Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 488

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


23. veebruar 2015 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 488



KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  24.02   
Eesti Vabariigi aastapäev

N  25.02   
15.30 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
16.00 MK Bumerang
Mereaasta näitus ruumis 141 alates 23.02- 09.03

R  26.02   
17.30 Kooli disko
14.00 Kooli meistrivõistlused kiirmales 5.-9. klassidele
MK 8.-9.kl inglise keele olüpiaad
VAB 10-.12. klassi saksa keele olümpiaad  Tartus
Vabariiklik kõnelaager „Kuldsuud Põltsamaal 2016“ Põltsamaal
MK Jäljendusvaadend KG

L  27.02   
Vabariiklik kõnelaager „Kuldsuud Põltsamaal 2016“ Põltsamaal
Kodutütarde erialalaager Leisis  

P  28.02 

E  29.02   
10.45 Klassivanemate koosolek
14.00 Direktsiooni koosolek

T  01.03   
12.00 Koolisisene õigekirjakonkurss 7.-12. klassile auditooriumis
16.00 Õpilasesinduse koosolek

K  02.03  
14.00 Juhtkonna koosolek
17.00 Eelkool

N  03.03   
16.00 Põhikooli mälumängu III voor
R  04.03    
L  05.03    09.00 MK kuni 14-aastaste malevõistlus        

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  24.02    EV sünnipäev
N  25.02    Direktsiooni info
R  26.02    Anne Teigamägi. Taas kasulikust
E  29.02    Viljar Aro
T  01.03    Marek Schapel. Mul oleks kergem, kui ...
K  02.03    Triin Vallsalu, Diana Õun. Huvihariduskonverentsist
N 03.03    Direktsiooni info
R  04.03    Merle Prii. Üleriigilisest etlejate konkursist

DIREKTSIOONI KIITUSED

Sirje Kreisman, Merle Prii — õpilaste tubli juhendamise eest maakondlikuks kõnekonkursiks.
Marit Kikas, Linda Kuuseok — õpilaste suurepärase juhendamise eest maakondlikuks Nuputa matemaatikaviktoriiniks.
Emakeele ja ajaloo ainekomisjon, Mari Ausmees, Riina Laanes, Kersti Truverk, Eena Mark, Andreas Noor ja kõik esinejad — Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud aktuste õnnestumise eest.

ELAGU EESTI VABARIIK — IGAVESTI!




Oma riik on kõigepealt oma kodu, oma pere, oma lapsed, lapselapsed ja vanemad.
Oma riik on oma sõbrad, nende pered ja nende hääolu.
Oma riik on eestlus, eesti keel, eesti meel ja eestlaslik jonn, et olla, nagu tahad olla.
Oma riik on  Eesti igikestvus.

Meie asi on elada nii, et oma riik oleks olemas.
Meie asi on tegutseda nii, et oma riik üha areneks.
Meie asi oleks iga päev teha miskit oma riigi hääks.

ALUSTAGEM SELLEST, ET IGAS EESTI KODUS LEHVIKS EESTI LIPP KOGU AEG.

Südamlikku ja sooja kodumaa sünnipäeva!

Viljar Aro, koolijuht

Kuressaare linnapea vabariigi aastapäeva tervitus koolidele

Head Kuressaare koolinoored, õpetajad, külalised!
24. veebruaril tähistab Eesti Vabariik oma 98. sünnipäeva. See on päev, mis igale eestlasele, igale saarlasele, igale kuressaarlasele räägib oma loo. Nooremad mäletavad ennekõike sellest päevast Presidendi vastuvõttu teleekraanil ja erinevaid aktusi koolides, aga meie hulgas elab kümneid inimesi, kes on vanemad kui Eesti Vabariik ja nende mälestused on sootuks midagi muud – mälestused kolmekümnendatest aastatest, sündmusi nõukogude ajast ja paljut muud, mis 98 aastaga on toimunud.  
Oma riiki tuleb hoida, oma riiki tuleb austada, Eesti Vabariik on tervik – inimesed, sündmused, ajalugu, meie sõbrad, tulevik .

Väga palju tõde on Juhan Liivi ütluses, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Kuressaares on palju mineviku pärandit, mida me peame oskama hoida ja hinnata. Ajalooline kesklinn, Kuressaare piiskoplinnus ja väga palju käega katsutavat lähiminevikust.

Sõltumata sellest, mida andis meile minevik ja mida toob tulevik, on aga meile kõigile tähtsaim see hetk, milles oleme praegu. Me kõik soovime, et meie linn oleks korras, turvaline ja et siin oleks hea elada. Uued teed, uued hooned meie inimestele.

Suurt tähtsust omavad meie erinevad igaaastased sündmused. Ooperipäevad, linnajooks, tantsupidu, toidufestival ja kümned ning kümned teised sündmused kõigile meie linna kodanikele ning meie külastajatele. Õnneks meil üritusi korraldatakse paju ja selles on suur osa ka Kuressaare koolidel.
Ükski riik, ükski kogukond ei oleks midagi ilma inimesteta. Ja siinjuures on tähtsad kõik inimesed sõltumata vanusest, sõltumata töökohast, sõltumata elukohast.
Eesti riik on rahvaarvu arvestades suur riik oma silmapaistvate inimeste poolest. Meil on olnud ja on praegu väga palju kodumaal ja maailmas tunnustatud oma ala tippe — muusikuid, sportlasi, kultuuritegelasi, teadlasi, diplomaate, ettevõtjaid. Meil on, kelle üle olla uhke. Samas on nad alati rõhutanud Eesti rahvast tervikuna, neid ei oleks ilma meie rahvata. 

Mida aga toob meie riigile ja meie linnale tulevik? Tänapäeva maailmas on kõik ajas väga kiiresti muutuv ja see Eesti, mis oli 20 aastat tagasi, on sootuks midagi muud, kui see Eesti, mida näeme täna enda ümber ja mida näeme televiisori vahendusel.

Kõik muutub ja me peame ka ise muutustega kaasas käima. Ka Teie koolid ei ole aastal 2016 need, mis need olid kümneid aastaid tagasi, aga see on loomulik ja pidev protsess. Ka Kuressaare kesklinn ei ole täna see, mis ta oli 20 aastat tagasi ja tulevikus võib see oluliselt erineda sellest, mis on ta praegu.

Ma soovin Teile kõigile head vabariigi aastapäeva ja hoidkem koos oma riiki, oma saart, oma linna ja kõiki neid, kes on iga päev meiega koos meie ümber.

Head vabariigi aastapäeva!

Linnapea Madis Kallas

Vaata-kuula tervitust ka videost

EESTI VABARIIGI AKTUSED SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Tänased aktused olid pühendatud meie kodumaa 87. sünniaastapäevale ning merekultuuriaastale.
Kõige väiksemad said eakaaslaste laulu- ning rahvatantsu kõrvalt näidata oma teadmisi meie riigi kohta. Välkviktoriini viisid läbi meie õpilasnõukogu esimees Martin Priske ning aseesimees Johannes Rooso. Kõik saalisviibijad teadsid suurepäraselt, kes oli meie esimene president, mida tähendavad lipul sinine, must ja valge või mis on meie rahvuskala jne. Kahjuks jagus komme vaid 20 tublimale. Suurtele poistele oli väikestelt koolikaaslastelt ka küsimus: miks on meie rahvuslinnuks just suitsupääsuke, kuigi ta ei ela aastaringselt Eestis ning lendab mujale talvituma. Johannes arvas seepeale, et ju suitsupääsuke on meile, eestlastele nii armsaks saanud just seepärast, et

lind armastab inimesi, ehitab oma pesa meie kodu juurde ja on seda juba aastasadu järjest teinud.
Keskastme ja gümnaasiumi õpilastele tuli külla mereajaloolane Bruno Pao, kes meenutas oma koolipoisipõlve ja kui tähtis on ühe riigi iseseisvus.


Bruno Pao gümnasistidele esinemas

Kuidas meil praegusel digiajastul on koolis nii huvitav käia. Kuidas tema lapsepõlvekodu vallas oli kõrgharidus vaid kolmel inimesel: kirikuõpetajal, arstil ja velskril. Et isegi gümnaasiumiharidus oli haruldane. Kuidas tema vanaisa, kes sündis 1840ndatel, oli üks väheseid, kes lugeda ja kirjutada oskas (teised tegid allkirja asemele kolm risti) ja tema ema oli üks vähestest tüdrukutest, kes pääses kihelkonnakooli õppima (enne seda tüdrukuid üldse kooli ei lubatud) ning tema ise on oma perekonnas esimene, kes sai ülikoolihariduse.

Kuulajad said targemaks ka Eesti Vabariigi sünnipäeva kohta: miks peetakse Pärnus just täna sünnipäeva ja mitte homme nagu igal pool mujal, millal ja kus kuulutati iseseisvus välja Saaremaal. Aitäh Bruno Paole tema toredate meenutuste eest, mis kindlasti kõnetasid ka tänapäeva koolinoori.

SÜGPress

Plakatikonkurss "Eesti sport eile, täna ja homme"

Huvijuhtide valik:

Põhikoolis 7.B
William Vallaste, Vootele Mets, Andre Koppel, Artur Kübarsepp, Karl Kübarsepp

Gümnaasiumis 10.B
Delis Pärnoja, Liisa Niit, Airike Kapp, Hanna Klaar, Oskar Kirs, Sörel Haller

Olümpiateemaline viktoriin

10.-12. klasside arvestuses
I-III kohta jagasid
11.C - Anita Mäetalu, KArmela KAasik, Kenno Mardi, Karita Süld, Sten Vaher
12.A - Monika MAder,Eliis Paas, Kristiin Koppel, Kartu Lehtsaar, Johanna-Liisa Mölder, Hanna Keidong
11.A - Aleksandra-Loviise Õun, Helina Leppik, Annabel Maripuu, Reet Koppel

7.-9. klasside arvestuses
I koht 8.A - Gendra Allkimaa, Huberta Karma, Kätriin Käsper, Kristiina Raud
II koht 9.B - Kerman Keerd, Sander Truu, Jürgen Trüü, Kerdo Salujärv
III koht 7.B - Mariliis Albert, Margit Valge, Jolana Kaljurand, Melani Matekainen

9. ja 12. klasside plakatite hulgast tegi valiku Merje Oopkaup.

Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud traditsioonilise plakatikonkursi teemaks oli seoses SÜG-i taliolümpiamängudega „Eesti ja sport eile, täna, homme“.

9. klassid:
I koht Mihkel Ait, Jutta Loviisa Juht, Aleksandra Männik, Jass Saarkoppel, Karl Hendrik Tamkivi 9.B (plakat „Eesti sport ja
doping“
II koht Agathe Kriska, Annika Luhaäär, Helina Sepp, Karl Gustav Uustulnd 9..A (plakat „Eesti sõudmine läbi aegade“)
III koht Helena Hüüdma, Ida Johanna Loel, Elo Nõmm, Kärt Roost, Emma Siigur 9.B (plakat „Mood Eesti spordis“)

12. klassid:
I koht Taaniel Bormann, Olev Sten Erik Jõgi, Teele Tilts, Hanna Mari Villsaar 12.A (plakat „Eesti sport ja raha“)
II koht Hanna Aksalu, Roland Brant, Victoria Käesel, Pirjo Mononen 12.A (plakat „Multikulturism“)
III koht Kristin Aksalu, Marta Room, Hanna Saagpakk, Tiina Soots, Mihkel Šesterikov 12.C (plakat „Sildaru eile, täna, homme“)
Eriauhind keskkonnasõbraliku plakati eest Kennert Amberg, Lauri Ratas, Jakob Saare, Indrek Tamm 12.B (plakat „Eesti saavutused
jalgpallis eile, täna, homme“)

SUUR TÄNUKUMMARDUS

20. veebruaril tähistas Krevera oma 25. sünnipäeva.
Õhtu kujunes südamlikuks ja hubaseks. Selle eest suur tänu kõigile lahketele õnnitlejatele, vahvatele vilistlastele ja praegustele liikmetele!

Rita

OTSIME REISIKAASLASI

9. klassidega kevadvaheajal Poola!

Kas keegi soovib koos SÜG 9.A ja B klassiga kevadvaheajal Poola sõita?
Otsime 2 inimest. Reis toimub 18.03 - 22.03. Reisi maksumus  286, 69 eurot. Soovi korral palun võtta ühendust õp I. Paaskivi või M. Priskega.

KRATTIDE LAULULAAGER VALJALAS

Saabusime laagrisse reede õhtul poole nelja paiku. Kõigepealt sättisime asjad paika. Seejärel toimus laagri avamine ja ka esimene kahetunnine proov. Sellele järgnes söögipaus ja siis veel üks proov. Peale viimast proovi tegime võistkonnad erinevateks võistlusteks. Panime selga spordiriided ja lippasime võimlasse. Seal viisime läbi rahvastepallivõistlused. Omavahel võistlesid kolm tiimi: Terminaatorid, Coca-Cola ja Põrsapoisid. Mängud olid põnevad ja pingelised. Rahvastepalliturniiri võitsid Terminaatorid, teiseks tuli Coca-Cola ning kolmandale auhinnalisele kohale võitlesid ennast Põrsapoisid. Väljaspool arvestust pidasime maha ka kahe tiimi vahelise jalgpallimatši. Peale sportimist olid enamus väsinud ja oli aeg lõõgastuda. Kella kümnest algas film - “Ruudi”. Kes tahtsid filmi vaadata, need vaatasid, kes tahtsid niisama pikutades juttu ajada, need ajasid juttu. Peale filmi lõppu kuulutati välja öörahu. Öö möödus rahulikult, kui välja arvata iga-aastased kohalikud, kes öösel kollitamas käivad. Hommikul pakkisime asjad ja koristasime ruumid. Seejärel toimus sama kolme tiimi vahel ka Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud viktoriin. Võistlustulest väljusid võitjatena Põrsapoisid. Seejärel tegime veel ühe proovi. Peale proovi lõppu kuulutasime laagri lõppenuks. Lõime kokku ka üldtulemused. Kõik tiimid jäid võrdsete punktidega jagama 1.-3. kohta. Seega võis lugeda laagri kordaläinuks.



Minu enda jaoks oli see kõige parem poistekoori laager, kus ma olen eales käinud.

Martin Vesberg, 6.A


P.S. Õpetajate kommentaar:
Oleme väga tänulikud suurepärastele laagrilistele, kellega ei tulnud ette ühtki pahandust ega vasturääkimist. Nii rahulikku ja sõbralikku laagrit ei mäletagi.
Eriti suur tänu jutukese autorile Martinile, kes täiesti omal initsiatiivil pakkus end võistluste korraldajaks ja läbiviijaks. Milline suur abi õpetajatele!

NB!
Teisipäeval astuvad Kratid üles koolis toimuval algklasside aastapäeva aktusel ja 24. veebruaril juba traditsiooniks muutunud vabariigi sünnipäeva miitingul  ausamba juures.

USUME TÄIESTI SIIRALT, ET KÕIGIST NENDEST POISTEST KASVAVAD TÕELISELT TOREDAD JA ISAMAALISED MEHED!

 
Bänner


Bänner