Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Kui ma oleksin roosa kärbsenäpp

Saada link Prindi PDF

Kui ma oleksin roosa kärbsenäpp

Kui ma oleks roosa kärbsenäpp, siis toimiks mu elu hoopis teisiti kui inimesena.

Ma olin alguses täiesti tavaline must-kärbsenäpp, liiginimi nagu ikka. Aga...

Kord juhtus minuga selline lugu. Jälitasin ühte hästi suurt porikärbest, kui järsku lendasin millegi roosa asja sisse. Ma olin sattunud nätsu sisse. Nüüd olen ma nokast sabaotsani roosa. Alguses, kui see juhtus, ksrtsin ma, kuidas mul elu edasi läheb. Kuidas mind teiste näppide, liigikaaslaste poolt vastu võetakse. Kuid see osutus lihtsamaks, kui ma arvasin.

Praegu olen ma hea elujärje peal. Ma olen juba 3-aastane, olen täie tervise juures. Ma olen selle kolme aasta jooksul juba kolm korda lõunamaal käinud. Leidsin endale kaasa Itaaliast. Ta on väga tore naisterahvas. Veetsime talve Hispaanias ja kevadel tulime minu sünnikoju – Eestisse. Saabusime ühel päikeselisel maikuu pärastlõunal. Ränne oli läinud hästi – kogu aeg oli tuul tagant, pidime tegema ainult kaks vahepeatust (Tšehhis ja Leedus) ja meeleolu oli hea.

Nädal peale rände lõppu otsisime kaasaga pesakohta. Käisime korra ka minu vanemate pool nõu küsimas. Nemad soovitasid vaadata pargis olevat suurt pööki, seal pidi olema mingi õõnsus. Kui kohale jõudsime, siis nägime, et üks põldvarblaste paarike oli selle juba hõivanud. Soovisime neile edu ja läksime edasi. Paar päeva otsinguid ja leidsimegi endale pesapaiga. Alustasime kohe töödega. Mina tõin kõrsi, kaasa varus sammalt. Edasi jaotusid tööd juba järgmiselt: mina laulsin ja valvasin territooriumit ja kaasa ehitas pesa.

Ühel maikuupäeval olid meil juba 5 muna pesas. Käisime kordamööda haudumas, kordamööda puhkasime, laulsime...

Juunikuus olid meil juba pojad. Neid oli alguses viis, aga üks külakass avastas meie pesa ja viis ühe poja ära. Õnneks jäi 4 poega alles.

Nüüd me siis lendame kordamööda putukate järele. Pojad kasvavad aga jõudsalt. Peab ütlema, et selle vana pärna sees on päris turvaline – ei saja siia vihm, lapsed ei pääse ligi.

Nii ma siis elan. Kui tahad mulle külla tulla, siis tead küll, see vana pärn seal pargis. Aga ära talvel tule, ma olen siis Itaalia päikese all.

 

Martin Vesberg, 6.A klass

Viimati uuendatud Teisipäev, 19 Aprill 2016 08:10  
Bänner


Bänner