Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Pess 507

Saada link Prindi PDF

 


 

SÜG-Press

 


4. oktoober 2016 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 507



KOLMAPÄEVAST KOLMAPÄEVANI

K  05.10   
Õpetajate päev

N  06.10   
16.00 Gümnaasiumi mälumängu I voor, ruum 138
16.00 TÜ Väärikate Ülikool, ruum 104
18.30 Ö-ülikool „Miks Shakespeare uskus inimesi, mitte tähetarku”
„Mõned mõtted seoses Saaremaa tulevikuga”. Esineb Urve Tiidus, ruum138  

R  07.10

L  08.10

P  09.10

E  10.10   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
18.30 Hoolekogu

T  11.10   
16.00 Õpilasesinduse koosolek

K  12.10   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.50 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
MK huvijuhtide õppereis Hiiumaale
MK õpioskuste olümpiaad

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  05.10    ÕPETAJATE PÄEV
N  06.10    Direktsiooni info
R  07.10    Raili Tamm. Teadlaste öö õpitoad
E  10.10    Viljar Aro
T  11.10    Merje Oopkaup. Eestimaa õpib ja tänab
K  12.10    Anne Teigamägi. Taas õppima
N  13.10    Direktsiooni info
R  14.10    Reet Lulla. Õpetajakoolituse nüüdisaeg

TÄNAME TEGIJAT

Aina Seppel, Rita Ilves, Merle Prii, Riina Laanes, Mari Ausmees, Andreas Noor — Debora Vaarandile pühendatud sujuva kontserdi korraldamise eest.
Jaanika Kask,  Riina Laanes, Ave Kalmus, Mari Ausmees — rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud põnevate vitriinieksponaatide väljapaneku eest.
Mart Mölder, Anne Teigamägi, Arne Loorpuu, Indrek Peil — sügisese looduslaagri korraldamise ja läbiviimise eest.
Triin Reitalu, Anne Teigamägi, Arne Loorpuu, Raili Tamm, Triin Vallsalu, Mart Mölder, Sörel Haller, Oskar Kirs, Liisa Niit — Teadlaste ÖÖ suurepärase läbiviimise eest.

RAHVUSVAHELISEL ÕPETAJATE PÄEVAL

... on mõistlik mõelda oma õpetajatele ...
Ühes olen vägagi kindel — kõik püüdsid parimat. Aga et inimesed on erinevad, siis ka arusaam parimast võib olla erinev ... ja lausa arusaamatu järgmiste põlvkondade veendumustes. Minu usk on, et iga kohatud inimene saab olla su õpetajaks, kui sa seda tahad ja endale tunnistad. Nagu ka igast kogemusest saad õppida, kui soovid paremaks saada.

Kõigepealt muidugi ema ja isa. See oli vitsaaeg — aga ka tollal põlu all olnud jõulude, munavärvimise ja kõigest hoolimata turvalise lapsepõlve aeg. Tegelikult nad hoolisid ehk liigagi palju, aga neile arusaadaval moel ... Siiani olen kindel, et kodukasvatuse võtmekoht oli ema poolt algatatud küünlavalgusõhtute korraldamine, kus kõik pereliikmed oma möödunud päevast pidid rääkima. Just siis vist sündis arusaam, et tahan olla hea ja teha häid tegusid – muidu pole millestki ausalt rääkida.

Esimest õpetajat meenutades on kahjuks meeles pigem negatiivne, aga saan temast aru. Kuidas olekski saanud klassis olevale üle neljakümnele õpilasele individuaalselt läheneda. Pigem õppisin temalt, kuidas ei tohiks, kui vähegi võimalik ...

Järgmine kõige mõjusam õpetaja oli muidugi Valentin Oopkaup. Tema õpetamisoskus, huumor ja pilk said mulle saatuslikuks. Läksingi õppima matemaatikat. Ülikoolis õppides avastasin lisaks, et füüsikaeksameid sai viie peale teha klassijuhatajast Endel Kurgpõllu keskkooliaegsete konspektide abil. Ja klassiju-

hatajana oli ta tollal kahtlemata üks vägevaimatest. Temast oli õppida nii ettevõtlikkust, aktiivsust, organiseerimisoskust, kontrolli kui ka delegeerimist.

Kui veelkord päris algusesse vaadata, siis lasteaias märgiti lapse käitumist igal päeval ruudu värvimisega. Üleni punane oli väga hea, pool punast oli ka hea, aga poolmust ja eriti üleni must ruut tähendasid nii mõnigi kord vitsaõhtut. Mulle tundub, et väga paljud hilisemad lapsed ei tea sest midagi — ja täna võib ju oma vanemaid füüsilise vägivalla eest ka kohtusse kaevata ...

Loomulikult on meie kõigi elus õpetajaid kümnetes ja ma olen neile kõigile väga tänulik.

On omaette kurioosum, et ka meie õpilased, lapsed ja lapselapsed on meie õpetajad — küllap õpetajad teavad, et õppida saab kõigilt ja kõigest e kogu elust.  

Armsad juba ammu pensionil olevad õpetajad ja kallid kolleegid! Ka teie kõik olete minu õpetajad — iga päev ja iga kord, kui midagi ütlete või ka ütlemata jätate; kui vaid naeratate või naeratamata jätate; kui nõus olete või vaidlete; kui vaid teinekord eneselegi teadmata tunda annate ... Aitäh teile ja hääd rahvusvahelist õpetajate päeva kolmapäeval, 5. oktoobril.

Viljar Aro, koolijuht


OKTOOBRI VAHETUNNIHELINAD

Õpetajate eri

1. KOOLI HÜMN

2. Richard Wagner — avamäng ooperist  „Nürnbergi meisterlauljad“.
Teost soovitab Mia Rand.
Wagner (1813- 1883) on saksa helilooja- romantik. Nürnbergi meisterlauljad on tema seitsmest ooperist neljas.
Tegevus toimub 16. sajandi keskel Nürnbergis ja järgib Meisterlauljate gildi tegevust, mille laulukirjutamise stiil pidas silmas kindlat struktuuri. See on armastuslugu rüütel Walther von Stolzingist ja linna rikka kullasseppa tütrest Eva Pognerist, millele annab kauni sisu gildi liikmete laul.

3. Pärt Uusberg — „Muusika“
Teost soovitab Mari Ausmees
Koheselt 30- aastaseks saav eesti helilooja Pärt Uusberg  mängis filmis „Klass" Joosepit. Ta on kammerkoori Head Ööd dirigent.
Juunis 2016 andis riigipea Toomas Hendrik Ilves  heliloojale ja dirigendile Pärt Uusbergile Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia.

4. Ariel Ramirez — „La Pergrinacion“ („Palverännak“)
Teost soovitab Ljuba Paju
Ariel Ramírez (4. september 1921 - 18. veebruar 2010) oli argentiina helilooja, pianist ja muusikaline juht.

5. Johan Sebastian Bach — „Brandenburgi kontsert nr. 3“  I osa

Teost soovitab Indrek Peil
Bachi Kötheni-perioodi kõige silmapaistvamate teostena tõusevad esile  kuus orkestrikontserti erinevatele koosseisudele, mida tuntakse “Brandenburgi kontsertide” nime all. 1721. aastal valis Bach Brandenburgi markkrahvile Christian Ludwigile saatmiseks ilmselt oma parimad Weimaris ja Köthenis loodud kontserdid. Kolmas kontsert arvatakse olevat valminud kuuest esimesena. Siin ei ole selget soolo ja orkestriansambli eraldamist: kõigil üheksal keelpillimängijal on solisti ülesanded.

6. Johann Strauss — „Radetzki marss“
Teost soovitab Marju Roberts
Johann Strauss vanem (1804–49), austria helilooja ja dirigent,  Johann Strauss noorema isa.

7. Arvo Pärt — „Spiegel im Spiegel“ („Peegel peeglis“)

Teost soovitab Raili Tamm
Arvo Pärt (sündinud 1935.a. Paides) on rahvusvaheliselt maailmas enim mängitud eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest.
Arvo Pärdi raamatust:
„...ma olen jõudnud järeldusele, et minu ülesanne ei ole võidelda maailmaga ega ühe või teise asja kohta hinnangut anda, vaid eelkõige tuleb püüda näha iseennast, kuna kõik konfliktid saavad alguse meie seest. See ei tähenda,  et  ma  oleksin  ükskõikne selle vastu, mis minu ümber toimub, aga kui keegi tahab maailma muuta või parandada, siis peab ta alustama iseendast. Olen selles täiesti veendunud. Kui me ei alusta iseendast, siis esimene samm, mille me astume maailma suunas, sisaldab suurt valet ja samas ka võimalikku agressiooni, mida me kaldume enda ümber külvama.

Mari Ausmees, muusikaõpetaja

TULEMAS ON ANIMAFILMIDE PÄEVAD

Tulekul on järjekordsed KURESSAARE ANIMAPÄEVAD. Osalemine on tasuta.

Ajakava:

15.10.16, laupäev
10:00–12:30 animatöötuba lastele
13:00-16:00 animakoolitus õpetajatele
13:00–14:10 lastefilmide programm
17:00-17:30 näituse "Mulje ja metafoor. Meri Eesti animafilmides" avamine Kuressaare Ametikooli Disainimajakas.
18:00-19:30 Heiki Lutsu autoriõhtu: 3D mere töötuba
20.00-21.30 filmiprogramm "Mere mitu nägu"

16.10.16, pühapäev
10:00-12:30 animatöötuba noortele
13:00-16:00  animakoolitus õpetajatele
12:00-13:10 lastefilmide programm
15:00-16:30 filmiprogramm
16:30-16:45 festivali lõpetamine Kuressaare Kultuurikeskus

Töötoad toimuvad Kuressaare Ametikooli Disainimajakas.

Filmiprogrammid Kuressaare Kultuurikeskuses.

Lähem info: nukufilmilastestuudio.ee

TÖÖTUBADE REGISTREERIMINE:
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfxZdlS7lRkCK4WD2pklgViSXhDjs4qF9W_9T94UxT4NSZ_dw/viewform

Maila Juns-Veldre


KOLMANDIKE ORIENTEERUMINE

Eelmises SÜGPressis sai kajastatud meie kolmandike orienteerumiselamusi. Täna veidi jätku piltide näol.
Selliseid vahvaid üritusi, mis naeru näole toovad, ootavad lapsed edaspidigi Smile


Eron, Martin, Markus Marek


Maris, Helena, Liset Isabel


Romet, Robert (paistab Rometi selja tagant), Karmo ja Karl Peeter

Margit ja Alli, kolmandike klassijuhatajad


OMALOOMINGU LEIUNURK

Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust

Kuulates tänapäeva kiires maailmas inimeste arutlusi või jälgides erinevaid sotsiaalmeediakanaleid jääb tihti silma, et rahvas on väsinud, tüdinenud sedavõrd rutakast    elutempost. Sageli võib kuulda kellegi heietusi sellest, et ollakse läbipõlenud justnimelt oma elukeskkonna tõttu ning sellest, kuidas maal elavad inimesed on nende arvates paremas seisus. Aga kas ka tegelikult peitub rahus ja vaikuses olemise võti just maal elamises?
Vaikus on küllaltki selge ja üheselt võetav mõiste. Tõepoolest on põldude ja metsade vahel elades väliskeskkonnast tuleva müra tase kordades madalam kui mõne suurlinna peatänava ääres. Seda on eriti hästi näha siis, kui elupõlised maainimesed on mingil põhjusel sunnitud linna kolima või lihtsalt mingi perioodi linnas veetma - tihtilugu on see nende jaoks ebameeldiv, tekitab peavalu, unisust või veel mõnd kolmandat terviseprobleemi. Isiku jaoks, kes on juba harjunud linnas elama, ei ole see vahe aga nii märgatav, sest inimene suudab olukordadega kohaneda.
Jättes kõrvale väliskeskkonnast ehk väljastpoolt oma majapidamist tuleva müra, ei ole aga maal sugugi vaiksem elada kui linnas - võivad ju ka maamajapidamistes olla lapsed, loomad, televiisorid, kodumasinad ja muud müratekitajad mis linnadeski. Ka maainimesed ise võivad olla „lärmakamad“ kui nende linnades elavad suguvennad. Põhjus on lihtne - maal, kus lähimad naabrid paiknevad enamasti vähemalt paarisaja meetri kaugusel, ei ole vajadust pidevalt summutatud häälel rääkida, nagu seda on harjunud tegema nõukaaegsetes kortermajades elajad.
Rahu, vastupidiselt vaikusele, ei ole aga defineeritav termin. Kui rahu all mõelda seda, et inimestel ei ole kogu aeg kuskile kiire, siis ei ole maainimesed mittemingisuguses eelisseisus. Seda seetõttu, et inimese elutempot ei määra mitte tema elukoht, vaid aktiivsus ja teotahe. Näiteks mõni laisem linnakodanik võib kogu oma vaba aja rahulikult kodus vegeteerida, samas kui tema aktiivsem kaasmaalane, kes juhtumisi elab kusagil maa väheasustatud piirkonnas, veedab kõik oma vabad hetked tehes midagi kasulikku.

Rahu all võib aga mõelda ka lihtsalt inimeste läheduse puudumist. Ilma pideva sotsialiseerumisvajaduseta olemine võib tõesti lühiajaliselt väga vabastavalt mõjuda, kuid pidevas isolatsioonis elamine ei ole samuti hea, vaid võib otse vastupidist efekti tekitada. Näiteks on üksi elavad inimesed tihtipeale hoopistükkis kibestunud ja kurjad, mitte rahulikud.
Kõik siin elus on suhteline ja nii on ka rahu ja vaikuse otsimisega. Inimesed on erinevad ning seetõttu ei saa teha üldistust, et maal on vaikne ja rahulik elada ning linnas vastupidi. Igaüks leiab endale oma rahu ja vaikuse, kui ta seda vaid otsib.

Emilia Rozenkron, 11.B


Sügis

Sügis tuli väga ruttu,
suvi taas otsa sai.
Koolis jälle käima peab,
see ei ole üldse hea.

Kured lähevad varsti ära,
põllud, sood siis tühjaks jäävad.
Seenelised metsas käivad,
varsti pole neidki enam.

Karl-Patric Rohi, 5.B


Sügis

Meil on kodus palju õunu,
punaseid ja kuldseid.
Aga vanaemal ploome,
siniseid ja punaseid.

Küll see sügis magus on,
keedame moose ning kompotte.
Küll see sügis ilus on,
puud kõik kannavad kauneid komplekte.

Carmen Zabellevitš, 5.B

Viimati uuendatud Teisipäev, 04 Oktoober 2016 12:14  
Bänner


Bänner