Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 502

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


22. juuni 2016 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 502


DIREKTSIOONI KIITUS

Juunikuu töötajate üldkoosolekul anti välja lõppeva õppeaasta Vikerkaare ja Virmaliste preemiad.

VIKERKAARE preemia üllatava, eneseületava erakordse töö eest õpetajate hulgas:

Aime Metsmaa
Liis Ojasaar
Helle Sulg
Raili Tamm
Marika Tiikmann
Inge Vahter
Diana Õun

VIRMALISTE preemia eneseületava ja erakordse töö eest teenistujate hulgas:

Meida Kesküla
Viktoria Lõhmus
Karin Napp
Andreas Noor
Anne Talu

PARIM VÄIKE LUGEJA 2016

RIHANNA NÕGU 1A
KERT KÄSPER 1B
KAROLIINA TAMM 2A
IRIS TINNO 2B
ROBIN MARANIK 3A
KAROLINA LEPIK 3B
ASTON ARO 3C
LISETE VAHU 4A
KARMEN VIILUP 4B

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja


LÕPUKLASSIDE AKTUSEKÕNED

9. klasside aktusekõne


ARMSAD PÄEVAKANGELASED, KALLID ÕPETAJAD, LUGUPEETUD LAPSEVANEMAD,  KÕIK AKTUSELISED!

Täna ja just siin on meil kõigil võimalus mõelda meid  saatnud  koolilugudele.   Milline  oli  minu esimene koolipäev, mille eest sain oma esimese viie, oma esimese kahe, oma esimese märkuse. Kes on olnud minu lemmikõpetajad. Milliseid koerusi olen teinud. Mille pärast olen olnud õnnelik. Mida on kool mulle tegelikult andnud ja millise jälje olen ise kooli jätnud.

Olge hääd ja pange need kirja — ajalugu ja tulevased põlved on tänulikud.

Ja et te nii noortena veel ajalugu ei loe, siis näitena teile ka eelmise aasta aktusel ette loetud 1993. aastal 75. lennus lõpetanud näitleja ja mägironija Andres Karu meenutus: „Legend matemaatika õpetajast Opast oli veel suurem, kui ta ise. Teisel ehk algklasside korrusel räägiti lugusid, kuidas ta tihtilugu õppimata jätnud lapse neljanda korruse aknast välja viskab või tal kaks sõrme koos kriidiga küljest hammustab. Me kartsime teda kollektiivselt. Kuid teises klassis oli vaja ennast ju tõestama hakata. Nii lubasin ma ühel päeval klassivendadele, et lähen vahetunni ajal üles neljandale korrusele. See kõlas julgelt, sest me ei tohtinud isegi kolmandale korrusele minna, neljandast rääkimata. Aga ma läksin, sest oli ju lubatud. Teised hiilisid järele ja nägidki mind varsti neljandal korrusel seismas ja neile armulikult lehvitamas. Kuid sellega ma ei piirdunud — tahtsin minna veel kõrgemale ehk ronida redelit mööda kuni pööningu luugini, et olla legend juba oma eluajal. Kui ma sain jala teisele redelipulgale, pani keegi mulle tohutu kämbla õlale. Vaatasin üle õla ja nägin kolmekümne sentimeetri kaugusel Opa ümarat prillidega nägu. „Nüüd on kõik“, mõtlesin ja lasin hirmust püksid märjaks. Päriselt. Opa aga vaatas mulle rahulikult otsa ja küsis: „Kas sa ei peaks mitte teisel korrusel olema?“ Ning hetk hiljem ma seal olingi. Endiselt kangelasena ja õnnelik selle üle, et koolivorm oli tumesinine ja polnud aru saada, kas see on märg või mitte.“

Mäletate — midagi sellist või natuke teisiti toimus ju siis, kui polnud enam oma klassiruumi, vaid pidi hakkama rändama. Ühtedele meeldis avarduv maailm oma uute vabadustega, teised olid väga häiritud alanud trepirännetest ja oma koduklassi kaotamisest.

Aga kõigest hoolimata olete nüüd siin — põhikooli lõpuaktusel.

Teid on täna siin 47. Aitäh teile, et kohale jõudsite!

9. klassi lõpetavad kiituskirjaga e ainult viitega:

Diana Alt 9.b
Jutta Loviisa Juht 9.b
Karl Hendrik Tamkivi 9.b

Lisaks neile kantakse autahvlile järgmised õpilased:

9.a: Triinu Jakson, Mihkel Rasu
9.b: Kerman Keerd, Oliver Moring, Elo Nõmm, Emma Siigur, Sander Truu

Õppenõukogu kiituse saavad:
9.a: Triinu Loho, Annika Luhaäär, Garel Muul, Markus Toomsalu
9.b: Mihkel Ait, Ida Johanna Loel, Mihkel Lõuk, Kärt Roost, Jürgen Truu, Liisa Veliste

Ja muide - lõpueksamid sooritasid ainult viitele Diana Alt, Triinu Jakson, Jutta Loviisa Juht, Kerman Keerd, Elo Nõmm, Henri Paomees, Karl Hendrik Tamkivi. Ja seda on kindlasti rohkem, kui tavaliselt.

Te olete väga tublid olnud ka aineolümpiaadidel.  Kui rääkida ainult üleriigiliste olümpiaadide lõppvoorudest, siis kooli aastaõpilane Karl Hendrik Tamkivi sai bioloogiaolümpiaadi 1. koha, samuti GLOBE keskkonnauuringute konverentsi 1. koha ja ruli laureaadiks ka Saaremaa Miniteaduspäevadel. Diana Alt  tuli bioloogiaolümpiaadil 3. kohale ja keskkonnaalaste uurimistööde konkursil 2. kohale. Ka Elo Nõmm saavutas keskkonnaalaste uurimistööde konkursil 2. koha ja Jutta Loviisa Juht naases muusikaolümpiaadilt  pronksdiplomiga.

Karl Hendrik Tamkivi oli kolmas ja Diana Alt olid kokkuvõttes lausa nii tublid, et jõudsid ka kooli Teaduse TOP10-s vastavalt kolmandale ja seitsmendale kohale.

Tänukirja aktiivsuse eest kooli huvitegevuses saavad Diana Alt, Jutta Loviisa Juht, Oliver Moring, Aleksandra Männik, Elo Nõmm, Henri Paomees, Kerdo Salujärv ja Emma Siigur.

Aga veel. Selleaastasele linnapea vastuvõtule olid kutsutud mitmed meie üheksandikud. Mida nende kohta siis seal ka räägiti:

Triinu Loho — heasüdamlik, hooliv, alati abivalmis, rahulik ja tasakaalukas neiu. Omab lennukaid ideid ning suurt soovi midagi ise oma kätega teha. Hea silmaga fotograaf, tänu kellele on jäädvustatud parimad ja huvitavamad hetked klassi ja lennu tegemistest.

Mihkel Rasu — tark, suure potentsiaaliga noormees, kes oskab argumenteeritult kaasa rääkida erinevatel teemadel. Omab alati kindlat seisukohta ja suudab ennast teha arusaadavaks ka teistele. Hea huumorisoonega, särav isiksus, kes lihtsalt nakatab oma rõõmsameelsusega. Suurepärane sportlane.

Jutta Loviisa Juht — väga loominguline tüdruk (laulab,tantsib, mängib klaverit). Saab ka ise muusikapala kirjutamisega hakkama. Tugev organisaator, aktiivne. Ei löö millelegi kätt ette, mis vaja ära teha. Väga sihikindel, teab oma eesmärki ja püüdleb selle poole. Äärmiselt sõbralik ja alati abivalmis.

Diana Alt — väga kohusetundlik, nutikas, töökas. Rahulik ja rõõmsameelne, ei lähe kunagi närvi. Temaga on lihtne suhelda, ta on sõbralik ja jutukas. Väga positiivse ellusuhtumisega heasüdamlik tüdruk.

Elo Nõmm — äärmiselt kohusetundlik, tema peale saab alati kindel olla. Väga hooliv, mõistev, heatahtlik, sõbralik. Temas on nagu kaks poolt: kui on vaja mõelda täiskasvanulikult, siis saab Elo sellega suurepäraselt hakkama. Kui on aga vaja loomingulist ja mängulist mõtlemist, ei ole Elost paremat — ta on väga hea näitleja.

Karl Hendrik Tamkivi — teeb kõike suure pühendumisega, väga kohusetundlik. Teab, kui mingi ülesanne võetud, siis see tuleb korralikult ära teha. Väga laia silmaringiga ja nutikas. Aktiivne ja sportlik. Julge, sõbralik, abivalmis. Alati korrektne ja viisakas.

Küllap teis kõigis on juba omajagu ainest, mis kastes ja kasvatades muutub üha väärtuslikumaks ...

Sellesse aulasse mahub täna palju armastust. Siin istuvad oma lapsi heldival pilgul vaatavad emad-isad ja oma õpilasi hindavalt takseerivad õpetajad.
Armsad õpetajad, lugupeetud emad-isad. Me poleks täna siin, kui ei oleks teid. AITÄH TEILE! Täna saame koos tagasi vaadata, et veel paremini edasi minna — ikka koos — tütred ja pojad, emad ja isad, õpetajad ja kool.

Siia sobivad ka meie 60. lennu vilistlase, täna siin lapsevanemana osaleva Jaanus Tamkivi sõnad meie kooli ajalooraamatust:

„Hindan väga neid kunagisi kooliaastaid siin Kuressaares, pean hea sõnaga meeles oma kunagisi õpetajaid ja klassikaaslasi. Selleks, et inimene saaks kasvada, peavad tal olema juured. Juured, mis on kinni oma isakodus, kodukandis, koolis , sõprades, kodumaas, kultuuris. Siis  puu püsib, ei kuku ümber…“

Lugupeetud lõpetajad.
Meie kooli põhieesmärk on: „Traditsioonidel põhineva innovaatilise gümnaasiumina valmistada ette õpilasi edasiõppimiseks,  elukestvaks õppeks ja õnnelikuks eluks kiiresti muutuvas globaliseeruvas maailmas.“
Ma tean, et tahate saada veel tugevamateks, ma usun, et juurte jõud on veel vajalik ja ma loodan, et te ei ole veel liiga õnnelikud, et jätkata omas koolis, et saada veelgi paremini ettevalmistatud veelgi õnnelikumaks eluks. Juba esmaspäeva hommikul ootab kooli sekretär teie dokumente gümnaasiumis jätkamiseks. Ja kes lähevad muudele „jahimaadele“, siis mingu teil seal kenasti.

Hääd pidupäeva kõigile!

12. klasside aktusekõne


ARMSAD PÄEVAKANGELASED, KALLID ÕPETAJAD, LUGUPEETUD LAPSEVANEMAD, KÕIK AKTUSELISED !

Meie kooli põhieesmärk on sõnastatud nii:
Traditsioonidel põhineva innovaatilise gümnaasiumina valmistada õpilasi ette edukaks edasiõppimiseks, elukestvaks õppeks ja õnnelikuks eluks kiiresti muutuvas globaliseeruvas maailmas.

Me oleme püüdnud seda järgida ja te peaksite olema enam-vähem valmis. Siiski võiks uskuda ka seda, et õnn ei ole mitte kohalejõudmine, vaid teelolek. Ärge siis pikalt peatuge või kui, siis selleks, et tagasi vaadata ja meenutada.

Teid vaadates ja tundes ei saa mina näiteks aru, kust tuleb see meedias pidevalt korrutatav tees „Eesti lapsed on maailma ühed kõige õnnetumad“. Näitleja ja lavastaja Ott Aardam, meie 80. lennu 1998. aastal lõpetanu, mõtiskleb kooli ajalooraamatus: „ ... üldse on see gümnaasiumiaeg inimese kujunemises selline murdeline. Kõik meeled on lahti, palju on huvitavat, ahvatlevat, aga selgroogu ja sihti on veel vähe. Et selles udus mitte ära eksida, selleks on vaja häid inimesi kõrvale. Minu jaoks oligi see nende kolme aasta kõige suurem väärtus — inimesed. Mul oli õnn sattuda kooli koos inimestega, kes olid mulle kõige paremas mõttes eeskujuks. Pean siin silmas nii õpetajaid kui koolikaaslasi. Sest ega ju kool ei ole vaid koht, kus õpitakse selgeks 2 x 2. Vähemalt sama palju õpitakse koolis, kuidas olla inimene teiste inimestega koos ...“

Usun, et teiegi suurim väärtus olete te ise — teie lend oma ühtsuses, avatuses ja siiruses, pealehakkamises ja ära tegemises. Teist lahkuda on tõesti kahju, sest olete nii ütlemata mönusad.

Aga kuhu me siis tänaseks jõudnud oleme? Saaremaa Ühisgümnaasiumi 98. lend on 61-liikmeline:

Gümnaasiumi lõpetavad kuldmedaliga:
Kaarel Ernits 12.c
Viviana Vilter 12.c

Hõbemedaliga lõpetavad:
Monika Mander 12.a
Laura Kaldjärv 12.c
Lauri Leemet 12.c

Lisaks neile kantakse autahvlile:
12.a: Hanna Keidong, Kristiin Koppel, Brenda Parbus, Teele Tilts, Hanna Mari Villsaar
12.b: Annabel Keerd, Maria-Helena Palijenko, Aneth Pokk
12.c: Liisbet Antsaar, Kerttu Jaus

Õppenõukogu kiituse saavad:
12.b: Katrina Kaasik, Heleri Soe
12.c: Indro Kottise, Teet Land

Mitmete Kuressaare firmade poolt toetatavad 200-eurosed preemiad saavad järgmised lõpetajad:
Smidt Metalli toetatav P. H. von Frey nimeline matemaatikapreemia — Kaarel Ernits 12.c
Luksusjahi toetatav F. Heinmetsa nimeline füüsikapreemia — Kaarel Ernits 12.c
Seelighti toetatav P. Saagpaku nimeline inglise keele preemia — Pirjo Mononen 12.a
Installatsiooni Kompanii toetatav O. Timmase nimeline kunstipreemia — Victoria Käesel 12.a
S-Linki toetatav A. Uustulndi nimeline kirjanduspreemia — Hanna Mari Villsaar 12.a
Klotoidi toetatav parima sportlase preemia – Kaarel Ernits 12.c
Siim Ehituse toetatav kultuuripreemia — Maria Pihlak 12.c
Gelomi toetatav keskkonnapreemia — Katrina Kaasik 12.b
Teetormaja toetatav arvutipreemia — Indro Kottise 12.c

Lisaks veel:
Peter Heinicheni saksa keele preemia – Lauri Leemet 12.c
Ja 100-eurone Lions-klubide Kuressaare ja Karkku sõprusstipendium — Eva Haavel 12.c klass

Riigieksamid on seljataga. Eesti keeles said üle 90 punkti Kerttu Jaus (94), Heleri Soe (91). Lisaks oli üle 80 punkti saajaid veel 15. Inglise keele parimad olid Pirjo Mononen (97), Triin Rebbas (96), Teet Land (95), Roland Brandt (92), Hanna Keidong (92), Martin Priske (92) ja Johannes Rooso (92). Üle 80 punkti saajaid oli veel 20. Laias matemaatikas said harvaesineva 100 punkti lausa 3 õpilast: Kaarel Ernits, Laura Kaldjärv, Lauri Leemet. Üle 90 punkti said veel Teet Land (95), Vivian Vilter (95) ja Johannes Rooso (94). Üle 80 punkti saajaid oli veel 2. Kitsa matemaatika parim tulemus oli Laura Jürisson 83 punktiga.

Olete väga tublid olnud ka aineolümpiaadidel. Kui seada piiriks maakonna esikuuikusse jõudmine, siis sellega on hakkama saanud:
Lauri Leemet — matemaatikas, füüsikas, keemias, geograafias, saksa keeles, inglise keeles, ajaloos ja ühiskonnaõpetuses;
Laura Kaldjärv — matemaatikas, füüsikas, keemias, bioloogias, emakeeles ja vene keeles;
Kaarel Ernits — matemaatikas, füüsikas, keemias ja geograafias;
Monika Mander — emakeeles, vene keeles ja lingvistikas;
Hanna Aksalu — bioloogias ja ajaloos;
Teet Land — inglise keeles ja lingvistikas;
Hanna Keidong, Katrina Kaasik, Marite Lõhmussaar ja Lauri Ratas — bioloogias;
Roland Brandt, Pirjo Mononen, Triin Rebbas ja Martin Priske — inglise keeles;
Teele Tilts ja Johannes Rooso — geograafias;
Hanna Mari Villsaar ja Kerttu Jaus — emakeeles;
Aneth Pokk — keemias;
Hendri Aksalu — ajaloos;
Victoria Käesel — kunstiõpetuses.

Te olete olnud väga hakkajad ka kooli õppetöövälises tegevuses. Lõputunnistustega koos saavad tänukirjad aktiivsuse eest huvitegevuses:
12.a — Olev Sten Erik Jõgi, Kristiin Koppel, Kertu Lehtsaar, Monika Mander, Johanna-Liisa Mölder, Eliis Paas, Teele Tilts, Hanna-Mari Villsaar;
12.b — Anna Maria Lember, Maria-Helena Palijenko, Lauri Ratas, Jakob Saare, Heleri Soe;
12.c Liisbet Antsaar, Kaarel Ernits, Eva Haavel, Laura Jürisson, Teet Land, Maria Pihlak, Martin Priske, Ekke Kaarel Rand, Johannes Rooso.

Paljud saavad ka kooli huvitegevuse tunnistuse, mis on nii kui ka inglise keelne. Sealt saab ülevaate teie huvitegevusest ja saavutustest:

Näitering Kreisise koosseisus on laureaaditiitleid võitnud Taaniel Bormann, Kertu Lehtsaar, Anna Maria Lember, Lauri Ratas ja Jakob Saare.

Luuleteater Kreveras on sedasama teinud Olev Sten Erik Jõgi, Eva Haavel, Hanna Mari Villsaar, Maria-Helena Palijenko, Ekke Kaarel Rand, Mihkel Šesterikov ning paljude individuaalsete tiitlitega pärjatud Maria Pihlak ja Teele Tilts.

Kammerkoor Kreedoga on üleriigilise koorikonkursil ilma teinud Roland Brandt, Kristiin Koppel, Kertu Lehtsaar, Monika Mander, Johanna-Liisa Mölder, Laura Kaldjärv, Teet Land, Kevin Maranik, Maria Pihlak ja Ekke Kaarel Rand.
Varsakabja on tippu viinud Teet Land ja Ekke Kaarel Rand.

Rahvatantsurühma Öieti on nautimisväärseks teinud Kertu Lehtsaar, Anna Maria Lember, Aneth Pokk, Lauri Ratas, Jakob Saare, Heleri Soe, Laura Kaldjärv ja Tiina Soots

Bridžiringi taset on hoidnud Anna Maria Lember, Hendrik Aksalu, Indro Kottise, Teet Land, Kevin Maranik ja Ekke Kaarel Rand.

Loodusteaduslike uurimuste ringi liikmed Hanna Keidong, Katrina Kaasik ja Tiina Soots saavutasid kõrgeid kohti üleriigiliselt keskkonnaalaste uurimistööde konkursilt.

Teadusteatri Krempel noorteadlastest näitlejad olid Kaarel Ernits, Martin Priske ja Johannes Rooso.
Tean, et teie töid ja tegemisi on täis ka muusika-, kunsti- ja spordikool, huvikool Inspira ja erinevate valdkondade klubid.

Õpilasesinduses on kooli elu juhtinud Kristiin Koppel, Johanna-Liisa Mölder, Anna Maria Lember, Maria-Helena Palijenko, Liisbet Antsaar, Laura Jürisson, Teet Land, Maria Pihlak, Martin Priske ja Johannes Rooso.

Aitäh klassivanematele Monika Mandre, Lauri Ratas ja Marju Viskus ning Martin Priske.

Armsad õpetajad, lugupeetud emad-isad. Vaadake neid — meie päevakangelasi. See on ju teie töö — teie rõõmud ja mured, teie eesmärgid ja unistused, ka teie vead ja veaparandused. Aitäh teile! Täna saame koos tagasi vaadata, et järgmistega veel paremini edasi minna. Nemad peavad juba ise minema — kõigepealt vastu oma ülehomme öösel algavale iseseisvale suvele ja siis suuri muutusi toovale sügisele. Aga meie oleme ikka olemas, sest küllap tahavad nad ka edaspidi kodust oma muredele abi, probleemidele lahendusi, kodusoojust ja armastust. Ja on päris kindel, et nad tulevad ka kooli rääkima, kuidas neil läheb ja kokkutulekutele, et elu ilusaimat aega meenutada... Ja nüüd veel üks lugu ...

Rooma riigi konsul Cicero kutsus enda juurde tolle aja kuulsaima filosoofi kreeklase Zenoni ja küsis: „Räägi, mida saab inimene õppida ja mida mitte.“ Zenon vastas: „Esimene asi, mida õppida ei saa, on taktitunne. Üks inimene on taktitundeline, tuhat ei ole. Kui taktitundetu hakkab matkima taktitundelist, tekib nähtus, mida nimetatakse viisakuseks. Teine asi, mida ära õppida ei saa, on maitse. Ühel seda on, kümnel tuhandel mitte. Arukamad valivad endale eeskuju, nii tekib mood. Kolmas asi, mida õppida ei saa, on vaprus ja julgus. Üks on julge, sada tuhat mitte. Tavaline inimene on nii arg, et tal on selle pärast piinlik. Nii tekib nähtus, mida nimetatakse hulljulguseks.“ Cicero ütles selle peale: „Kallis kreeklane, sa jätsid nimetamata ühe väga olulise asja, mida meie, roomlased, juba ammu teame — ka huumorimeelt ei saa õppida. Seegi peab olema kaasasündinud.“ Selle peale vastas Zenon: „Meie, kreeklased, oleme juba sajandeid veendunud selles, et huumorimeel koosneb kolmest komponendist: taktitundest, maitsest ja julgusest.“
Nii soovingi teile kõigile isukat tööd huumorimeelega — küll siis tuleb kõik muugi.

Ja lõpetan meie kooli 1991. aastal 73. lennus lõpetanud laulja Olari Viikholmi katkega ajalooraamatust: „ Kogu Saaremaal veedetud aeg paneb mind praegu mõtlema sellele, kui hea keskkond tervete ja tegijate inimeste- isiksuste võrsumiseks see on ... Oma saare huumorit ning saarlaslikku pealehakkamist kasutades olen erinevate elualade inimestega sageli kergelt kontakti saavutanud ning ühine keel on tihti eduka tuleviku pant. Mõelgem, kui palju Saaremaalt pärit suuri inimesi on Eesti saanud — arvan, et just meie psühholoogiline keskkond on niivõrd viljakas. Äi pole paremat paika üleskasvamiseks kut Saaremaa!“

Seega — minge, õppige maailma tundma, saage veel targemaks ja tulge siis tagasi, et ka teie lastest asja saaks.

Kena pidupäeva kõigile!

Viljar Aro, koolijuht

9. KLASSIDE KLASSIJUHATAJATE AKTUSEKÕNE

Kallid lõpetajad! Teie lähedased, tuttavad, õpetajad!
Kui fantaseeriks täna väheke ja kirjutaks mõttes kokku ühe loo. Loo, kus te kõik parasjagu tegevad olete. Peaaegu, et nagu ÕNNE 13 — aga meie tegevuskoha koodinumber on HARIDUSE 13. Õnn ja haridus - need on ju sünonüümid.

Tegevuskoht: Paneme silmad kinni ja kujutame ette, et siin mingit maja veel ei ole, veel ei ahvatle meid suurlinna tuled. Ilus, rikkumata loodus. Mõelge, nagu elaksite te MUUL ajal ja muus kohas. Vaadake vasakule: seal taamal on väike kõrgendik. See on küll alles tekkinud NOOR MÄGI, aga uhke ja kaunis ikkagi. Kiirlennuga alla ja kohe on MÄE ORG. Minge edasi ja näete: LUHA ÄÄR-es on KOPPEL, ainuke sellel saarel. Sellest ka nimi -SAARKOPPEL. Astud paar sammu ja kohe on järv ja puudesalu, kus varakevadel õitseb palju toomepuid. Kohalikud räägivad uhkusega ja hellitlevalt oma kodukohast: “See on meie SALUJÄRV ja TOOMSALU.“ KALDal on veel teisigi puid: JALAKAS, noor MÄNNIK. Iidse tamme juures on suur kivi, mida ajalooraamatutes TAMKIVIKS kutsutakse. Kivi peal võib selgesti näha käejälge, mis pidi kuuluma kunagisele kohalikule hõimupealikule KARL-GUSTAV I-sele, kes rajas siia lähedale NÕMMele uhke talu. Praeguseks on sellest vanast talust alles veel AIT ja sepikoda. Sepikojast IDA suunas on säilinud piiriPOST, kuhu suurte tähtedega on kirjutatud: JOHANNA talu (naisenimed kohanimedes pidid ju ikka õnne tooma).
Hetkel elab selles talus sepp oma perega.
Tegelased: SEPP JAKSON, keda kohalikud kutsuvad inglisepäraselt „džäksoniks“, on suur ja tugev, nagu tõeline RAUDmees. Murrab teha tööd, TREIb ja sepistab. Kõigile ROOSTes tööriistadele puhub hinge sisse. Mees ei ole mingi ARAKene, on hinnatud töömees ja tõeline JUHT oma külas. KEERDkäike on ta elus palju olnud, armastust ka. Ikka hea sõnaga meenutab ta oma eelmisi naisi:LY-d ja LILY-t. Mõlemale naisele oli ta TRUU, kohe väga-väga TRUU.
Praegune naine EMMA on toimekas ja kiire astumisega,ilusa lauluhäälega. Laulab kohalikus külakooris. Eriti sobib talle häälerühm,mille nimeks on ALT.
Selles õnnelikus peres on kasvamas 4 last: 3 poissi ja üks väike imearmas tüdruk. HENRI-MIHKEL ja MIHKEL-HENRI on kaksikud. Nimed pandud vana-vanaisade järgi. Henri-Mihkel  on  suur  raamatusõber,  eriti  meeldivad

talle igasugu põnevikud ja kriminaalromaanid. Ise ta armastab korrata, et kõige meelsamini loeb neid „AGATHE raamatuid“.
Mihkel-Henri on aga täielik looduselaps. Terved päevad võib ta rääkida lindudest ja putukatest: miks just TEDER tema jaoks kõige ilusam lind on ja miks lepaTRIINU inimestele õnne pidavat tooma. Pikki päevi veedab ta naabrilaste OLIVERI, CEVINI, ANDREA ja KAISAGA joostes ja mängides. Mets on nende lemmikmängukoht.
Väike õde LIISA jäetakse tihti koju multikaid vaatama, sest metsas on veidike ikka ohtlik ka.
Aga ega ta eriti ei kurvasta, sest multikaid meeldib talle väga vaadata: just nendest sõbralikest ja naljakatest hiirtest: Miki- ja MINNI-Hiirest. Ema peab teda tihti HÜÜDMA ja õue saatma teistega mängima,sest päev otsa ei saa ju ometi televiisori taga istuda!
Noorim lastest on alles ühekuune, küll aga kõlab tema nimi kõige uhkemalt: SANDER SANDERI poeg .

Nii nad siis elavad oma lihtsat ja toimekat igapäevaelu.
Aga siinkohal saab see lugu otsa. Ja juba homsest saab kirjutada hoopis uue loo ja hoopis teiste tegelastega.

Soovime, et teie tee oleks eestimaiselt kodune ja kindel nagu PAASKIVI!
Jõukat ja PRISKET elujärge teile kõigile!
Pidage lugu endast ja teistest!

Klassijuhatajad Inga ja Marina

KEAT 2016

6.b KEAT laagris võidukas

Mai lõpus toimus Päästeameti poolt korraldatud võistluslaager "Kaitse end ja aita teist" maakonna kuuendatele klassidele. Väljas oli 17 võistkonda 16 koolist.

Ettevalmistused selleks võistluseks algasid juba poolest õppeaastast. Esmaabi- ja liikluskoolituse viisime läbi klassijuhatajatundides. Selles oli meile suureks abiks kooli medtöötaja Marina. Päästeamet ja politsei koolitasid õpilasi praktikapäevade raames. Lõpuks pidid kõik õpilased tegema elektroonilise testi, mis oli minule  kui õpetajale  suureks  abiks  meeskonna

koostamisel, kuna konkurents meeskonda saamiseks oli suur, kuid võimalik oli kaasa võtta vaid neli poissi ja neli tüdrukut. Õnneks oli meil Cathrini ema näol laagris pisut tutvusi, nii et Cathrin ja Liisa said laagrisse kannatanuid mängima.

Laager oli kahepäevane. Terve esimene päev koosnes võistlusest, kus oli ülesandeid elektrist raudteeülekäiguni, esmaabist rääkimata. Teisel päeval toimus eraldi tuletõrjeolümpia, kus oli ka palju erinevaid füüsilisi ülesandeid.

Meie suureks üllatuseks ja heameeleks oli meie ettevalmistus end isegi nii hästi ära tasunud, et õnnestus Salme kooli ees napsata päris mitmepunktise vahega maakondlik üldvõit. Kõik osalised olid ülirõõmsad ja ootavad nüüd ainult võimalust, millal seikluspargi pääsmeid realiseerida saab.


Võidukasse meeskonda kuulusid Marleen Mai, Lissel Mägi, Paula Aarnis, Jonna Mononen, Mark Paomees, Voldemar Kirss, Raul Tahk ja Karl Sander Pirn.

Õnnelik klassijuhataja Marju Roberts

KODUTÜTARDE SUURLAAGER TORGUS

See laager oli lahe! Tuul oli nii kõva, et meie telgid oleksid peaaegu ära lennanud. Vihma sadas ja ilm oli kole. Esimesel ööl pidime me telkides magama, aga teisel ööl me saime magada koolimajas suures spordisaalis.

Meil olid seal ka igasugused töötoad, kus me saime erinevaid asju teha. Töötubades õpetati seljakoti kokkupanemist, kaardi ja kompassiga orienteerumist, lõkke tegemist erinevate ilmastikuoludega, saime kujundada oma olümpiasärgi, tegime endanimelisi rinnamärke, õpetati kahte kõige rohkem vajaminevat sõlme, milleks olid seasõrg ja jätkusõlm, õpetati telefonide kokkupanemist, rivis seismist jne. Meil oli seal ka vabatahtlik hispaanlane, kes õpetas meile hispaaniapäraseid mänge.


Enne viimast ööd oli meil omaloominguõhtu, kus me pidime olümpiateemalise kava ette valmistama.


Meil oli seal iga õhtu disko, kus saime tantsida. Vaba aega meil väga ei olnud, sest see plaan, mis seal oli, oli päris tihedalt koostatud. Meil oli seal ka öövalve. Viimasel päeval olid meie jaoks ette valmistatud tuletõrjeolümpia ülesanded. Seal olid kõik 16 ülesannet, mis ka KEAT-il olid. See oli hämmastav kogemus!

Kelli Klütsnik, 6.B

LÕPUKLASSIDE ÕPPETÖÖ KOKKUVÕTE

9. klassi õpilasi lõpetas kokku 47: 22 a-klassist ja 25 b-klassist. 12. klassi õpilasi oli lõpetamisel 60: a-klassist 18, b-klassist 21 ja c-klassist 21.

9. klassi lõpetasid kiituskirjaga:
Diana Alt 9.b
Jutta Loviisa Juht 9.b
Karl Hendrik Tamkivi 9.b

Lisaks neile kanti autahvlile järgmised õpilased:
9.a: Triinu Jakson, Mihkel Rasu
9.b: Kerman Keerd, Oliver Moring, Elo Nõmm, Emma Siigur, Sander Truu

Õppenõukogu kiituse said:
9.a: Triinu Loho, Annika Luhaäär, Garel Muul, Markus Toomsalu
9.b: Mihkel Ait, Ida Johanna Loel, Mihkel Lõuk, Kärt Roost, Jürgen Truu, Liisa Veliste

12. klassi lõpesid kuldmedaliga:
Kaarel Ernits 12.c — matemaatika riigieksamilt 100 punkti
Viviana Vilter 12.c

12. klassi lõpetasid hõbemedaliga:
Monika Mander 12.a
Laura Kaldjärv 12.c — matemaatika riigieksamilt 100 punkti
Lauri Leemet 12.c —  matemaatika riigieksamilt 100 punkti

Lisaks neile õpilastele kanti autahvlile:
12.a: Hanna Keidong, Kristiin Koppel, Brenda Parbus, Teele Tilts, Hanna Mari Villsaar
12.b: Annabel Keerd, Maria-Helena Palijenko, Aneth Pokk
12.c: Liisbet Antsaar, Kerttu Jaus

Õppenõukogu kiituse said:
12.b: Katrina Kaasik, Heleri Soe
12.c: Indro Kottise, Teet Land

12. klassi õpilastest tunnustati preemiatega järgmisi lõpetajaid:
P. H. von Frey nimeline matemaatikapreemia — Kaarel Ernits 12.c klass
F. Heinmetsa nimeline füüsikapreemia — Kaarel Ernits 12.c klass
P. Saagpaku nimeline inglise keele preemia — Pirjo Mononen 12.a klass
O. Timmase nimeline kunstipreemia — Victoria Käesel 12.a klass
A. Uustulndi nimeline kirjanduspreemia — Hanna Mari Villsaar 12.a klass
Peter Heinicheni saksa keele preemia — Lauri Leemet 12.c klass
Parim sportlane — Kaarel Ernits 12.c klass
Kultuuripreemia — Maria Pihlak 12.c klass
Keskkonnapreemia — Katrina Kaasik 12.b klass
Arvutipreemia — Indro Kottise 12.c klass
Lions-klubide Kuressaare ja Karkku sõprusstipendium — Eva Haavel 12.c klass

Marek Schapel, õppealajuhataja

 
Bänner


Bänner