Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Üks lugu

Saada link Prindi PDF

Üks lugu

Ta seisab seal, ta on üksi. Kõik vaatavad teda, kuid ei, ta ei tee sellest väljagi. Ta on harjunud, et kõik teda vaatavad. Alates sellest ajast saadik, kui ta sinna kõrgele tõmmati, on teda jälginud juba paljud. Mõni vaatab igavusest, mõni vaatab silmailuks, mõni vaatab huvi pärast, mõni vaatab, sest ta saab. Kõrgelt paistab ta madal, kuid madalalt paistab ta kõrge. Ta lihtsalt on seal ja lehvib. Mitte keegi üleliigne teda ei häiri. Tema kaaslaseks on tuul, mis käib kiirelt tema ihurakkudest läbi. Vahel harva, kui kaasa ta hooletusse jätab, laseb ta pea norgu. Sellest hoolimata kõik muudkui teda vaatavad. Ta on ilus ka siis, kui ta on kurb ja igatsev. Tuule saabudes hakkab aga rõõmsalt kõikuma ja lööb selja taaskord sirgu. Ta ei jää mitte millegi varju, teda näeb juba kaugelt. Temalt on raske pöörata pilku, isegi kui ta jõud raugeb. Vahest talle meeldibki seal niisama lehvida, sõnagi lausumata. Tuulega kurameerida ja päikse käes särada. Sellest hoolimata tundub ta üksik. Kuid eks me kõik teeme omad valikud. Mõnele ei tekita tuska lihtsalt olla. Olla teiste tõmmata ja lükata, olla sõltuv. Kuid mis siin ikka parata, ta on sinna nagunii kinni aheldatud. Kurb võib olla ühe lipu elu.

 

Tõnis Antonov, 10.C

Viimati uuendatud Kolmapäev, 27 Aprill 2016 06:26  
Bänner


Bänner