Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 511

Saada link Prindi PDF

 


 

SÜG-Press

 


8. november 2016 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 511


KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  09.11   
15.30 Klassijuhatajate nõupidamine

N  10.11   
16.00 Gümnaasiumi mälumängu III voor

R  11.11   
Matemaatikaõpetajate päevad Raplas
Koolis on külas Rootsi suursaadik Anders Ljunggren

L  12.11   
Matemaatikaõpetajate päevad Raplas

P  13.11

E  14.11   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
MK algklasside elektrooniline viktoriin II voor (Täheke, Hea Laps)

T  15.11   
16.00 Õpilasesinduse koosolek
15.30 Kadri-Mardi võrkpalliturniir PK
17.00 Eelkool
MK algklasside elektrooniline viktoriin II voor (Täheke, Hea Laps)

K  16.11   
15.30 Tehnikanõukogu koosolek
13.00 MK Tulevikukompass Spordihoones
16.00 Nõukoja koosolek
MK algklasside elektrooniline viktoriin II voor (Täheke, Hea Laps)

N  17.11   
Noortekonverents „Lahe koolipäev 2016“ Tallinnas
Võluhääl, Orissaare
16.00 Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool
MK algklasside elektrooniline viktoriin II voor (Täheke, Hea Laps)

R  18.11  
Võluhääl, Orissaare
MK algklasside elektrooniline viktoriin II voor (Täheke, Hea Laps)

L  19.11   
Võluhääl, Orissaare
Põhikooli ja gümnaasiumi väitluskonkurss I etapp

P  20.11  
Põhikooli ja gümnaasiumi väitluskonkurss I etapp

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  09.11    Marek Schapel. Õppealajuhatajate koolitusest 2
N  10.11    Direktsiooni info
R  11.11    Viire Pors. Esimese klassi    rõõmud
E  14.11    Viljar Aro
T  15.11    Mia Rand. Lahenduskeskne lühiteraapia
K  16.11    Monika Raudsik. Mõistmise jõud
N  17.11    Direktsiooni info
R  18.11    Triin Vallsalu. Tuleviku kompassist

TÄNAME TEGIJAT

Karl Hendrik Tamkivi (10.C) — Kuressaare START — väitlusturniiri individuaalarvestuse esikoht.

LUMESAJUSEST NOVEMBRIPÜHAPÄEVAST

Just öeldi raadiokanalil, et novembris on teiste kuudega võrreldes rohkem tähtsaid päevi e kas rahvakalendri — või muid olulisi päevi, nii riigi- kui perepäevi. Mõtlesin, et panen enese jaoks kõik vajaliku kirja.

Esimene — tütre HEDI 31. SÜNNIPÄEV, st tuleb hommikul helistada ja laulda „Sind tervitan, sünnipäevalaps, sind jumaldan ...“;

Teine — HINGEDEPÄEV, st surnuaed ja küünlad nii seal kui kodus ja mõtted, mõtted, ...; Anu sünnipäev — ikkagi minu kõigi aegade õpilastest minu teada tänaseks ainuke matemaatikaõpetaja ja veel missugune ...;

Kolmas — minu isa surmapäev kaks aastat tagasi ja nüüd juba ammu manalas oleva äiapapa sünnipäev (muide mõlemad olid Elmarid), kelle üheks kuldlauseks oli „Ole, kes sa oled või tee, mis sa teed, peaasi, et sa igav poleks“.;

Üheksas — mardilaupäeva martidele tuleb kommisid varuda ja pärismardipäeval ei toimu kahjuks nagu midagi;

Kolmeteistkümnes — ISADEPÄEV, st oodata on tütarde telefonikõnesid ja sekka ka lastelaste kilkeid; televiisorist saab näha südamlikku kontserti; ka pereringis on päev pidulikum nii söögi, joogi kui mõtete ja tunnete väljendamises;

Neljateistkümnes — Margus Rebase  (minu abikaasa täditütre mees — kui palju ühiseid jaanipäevi ...) sünnipäev; Margus on olnud pikka aega minu isamaalisuse kinnitaja, endine Pärnu pataljoni komandör ja täna missioonil kaugel meist (natuke kardamegi tema pärast) — samas tuntud kui suur loodusmees oma geneetilise korvipunumiskunsti ja iseõppijast kivinikerdusmeistri oskustega;

Kuueteistkümnes — TAASSÜNNIPÄEV — taas mõtted oma riigist, minevikust, lipust ja meenutades, et millal miski ikkagi toimus; 

Kahekümnes — OLIVERI SÜNNIPÄEV  — taadana minu tütre sünnipäeva kõrval tähtsaim päev; üksteist aastat tagasi sain selle seisuse ja see muutis maailma ...;

Kahekümne neljas — kaduneljapäev; kadripäeva laupäev — martidega võrdväärne, aga siiski kuidagi natuke vähemtähtsam ...;

Kahekümne viies — SAAREMAA MINITEADUSPÄEVAD 10 e ülimalt tähtis päev kogu koolile ja ühtlasi tänupäev Indrekule kui päälikule...;

Kahekümne kuues — kodanikupäev e ei oska sest päevast miskit oodata ja tegelikult ei saa aru ka päeva pärismõttest — olemegi ju oma riigi kodanikud e kas see on mõtlemiskoht mittekodanikele?; aga sel päeval tunnustatakse tavaliselt vastutustundlikumaid ja hoolivaimaid kodanikke; ehk võiks sellise tunnustamise viia siiski riigi olulisematele tähtpäevadele ...;

Kahekümne seitsmes — ESIMENE ADVENT — seks päevaks tuleb maakodus kõik välistuled paika panna — nii katuseharjal kui akendel ja muidugi ka õuekadakal kui kuusel; nii linnas kui maal saab süüdata advendiküünlad ja olla lihtsalt rahus;

Kolmekümnes — andresepäev e algab advendiaeg, aga ega me sest päevast suurt miskit rohkemat ei tea — saksa kultuurist jõudis meieni tulevase abikaasa ennustamise komme kaeraterade voodisse külvamise ja soolase söömise abil, aga mul pole ju seda vaja.

Küllap on igas muuski päevas sõprade-tuttavate sünnipäevi, kooli tööplaanist tulenevat ja üha pikenevast pimedusajast mõtetesse tulevat. Oli hää seda kõike mõne  nädala ette kujutada ja soovitada ka selle loo lugejail sama teha. Muide — mõtete kirjapanek annab võimaluse eneses suuremat selgust leida ja ka suuremat rahulolu tunnetada.

Rahulikku mõtisklusaega soovides
Viljar Aro, koolijuht

Salapärased kadrid-mardid

Aeg on pidevas liikumises. Kätte on jõudnud hingede aeg. Aasta kaks viimast kuud - kõige pimedam aeg, mis nõuab meilt suuremaid jõupingutusi. Läitkem küünlad! Soojendame südameid! Sel aastal rõõmustab meid ka valge lumi.

Samas on see ka kõige  põnevam ja salapärasem aeg. Siis hakkavad ringi liikuma mardid, kadrid, päkapikud piiluvad akende taga, otsides häid lapsi. Jõuluvanade juures alustavad tööd PÄKAPIKULAD, kus väikesed mehikesed valmistavad südamlikke ja ihaldusväärseid kingitusi headele lastele. Oma kätega midagi ilusat meisterdada on tõeline kunst. Tegemis- ja andmisrõõm on kõige suuremad rõõmud üldse. Kõik inimesed vajavad neid. Saame siis sellest osa.

Saaremaa Ühisgümnaasiumis on kombeks saanud korraldada mardi- ja kadripäeva vahelisel ajal klassidevahelisi KADRI- MARDI võrkpalliturniire, kus selgitatakse välja kooli meistrid võrkpallis. Palliväljakul kohtuvad klasside segavõistkonnad, kus mängivad 3 tüdrukut (kadrit) ja 3 poissi (marti). See traditsioon  on kestnud juba 32 aastat järjest.

Selle aasta turniirid toimuvad järgmiselt.
****
7. - 9. klassidele  KADRI-MARDI  VÕRKPALLITURNIIR  toimub  15. novembril 2016 algusega 16.00  SÜG-i  võimlas. Mängitakse turniirisüsteemis üks geim 15 punktini. Väljakul 3T + 3P. Võistkonnad mängivad väljakul ühtses riietuses. Nimeline eelregistreerimine teha 14. novembriks kell 15.00 õpetaja Aime Metsmaale. Lisainfot saab  spordistendilt.
****
Gümnaasiumiastme  33. KADRI – MARDI VÕRKPALLITURNIIR toimub kolmapäeval, 23. novembril 2016 algusega 16.00 Kuressaare SPORDIHOONES.
Mängitakse  kahes alagrupis, üks geim 20 punktini. Väljakul 3 T + 3 P. Alagruppide 2 paremat pääsevad finaalturniirile. Mängitakse risti läbi. Kaotajad mängivad III- IV koha peale. I – II koha peale mängivad võitjad  3- st parem. Võistkonnad mängivad väljakul ühtses riietuses või kadri-mardi kostüümides.

Nimeline eelregistreerimine teha 22. novembriks  kell 15.00 võistluste korraldajale. Põhikooli võitja saab võistelda gümnaasiumiastme 33. Kadri- Mardi  võrkpalliturniiril. Hilinejad turniiril mängida ei saa. Lisainfot saab spordistendilt.
Edukat harjutamist ja meeldivate kohtumisteni!

KADRI–MARDI VÕRKPALLITURNIIRIDE korraldaja, kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees
Aime Metsmaa

4.A KLASS KÄIS TEATRIS

„Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”

Käisime klassiga vaheajal Tallinnas Nukuteatris vaatamas etendust ”Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”. Etenduses oli peategelaseks 15- aastane autistlik poiss Christopher, kellega juhtus igasuguseid põnevaid asju. Sündmus leidis aset Inglismaal. Lugu oli pisut kriminaalne, sügava sisuga ja mõtlemapanev. Kuigi etendus kestis 3 tundi ja 10 minutit, kadus aeg nagu nõiaväel. Soovitame seda etendust vaatama minna!

Mõtteid 4.a klassi lastelt:
*See oli väga lahe teater. Mulle meeldis see, kui Cristopher läks Londonisse ema juurde. Georg
*Mul oli koerast kahju, kuna ta suri ära. Mulle meeldis teater väga. Anna
*Teater hakkas kohutavalt. Pilt oli seinal surnud koerast. Koer oli tapetud sõnnikuhargiga. Mulle meeldis, et poiss leidis ema üles. Mulle ei meeldinud poisi isa. Vesse
*Mulle meeldis see politseinik, keda kehastas Mart Müürisepp. Kevin L
*Mulle meeldisid väga näitlejad, kes näitlesid nii, nagu etendus oleks olnud tõsielujuhtum. Eriti meeldis mulle see hetk, kus Cristopher sai teada, et tema ema ei olnudki surnud, nagu tema isa väitis. See oli väga põnev detektiivijuhtumi stiilis etendus. Helena N.
*Mulle meeldis selles etenduses kõik. See oli ilmselt kõige parem teater maailmas! Karolin

Kokkuvõtte tegi 4. a klassi  õpetaja Irena

Minu Maailma fotokonkurss

Ajakiri Minu Maailm korraldas suvel fotokonkursi „Kole on Ilus”. Ka mina saatsin sinna oma pildi ning pildi peal oli hiiglaslik murumuna.
11. oktoobril saadeti mulle kiri, kus anti teada, et olen oma pildiga pääsenud 30-ne parima hulka ning mind oodatakse Tallinna Linnavalitsusse 21. oktoobril kell  13.00 pidulikule autasustamisele. Läksime emaga  21. oktoobri hommikul bussiga Tallinnasse. Linnavalitsuses olid akende peal kõigi 30-ne parima pildid. Võistluses osales kokku 167 fotot.


Minu murumuna

Peaauhind oli Iphone5. Ma auhinnalist kohta ei saanud, aga minu pilti kiideti väga eriliseks. Minu kingikoti sees oli Draakoni šokolaad, diplom, oktoobrikuu Minu Maailm, käevõru ja Taskutarga „Ulmelised küsimused ja faktid”. Pärast autasustamist sõime koos torti.

Oli väga põnev näha kõigi 30 võitja fotosid koos näitusel.
Olen väga õnnelik, et sellel fotokonkursil osalesin!

Marisa McCourt, 5.B klass

KUIDAS JALKAPOISID LÄTIS KÄISID

Mina käisin vaheaja alguses Lätis jalgpallivõistlustel. Reis kestis kolm päeva,  reedest pühapäevani.

Buss sõitis välja reede hommikul kell 8.20. Esimene peatus oli piiril, kus ootasime 30 minutit. Edasi käisime Jurmala veepargis. Seal olime neli tundi ja see oli minu arvates päris võimas. Pärast Jurmalat suundusime hotelli, kus jagati ära toad, kes kellega koos on. Mina olin kolmeses toas kahe hea sõbraga. Panime oma asjad tubadesse ja läksime õhtust sööma. Pärast õhtusööki olid koosolekud tiimide kaupa,  alguses 2005. aasta  ja siis 2006. aasta tiimi koosolek, mõlemad kestsid viisteist minutit. Pärast seda oli veel ainult 30 minutit  vaba aega, sest oli juba päris hiline õhtu. Oma tubades pidime olema kell 22.00 ja kell 22.30 pidi olema vaikus ja öörahu. Järgmise päeva hommikul oli äratus kell 7.50. Peale hommikusööki pidi 2005. aasta meeskond endale vormiriided selga panema ja kõik koos väljakule minema. Meiega koos tuli ka treener. Teine meeskond jäi veel hotelli, sest neil algas võistlus hiljem. Meie võistkonnal oli hommikul kolm mängu, kõik järjest viie- ja kümneminutiliste  vaheaegadega. Esimese mängu me kaotasime, aga teised võitsime. Mina lõin värava kolmandas mängus. See kõik oli päris väsitav, aga peale mänge võisime minna hotelli lõunat sööma ja siis oli meil terve ülejäänud päev vaba aega.  Teel hotelli kohtasime 2006. aasta võistkonda, kes alles läksid mängudele.

Päeval mängisime hotellis  erinevaid mänge,  näiteks pimesikku, pudelimängu ja peitust. Pimesikku otsustasime õhtul uuesti mängida, kuna  Water Bottle Flipi mängimine tegi liiga palju lärmi ja müra. Paar korda saime ka selle mängu pärast riielda.  Öörahu oli samal ajal nagu eelmisel õhtul.

Järgmise päeva hommikul peale hommikusööki  pidi minema 2006. aasta  tiim varem mängima, sest seekord hakkasid neil mängud varem. Mindi bussiga, sest öö läbi sadas vihma ja jala oli halb minna. Hommikul pidime ka asjad kokku pakkima, sest muidu oleks pärast päris kiireks läinud. Natukese aja pärast pidime ka meie vormiriided selga panema ja bussi peale minema. Enne oma mänge nägime, kuidas 2006. aasta tiim mängis oma turniiri viimast mängu ja nende tiim sai 3. koha. Pärast seda mängu ja nende autasustamist oligi aeg alustada soojendusega. Sel päeval oli meil kaks mängu: ühe jäime viiki ja teise kaotasime, aga kokkuvõtteks saime siiski kolmanda koha. Pärast teist mängu läks kiireks, sest pidime jooksma bussi peale. Buss viis meid hotelli, seal oli meil lõunasöök ja kiiremad jõudsid ka riided vahetada.  Proovisime jõuda ka autasustamisele,  aga  kuna   mõnel  läks   rohkem aega, siis me ei jõudnud. Medalid toodi meile bussi peale.

Kodu poole hakkasime sõitma kell 13.25. Riias tegime kaubanduskeskuses Alfa peatuse,  see kestis 25 minutit.  Pärast kaubanduskeskust suundusime kohe kodu poole.  Ilma ühegi peatuseta jõudsime kell 21.05 praamile ja olime tagasi Kuressaares umbes kell 22.40. Pärast reisi läksin sõbra Arturi juurde ööseks, sest mu ema polnud kodus ja jõudis alles järgmisel päeval tagasi.
Selline oli minu reis Lätti. Minule see reis väga meeldis.

Martin Truverk, 5.b klass

VIIENDIKE REIS PÄRNU

Meie lennu sügisese koolivaheaja reis viis  Pärnusse. Alustasime sõitu varahommikul kooli eest. Kell 7.10 läks buss välja. Reis Pärnusse tundus pikk, sest bussijuht sõitis aeglaselt.

Kui Pärnusse jõudsime, läksime kõigepealt kinno. Me vaatasime seal filmi „ Kapten Fantastiline”. Filmi vaadates saime palju naerda. See film oli erilisest perekonnast, kes elas metsas. Lapsed koolis ei käinud, vaid igal hommikul ja päeval tegid nad trenni.

Peale filmi vaatamist kiirustasime kohe loodusmajja. Seal tutvustati meile kosmost ja hiljem räägiti loodusest ning käisime ruumides, kus saime tunda end nagu džunglis,  kõrbes  ja Lõuna-Euroopa  metsas.  Mulle  meeldis  aga  huvitav liblikate väljapanek, kuna seal oli palju kirjusid, suuri ja tundmatuid liblikaid.


Troopilised taimed

Lõpuks läksime Kaubamajakasse, seal saime vaba tunni ja igaüks sai käia meeldivates poodides ja kohvikutes. Meie lemmikuks oli loomulikult burger.
Kuna olen klassi fotograaf,  klõbistasin meie koolivaheaja reisist ka mõned pildid, siis on, mida meenutada.
Minule see reis meeldis, sest see oli lõbus ja huvitav, aga väsitav. Kui teie aga Pärnusse juhtute minema, soovitan kõiki neid paiku külastada, ainult loodusmaja jaoks varuge palju rohkem aega.


Väike osa liblikate kollektsioonist

Jan Erich Sarapuu, 5.B klass

Klassidevahelisest rahvastepalliturniirist

18. oktoobril 2016 toimus SÜG-i võimlas rahvastepalliturniir algusega 16.00. Selle võistluse korraldas Carmen Electra Pirn 9.b klassist loovtööna. Kohale oli tulnud 1 poiste ja 5 tüdrukute võistkonda. Kokku toimus 15 kohtumist.


Võistluste peakorraldaja

Pärast 2 tundi võistlust olid 5.b klassi poisid parimad, kes mängisid koosseisus Martin Truverk,  Artur Kuning,  Jan Erich Sarapuu, Karl-Patric Rohi, Rico Robert Alliksoon, Karro Vatsfeld.


Rivistus enne võistlustulle astumist


6.B klassi võistkond

Tüdrukute arvestuses võitis I koha 6. b klassi võistkond, kes mängis järgmises koosseisus: Kirke Medri, Annabel Raun, Merit Matt, Kariina Kasjanenko, Helen Kruuser, Katriin Aksalu, Karmen Ehanurm.
II koha saavutas 4.a võistkond: Annabel Lanna, Maribel Remmel, Mareli Välja, Karmen Muul, Gelin-Desire Soeson.


4. ja 5. klassi võistkonnad

III koha saavutasid 5.b klassi tüdrukud: Lisette Õispuu, Ingel Helena Mägi, Jacqueline Putnik, Regina Lindeberg, Maria Heleen Kald, Kirke Viik, Grestiin Niitmets.

Võistlus lõppes autasustamisega. Carmen Electra oli kujundanud diplomid. Loovtööd juhendas õpetaja Aime Metsmaa.

Õnnitleme kõiki võitjaid!

Kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees
Aime Metsmaa


OMALOOMINGU LEIUNURK

Mis maa see on?

Mis maa see on, see maa, mida kutsutakse Eestimaaks? Eestimaa – see on isamaa, kodumaa, sünnimaa. See on maa, mida eestlane alati südamepõhjas armastab. See on maa, kuhu ihatakse tagasi, olles kaugel. Eesti on väike, aga tähtis.

Kuuldes sõna Eesti, meenub mulle kohe heledas taevas lehviv uhke sinimustvalge lipp; meenuvad meri, tasased põllud ja metsad. Eestis ei ole teab mis vaatamisväärsusi: pole suurlinnu, pole mägesid ega sooja ookeani. Kuid minu jaoks ei pea olema kõik alati nii suursugune ja vägev – vahest see lihtsus just teebki mu kodumaa ilusaks.

Võib ju kurta, kui halvad on Eestimaa ilmad: ühtepuhku sombused ja külmavõitu. Aga leidub ka päevi, kus puhasvalge lumi kingib kõigile silmailu või toob soe suvepäike naeratuse näole. Jällegi peab tõdema, et selles lihtsas ja argises paigas leidub killuke võlu.

Ka inimesed on võrreldes paljude teistega, võiks isegi öelda, et tuimad. Tihti torisetakse, ollakse ihned ja öeldakse halvasti. Rahulik elu, omaette olek ja rutiin on justkui eestlase loomuses. Aga teisest küljest peetakse oma lähedasi kõige armsamateks, hinnatakse sõprust. Tegelikult on eestlased ka ühtne rahvas. Näiteks võib tuua laulupeo – see on ju pidu, kus ollaksegi koos, nauditakse üksteise seltskonda ja vabadust.

Vaatamata lihtsusele ja keskpärasusele on Eesti ikkagi imeline paik elamiseks. Ta on minu kodu selles laias maailmas ja selleks ta ka jääb. Uhke on olla eestlane, ja nii peaks tundma igaüks.

Liisa Õunpuu. 9.b klass

NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õp Merle Prii kätte ( See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ), siis teda ootab pisikene üllatus!

Seekordsed uued küsimused:

1. Mis arvu tähistab Rooma number M?

2. Mis maailmajao avastas pildil kujutatud mees?

3. Mis loom on pildil?



4. Kuidas nimetatakse tööriista, millega niidetakse käsitsi heina?

SÜG-Press

Viimati uuendatud Teisipäev, 21 Veebruar 2017 09:06  
Bänner


Bänner