Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Kõne linnapea vastuvõtul

Saada link Prindi PDF

Austatud linnapea, lõpetajad, pedagoogid, lapsevanemad ja külalised

Me kõik ootame kunstilt tema kõige mastaapsemas tähenduses imet. Tahame kogeda üllatust, positiivset šokki, meelehead. Kuid kas olete kunagi mõelnud, et ka kunstil ühiskonna peeglina on õigus ebaõnnestuda. Tegelikult lausa kohustus, et tuua välja me kitsaskohad.

Ebaõnnestugu siis see sõnavõtt kui kunsti suusõnaline väljendusvorm ootuspärase nutulaulu või õpinguaastate retrospektiivi puudumise tõttu. Tahan hoopis laiendada mõnd mõtet, mille gümnaasium minus esile kutsus.

Praegu ei asu enam koolihooned minevikust teada-tuntud ajas, mil seintel olid kõrvad ning väljaöeldavat valitses tsensuur. Seega ei piisa ka enam omavahel sosistamisest, et soovitud tulemust reaalsel kujul näha. Kus viga näed laita, seal tule ja aita, mitte ära hoia keelt hammaste taga. Isiklikud arvamused loovad avaliku arvamuse. Sellepärast on omaenese arvamine, isiklik käitumine ja selge sõna olulised.

Oma positsiooni ühiskonnas kehtestad sina ise. Oma nimele näo maalid sina ise. Ole nähtav, ole olemas, kuid ära seejuures unusta, et igas pulmas ei saa sa olla pruut. Kool kui tiim mängib meeskonnamängu ning pruudipärg tuleb osata maha mängida sellele, kelle lemmiklilli kimbus kõige enam leidub. Seda saab vaid teha juhul, kui tunned ja austad oma lähedasi. Usu, sinupoolset keskendumist pannakse tähele.

Ja jõudes tänasesse päeva välja, arvan, et ühelt endast lugupidavalt lähipäevil kooli lõpetavalt  noorelt maailmakodanikult ei pea vanemad enam pärima, et millal sa õpid. Me oleme alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi meile, kui meid õpetatakse. Teen siinkohal ühe ettepaneku:  kallid emad-isad, küsige parem, et millal me hakkame õpitule vastavalt käituma, sest väär enesehoiak on pigem tahte kui teadmiste puudus. Pealegi, küsimused ei pea kunagi loogilised olema - loogilised peavad olema vastused.

Ja nii õpetab iga natukese aja tagant  keegi, vahel täiesti tahtmatult, sulle midagi sinust endast. Ning kuna ühegi maa muld ei ole nii püha, et seda kotikesega kaasas kanda, siis mine ja õpi ennast tundma ka teistes kultuuriruumides, sest võõramaa libedal jääl on ennast palju raskem püsti ajada kui kodumaa tuttaval pinnal. Leiutage, avastage, rünnake kosmost!

Hanna Mari Villsaar, 12.A klass

Viimati uuendatud Reede, 17 Juuni 2016 11:09  
Bänner


Bänner