Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Keellane ja Reaallane

Saada link Prindi PDF

Keellane ja Reaallane

 

Elas kord üks laisk koolipoiss Kalle. Ta õppis juba kuuendas klassis, aga koolist polnud ta veel mingit tarkust saanud. Nimelt ei viitsinud ta üldse õppimisega tegelda ja enamik poisi hinnetest olid kolmed.

Ühel päeval, kui Kalle ja tema pinginaaber Ats koju läksid, hakkas Ats rääkima: „Tead mis, Kalle, ma nägin eile Facebookis põnevat reklaami.“

„Noh, mis siis sellest?“ ei olnud Kalle vaimustuses.

„No kuula, kuula, sellest tuleks sulle kasu,“ jätkas pinginaaber õhinaga, „seal oli kahe targa roboti pilt ja kirjutati, et see on iga koolilapse edu saladus.“

„Ohhsaa, ma tahan endale ka sellist! Mis nad mul teha aitavad?“ tundis ka Kalle juba huvi.

„Seal oli ainult telefoninumber 3636 ja öeldud, et sealt saab rohkem infot,“ vastas teine sõbrale.

Sellega poiste vestlus ka lõppes, kuna nad olid jõudnud Atsi koduni. Kalle sammus üksi mööda kividest kõnniteed edasi ja otsustas, et koju jõudes uurib ta selle asja kohta rohkem.

Peale kerget lõunaeinet suundus Kalle oma tuppa ja valiski telefonis numbri 3636. Kostis paar lühikest piiksu ja siis pikk surin nutitelefonist. Poiss hakkas pelgama, et see on mingi jama, ja lõpetas kõne ära. Rohkem ta sinna helistada ei kavatsenud.

Ühel õhtul kaks nädalat hiljem ilmus Kalle tuppa kirjutuslauale ei tea kust üks pappkast. Sellel oli kiri: „Kastis olev punane robot on Keellane ja sinine Reaallane. Kasuta neid targalt ja ära lase neil liiga usinaks minna, see võib sulle kätte maksta! Vastutasuks paki eest pead oma 3 esimest viielist tööd robotitele tagasi andma.“ Kalle avas kasti ja sisu oli, nagu kirjas seisis. Robotid olid üsna väiksed, seega pani poiss need sahtlisse.

Järgmisel päeval koolikotti nurka visates kuulis Kalle sahtlist surinat: robotid olid ärganud. Poiss tõstis nad lauale ja vaatas imestunult, kuidas väikesed masinad õpikud kotist välja tirisid ja koduseid ülesandeid lahendama hakkasid.

Kalle oli ülimalt rahul ega märganudki, kuidas kolm aastat möödusid ja tema hinded kõik viied olid. Robotid olid igal õhtul tema eest kogu töö ära teinud.

Lõpuks jõudis kätte üheksanda klassi lõpueksamite aeg. Kalle polnud üldse mõelnud, kuidas ta eksamitega hakkama saab – ta ei olnud ju õppinud. Poisi pettumuseks ei osanudki ta eksamitel midagi ja sai kahe.

Kui nördinud laiskvorst peale eksameid koju läks, polnud seal enam roboteid. Laua all lebasid ainult 3 ribadeks tõmmatud 6.klassi viielist tööd. Targast koolipoisist jäi järele vaid kahtedega kurb ja endas pettunud eksamitel läbikukkuja.


Liisa Õunpuu, 8.B klass

 

 

 

Viimati uuendatud Pühapäev, 05 Juuni 2016 12:26  
Bänner


Bänner