Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Muhu mamma

Saada link Prindi PDF

 

Muhu mamma

 

Leppisime kokku, et ma kirjutan midagi ilusat, niisiis mõtlesin, et kirjutan oma Muhu mammast. Ta on tegelikult minu vana-vanaema, aga teda on kogu aeg kutsutud mammaks.

Muhu mamma on üks lahedamaid inimesi, keda ma tean. Ta on 84-aastane, tegeleb siiamaani rahvatantsuga ning reisib rohkem kui paljud noored.

Temaga saan ma kõigest rääkida. Ükskõik kui suure käki ma kokku olen keeranud, kuulab tema mind alati ära ja annab rahuliku hääletooniga nõu, vahel räägib ka mõne lapse- või noorpõlveloo.

Mäletan, et kui ma väike olin, siis saadeti mind Muhusse, kuna mu ema oli angiinis ning mu vanemad ei tahtnud, et ma haigeks jääksin. Ma õppisin tollel nädalal väga palju: hoia kanamuna tugevasti, aga ära pigista, muidu see läheb puruks ja siis ei ole hea, Muhu mamma norskab väga...väga valjusti, muhulaste huumor on õelam kui saarlaste oma, Muhu mamma oskab väga hästi autot juhtida (pole sarkasm), ta tahab oma mootorratast tagasi, kui mamma tahab aus olla, siis ta on vägagi aus, aga kui valetab, siis nii, et suu suitseb.

See üks nädal Muhus on siiamaani minu kõige õnnelikum lapsepõlvemälestus. Seal polnud tookord korralikku televisiooni (lastesaateid polnud), tollel ajal polnud nutitelefone ja mammal polnud ka arvutit. Ma mängisin õues iga päev ning tuppa tulles olin üleni mulla, rohu- ja jumal teab mis plekkidega kaetud. Aitasin maal loomi talitada, käisime vahel poes ning aeg-ajalt aitasin kaasa, kui tuli mõnele lihtsameelsele natukene luisata.

Kui aus olla, siis kõik minu kõige paremad mälestused seostuvad Muhuga. Seal on mul alati kõige kodusem tunne.

 

Agnes Kesküla, 10.A



 

 

Viimati uuendatud Laupäev, 14 Mai 2016 16:05  
Bänner


Bänner