Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 500

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


24. mai 2016 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 500



KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  25.05   
9.00 Üleminekueksam 6. klassile
12.00 Uurimistööde kaitsmine
14.00 Maakonna tunnustusüritus "Tänu tegijale!" Kultuurikeskuses

N  26.05   
KEAT 6. kl laager Torgu
13.00 Uurimistööde kaitsmine

R  27.05   
9.00 Eksamid 4.–5., 7.–11. klassile
Viimane tundidega päev 3. klassile
KEAT 6. kl laager Torgu

L  28.05   
17.00 MK 51. laulupidu lossihoovis

P  29.05 

E  30.05   
14.00 Direktsiooni koosolek

T  31.05   
09.00 Üleminekueksamid 3. – 8. ja 10. – 11. klassile
14.00 Loodusklasside kevadine
looduslaager Sõrves – 10.b ja 11.b

K  01.06   
10.00 Lõpueksam: eesti keel
Loodusklasside kevadine looduslaager Sõrves – 10.b ja 11.b

N  02.06  
Loodusklasside kevadine looduslaager Sõrves – 10.b ja 11.b
13.00 Õppenõukogu
18.00 4. klasside aktus

R  03.06  
09.00 12. klassi koolieksam
09.00 1. – 3. kl aktus, 5.-8. kl klassijuhatajatund
10.00 5. – 8. kl aktus, 1.-3.kl ja 10.-11.kl klassijuhatajatund
11.00 10. – 11. kl aktus
14.00 Saaremaa koolide aastalõpupiknik "Näoga mere poole", Raiekivi säär

L  04.06  

P  05.06   
Heategevusjooks    

DIREKTSIOONI KIITUS

Kadri Pulk — õpilaste suurepäraste tulemuste eest EKSL kergejõustiku meistrivõistlustel.
Ly Haandi — õpilaste suurepärase juhendamise eest maakondlikuks ujumisvõistluseks.
Katrin Rosin, Ruta Kelt, Mari Ausmees, Andreas Noor, Silva Paja — meeleoluka üheksandike tutipäeva eest.
Inge Vahter — õpilaste suurepärase juhendamise eest vabariiklikuks põhikooli bioloogiaolümpiaadiks.

SELLES LAUSES SIIN ON
ON KAKS VIGA

Paljud ei märkagi, et lauses on üks sõna kaks korda. Kuna nad asuvad eri ridadel, ei pruugi meie aju neid fikseerida. Aga teine viga? Kui ei leia, siis ehk ei olegi?
Teine viga on lause sisus, milles väidetakse, et lauses on kaks viga. Seega lause ei vasta tõele. Siis aga on ju lause tõene ja teist viga ei ole, kuid siis on väide, et lauses on teine viga, väär, aga siis ...

Oleme astunud paradokside maailma. Samasugune probleem tekib lausega: „Ma valetan alati.“ Kui see on tõsi, peab see olema ka vale.

Kujutle, et kõnnid labürindis ning jõuad kahe ukseni. Üks uks viib eesmärgini, teine surma. Kummagi ukse ees on valvur — üks neist räägib alati tõtt ja teine valetab. Sa võid mõlemalt küsida ühe küsimuse — millise? Enne, kui edasi loed, mõtle ...

Õige küsimus on: „ Kui ma küsiksin teiselt valvurilt, kumb uks viib mind eesmärgile, mida ta siis vastaks?“ Tõerääkijalt kuulaksid valet, mille ütleks valetaja ning valetaja valetaks tõerääkija kohta. Igal juhul vastaksid mõlemad ühtmoodi valesti. Seega peaksid minema teisest uksest.

Paradoks (kreeka keeles ootamatu, kummaline) on arutlus, mis loogika reegleid järgides tõestab teineteist välistavaid väiteid. Samas räägime me aeg-ajalt paradoksaalsest elust ja otsime tõde ka sealt. Tõde on, et alati pole tõde olemas — samas pole siis ka valet olemas ... või on mõlemad samaaegselt olemas. Ja seda kõike juhtub liigagi tihti meie igapäevases (pisut paradoksaalses) elus. Kummalisus teeb aga meie elu alati huvitavamaks ja seda ei pea ilmtingimata mustvalgetes (loe: tõde — vale) kategooriates hindama.

Kui õige loobuks hindamisest? Aga eksamite aeg ju ...
Soovin põnevat paradokside märkamist meie igapäevas. Ja eriti kevad on neid täis ...

Viljar Aro, koolijuht

VIIMASE KELLA PÄEV PÕHIKOOLIS

Õpetajad meenutavad meie üheksandikke

Reedel oli 9. klasside viimase kella päev. Traditsiooniliselt sai õpetajatelt uurida, millistena jäävad nad seda lendu meenutama. Allpool on toodud õpetajate kirjutised.

Saan taaskord nentida, et mõnel ikka veab nende toredate õpilastega! Nagu näiteks minul – viis aastat ülivägameeldivat koostööd 9.a/9.b inglise keele rühmaga. Olete minu jaoks unikaalne seltskond, sest ei mäleta varem sellist indiviidide vahelist sünergiat, kus kõik käinuks nagu "by the book". Oli piisavalt tõsist töötegemist, parajal hulgal nalja ning väga vähesel määral ebakõlasid. Thanks to bits and good luck!

Viie kooliaasta jooksul pea iga päev üksteist nähes oleme koos arenenud, näinud vastastikku muret ja rõõmu, jaganud eredaid emotsioone ja kogemusi, kasvanud koos tugevamaks ja kindlasti on arenenud meie kõigi huumorimeel, ja see on olnud võimalik isegi matemaatikaklassis! Olete väga emotsionaalsed, suure südamega ja kokkuhoidvad tegelased, kes ei lase õpetajatel rutiini langeda, vaid hoiate meid erkude ja noortena. Tore oli teid tundma õppida meeldivate reisikaaslastena — inimese iseloom pidi reisiolukorras hoopis paremini avalduma.

9.a Küll võttis aega see inimeseks saamine! Aga lõpuks see aeg ometigi jõudis kätte. Muidugi- ega see areng ei peagi mööda kiirteed kulgema, mõnusad kurvid ja ohtlikud aukudeületamised on alati edaspidiseks väga õpetlikud. Ja nüüd olete täiesti kenad noored inimesed, võrreldes mõne aasta taguse ajaga lausa kullatükid. Mõned kuldsed esirääkijad kaasa arvatud. Aga - neid on ka vaja. Edaspidiseks — rohkem töökust ja õhtul varasemat magamaminemist, et hommikul ei peaks tundides tukkuma.

9.b Iga ilus asi saab kord otsa, sealhulgas ka 9.b klassi õpetamine. Kui kõrgemalt poolt veel mõni selline  klass  usaldatakse  õpetada,  siis vist ei tahakski koju vanaks inimeseks jääda. Ääretult sümpaatne ja mõnus klass, seda juba 5. klassist alates. Huvitav, kuhu jäi puberteet? Looduse reeglid vist igaühe kohta ei käi. Kuidas küll kõrgemad jõud oskasid nii kenad lapsed ühte juhatada. Mõned vimkamehed lisavad klassile mõnusat vürtsi juurde. Ja AITÄH ilusate tantsuetenduste eest!

9.a Jääte meelde kui sõnakad, kokkuhoidvad noored inimesed. Avaldasite arvamust seda palumatagi. Juba viiendast klassist nii mõnigi noormees arvas, et temast saab maailmakuulus jalgpallur, mis sest õppimisest, õnneks üheksandas jõudsite otsusele, et haritud jalgpallur on märksa rohkem väärt kui harimatu. Tegusad.

9.b Jääte meelde õpihimuliste, kokkuhoidvate noortena. Tihti sai kuulda mõnd naljakat kommentaari teema kohta, mis tõi tervesse klassi elevust. Olete väga kultuuri- ja spordilembesed. Võiks teid kõiki istuma jätta — kahju on teist lahkuda.

KODUTÜTARDE LAAGER

20. mail kogunesime SÜG-i kaminasaali, et alustada uue ja põneva kodutütarde laagriga.
Kui asjad lahti pakitud, kogunesime kooli ette, et üheskoos minna Kuressaare kunstikooli.


Meie eripalgelised savilinnud

Seal ootas meid Piret Tomson, kes õpetas meile, kuidas savist lindu teha. Panime kõik põlled ette ja võisime savitööga peale hakata. Töö ei olnud lihtne ja paljud pidid tööga uuesti alustama. Kui linnu keha oli valmis, oli vaja teha ka tiivad ja pea. Keha sisse panime savist kuulikesed, mis hakkavad peale ahjust väljatulemist kõrisema. Kõigil tulid erinevad ja naljakad linnud. Tööd jätsime kunstikooli, sest need tuleb põletada ja tagasi saame sügisel.

Pärast savitööd läksime kooli tagasi, sest seal ootas meid  riigikaitse ja noorkotkaste õpetaja Raivo Paasma. Ta rääkis distsipliinist ja kui vajalik see on. Tal on endal ka kaks last, kes kunagi ei ole saanud üleliigselt palju kiitust. Rääkisime ka, miks lapsed kardavad laagreid ja miks nad ei taha seal käia. Lapsed on harjunud kõike tegema, mida ise soovivad ja ei ole harjunud reeglitest kinni pidama. Ta rääkis, et noorkotkaste poistelt korjab ta alati telefonid ära laagri ajaks. Meie õpetaja Merle pole õnneks seda kunagi teinud. Ta julgustas meid laagritesse tulema.

Peale tõsist  jutuajamist läksime Rüütli SPA-sse ujuma.  Seal oli nii lõbus! Külastasime ka sauna.
Kui tagasi jõudsime, olid kõhud nii tühjad ja  hakkasime sööma. Meil olid kaasas erinevad lauamängud. Põnevust ja jutuajamist jätkus kella 1-ni. Jäime silmapilkselt magama.

Hommikul kell kaheksa oli äratus. Pakkisime oma asjad kokku ja einestasime.  Koju üllatuseks tegime valetrühvleid, mis olid väga maitsvad.

Nüüd tuli kiiresti  kaminasaal korda teha ja hakkasime  parki minema. Seal toimus meil  telefonidega orienteerumine. Kodus laadisime enda telefonidesse GPS-i rakenduse. Meid jagati gruppidesse.  Põnev oli otsida erinevad  vihjeid, mis olid peidetud kavalasti ära. Pidime ka tegema erinevatest kohtadest ja asjadest pilte ja neid hiljem õpetajale näitama (nt kivi all oli kaart, kus oli järgmine vihje). Meie võistkond võitis ja leidsime kõik punktid.  Kui kõik olid lõpetanud, läksime uuesti kooli, et võtta oma asjad ja laager ära lõpetada.


Võidukas orienteerumisvõistkond

Kõik olid  väga rõõmsad, sest oli põnev laager ja eriti meeldis orienteerumine. Ootame huviga järgmist laagrit. Täname  õpetaja Merle Priid toreda laagri eest!

Eliise  Kask, 6.a

4.B HAAPSALUS

4.b klass osales reedel, 20. mail Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide poolt korraldatud koolilõpuprogrammis „Maailma parim detektiiv“. Programm oli  hariv ja lõbus, seiklusmängu kaudu oli võimalik õpilastel märkamatult teha meeskonnatööd, lahendada ülesandeid, arvutada, kirjutada, lugeda, joonistada ning täiendada oma ajaloo- ja geograafiaalaseid teadmisi.



Põnev ja seiklusrikas teekond sai alguse Ants Laikmaa muuseumist, kus detektiividele jagati kätte juhised ning esimesed lahendamist vajavad ülesanded. Sealt liiguti edasi juba Haapsalu linnas paiknevatesse eriilmelistesse muuseumidesse: Raudtee- ja Sidemuuseumi,  Haapsalu raekotta, Iloni Imedemaale, Haapsalu piiskopilinnusesse.






Igas muuseumis said õpilased õigete lahenduste eest ühe kleepsu. Kui kõik kleepsud kokku pandi,  tuli  nähtavale  kunstnik  Ants  Laikmaa maal. Teekonnale lisas põnevust sõit huvirongiga “Peetrike”. Programm kestis 3,5 tundi.

Lisavõimalusena pakuti lõunasööki keskaegses Haapsalu piiskopilinnuses.

Marina Mäetalu, 4.B õpetaja

BRIDŽ

Bridžihooaja lõpetuseks toimus kolmapäeval mõõduvõtmine kahe kange võistkonna vahel: "Marco Polo tüdrukud", sinna kuulusid Helena Ellermaa (11.c), Kaili Põder (KG), Mari Kolk (11.b), Mari Tiitson (10.b) ja "Desperado OÜ", kuhu kuulusid 10.c klassi poisid Rasmus Lepik, Artti Raasuke, Karel Äär, Kristo Püüding.

Enamikule mängijatest oli see elu esimene võistkonnavõistlus ja see tekitas vastakaid emotsioone. Mõned leidsid, et see on jama, teised arvasid, et alles nüüd nad said bridžimängu mõttest aru. Võistlus igatahes oli väga tasavägine ja kaheksamängulise partii võitsid tüdrukud +5 IMP (asjatundjatele).

Olgu siinkohal ära toodud ka paariturniiri tulemused:

I koht (SÜG-i meistrid) Kristo Püüding (10.c) - Karel Äär (10.c)
II koht Brita Laht (10.b)- Karen Saksakulm (10.c)
III koht Rasmus Lepik (10.c) - Artti Raasuke (10.c)

Arne Loorpuu, bridživõistluste kohtunik

ALGKLASSIDE SPORDIPÄEV 19.05.2016


1. klasside tüdrukud:

60 m jooks
I  Britta Truu  10,6
II  Liisa Nõmm  10,8
III Eliise Heinmaa  11,2

200 m jooks
I Britta Truu  39,4
II Liisa Nõmm  40,9
III Luise Ling  43,1

Kaugushüpe
I   Liisa Nõmm  2.80
II  Eliise Heinmaa   2.77
III  Annabel Porss 2.59

Pallivise
I  Gendra Sepp  15.20
II  Lysandra Muld  15.00
III  Luise Ling   14.80

1. klasside poisid:

60 m jooks
I  Mattias Kobin   10,4
II  Steven Roosioks  10,5
III  Markus Trei  11,1

200 m jooks
I  Mattias Kobin 39,5
II  Hubert Spitsõn 40,2
III  Markus Trei   40,9

Kaugushüpe
I   Mattias Kobin    2.92
II  Markus Trei       2.92
III Steven Roosioks   2.88

Pallivise
I  Hubert Spitsõn  24.00
II  Steven Roosioks   23.00
III Mattias Kobin    21.00

2. klasside tüdrukud:

60 m jooks
I   Ulla Maripuu    10,0
II  Lissandra Pajunurm 10,1     
III Maris Rüütel  10,4

200 m jooks
I Ulla Maripuu  38,2      
II  Lissandra Pajunurm 38,9
III Kristin Kasela  39,0

Kaugushüpe
I Lissandra Pajunurm    3.28
II Kristin Kasela      3.21
III Maris Rüütel  3.10

Pallivise
I  Lissandra Pajunurm    19.00
II  Maris Rüütel  17.20
III  Iris Tinno   17.00

2. klasside poisid:

60 m jooks
I   Karl Erik Kaljuste     9,2
II  Sten Erik Mägi         9,7
III Ron Sebastian Puiestee  9,8

200 m jooks
I  Karl Erik Kaljuste  34,5   
II Sten Erik Mägi      36,2
III Kaur Vesberg   36,6

Kaugushüpe
I   Karl Erik Kaljuste    3.95
II  Markus Aadussoo   3.30
III Devon Vahter  3.26

Pallivise
I Kaur Vesberg     39.00
II Jarno Mononen  32.00
III Devon Vahter   30.00

3. klasside tüdrukud:

60 m jooks
I  Maribel Remmel    9,7
II  Mia Maria Muul  9,9
III Grete Gull  10,2

400 m  jooks
I  Grete Gull  1.23,5
II Merili Haak 1.25,7
III Mia Maria Muul 1.28,1

Kaugushüpe
I   Grete Gull   3.64
II  Merili Haak    3.63
III Maribel Remmel   3.62

1000 m jooks
I Maribel Remmel    3.59,0
II Liina Talistu   4. 25,0
III Mareli Välja  4.25,2

Pallivise
I Grete Gull         28.40
II Anabel Lanna    25.40
III Maribel Remmel   24.40

3. klasside poisid:

60 m jooks
I    Markus Janson    9,6
II   Rasmus Tristan Vahenurm   9,8
III  Risto Tahk 9,8

400 m jooks
I  Rasmus Tristan Vahenurm  1.21,9
II  Kevin Lempu  1.28,8
III  Markus Janson   1.32,2

Kaugushüpe
I   Markus Janson  3.51
II  Rasmus Tristan Vahenurm  3.39
III Risto Tahk  3.25

1000 m jooks
I Risto Tahk 4.07,2
II Georg Paomees  4.14,8
III Robin Maranik    4.17,5

Pallivise
I  Risto Tahk    36.00
II  Kevin Lempu    33.00
III Robin Maranik  31.00

4. klasside tüdrukud:

60 m jooks
I   Ingel Helena Mägi  9,5
II  Lisete Loviise Saagpakk  9,6  
III Maria Heleen Kald  9,8

1000 m jooks
I Lisete Loviise Saagpakk   4.11,9
II Maria Heleen Kald  4.16,8
III Jacqueline Putnik  4.36,4

Kaugushüpe
I    Ingel Helena Mägi    3.48
II   Kirke Viik  3.48
III   Maria Heleen Kald 3.35

Pallivise
I  Ingel Helena Mägi  23.40
II Kristina Sõster   21.60
III Maria Heleen Kald  21.20

400 m jooks
I  Ingel Helena Mägi  1.25,3  
II Karmen Kundrats 1.32,5
III Marisa McCourt 1.33,6

4. klasside poisid:

60 m jooks
I    Martin Truverk    9,0
II   Kennet Puiestee    9,2
III  Rico Robert Alliksoon    9,3

1000 m jooks
I   Rico Robert Alliksoon  3.48,2
II  Rasmus Mäeorg  4.10, 2
III Karro Vatsfeld      4.13,3

Kaugushüpe
I   Martin Truverk    3.74
II  Kennet Puiestee     3.65
III Robin Keerd   3.36

Pallivise
I  Romet Vilter    42.00
II Martin Truverk    35.50
III Rasmus Mäeorg  31.00

400 m jooks

Marina Mäetalu, algklassiõpetaja

EKSL KERGEJÕUSTIKU MEISTRIVÕISTLUSED 6.-12. KLASSILE

11. mail toimus Rakveres Eesti Koolispordi Liidu kergejõustiku meistrivõistlused 6.-12. klassile. Ilm on mõnusalt päikseline, kuid jahedalt tuuline. Samas nagu eelnevatel aastatel, ei jäänud seegi kord meie tublimad õpilased medaliteta.
Järgnevalt vanuseastmete kümne parema hulka tulnud võistlejad:

6.-7. klassi tüdrukud

60m jooks
II Luise Vevers     7a  8,57
9 Elise-Maria Trei  6a  8,85
600m jooks
9 Karmelin Leivat 6a  1.57,86

Kaugushüpe
III Elise-Maria Trei  6a  4.77

Pallivise
II Luise Vevers  7a  57,00
7 Elisabeth Vaarik  7b  44,00

6.-7. klassi poisid


800m jooks
6 Siim Andres Himmist  6a  2.32,57

Kaugushüpe
7 Andre Koppel  7b  4.76

Pallivise
III Devon Lopp  7b  71,50
6 Andre Koppel  7b  66,00

8.-9. klassi tüdrukud

100m jooks
II Marilis Remmel   8b  12,73

800m jooks
7 Elo Nõmm  9b  2.48,78

Kaugushüpe
I Marilis Remmel   8b  5.59
6 Carmen Electra Pirn  8b  4.91


Kõrgushüpe
II Carmen Electra Pirn  8b  1.58
6 Gendra Allikmaa  8a  1.45

Kuulitõuge
4 Gendra Allikmaa  8a  11.38

8.-9. klassi poisid

Kõrgushüpe
6 Jass Saarkoppel  9b 1.65

Kuulitõuge
10 Oliver Moring  9b  10.19
10.-12. klassi tüdrukud

100m jooks
5 Delis Pärnoja  10b  13,62
6 Helina Koppel  11c  13,65

800m jooks
9 Elery Lõhmus  10b  2.57,10

Kaugushüpe
5 Delis Pärnoja  10b  4.60
7 Hanna Klaar  10b  4.50

Kõrgushüpe
4 Jane Treima  11b  1.50
9 Elery Lõhmus  10b  1.35

Kuulitõuge
II Airike Kapp  10b  11.57
7 Hanna Klaar  10b  8.63

Kettaheide
I Airike Kapp  10b  34.87
6 Helina Koppel  11c  27.29

10. -12. klassi poisid


100m jooks
9 Tõnis Antonov   10c  12,06
1500m jooks
4 Tõnis Antonov  10c  4.43,94

Kõrgushüpe
I Johannes Treiel  10b 1.85
8 Kennert Amberg  12b  1.70

Kaugushüpe
6 Johannes Treiel  10b  6.41
9 Kennert Amberg  12b  5.78
Kuulitõuge
7 Jakob Saare  12b   11.26

Kettaheide
9 Iiv Aavik  10b  31.44
10 Karel Äär  10c 31.23

6.-9. klassid, väike-rootsi teatejooks
5 Saaremaa ÜG 2.28,74
Carmen Electra Pirn (8b), Markus Kivi (8b), Marilis Remmel (8b), Andre Koppel (7b)

10.-12. klassid, väike-rootsi teatejooks
4 Saaremaa ÜG 2.18,37
Delis Pärnoja (10b), Tõnis Antonov (10c), Hanna Klaar (10b), Johannes Treiel (10b)

Põhikoolide arvestuses saavutasid meie õpilased 5. koha (4. kohast jäi puudu vaid 1 punkt).
I Tallinna Saksa Gümnaasium  780p
II Valga Põhikool  754p
III Rakvere Gümnaasium  725p
4 Rakvere Reaalgümnaasium  698p
5 Saaremaa Ühisgüumnaasium  697p
6 Jõgeva Põhikool  688p

Võistkonda kuulusid:
Elise-Maria Trei (6a), Luise Vevers (7a), Karmelin Leivat (6a), Triinu Eliise Põld (7b), Elisabeth Vaarik (7b), Kert Tartes (6a), Siim Andres Himmist (6a),  Andre Koppel (7b), Devon Lopp (7b), Carmen Electra Pirn (8b), Gendra Allikmaa (8a), Marilis Remmel (8b), Huberta Karma (8a), Elo Nõmm (9b), Aleksandra Männik (9b), Markus Kivi (8b), Jass Saarkoppel (9b), Oliver Moring (9b), Hardi Aun (8b), Endrik Õunpuu (8b).

Gümnaasiumi õpilased suutsid võistelda endid esikolmikusse, saades kaela hõbemedalid.
I Rakvere Reaalgümnaasium  529p
II Saaremaa Ühisgümnaasium  507p
III Kose Gümnaasium  467p
4 Tallinna Saksa Gümnaasium  464p
5 Jõhvi Gümnaasium  458p
6 Jõgevamaa Gümnaasium  444p

Võistkonda kuulusid:
Airike Kapp (10b), Hanna Klaar (10b), Jane Treima (11b), Helina Koppel (11c), Delis Pärnoja (10b), Elery Lõhmus (10b), Johannes Treiel (10b), Iiv Aavik (10b), Tõnis Antonov (10c), Kennert Amberg (12b), Jakob Saare (12b).

Kadri Pulk, kergejõustiku treener

Saare Maakonna 4.-9. klasside koolinoorte meistrivõistlused ujumises

Võistlused toimusid Leisis 27. aprillil ja olid sellel kujul esmakordselt võistluskalendris. Meie koolist osales 11 õpilast.


Parimaid tulemusi said: Carmen Electra Pirn – kõik esikohad 7.-9. klasside neidude hulgas – 50 m vabalt 32,51, 50 m selili 40,44, 50 m rinnuli 49,29. Samas vanuseklassis  II koha seliliujumises – 43,44 ja rinnuli – 51,22 ning III koha vabaltujumises – 37,40 – sai Andrea Ärmus. Mihkel Aidale II koht vabalt – 32,31 ja III koht selili 43,10.

Nooremate tublim oli Carl-Juhan Meri – I koht 50 m selili 49,81 ja II koht vabalt – 39,26. Nooremate tüdrukute 50 m vabaltujumises tuli II koht Katrin Lindmäele – 38,72, 50 m selili II koht Karmen Ehanurmele – 46,40.

Eriti põnevaks kujunes 7.-9. klasside 4x50 m vabalt teateujumine, kus vigastuse tõttu ei saanud osaleda Jürgen Truu ja teda asendas Kaisa Raaper. Võistkonnas olid veel Carmen Electra Pirn, Andrea Ärmus ja Mihkel Ait, tulemus 2.25,9. Napilt võitis selle võistluse KG võistkond – 2.25,8 ja III koha said Leisi kooli sportlased – 2.29,8.

Ujumisvõistlustest on sel kevadel veel ees maakonna 1.-3. klasside meistrivõistlused 20. mail ja Saare maakonna meistrivõistlused kõikidele vanusegruppidele, kus selgitatakse parimad 3 ala kokkuvõttes – 21. mail. Hoiame võistlejatele pöialt!

Ly Haandi, kehalise kasvatuse õpetaja


NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õp Merle Prii kätte ( See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ), siis teda ootab pisikene üllatus!

Eelmisel korral oli kiireim Mihkel Šesterikov 12.C klassist, põhikoolis Carl-Juhan Meri. Palju õnne!

1. Mõista-mõista, mis see on: Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma?

2. Mis lillega on tegu?


3. Mis riigiga on tegu?
Riik asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul. Riik asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas. Idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes Riia laht.

4. Mis riigi lipuga on tegemist?


SÜGPress

Viimati uuendatud Kolmapäev, 25 Mai 2016 08:57  
Bänner


Bänner