KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K 09.03
09.50 Irena Sink. Eelkooli aastast
15.30 Jukukooli koosolek (019)

N 10.03
09.50 Direktsiooni info
15.00 12. klassidele Ajateenistus

R 11.03
09.50 Pedagoogiline kõnelus Mia Rand. Psühholoogi pilguga
11.00 10c klassil on külas Erik Tiits
15.00 Ujumise MV 1.-6. klass
16.00 Ujumise MV 7.-12. klass
15.00 JO-LE-MI laululaager
Eesti keele olümpiaadi lõppvoor

L 12.03
Eesti keele olümpiaadi lõppvoor

P 13.03

E 14.03
12.00 Õigekirjakonkursist osavõtnute autasustamine Aavikute majamuuseumis
Ülekooliline emakeelepäeva mäng

T 15.03

K 16.03
14.00 Juhtkonna koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N 17.03
12.30 Lavavõitluse õpituba
15.00 Külas on Ugala teater
15.30 Õppenõukogu
17.00 Ugala Teatri “Oleanna” SÜG-i auditooriumis
Noorte Teatripäev
Känguru võistlus

R 18.03
11.00 Algklasside aktus
Tütarlastekoori laululaager KG-S

L 19.03
VAHEAEG Saaremaa Miniteatripäevad
16.00 Arvutivõistlus

P 20.03   VAHEAEG Saaremaa Miniteatripäevad

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 09.03   Irena Sink. Eelkooli aastast
N 10.03   Direktsiooni info
R 11.03   Mia Rand. Psühholoogi pilguga.
E 14. 03   Viljar Aro
T 15.03   Marina Mäetalu, Madli Mikli. Haridustehnoloogi õpingutest
K 16.03   Rita Ilves. Miniteatripäevad nädalavahetus
N 17.03   Direktsiooni info
R 18.03   Madli Mikli. Taas koerast koolis

DIREKTSIOONI KIITUS

Irena Sink — õpilaste suurepärase juhenda¬mise eest Dumle rahvastepallivõistlusteks Kohilas.
Mari Ausmees, Riina Laanes — õpilaste väga hea juhendamise eest vokaalansamblite võistluseks Jõgeval.
Arne Loorpuu, Indrek Peil — õpilaste väga hea juhendamise eest füüsikaolümpiaadi piirkonnavooruks.

NAISTEPÄEV OLI KA KUUS AASTAT TAGASI

Tuletasin meelde minevikumõtteid ... Siis oli nii ...

Lihtne on lubada kirjutada arvamust naistest. Olen nüüd mitu tundi neist mõelnud ja jõudnud tõdemuseni, et nad kõik on täiesti erinevad. Keskmist naist pole olemas, iga naine on fenomen. Aga keskmine mees võiks ehk mõelda, et naine ta sünnitab, naine teda kasvatab, naine teda koolis õpetab, naine teda abikaasana kamandab ja naine ta ka matab.

Raske küsimus, millele ma pole vastust leidnud, kõlab nii: "Mida naine tahab?" (Sigmund Freud)

Betty Friedan kirjutab oma kuulsas raamatus, et naiselikkuse müstika on filosoofia, mis on veennud naisi pühenduma naiselike rollide täitmisele, mida iseloomustab naiste passiivsus, meeste domineerimine ja hoolitsev emaarmastus. Selle müstika ohvriks olevad naised on kaotanud iseenda, nad on rahulolematud, depressiivsed, teistesse lahustunud, nad on isegi ohtlikud selle poolest, et ennast leidmata hakkavad elama oma lastele, kes neid emotsionaalselt laevad.

Ühelt poolt tahavad naised olla naised koos naise traditsiooniliste rollide täitmisega. Teiselt poolt võimaldab naiste formaalne haridustase karjääritegemist ning aktiivset osalemist ühis¬konna elus. Üha suurenevatest valikutest hoolimata kipuvad meie ühiskonda iseloomustama järgmised 5 postulaati:

iga kolmas naine on perekonna peamine ülalpidaja;
noorte naisharitlaste haridusinvesteeringud ei tule tagasi;
naised saavad meestest kolmandiku võrra vähem palka;
tüüpiline naine on tubli ja tüüpiline mees tähtis ning mugav;
mehe asi on raha teenida, naise asi on kodu ja pere eest hoolitseda.

Aga mida naine tegelikult tahab ja kuidas jõuda ühiskonnani, kus naise unelmad täituksid? 2016 - kooselu seaduse valguses teisenevad ka püsiväärtused?!

Naiste kohutavaim omadus on mäletada. Mehed ainult meenutavad, aga see kujutab endast hoopis midagi muud. (Oscar Wilde)

Sajandi alul avastasid psühholoogid neilegi ootamatu tõsiasja — isiksuseomaduste soolised erinevused on suuremad jõukates kultuurides, kus naistel on rohkem võimalusi meestega võrdselt esineda. Kust siis küll võrdõiguslikkuse taotlus, kui ühiskonna arenedes naiste ja meeste erinevused igal juhul üha suurenevad?

Nii argiteadvuses kui teaduslikus tões peetakse mehi naistest agressiivsemaks ja jõhkramaks. Naisi jälle seostatakse leebuse, halastuse, tundelisusega. Paljud psühholoogid on oma uurimustes näidanud, et mehed püüavad end naistest enam maksma panna ja riskida, naised seevastu kalduvad rohkem muretsema ja olema leebemad. Läänes tehtud uurimuste järgi on peetud kõige mehelikumateks iseloomujoonteks tugevust, domineerivust, julgust, enesekindlust ja agressiivsust. Kõige naiselikumad isiksuseomadused olid arglikkus, abitus, hellus, naiivsus ja kaastundlikkus. Meeste omaduste hulka arvestasid vastajad ka auahnuse, edukuse, loogilisuse ja otsustusvõimelisuse, naiste iseloomujoonteks peeti veel tundelisust, jutukust, hoolitsevust ja sõltuvust.

Samuti on leitud, et stereotüüpiliselt on mehed aktiivsed ja naised passiivsed. See uurimus andis aga erineva tulemuse Eestis- kooliõpilased leidsid, et passiivsus on rohkem mehelik kui naiselik iseloomujoon, aktiivsus aga rohkem naiselik omadus.
Meil, meestel, on, millest mõelda ... 2016 – siin ei tundu miski muutuvat?!
Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu. (Eesti vanasõna)

Tüüpilise eesti naise tegevused kodus on pesupesemine, triikimine, toidu valmistamine, nõude pesemine, tubade koristamine ja laste eest hoolitsemine. Mehe ülesandeks on vaid remonti teha, kui naine seda tahab.
Traditsiooniline mees-peretoitja-naine-kodune mudel on küll minevikku vajunud, kuid patriarhaalne, meestekeskne väärtussüsteem säilitab soolist hierarhiat:

mehi on rohkem juhtivatel kohtadel poliitikas ja majanduses;
meestele omistatakse kaalu ja väärtust saavutuste järgi avaliku elu sfääris ning võime järgi toita oma perekonda;
mehed ei talu olukorda, kus nad kaotavad oma poliitilise või sotsiaalmajandusliku staatuse.

Ja mis kõige ”hullem”- mehed tunnistavad, et kasutavad naiste kohusetundlikkust ning kuulekust ära.
Kas nii peabki olema? Kas uute meeste kasvatamine nii kodus kui koolis peabki jääma valdavalt naiste õlule? Kas kodu jääbki kaotama ja mis saab siis maailmast? Kas mehed naisestuvad ja naised mehistuvad? Kas ... 2016 – kas mehed jõuavad ka õpetajateks kooli?!

Kui tahate, et midagi öeldaks, paluge meest. Kui tahate, et midagi tehtaks, paluge naist. (Margaret Thatcher)

8. märts on tegijate naiste päev. 2016 - kas juba täna või tulevikus on tegijate naiste seas ka mehi?! Mehed – jäägem meeesteks?!

SOOVIN KÕIGILE NAISTELE SUURI TEGUSID - NII TÖÖL KUI KA KODUS!
JA JULGUST OLLA NAINE - NII TÖÖL KUI KA KODUS!

Viljar Aro, koolijuht

EMAKEELEPÄEVA TÄHISTAMINE

14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval tähistatakse emakeelepäeva. Selleks puhuks viib emakeele ainekomisjon koostöös kooli raamatukoguga läbi interaktiivse viktoriini.

Kooli neljale korrusele on seintele pandud 10 QR-koodiga küsimust. Sinul, kallis kooliskäija pole muud vaja teha, kui vahetundides need üles otsida, oma nutiseadmega koode lugeda (enne on loomulikult vastav programm alla laaditud) ning internetist õige vasstus üles leida. Siis paned kõik 10 vastust kirja ning viid ära raamatukokku. Seal pannakse õiged vastajad ajalisse järjekorda ning nii selguvadki parimad küsimustele vastajad.

Ootame aktiivset osavõttu!

Emakeele ainekomisjon

FÜÜSIKAOLÜMPIAADI MAAKONNAVOOR

27. veebruaril toimus füüsikaolümpiaadi maa¬konnvoor. Olümpiaadi esikolmik ja meie õpilased esikümnes olid järgmised:

8. klass (9 osalejat)
1. koht Sander Penza KVK
2. koht Joosep Leemet Kärla PK
3. koht Markus Kivi
6. koht Steven Stepanov
7. koht Oskar Kivi
9. koht Hardi Aun

9. klass (8 osalejat)
1. koht Karl-Caspar Sünter OG
2. koht Gariina Kudritskaja Muhu PK
3. koht Petrik Saks KVK
4. – 5. koht Mihkel Rasu
7. koht Garel Muul

10. klass (9 osalejat)
1. koht Karl Viik
2. koht Ott Kärner OG
3. koht Silver Spitsõn
4. koht Eliise Šmuul
5. koht Rasmus Lepik
6. koht Karel Äär
9. koht Artti Raasuke

11. klass (3 osalejat)
1. koht Arne Ingalt KG
2. – 3. koht Tauri Põldema KG
2. – 3. koht Kaspar Hiis

12. klass (6 osalejat)
1. koht Kaarel Ernits
2. koht Christen Haamer OG
3. koht Renno Tamtik OG
4. koht Lauri Leemet
6. koht Laura Kaldjärv

Täname osalejaid ja õnnitleme võitjaid!

Marek Schapel, õppealajuhataja

ALO 2016

4. ja 5. märtsil toimus Jõgeva Põhikoolis XX Alo Mattiisenile pühendatud koolinoorte vokaalansamblite konkurss. Osalejaid oli ligi 60 ansamblit viies kategoorias: (IV–V, VI–VII, VIII–IX, X–XII ja kuni 26aastased).
Konkursi žürii ehk Suur Kõrv oli väärikas: Hele Kõrve, Veronika Portsmuth, Laine Randjärv, Kadri Voorand, Andres Ammas, Urmas Lattikas, Jüri Leesment, Priit Pajusaar, Hirvo Surva ja Pärt Uusberg.
Meie kooli esindas kaks ansamblit: 6. klassi segaansambel (juh Riina Laanes) ja Varsakabi (juh Mari Ausmees). Varsakabi saavutas laureaaditiitli ning lisaks IIV AAVIK Eesti Võimlemisliidu presidendi Laine Randjärve nim võimlemispreemia ning MARTIN VESBERG 6. klassi ansamblist Imelise hääle eripreemia!

Esmakordselt astus üles ka eksperimentaalprojektsegaansambel KÄRG, mis ühendas endas KG huvikooli Inspira neidude ansamblit SÄRTS (juh. Pilvi Karu) ning meie VARSAKAPJA. Oli tore ja inspireeriv kärgpere!!!!

Kuressaare Gümnaasiumist oli saarlasi väärikalt esindamas 4 ansamblit (juhendajad Pilvi Karu, Helle Rand ja Laine Lehto).

Konkursivälisel ajal pakuti võimalust nautida ka kaht kontserti:

Alo Mattiiseni risotooriumi „Roheline muna” ning ansamblit Kaunimate Aastate Vennaskond, mis eriti kuulajatele meeldis.

Selleks korraks on konkurss taas läbi. Viimast korda osalesid ALO päevadel 4 abiturienti: Kristiin Koppel, Maria Pihlas, Ekke Kaarel Rand ning Teet Land.

Lõpetuseks Kristiini ja Teedu lahkumismõtted:

Kristiin:
Käisin Jõgeval Alo Mattiiseni nimelistel muusikapäevadel juba üheksandat korda, mis paraku on kooli ajal minu viimane. Arvan, et selle fenomen peitub just tema lihtsuses ning osalejate ühtehoidvuses. Ükskõik kuidas läheb, alati jääb konkursist soe tunne südamesse. Sealt olen saanud sõpru ja kogemusi kogu eluks. Ka traditsiooniline naljakas koolilogo jääb mulle alatiseks meelde.
Kuna mõni aasta tagasi tehti võistlus vilistlastele, siis arvan, et võibolla võtan Mattiiseni muusikapäevadest ka järgmine aasta osa.

Teet:
Külastasin neid muusikapäevi küll alles teist korda, kuid võin kindla südamega öelda, et see on üks parimaid üritusi, mida meie armsal Eestimaa pinnal korraldatakse. Jõgeva põhikool täitub igal aastal südamlike ja andekate inimestega, kes pakuvad vaid positiivseid elamusi. Kaks päeva lauldakse ja lõbutsetakse. Kindlasti külastan seda ka edaspidi, kas siis võistlejana või kuulajana, et leida ennast jälle kõige paremate inimeste keskelt. Tänaksin väga Mari Ausmeest, kes võimaldas mul sellest osa saada ning tänu kellele järjekordne tiitel koju toodi.

Ekke Kaarel:
Üllatavalt meeldiv oli Mattiisenil käia. Olgugi, et minu jaoks oli alles kolmas aasta, siis tekkis ikkagi kerge traditsiooni tunne. Usun, et naasen millalgi uuesti Alole, et vaadata, millised on siis selle hetke Varsakabjad, ja õpetada neile iidseid traditsioone, mida mullegi on õpetatud.

Mari Ausmees, muusikaõpetaja

PÕHIKOOLI MÄLUMÄNG

Neljapäeval, 3. märtsil said sel õppeaastal teist korda kokku põhikooli mälumängurid. Nagu ikka, oli ka seekord vaja vastuseid leida kahekümnele
küsimusele. II vooru esikolmik sai selline:
1. 9.b 16,75 punkti
2. 8.b 11,75 punkti
3. 6.b 11,5 punkti

II voorus ei osalenud 9.a klassi võistkond. Kohtumiseni 31. märtsil III voorus.

Diana Õun, huvijuht

RAHVASTEPALLURID KOHILAS

Reedel, 4. märtsil toimusid Dumle rahvaste¬pallivõistlused Kohilas. Meie maakonnast pääses võistlema 3 tüdrukute võistkonda: Saaremaa Ühisgümnaasium, Vanalinna Kool ja Kärla Põhikool ning 3 poiste võistkonda: Kuressaare Gümnaasiumi I ja II ning Saaremaa Ühisgümnaasium.
Mõlemad meie võistkonnad võistlesid suurepäraselt ja näitasid oma väga head mängu

ja meeskonnatööd. Vaatamata sellele, et haigus oli meie lapsi rünnanud ja paljud võistlejad esimest päeva rivis, tuldi koju suurepäraste tulemustega. Tüdrukud saavutasid 4. koha ja poisid tulid koju 3. koha, pronksmedalite ja karikaga.

Tüdrukute võistkonnas mängisid: Maribel Remmel (kapten), Mareli Välja, Merili Haak, Grete Gull, Anabel Lanna, Kristin Poopuu, Gelin-Desire Soeson ja Karmel Muul.

Poiste võistkonnas mängisid: Martin Kirst (kapten), Risto Tahk (parim mängija), Kevin Lempu, Karl Ares Hommik, Rasmus Tristan Vahenurm, Richard Keerd, Kaur Vesberg ja Sten Erik Mägi.

Suur tänu Kevini emale - Aivi Lempule ja Kauri isale - Jaanus Vesbergile, kes võistkondi toetasid, ergutasid ja igati aitasid.

Tänan eriliselt kõiki võistlejaid- te olete ekstra-super-tublid! Olen teie üle uhke.

Õpetaja Irena Sink

MAAKONDLIK JÄLJENDUSVAADEND

26. veebruaril toimus Kuressaare Gümnaasiumis Saare maakondlik jäljendusvaadend. Kuna olime eelnevalt võitnud SÜG-i jäjenduvaadendil laureaadi tiitli, olime palutud esindma meie kooli maakondlikul lõppvõistlusel. Pääsemine lõppvooru tuli meile üllatusena, kuna saime sellest teada vaid nädal aega varem. Numbri üles soojendamiseks oli meil väga vähe aega, samuti oli raske leida sobivat ruumi. Nii olimegi sunnitud oma tantsu harjutama lõppvõistluse eelõhtul kooli fuajees. Lisaks meie kooli kahele võistkonnale, 5.b ja 9.b klass, olid esindatud veel Kuressaare Gümnaasium, Vanalinna Kool, Leisi KK, Valjala PK, Salme PK, Lümanda PK ja Kärla PK. Võistlus oli väga tasavägine ning lavale minnes oli närv sees, aga kohe laulu alguses see kadus ja kõik andsid endast parima.

Esitasime artisti Will.I.Am-i laulu „Bang Bang“. Ei läinudki palju aega, kui teatati, et meie pingutus on vilja kandnud ning et oleme saavutanud oma vanuseklassis I koha. Kui see välja kuulutati, olime sõna otseses mõttes šokis,

sest me arvasime, et niikuinii me midagi ei saa. Olime kõik väga õnnelikud ning peagi ootab meid ühine külaskäik restorani Chameleon. Ka
meie kooli 9.b klassi jaoks lõppes võistlus edukalt ja nad said oma vanugrupis II koha, jäljendades Michael Jacksoni maailmakuulsat „Thrillerit“.

Marie Eike Rebane ja Kirke Medri, 5.B

MINIVÕRKPALLIVÕISTLUSED 2016

Sel aastal korraldati Kuressaare Gümnaasiumis 25. veebruaril 2016 kaks erinevat võistlust samaaegselt. Toimusid Saaremaa koolinoorte MV 4.-6. kl võrkpallis ja Eesti KSL 2015/2016 Võrkpalli Miniliiga Saaremaa turniir poistele ja tüdrukutele.

Meie kool võttis sel aastal osa poiste võistkonnaga. Kokku oli 8 võistkonda. Mängiti kahes alagrupis. SÜG - i poisid mängisid A alagrupis, võites 2:1 KG II võistkonda, 2:0 Muhu PK, 2:0 KG III. Alagrupi võitjana läksid meie kooli poisid järgmisena poolfinaali kokku B alagrupi teisega - Leisi Keskkooliga. Võitsime 2:1 Leisi poisse ja pääsesime finaali.

I - II koha mängus kohtusime KG I võistkonnaga. Kaotus 0:2, millele aitas kaasa ka sillerdav päike, mis silma paistis.
Võistluste paremusjärjestus oli järgmine:
I KG I
II SÜG
III Leisi KK
4. KG II
5. KG III
6. OG
7. Muhu PK
8. KG IV

Saaremaa ühisgümnaasiumi võistkonnas mängisid Joosep Kobin 5.a,
Gendro Umber 5.a, Laur Palijenko (kapten ja parim mängija) 5.a,
Raul Tahk 6.b, Albert- Johann Lepik 5.a ja Karl Sander Vaga 5.a.

Autasustamisel pandi mõlema võistluse II koha medalid meie poistele kaela.

Õnnitlen võistkonda ja tänan ka Albert-Johanni ema-isa, kes võistluste alguses aitasid poisid KG-sse viia autoga ja esimeste mängude ajal kohal olid koos nendega.

Kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees
Aime Metsmaa

TULE JA TEE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSI

Saaremaa Merispordi Selts korraldab augustikuu alguses Roomassaare sadamas purjetamise maailmameistrivõistlused Zoom8 klassis. Esimest korda selguvad ühe spordiala maailmameistrid Saaremaal. Ettevalmistused käivad täie hooga. Paigas on avatseremoonia, mis toimub Kuressaare kesklinnas, kadaprogramm Roomassaares, eelmisel nädalal toimus võistlus¬ametnike koolitus.

Seoses sellega ootavad korraldajad koostööle vabatahtlikke, gümnasiste, kes soovivad suvel sisukalt ja mereliselt aega veeta ja omandada sellise suurürituse korraldamisega seotud kogemusi.

Mida vabatahtliku töö endast kujutab?
Kui korraga on sadamas 150 paati, kes peavad üheks ajaks starti jõudma, siis paatide vette laskmine ja paadikärude parkimise korraldamine on suur töö. Iga abikäsi on väga teretulnud.

Lisaks on mitmeid inimeste liikumise ja info jagamisega seotud ülesandeid. Näiteks võistlejatele ja pealtvaatajatele infomaterjalide jagamine. Võistluskohas hakkab sisuliselt tegutsema I-Punkt, kus osalejad saavad olmelist ja elukorralduslikku infot. Eraldi abi vajab ajakirjanike pressikeskus. Võistluste infot jagame ka kesklinnas, kus on samuti vaja selleks abilisi.

Korraldajate poolt on tagatud vabatahtlike väljaõpe ja instrueerimine.

Mida vabatahtlik vastu saab? Esmalt jõukohast ja õpitud oskuste rakendamist võimaldavat tegevust

ja uut kogemust. Vabatahtlik saab endale korraldaja rinnakaardi, mis võimaldab ligipääsu kogu võistlusalale. Muidugi on regati poolt ka
soe supp ja suveniirid.

Eriti teretulnud on aga sellised abilised, kes saavad tulla võistlusele oma paadiga. Eriti sobilik on RIB või muu pehme poordiga paat, kuhu mahub 3-4 inimest. Aga võib olla ka muu alus. Selliseid paate kasutame võistlusala turvamiseks ja muudeks veepealseteks ülesanneteks.

Oma huvist tasub juba nüüd teada anda. Kuigi regatt toimub 1.-6. august, on pearoov juba 3.-5. juuni, kui toimub purjetamise Eesti karikasarja avaetapp, kus paate ja võistlejaid pea sama palju.

Huvilistel võtta ühendust Saaremaa Merispordi Seltsiga
www.saaremaamerispordiselts.ee http://www.saaremaamerispordiselts.ee

või kirjutada
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

OTSIME REISIKAASLASI

9. klassidega kevadvaheajal Poola!

Kas keegi soovib koos SÜG 9.A ja B klassiga kevadvaheajal Poola sõita?
Otsime 2 inimest. Reis toimub 18.03 - 22.03. Reisi maksumus 286, 69 eurot. Soovi korral palun võtta ühendust õp I. Paaskivi või M. Priskega.