Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 497

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


3. mai 2016 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 497



KOLMAPÄEVAST NELJAPÄEVANI

K  04.05   
14.00 Juhtkonna koosolek

N  05.05   
19.00 Emadepäeva kontsert
14.00 Heategevuslik teatejooks

R  06.05   
11.15 MK algklasside teaduspäev

L  07.05   
Noortebändide festival
Saaremaa Laululind Sandla kultuurimaja    
Raamaturetsensioonide konkursi Ulakass autasustamine

P  08.05   
Emadepäev

E  09.05   
Direktsiooni koosolek
11.00 Krevera koolitus Toomas Lõhmustega

T  10.05   
10.00 6.kl tasemetöö: eesti keel

K  11.05   
10.00 3.kl tasemetöö: eesti keel
18.00 Kooride kevadkontsert

N  12.05   
10.00 6.kl tasemetöö: matemaatika    

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  04.05    Irena Sink, Ruta Kelt. Mängiv noor on õppiv noor
N  05.05    Direktsiooni info
R  06.05    Aado Haandi. Eesti laps Soomes
E  09.05    Viljar Aro
T  10.05    Inge Vahter, Indrek Peil. Teadusfestivalist 2016
K  11.05    Ruta Kelt. Algklasside teaduspäevast
N  12.05    Direktsiooni info
R  13.05    Enn Laanemäe. 3x3 korvpalli MM-i katsevõistlustest

DIREKTSIOONI KIITUS

Rita Ilves koos abilistega — Kelmika kevadõhtu korraldamise eest.
Inge Vahter, Mati Martinson, Mart Mölder, Indrek Peil, Piret Kiristaja — õpilaste suurepärase juhendamise eest Õpilaste Teadusfestivaliks 2016.
Indrek Peil, Andi Roost — Õpilaste Teadusfestivali 2016 posterite valmistamise eest.
Kõik väiksed ja suured osalejad, juhendajad ja korraldajad — suurepärase Kevadkontserdi ettevalmistamise ja läbiviimise eest.
Kõik head abilised — õpilaste, lastevanemate ja õpetajate vastuvõttude sujuva korraldamise eest.

ÕNNITLEME!

Põhikooli aasta õpilane 2016 – Karl Hendrik Tamkivi, 9.B

Gümnaasiumi aasta õpilane 2016 – Kaarel Ernits, 12.C

Aasta õpetaja 2016 – Marek Schapel

TERITA SAAGI

Aeg-ajalt kohe tasub vanu asju meelde tuletada. Täna soovitan end taasvärskendada Sean Covey „Väga efektiivse teismelise 7 harjumusega“. Kuna inimene kipub olema oma harjumuste ori, siis tasub nende harjumuste kujundamisega vaeva näha. Covey raamat annab selleks hulgaliselt retsepte ja  mõtteainest.

Harjumus 1: Ole tasakaalukas. Vastuta oma tegude eest.
Harjumus 2: Alusta oma sügavaimatest mõtetest. Pane paika oma elu ülesanne ja eesmärgid.
Harjumus 3: Olulised asjad esimesena.
Harjumus 4: Mõtle positiivselt. Sisenda endale, et kõik võivad olla võitjad.
Harjumus 5: Püüa enne mõista ja siis mõistetud olla. Kuula inimesi ka tegelikult.
Harjumus 6: Koostöö.
Harjumus 7: Terita saagi. Täienda end pidevalt.

Viimane neist on ehk üks intrigeerivamaid. Teame ju isegi, et nüri saega pole mõtet saagida. Nii tuleb ka iseennast pidevalt uuendada:
- oma keha e võimle, söö õigesti, maga hästi, oska puhata;
- oma aju e loe, kirjuta, omanda uusi oskusi;
- oma südant e ehita suhteid, ole abiks, naera;
- oma hinge e mediteeri, pea päevikut.

Tärganud kevad ja saabunud soojus annavad enesega olemiseks ja enese elu mõtestamiseks üha uusi võimalusi. Jaluta metsas, kuula linnulaulu, naudi päikesetõuse ja loojanguid, imetle järjest värvikirevamaid lilleaasu, kuula merelaine loksumist, tee lõket ... ning mõtle positiivselt ja edasiviivalt.

Harjumusi muutvat kevadet soovides

Viljar Aro, koolijuht

TOP 10 2016. aastal

Olümpiaadide kokkuvõte mai 2015 – aprill 2016

Olümpiaadidel ja uurimistööde konkursidel tuli maakonnas ja vabariigis esikümnesse 125 (eelmisel aastal 133) õpilast, neist 125-st pääses esikolmikusse 71 (63), mitmes aines oli esikolmikus 22 (16) õpilast.

Maakondlikelt olümpiaadidelt on kokku toodud 34 (43) esikohta, 42 (23) teist kohta ning 23 (27) kolmandat kohta.

Eriliselt tooks välja olümpiaadide lõppvoorudes saadud kohad: Martin Vesberg (6.a) õpilaste teadustööde riikliku konkursi 1. koht, keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 1. ja 2. koht, Saaremaa Miniteaduspäevade laureaat, GLOBE keskkonnauuringute konverentsi 1. koht, Jonna Mononeni (6.b) inimeseõpetuse olümpiaadi 7. – 8. koht, Lissel Mägi (6.b) kodu-uurijate vabariikliku konkursi 1. koht, Torm Vatsfeld (7.a) keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 2. koht, Sander Teras (7.b) bioloogiaolümpiaadi 4. koht, keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 4. koht, Marleen Vahu (8.a) bioloogiaolümpiaadi 1. koht, Lisanna-Lee Leiman (8.b) GLOBE keskkonnauuringute konverentsi 2. koht, Roosmarii Sarapuu (8.b) GLOBE keskkonnauuringute konverentsi 3. koht, Feridee Sevostjanov (8.b) keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 4. koht, Iris Kirs (8.b) keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 4. koht, Liisa Õunpuu (8.b) emakeeleolümpiaadi 7. koht, GLOBE keskkonnauuringute konverentsi 3. koht, Diana Alt (9.b) bioloogiaolümpiaadi 3. koht, keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 2. koht, Elo Nõmm (9.b) keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 2. koht, Jutta Loviisa Juht (9.b) muusikaolümpiaadi  pronksdiplom,  Karl Hendrik
Tamkivi (9.b) bioloogiaolümpiaadi 1. koht, Saaremaa Miniteaduspäevade laureaat, GLOBE keskkonnauuringute konverentsi 1. koht, Ene-Liis Orb (10.a) ajaloo-olümpiaadi 8. – 9. koht, Roland Brant (12.a) inglise keele olümpiaadi 7. – 11. koht, Hanna Keidong (12.a) keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 5. koht, Lauri Leemet (12.c) inglise keele olümpiaadi 7. – 11. koht, Martin Priske (12.c) inglise keele olümpiaadi 4. koht, Tiina Soots (12.c) keskkonnaalaste uurimistööde konkursi 4. koht. Uhked oleme kõigi 125 õpilase saavutuse üle.

Teaduse TOP 10

1. Martin Vesberg 6a
2. Liisa Õunpuu 8b
3. Karl Hendrik Tamkivi 9b
4. Karl Viik 10c
5. Tom Vatsfeld 7a
6. Emilia Rozenkron 10b
7. Diana Alt 9b
8. Sander Teras 7b
9. Voldemar Kirss 6b
10. Lauri Leemet 12c

Kultuuri TOP 10

1. Teele Tilts 12a
2. Ekke Kaarel Rand 12c
3. Martin Vesberg 6a
4.-5. Mart Truu 10a
4.-5. Carlos Liiv 10a
6.-7. Olev Sten Erik Jõgi 12a
6.-7. Maria Pihlak 12c
8. Hanna Mari Villsaar 12a
9.-10. Iiv Aavik 10b
9.-10. Kirke Medri 5b

Spordi TOP 10

1. Marilis Remmel 8b
2. Carmen Electra Pirn 8b
3. Gendra Allikmaa 8a
4. Johannes Treiel 10b
5. Airike Kapp 10b
6. Kaarel Ernits 12c
7. Eva Haavel 12c
8. Hanna Klaar 10b
9. Karita Süld 11c
10. Helina Koppel 11c

Marek Schapel, õppealajuhataja

POPKOORIDE KONTSERT



KOHTUMINE MÄRT TREIERIGA

25. aprillil saalis istudes ja loengu algust oodates oli meil kange tahtmine sealt välja kõndida ja koju minna. Seljataga oli kolmetunnine proovieksam ja meil polnud mingit soovi istuda veel pikka aega koolis ja kuulata kellegi nõuandeid, mida me arvatavasti varem juba mitmeid kordi kuulnud olime.
Järjekordne loeng liiklusest. Olime kindlad, et jälle näeme enda ees paari politseinikku, kes hakkavad meile rääkima, kui oluline on kiivri kandmine ja õigest kohast üle tee minemine. Suureks üllatuseks astus meie ette hoopis üks ülikonnas mees, ajakirjanik Märt Treier. Kohe alguses tegi ta selgeks, et tuli rääkima mitte endast, vaid hoopis meist, teismelistest. Kuhugi ei tahtnud kaduda ükskõikne tunne, et tuleb jälle neljakümne viie minuti pikkune istumine, millest meil järgmine päev midagi meenutada pole. Oma juttu alustas ta imiteerides tänapäeva kuueteistaastaseid — toolil  lösutades ja oma telefoni kohal küürutades. Juba oligi kosta aina sagenevaid naerupahvatusi. Järgnes peaaegu tunnipikkune jutt meievanuselistest lastest, nende käitumisest ja mõtetest. Tagantjärele mõeldes tuleb tõdeda, et arvatavasti mitte ükski teismeline tüdruk ei suudaks endast rääkida nii, nagu seda tegi meie ees neljakümneaastane mees. Kõik, mis ta välja ütles, oli nii tõsi, et hakkasime teda pidama meiesuguseks teismeliseks, kes kannab lihtsalt täiskasvanud mehe maski. Tema kõnemaneer, miimika ja kehakeel olid nii vabad ja kaasahaaravad, et võimatu oli teda mitte kuulata. Lõpuks naersime, pisarad silmis. Edasi jäi naljakohti aina vähemaks ja lõpuks oli lõbus atmosfäär ruumist kadunud. Treieri tegelik põhjus meie ees seismiseks oli rääkida alkoholi mõjust ja valede otsuste tegemise tagajärgedest selle toimel. Ka kurbadest sündmustest rääkis ta nii, et hetkega süvenes meis sügav kaastunne. Ta rääkis meile loo juhtumistest, mis toimusid järjestikel aastatel ühe ja sama käekirjaga pidudel. Lõpuks näitas meile ka kahte filmi, mis pani meid veel rohkem mõtlema, kui rumalad inimesed olla võivad. Juua alkoholi liiga palju ja siis korda saata arulagedaid tegusid, mõtlemata, millega need lõppeda võivad. Kumbki meist pole kunagi suur alkoholipooldaja olnud ja nüüd on meie veendumus selle kahjulikkuses veelgi suurem. Arvatavasti oli tegu parima loenguga, millest me siiamaani osa saanud oleme. Kui mõelda eelmistele kõnelustele, mida on meile pidanud näiteks politseinikud, ei meenu meile praktiliselt mitte midagi. Kuid need poolteist tundi, mille me veetsime koos Märt Treieriga meie kooli aulas, jäävad loodetavasti kõigile veel pikaks ajaks meelde. Äkki muutis antud loeng nii mõnegi inimese käitumist. See jutuajamine polnud kohe kindlasti ajaraiskamine.

Jutta Loviisa Juht, Diana Alt, 9.b

RAAMATUARVUSTUS

Erinev, kuid siiski samasugune

"Nümfid. Montpellier' legend"
Sari Luhtanen, Miikko Oikkonen
Kirjastus Varrak, 2015

Otsustasin selle raamatu käsile võtta, sest olin tüdinenud Ameerikast pärit bestselleritest. Samas meeldib mulle lugeda pigem nüüdisaja teoseid ja seetõttu oli naaberriigist soomlaste Luhtaneni ning Oikkoneni vastilmunud teos justkui minu jaoks loodud.

"Sa oled märganud, et sa pole selline nagu teised. Sa pole tavaline tüdruk," lausus Kati. "Mis mul viga on?" küsis Didi, sest täpselt nii oli talle alati tundunud.

Nii nagu meil kõigil mitmeidki kordi juhtub, et tuleb kohaneda ootamatute sündmustega, peab ka keskkooliealine Didi hakkama elama oma uut laadi elu. Lugu toob välja kõik kriisietapid, alustades põhjusega, milleks raamatus on Didi šokeeriv päritolu ning sellega kaasnevad kohustused, ja lõpetades olukorraga leppimisega.

Loo edenedes saame teada omamoodi keelatud tunnetest, kus nümfi Didi ja inimesest Samueli armastus võib lõppeda mehe surmaga. See meenutab meile, et ükskõik kui õnnelik üks suhe võib meile esmapilgul pealtvaatajana tunduda, leidub selles alati probleeme. Sama ka vastupidi - keerulises suhtes jääb lõpuni lootus, et vaatamata kõigele tuleb korralik asi välja, kuigi terve maailm sellele vastu seisab.

Autorid on põiminud loosse ka mitmeid esmapilgul märkamatuks jäävaid teemasid. Üheks nendest on suhe esimese meeldiva inimesega, et unustada see, kellesse tegelikult armunud ollakse. Nii sammub  Samuel raskel hetkel hoopis tundmatu Pauliina juurde. Mis paneb meid mõtlema, kas kõige lihtsam viis on tõesti õigeim. Inimene on ikka ja jälle teinud nii nagu talle sobivam, kuid teistele mõeldakse tihtipeale hiljem.

Raamatut võib pidada ka psühholoogiliseks. Palju on pandud rõhku sellele, mida kõike võib inimene teha, kui ta jääb oma seisukohale kõikumatult kindlaks. Nii nagu Eriku uskumus Monpellier' legendi eksistentsi, on olnud ka meil situatsioone, kus olenemata teiste väljatoodud põhjendustele, ei suuda me omaenda jonnakusest võimalikkuse piire pehmendada.

Kuigi raamat põhineb hoopis fantasy- telesarjal "Nymfit", suutsid autorid väga hästi loo kirja panna ka kirjalikult. Nagu igale andekale kirjanikule kohaselt, äratasid nad uue maailma, mis sarnaneb oma tegelaste poolest reaalsusele: ükski meist pole üdini halb ega hea, vaid kuskil seal vahepeal; maailma, kus valitsevad nii tegelikkuses leiduvad rahamured kui ka kohati üliveidrad  võlujõududega kaasnevad probleemid; ja elu, kus lahenduste leidmiseks võib vahel piisata ainuüksi omavahel rääkimisest.

Triinu Jakson, 9.A klass

NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õp Merle Prii kätte ( See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ), siis teda ootab pisikene üllatus!

Eelmisel korral oli kiireim Mihkel Šesterikov 12.C klassist. Palju õnne!

1. Mõista-mõista, kes see on: Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel?

2. Mis viljaga on tegu?


3. Mis riigiga on tegu?
Pindala: 244 046 km2. Rahvaarv: 58 201 000. Pealinn: London

4. Mis piirkonnaga on tegemist?


SÜGPress

Viimati uuendatud Teisipäev, 03 Mai 2016 15:46  
Bänner


Bänner