Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 494

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


12. aprill 2016 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 494



KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  13.04   
15.30 Klassijuhatajate nõupidamine

N  14.04   
15.30 Matemaatika ainesektsiooni koosolek
16.00 Põhikooli mälumäng IV voor Koolifilm
MK tasemetöö eesti keeles 11. klassidele

R  15.04   
18.30 SÜG-Alternatiiv
MK Õpilaste omaloominguliste tantsu- ja võimlemiskavade konkurss Vanalinna koolis
Kuressaare Laululind 2016
VAB gümnasistide väitlus III etapp

L  16.04   
VAB vendade Liivide konkurss
VAB gümnasistide väitlus III etapp
Poistekooride ja noorte meeskooride võistulaulmine Tallinnas

P  17.04   
VAB gümnasistide väitlus III etapp

E  18.04   
10.45 Klassivanemate koosolek
14.00 Direktsiooni koosolek
12. klassi tutinädal

T  19.04   
16.00 Õpilasesinduse koosolek
MK algklasside näitemängupäev KVK-s

K  20.04   
Kevadnädal
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N  21.04   
12. klassi lõpukella päev
10.00 Uurimistööde esitamise tähtaeg

R  22.04   
VAB põhikoolide teatrifestival, Jõõpre

L  23.04   
09.00   MK gümnaasiumide malevõistlus    
VAB põhikoolide teatrifestival, Jõõpre
NUPUTA lõppvoor Raplamaal
Lingvistikaolümpiaadi lõppvoor

P  24.04  
Lingvistikaolümpiaadi lõppvoor

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  12.04    Janika Kask. KUHI kunstihariduse ideed
N  13.04    Direktsiooni info
R  14.04    Irena Sink, Ruta Kelt. Mängiv noor on õppiv noor
E  18.04    Viljar Aro
T  19.04    Indrek Peil. Poska konverentsist
K  20.04    Liis Ojasaar. Õpilastega Saksamaal
N  21.04    Direktsiooni info
R  22.04    Merike Kuldsaar. Geograafiaõpetajate kevadpäevad

DIREKTSIOONI KIITUS

Irena Sink — vabariikliku Tähekese ja Hea Lapse viktoriini sujuva korraldamise eest.
Rita Ilves — õpilaste väga hea juhendamise eest vabariiklikuks kooliteatrite festivaliks.
Riina Laanes, Kersti Truverk, Eva Jääger (8.b), Sarah-Lisee Laipaik (8.b) — SÜGi Laululinnu eduka korraldamise eest,

VABANDAMISE PÕHITÕED

Eksimine on inimlik ja inimestena me eksimegi. Teeme väiksemaid või suuremaid vigu, unustame oma lubadusi, saame hakkama naljadega, mis võivad solvata jne, jne. Tegelikult ei ela me päris veatult päevagi. Aga kas me tunnistame oma vigu ja vabandame, kui oleme haiget teinud?
Minu ühe lemmikraamatu, Randy Pauschi „Viimane loeng“ abil saan kirjeldada kaht kõige tavalisemat halba vabandamisviisi:

  1. „Mul on kahju, et sa end minu tehtu pärast halvasti tunned.“ (Sellega proovitakse emotsionaalset leevendust pakkuda, aga kahjuks ei kavatseta haava ennast ravida.)
  2. „Palun vabandust oma käitumise pärast, aga sina pead ka minu ees vabandama.“ (See ei ole vabandamine, vaid soov, et teine sinu ees vabandaks.)

Õige vabandamine koosneb kolmest osast:

    1. Käitusin valesti.
    2. Tunnen end halvasti, kuna tegin sellega sulle liiga.
    3. Kuidas saaksin tehtut heastada.

Kolmandale küsimusele vastates võivad mõned sind küll ära kasutada, aga enamik pakuvad siiski kergemaid heastamisvõimalusi ja näevad olukorra parandamise nimel ka ise vaeva.

Aga mis siis saab, kui vabandan kellegi ees, aga too ei kavatsegi minu ees vabandada? Vastuseks on. „See ei sõltu sinust, ära lase end sellest häirida.“

Siira vabandamisoskuse arendamist soovides
Viljar Aro, koolijuht

TÄHEKESE JA HEA LAPSE VIKTORIINI FINAAL SAAREMAAL

Reedel, 8. aprillil toimus Tähekese ja Hea Lapse viktoriini finaal meie koolis. Võistlus kestis läbi aasta 2., 3. Ja 4. Klassi õpilastele. Sügisel alustas ligi 300 õpilast, finaali pääses 66 last ehk 33 võistkonda üle Eesti.

Avasõnad tervituseks ütles meie direktor Viljar Aro ja laule esitasid Georg Paomees ning Eerik Heinmaa õpetaja Mari Ausmehe juhendamisel.
Finaalis oli märtsikuu ajakirja kohta võistlus Kahoot keskkonnas (läbiviija õpetaja Merle Lepik) ja erinevad õpitoad. Õpetajad Ruta Kelt ja Alli Kallaste viisid läbi kunsti õpituba ja õpetajad Marina Mäetalu ja Katrin Rosin “Turvaliselt internetis” võistlusmängu. Juhendajatele tegi koolis ringkäigu ja tutvustas meie maja haldusjuht Aado Haandi ning kreemi valmistamise saladustest rääkis Anne Teigamägi. Lisaks said võistlejad ja juhendajad nautida Saaremaa Ühisgümnaasiumi Teadusteatri etendust. Lapsed ja juhendajad jäid väga rahule.

Tulemused said sel aastal sellised:

Täheke 2. klass:

1. Elo Teedumäe, Emma Kõiv (J. Westholmi Gümnaasium)
2. Kaur Vesberg, Laur Erik Laine (Saaremaa Ühisgümnaasium)
3. Lisette Kipper (Retla-Kabala Kool)

Täheke 3. klass:

1. Heidi Krik, Hanna Arulepp (Laupa Põhikool)
2. Annabel Toomsalu, Lisette Terik (J. Westholmi Gümnaasium)
3. Kert Kristian Soomre, Romet Krier (J. Westholmi Gümnaasium)

Hea Laps 4. klass:
1. Joosep Rand, Kris Kaspar Kalda (Tartu Mart Reiniku Kool)
2. Gerda Emily Treufeldt, Roland Põld (Tartu Mart Reiniku Kool)
3. Kirke Kisand, Ingrem Eliise Madissoo (Tartu Tamme Kool)


Viktoriini võitjad (foto Diana Õun)

Tänan kõiki abilisi ja esinejaid: SÜG-i Teadusteater ja Raili Tamm, Georg Paomees, Eerik Heinmaa ja Mari Ausmees, Viljar Aro, Aado Haandi, SYGla kollektiiv ja Marliin Haamer, Diana Õun, Anne Teigamägi, Marina Mäetalu, Katrin Rosin, Ruta Kelt, Alli Kallaste, Merle Lepik.
Olete suurepärased!

Irena Sink

VABARIIKLIK KOOLITEATRITE FESTIVAL

8.-9. aprillini toimus Rakveres üleriigiline kooliteatrite festival, mille motoks oli "35 aastat bussisõite".
Festivalil osale 16 truppi, millest pea pooled olid ka Miniteatripäevadel, seega oli põnev näha, kuidas etendused vahepeal muutunud on.

Žüriisse kuulusid Toomas Lõhmuste, Eva Koldits, Anneli Rahkemaa, Madis Kolk ja Maret Oomer.

Krevera esines etendusega "Nad on kutsutud", publik  võttis  meid väga hästi vastu ja positiiv-

ne oli ka žürii tagasiside. Truppi tuli 2 preemiat.  Olev Sten Erik Jõgile  sõnaselguse ja mõtte¬täpsuse eest ja Teele Tilts tunnistati parimaks naisnäitlejaks.

Aitäh Kreverale tubli esinemise ja muidu igati mõnusa olemise eest!

Rita

Aprillikuu tunnikutsungid —  ABITUURIUMI ERI

1.  Edvard Grieg „Hommikumeeleolu“ tsüklist „Peer Gynt“
Teost soovitab Taaniel Bormann
E. Greieg 1843- 1907) tsükkel Peer Gynt on kirjutatud norra kirjaniku Ibseni draama järgi. Kokku on 8 osa. Hommikumeeleolu on neist esimene.

2.  Vivaldi „Kevad“, tsüklist Aastaajad
Teost soovitab Liisbet Antsaar
Vivaldi (1678- 1741) on Itaalia helilooja. Tema maailmakuulus teos on Aastaajad, mis koosneb neljast osast: Kevad, Suvi, Sügis, Talv.

3.  Sven Grünberg „Naksitrallid“
Teost soovitab Johannes Rooso
Suur osa Grünbergi loomingust koosneb filmimuusikast – enam kui sajale filmile kirjutatud muusika on toonud talle ka laialdast kuulsust. Lisaks koostööle paljude eesti režissööridega on ta loonud muusikat ka Jaapani, Soome, Poola, USA, Saksamaa, Läti, Venemaa jm autorite filmidele.  
Nimetagem mõned Eesti filmid: joonisfilm "Leiutajateküla Lotte" ja“Lepatriinude jõulud”, teleseriaal “Wikmani poisid”, mängufilm "Arabella, mereröövli tütar" ja  "Hukkunud alpinisti hotell" jne jne

4.  George Gershwin „Rapsody in Blue“

Teost soovitab  Victoria Käesel
G.Gershwin (1898- 1937) on USA helilooja, keda peetaks sümfoonilise džässi rajajaks. Oli oma eluajal kõige kõrgemalt honoreeritud helilooja USA-s.Oma teose kavandas helilooja sooloklaverile ja sümfoonilise koosseisuga Paul Whitemani džässorkestrile. Nimeks sai see „Rhapsody in blue” („Sinine rapsoodia”; „in blue” on tähenduselt seotud ka bluusinootidega).
Helilooja matustel 1937.a.  kanti Gershwini kirst välja just „Rhapsody in blue” saatel.

5.  Ludovico Einaudi „Life“

Teost soovitab Victoria Käesel
Ludovico Einaudi (s.1955) on itaalia pianist ja helilooja. Harrastab nii pop-, rock- kui rahvamuusikat.

6.  Hans Zimmer „Time“
Teost soovitab  Marta Room
Hans Florian Zimmer (s. 1957)  on filmiauhindadega Oscar ja Kuldgloobus ning muusikaauhinnaga  Grammy pärjatud saksa helilooja, kes peamiselt kirjutab filmimuusikat.
Ta on kirjutanud muusikat mitmetele Hollywoodi suurfilmidele, nende hulgas "Vihmamees",  "Lõvikuningas", "Gladiaator“, "Pearl Harbor", "Viimane samurai", "Batman alustab", "Da Vinci kood" ja "Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus" jt.

7.  Frederic Chopin „Spring Waltz“
Teost soovitab Liisbet Antsaar
F.Chopin (1810- 1849)  on poola romantik, kes suure osa oma elust elas (seal ka suri) Prantsusmaal.
Kirjutas peamiselt klaveriloomingut, eriti just palju miniatuure: etüüde, prelüüde, masurkasid, poloneese jne. Nende hulgas ka 17 valssi.

8. Konstantin Türnpu „Meil aiaäärne tänavas“
Teost soovitab Liisbet Antsaar
Laulu on kirjutanud K.Türnpu (1865- 1927) Lydia Koidula populaarsele luuletusele.

Mari Ausmees, muusikaõpetaja

NOORED NAGUL LÕBUTSEMAS

31. märtsist 3. aprillini toimus Soomes Nagu saarel RIBS projekti noortelaager, mis ühendab Soome, Rootsi ja Eesti noori. Ka SÜGist käisid kolm õpilast.
RIBS (Rolling Images in Business Startups) projekti eesmärgiks on moodustada 20 riikidevahelist  õpilasfirmat. Lapsi innustatakse kastist välja mõtlema, oma ideid välja ütlema ning kaaslastega suhtlema ja koostööd tegema.



Reis algas neljapäeva varahommikul, kuid õhtul kell neli olime juba end saarel asuvas majakeses sisse seadmas. Kõige esimene mulje, mis laagrist jäi, oli see, et toit on nii fantastiliselt hea, et juba ainult selle pärast tasuks kohale tulla.
Esimesel päeval tutvustati meile tegevuskava ja anti särgid, mis jaotasid meid nelja gruppi. Nendest kujunes hiljem see seltskond inimesi, kellega sa köögitoimkonnas olid ning üldse rohkem aega veetsid. Toimusid tutvumis-eesmärgilised mängud, nagu endast rääkimine ajapiiranguga ning koostööd arendavad tegevused. Näiteks mängisime toolimängu nii, et toole jäi järjest vähemaks, kuid mitte keegi mängust välja ei läinud. Siiski pidid kõik saama toolile, mis lõppes suurte grupi kallidega. Kolm tooli oli piir, sinna veel mahtus kümme õpilast peale.

Teisel päeval toimusid workshopid. Õppisime valetama — kirjutama klikitavaid uudiseid —, panime paberile oma ideed seoses õpilas¬firmadega ning viimaks analüüsisime ennast.

Kuidas me näeme end elamas tulevikus? Mis on meie nõrkused, tugevused, võimalused ja ohud?
Peale seda alustasime community happening´i planeerimist. Mida teha, kuidas teha, kui kaua see kestaks jne. Pooleteist tunniga saime paika pandud, et teeme võlukunsti show, koogikaunistamise, võlukunsti workshop´i ja dance battle'i. Ülejäänud päev möödus trikkide harjutamisega. Õhtul oli võimalik minna ka noortekeskusesse, kuid seal toimus enamus vestlusi võõras keeles.

Eelviimasel päeval oli viimane workshop, milleks meil oli podcast´i tegemine. Väikeses ruumis oli see veidi keeruline, kuna meid jaotati kolme gruppi, mis alustasid tööd samaaegselt. Hiljem sel päeval hakkasime community happening´i organiseerima ja lõpuks jõudsid kohale kohalikud inimesed. Kogu üritus oli võimas ning kõik, mis organiseeritud, õnnestus vähemal või rohkemal määral. Õhtu lõppes tantsimisega ja kõik olid omaks võetud.



Järgmisel päeval algas tagasisõit koju.
Laager oli väga äge, kõik olid ülisõbralikud ja abivalmid. Sisuliselt võisid ükskõik kellega lihtsalt rääkima hakata. Suurem osa inimesi olid nagunii võõrad, nii et kuidas teisiti ikka aega sisustada.  Instruktorid olid tohutult  inspireerivad ja utsitasid meid mitte kedagi välja jätma ning julgema oma mõtteid sõnadesse panna. Meile anti nii palju mõttevabadust, et otse koolist tulnuna ei osanud sellega kohe midagi pealegi hakata. Ka kool innustab loovust, kuid selles laagris puudus stress.





Kõik tegevused toimusid inglise keeles, kuid suure rootslaste konsentratsiooni tõttu oli ka nende keelt palju kuulda. Seepärast oli nendega vahel raske suhelda - kuidas sa ütled midagi, kui sa ei saa aru, millest jutt on? Nende kaitseks saab aga öelda, et kõigil oli vahetevahel momente, kus ununes rääkida inglise keeles. Laagrist naastes oli aga hoopis veidi tööd vaja teha tagasi eesti keelele lülitumisega.
Nagu on kahtlemata koht, kuhu tagasi minna.

Liisa Niit, 10.B klass

GOLFIÕPETUS ALGKLASSIDES

Möödunud nädala neljapäeval toimusid  golfitunnid meie kooli algklassides. Tunnid jätkuvad ka sel nädalal. Golfiõpetuse toob meie õpilasteni golfitreener Mari Suursalu. Oma sporditaustast kirjutab ta nii:

Mari Suursalu alustas golfimänguga 2002. aasta suvel, olles 16-aastane. Nooruspõlves põhiliselt tennise, kuid mõned aastad ka tõsisemalt kergejõustikuga tegelenud sportliku taustaga golfihuvilisele noorele hakkas mäng sedavõrd palju meeldima, et teised lemmikud vajusid tagaplaanile.

Aastaid suviti golfiväljakul "elanud" ja harjutanud Mari hakkas juba esimestel hooaegadel häid tulemusi näitama ning kui 2002. aasta Eesti Meistrivõistlustel löögimängus jäi viimasele võistluspäevale pääsemata, siis 2003. aastal võitis ta naiste klassis hõbemedali. Aastatel 2004-2007 ei olnud Marile Eestis vastast, seega sihiks said rahvusvahelised võistlused ning mõtted mõlkusid profikarjääri suunal. 2008. aasta lõpus astus Mari Soome professionaalsete golfimängijate ühendusse ning oli selle sammuga Eesti esimene professionaalne golfimängija.

Oma olulisemad medalid kinkis Mari Saare Golfile, et ennekõike siinseid noori innustada. "Tõsise panuse, tugeva eneseusu ja lähedaste toetuse abil tulevad tulemused! Golfiga algust teha ei ole kunagi liiga hilja ning see on mäng terveks eluks," julgustab Mari golfiga tutvust tegema ning kõrgeid sihte seadma.

2003 Eesti MV löögimängus II koht (naiste arvestuses)
2004 Eesti MV löögimängus I koht (naiste arvestuses)
2005 Eesti MV löögimängus I koht (naiste arvestuses)
2006 Eesti MV löögimängus I koht (naiste arvestuses)
2007 Eesti MV löögimängus I koht (naiste arvestuses)
2007 Eesti MV rajamängus I koht (naiste arvestuses)
2007 Division II Lone-Star Conference Meistrivõistlused I koht (NCAA)
2009 Soome Meistrivõistlused rajamängus III koht (naiste arvestuses)

Lisaks ilmus eelmisel nädalavahetusel Meie Maa ajalehes Marist persoonilugu.

https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=69534&term=mari%20suursalu


Tähtis info:
Regulaarsed laste- ja noorte treeningud hakkavad Saare Golfis toimuma alates 2. maist kolmes erinevas vanuseklassis:

U11 vanuseklass T ja N 16:30-17:30
11-14 vanuseklass T ja N 17:30-18:30
alates 15 vanuseklass T ja N 18:30-19:30

Alates 6. juunist kuni augusti lõpuni minnakse üle hommikustele aegadele:

alates 15 vanuseklass T ja N 9:00-10:00
11-14 vanuseklass T ja N 10:00-11:00
U11 vanuseklass T ja N 11:00-12:00


Golfitund 4.B õpilastele (foto: M. Mäetalu)


Lööki harjutavad Artur Kuning ja Erich Sarapuu (foto: M. Mäetalu)

Täpsem info
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
+3725145442

Mari Suursalu, golfitreener

OMALOOMINGU LEIUNURK

Koolimaja (õudusjutt)

Ühel tormisel sügispäeval tegi Tauno oma tavalist jalutuskäiku koos koeraga. Pime öö oli kohe kätte

jõudmas, aga Tauno kõndis, kõndis ja kõndis. Lehed kukkusid tasa kõnniteele. Oli talumatult vaikne.
Siis märkas Tauno, et on liiga kaugele läinud. Oli kottpime ning ta ei leidnud tagasiteed. Ta hakkas hirmunult igasuguseid peletisi välja mõtlema, kes kohe olid Tauno arvates tema läheduses.

Ja siis alles hakkas õudus... Koer oli märkamatult minema kadunud ja Tauno arvas, et seal on kellegi kurja vaimu käsi mängus, kes ei taha, et tema ringkonnas ringi liigutakse. Tauno, hambaid krigistades, nägi läbi pimeduse suurt majasuurusetaolist olendit. Mida lähemale ta jõudis, seda uudishimulikumaks ta muutus. Kell oli juba nii palju, peaaegu pool kaks öösel.

Äkki tuli tal geniaalne mõte. Talle tuli meelde, et oli pannud veel enne välja minemist taskulambi jope taskusse. Ta hakkas kiiruga taskuid läbi tuulama ning siis.... vasakus taskus oli midagi. Ta tõmbas käe välja ning nuusutas, mis talle sõrmede külge jäi. Tantantaa... – see oli veri. Ta läks paanikasse ja murdis ettejuhtuva puu küljest oksa ning hakkas sihitult õhus vehkima, kartes, et keegi on seal. Lõpuks oli ta nii kaugele jõudnud, et mingi suur kogu oli tema oksale ette jäänud... See oli koolimaja. Tauno mõtles, et tema kodu lähedal küll mingit koolimaja ei tohiks olla. Kas ta oli siis NII kaugele läinud...? Koolimaja nägi välja mahajäetuna. Aknad olid laudadega kinni löödud, katusepraos olid ämblikuvõrgud.

Tauno käis mitu ringi ümber koolimaja, kuni leidis lõpuks ukse. Trepil komistas ta taskulambi otsa. See imekombel töötas. Ta imestas, kuidas see oli sinna sattunud. Kell oli kolm saanud ning Taunol tuli mõte seal ööbida. Koridoris, kuhu ta astus, olid osad seinad kokku varisenud ja sealt kostus kummalisi helisid. Tauno võpatas, sest taskulamp oli maha prantsantanud. Tauno ei näinud midagi. Viimaks hakkas ta kätega põrandat kompima. Ta leidis kummalise eseme. Ta tõstis selle üles ja... viskas lõpmatusse kaugusesse, saamaks teada, kui pikk koridor on.

Ta kuulas, kuulas, kuulas... mingit heli ei kostunud. Siis ta jooksis otse koridori lõppu ja mida ta nägi... tema koer oli seal uinakut tegemas.

Andres Sui, 7.B klass


Viimati uuendatud Teisipäev, 12 Aprill 2016 15:24  
Bänner


Bänner