemonstratsiooni, kus lisaks üheteistkümnendikele olid kaasa tegevad ka inglise keele õpetajad. Näha sai Alice Imedemaalt, teletupse, Hercule Poirot, kuninganna Elizabeth II ja tema õukonda, Harry Potterit kaaslastega jne. Päeva lõpus oli kohtumine nende klassiõpetajatega, õppealajuhatajaga ja arendusjuhiga, vilistlased tutvustasid kunstinädala „köögipoolt“ ja lubasime 21. kooli õpetajaid Saaremaal vastu võtta.

Tänan kogu südamest Tallinna 21. Kooli arendusjuhti Juta Hirve, kes meile ülipõneva vastuvõtu organiseeris.

Aitäh ka kõikidele õpetajatele, kes koolitus¬päevad eriliselt toredaks tegid!

Irena Sink

ARVUTIJOONISTUSED KOOLI SÜNNIPÄEVAKS


Oskar Püüa, 1.A


Merit Soe, 1.B


Tuule Kiiker, 1.D


Britta Truu, 2.B

OMALOOMINGU LEIUNURK

„Meeletu“

Käisin 12. jaanuaril Laimjala rahvamajas vaatamas näitseltsi Tungal etendust „Meeletu“. See näidend, kirjutatud Jaan Tätte poolt, on palju kuulsust kogunud üle Eesti ning tuntuks saanud  ka välismaal. Elmo Nüganen väntas lausa samanimelise filmi, mida on võimalik vaadata ka inglise keeles. Seda näidendit on mängitud nii külateatrite kui professionaalide poolt. Tätte on selle kohta ise öelnud, et see lugu sai alguse küsimusest, et kas see elu, mida elame, on just see, millest me lapsepõlves unistasime.

Näiteselts Tungal on tegutsenud juba paarkümmend aastat, kuid on oma pikale eale vaatamata ikkagi värske ning pakub alati midagi uut vaatamiseks. Praegu on seltsi näitejuht Krista Kütt ning trupi moodustavad inimesed nii Pöide ja Orissaare vallast kui ka Kuressaarest.

Lugu algab kontoris, ärimehed on just teinud ülimalt hea äritehingu ning võitnud sellega miljoneid. Peategelane on rõõmus, kuid temast oleks midagi nagu puudu. Ta tundub kuidagi mõtlik ja tõsine. Varsti selgub ta mõtiskluste käigus ka põhjus: ta pole õnnelik. Raha ei anna talle täielikku õnne. Nii ta siis otsustab mõneks ajaks maha jätta oma pere ja kodu ning kolida üksinda maale. Kui ta oma plaanist naisele ja lapsele räägib, siis on nende esimene küsimus, et kuidas nad raha saavad. See on ka kõik, nad lasevad mehel nii kergelt minna. Nüüd sain ka aru, miks mees polnud õnnelik. Tal võis olla küll palju raha, kuid ta tegi selle nimel liiga palju tööd ning ei veetnud perega palju aega, mispeale oli pere temast vaikselt eemaldunud ning pereisa oli ajapikku muutunud vaid liikuvaks rahakotiks. Kurb, kuid samas tänapäeva maailmas nii tavaline olukord.

Peategelane kolib põlise linnainimesena maamajja, kus pole ei vett ega elektrit. Ta saab aga hakkama ning on enda üle uhke. Mees leiab ka sõpru, kes usuvad tal olevat maagilisi ja tervendavaid võimeid ning hakkavad ta juures rituaalidel käima. Lõpuks inimesed enam ei tule, kuna nad olid saanud teada, et mehel oli palju raha, mille ta lihtsalt ära andis ning peavad teda hulluks. See on jällegi see, mille eest ärimees oli püüdnud põgeneda. Raha ning sellest tekkivad eelarvamused, lootused ning kadedus rikuvad suhteid ning on pingeks mõlemale suhte osapoolele. Olgu see siis suhe sõprade, pere või ravitseja ja külaelaniku vahel.

Mehe viimaseks lootuseks jääb teda vahel külastav neiu, kes on kui viirastus. Ta käib mehe juures siis, kui ta üksi on ning suhtleb temaga õrnalt ja vaikselt. Peategelane pole aga kindel, kas tüdruk on päriselt olemas või on ta üksnes pettekujutelm, kuid loo lõpus leiab mees neiust fotod. See jääb näidendi viimaseks noodiks: lootus, et tüdruk tuleb jälle ning õnn teadmisest, et ta on olemas. Inimese üks vältimatu tunne on lootus. Lootus paremale, lootus kedagi kallist veel näha, lootus õnnele. Antud näitetükis võis tunduda mehe ja tüdruku vaheline suhe imelik, kuna nende vanusevahe oli suur ning nad olid üksteisesse väga kiindunud. See ei kujutanud endast tegelikult aga mehe-naise vahelist suhet, vaid sümboliseeris lootust.

Olen näinud ka teisi selle näitetrupi etendusi, kuid pean tunnistama, et see oli mu lemmik, kuigi see ei saanud võistlustel nii palju auhindu kui mõni teine tükk. Mulle meeldis see oma siiruselt ja puhtuselt. Imetabaselt oli välja mängitud kogu selle etenduse aja kestev pinge. Kordagi polnud igav ning eriti huvitavaks tegi etenduse nukkude etteaste. Mõnda külaelanikku mängiti inimese-suuruse nukuga. See nõudis näitlejatelt kindlasti palju tööd, kuna nukuteater erineb paljuski tavalisest teatrist, kuid selle töö raskust ei olnud lavalaudadele kaasa võetud ning lust oli vaadata punapõskseid eitesid ning taate tantsimas lõkke kumas.
Minu lemmiktegelaseks jäi tüdruk, kes alati suutis lavale astudes tekitada seal elektrit — pinget, mida oli tunda ka publikus. See õhkõrn teadmatus, et kas ta on ka tegelikult olemas, jäi pingestatult õhku etenduse viimase hingetõmbeni.

Veel imetlesin ma peategelase osatäitja andekust. Ta ei ole ju  väljaõppinud näitleja.  Ta on tavaline inimene, kes tunneb lihtsalt huvi näitekunsti vastu, aga ta mängis nii võrratult hästi välja oma karakteri. Nad sulasid tegelaskujuga ühte ning veensid vaatajat kõiges, mida arvasid ja mõtlesid.

Seda etendust vaatasin juba teist korda. Esimesel korral ei saanud ma etenduse sisust hästi aru, kuid sel korral oli juba minu arusaam selgem. Loomulikult ei mõista ma seda samamoodi kui teatriinimesed või kriitikud, kuid ma ei tahagi mõista. Mulle meeldib vaadata seda oma vaatevinklist ning mul on kindel plaan minna seda tükki vaatama vähemalt korra veel.

Brita Laht, 11. b

NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õp Merle Prii kätte ( See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ), siis teda ootab pisikene üllatus!

Seekordsed uued küsimused:
1. Mis arvu tähistab kuraditosin?
2. Mis tähtpäev on novembrikuu teine pühapäev?
3. Mis loom on pildil?


4. Mis sõnaga algab teatrietendus „..... kolme apelsini vastu“?

SÜG-Press

Viimati uuendatud Teisipäev, 21 Veebruar 2017 09:04  
Bänner


Bänner