Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 484

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


29. jaanuar 2015 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 484


PALJU ÕNNE!

Saaremaa Ühisgümnaasiumi koolilehel täitub 30. jaanuaril 25 aastat esimesest numbrist. Tänases juubelinumbris teeme sügava kummarduse esimestele tegijatele ning anname võimaluse tänastel lugejatel kõiki rubriike nautida ENNE ja NÜÜD formaadis.

SÜGPress

DIREKTORI PÖÖRDUMINE

ENNE

Kallis koolipere,
Üks kool saab olla terve ja tugev vaid siis, kui ta meid ümbritsevas ajameres heitunult pead ei kaota, vaid kindlalt oma kursil püsib. Ja see kurss on meile teada — kooli asi on anda oma õpilastele kindel pind jalge alla ja selge siht silme ette, et kord oma teed minnes oleks, millega minna ja teaks, kuhu minna. Seepärast usaldagem oma kooli.

Tänasest on koolil ka oma ajaleht. Ehk annab ta juurde uusi võimalusi iseendast rohkem teada saada, üksteist paremini mõista ja oma kooli tunnet süvendada. Soovin, et oma töödes ja tegemistes oleksime oma lehe nime väärilised. Olen kindel, et selle lehe lugejateks saavad ka kooli vilistlased ja need saarlased, kes kooli tegemistest huvitatud on. Võib-olla suudame üheskoos jõuda sõnadelt („Kus viga näed laita, ...“) tegudele („... seal tule ja aita!“)

Viljar Aro


NÜÜD

Kallis koolipere,
Üks kool saab olla terve ja tugev vaid siis, kui ta meid ümbritsevas ajameres heitunult pead ei kaota, vaid kindlalt oma kursil püsib. Ja see kurss on meile teada — kooli asi on anda oma õpilastele kindel pind jalge alla ja selge siht silme ette, et kord oma teed minnes oleks, millega minna ja teaks, kuhu minna.

Nii olevat ma alustanud oma pöördumist esime¬ses koolilehes. See trükiti meie oma linna trükikojas ja oli ühe areneva kooli jaoks suur asi. 1995. aasta septembrist jätkas ta ilmumist juba iganädalaselt ja sai sel moel väidetavalt Eesti esimeseks iganädalaseks koolileheks.

Täna on ESIMESE järglane SÜG-Press juba ammu kodulehelt loetav, aga oma pensionäridest õpetajatele ka paberkujul käsipostiga koju viidav. Kui lugeda algust, siis kõik see on aktuaalne ka täna ning võib-olla veelgi rohkem.

Koolilehe kustumatu tähtsus on muidugi temas talletunud ajaloos. Täna toetavad teda juba ka kolm oma kooli ajalooraamatut. Aga vaid minevikust sünnitatud olevikule saame targalt rajada meid rahuldava tuleviku.

SAPERE AUDE e SÖANDA OLLA TARK

Elagu meie koolileht, tema autorid ja lugejad!

Viljar Aro, koolijuht

LEHETOIMETUS

ENNE
Siin pildil on inimesed, kes püüdsid kokku panna meie kooli esimest ajalehte. Toimetus jagas oma ülesanded järgmiselt:



kultuur ja omalooming — Inga Kupp ja Sergo Selder
sport — Velvo Väli
kujundus — Toomas Loho
foto — Neeme Korv
huumor — Reedik Sooäär
õppimine — Katriin Lumiste
kuulutused — Indrek Kald

Südamlik tänu kõigile, kes aitasid nõu ja jõuga meie toimetust. Kuidas aga see töö õnnestus, jääb teie otsustada, kallid lugejad. Kuigi öeldakse, et kaua tehtud — ... .

Ootame teilt alati kaastöid, ettepanekuid, kriitikat, kuulutusi (avaldame tasuta!), joonistusi, fotosid.

NÜÜD

Tänase SÜGPressi sisukamaks muutmisse panustame me kõik, kogu koolipere — õpilased, õpetajad ja kõik ülejäänud koolitöötajad. Teie kaastööd on alati oodatud. Samuti on oodatud teie mõtted, seiklused ja edulood, kallid vilistlased. Et neid tänase lugejaga jagada, on kirjatööd oodatud igal ajal aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. .


Vasakult:
I rida Christina Köster, Marina Mäetalu, Liis Ojasaar, Marek Schapel, Viljar Aro, Jaanika Kask, Margit Mägi, Iivi Vikat
II rida: Marju Roberts, Marina Priske, Triin Vallsalu, Diana Õun, Anu Ausmees, Liina Truu, Marika Tiikmann, Janne Traumann, Raili Tamm, Inge Vahter
III rida: Stella Hommik, Anne Teigamägi, Katrin Rosin, Ljuba Paju, Arne Loorpuu, Madli Mikli, Mari Ausmees, Marit Kikas, Rita Ilves
IV rida: Helle Sulg, Kristi Aro, Elle Pulk, Mia Rand, Mart Mölder, Merje Lindmäe, Anni Väli, Reet Lulla, Viire Pors
Taga: Kersti Truverk, Riina Laanes, Andreas Noor, Aili Jung, Inga Paaskivi, Ivar Tamm, Irena Sink, Lilian Kaasma, Indrek Peil, Merike Kuldsaar, Meeli Ool, Ruta Kelt, Alli Kallaste, Monika Raudsik, Aime Metsmaa

STATISTIKAT MEIE KOOLIST

ENNE

Koolis õpib 1211 õpilast, neist 561 on poisse ja 650 tüdrukuid. Kõige rohkem õpilasi on III c — 35, kõige vähem II d — 17.
Saksa keelt õpib 131 õpilast, inglise keelt 653.
Õpetajaid on meie koolis 87, neist kõige vanem H. Tooms, kõige noorem T. Kivi, kõige pikem A. Orav (1.92), kõige paksem...
Kõige rohkem on algklasside õpetajaid — 21.
Kõige rohkem õpetajaid on sündinud aprillis – 8.
Kõige rohkem elab meie kooli õpetajaid Smuuli tänaval — 11 ja 4 õpetajat majas nr. 11.
Kümne õpetaja maja number on 11.

NÜÜD

Koolis õpib 25. jaanuari seisuga 666 õpilast, neist poisse 316 ja tüdrukuid 350.
Kõige rohkem õpilasi on 10b ja 11.b - 33, kõige vähem 3.ü ja 4.c — 1 õpilane.
Inglise keelt õpib 615 õpilast, saksa keelt 90, vene keelt 400 ja prantsuse keelt 59 õpilast
Õpetajaid on meie koolis 69, neist Kuressaare Ametikoolist 5.
Kõige vanem õpetaja on Pilvi Rand ja kõige noorem õpetaja Kristi Orgmets.
Kõige pikem naisõpetaja, neid on kolm, Aime Metsmaa, Riina Laanes, Erle Pulk.
Kõige pikem meesõpetaja Ivar Tamm.
Kõige lühem naisõpetaja on Viire Pors.
Kõige pikemate punaste juustega on ...
Kõige rohkem on algklasside õpetajaid - 13.
Kõige rohkem õpetajaid on sündinud märtsikuus — 9.
Kõige rohkem elab meie kooli õpetajaid Pikal tn — 9 ja 5 õpetaja majanumber on 3.

JÄRGMISES NUMBRIS

ENNE

kaunid tipsid kabareest
reisielamused lõunast
kõik suveks ÕM-i
radio eile, täna, homme
„vanakesed“ meenutavad
uudised kodu- ja välismaalt
kuulutused, reklaam, teated
ja palju muud lugemist väärivat — ainult meie kooli lehest!
NB! Loe leht läbi, kuid ära sõbrale anna — las ostab ise!

NÜÜD

Mis teoksil lähema kahe nädala jooksul.
Pedagoogilistes saame teada, kus õpetajad käinud ja mida huvitavat kogenud
Maakondliku 6.-7. klasside inglise keele olümpiaadi tulemused.
Maakondliku emakeeleolümpiaadi tulemused.
Maakondliku matemaatikaolümpiaadi tulemused.
Lisaks muud huvitavat ja teadmisi andvat infot.
Loe SÜGPressi ise ja soovita sõbralegi Smile

Õpilaste mõtteid seoses Eesti Vabariigi suveräänsusega

ENNE

Novembri lõpul vastasid õpilased kirjalikult küsimusele: „MIS ON PEAMINE TAKISTUS EESTI VABARIIGI ISESEISVUMISE TEEL?“
Vastasid kahe keskkooli õpilased IX ja XI klassini. (1 Keskkoolist neli IX klassi, Orissaare kk — kaks X ja kaks XI klassi).
Vastused koostati rühmatööna tunnis (3-4 õpil. rühmas).
Mõned näited vastustest:
1. Võõras sõjavägi EV territooriumil.
2. Muulaste rohkus.
3. EV majanduslik sõltuvus Moskvast (tooraine, kütus).
4. Piirid lahti, puudub oma raha.
5. Lääneriigid ei toeta Balti riikide taotlusi, toetavad rohkem M. Gorbatšovi.
6. Võimuvõitlus Eestis jne.
Mõne vastuse juures pikemalt.
1. Mitmes rühmas vastati, et peamiseks takistuseks on Venemaa vastuseis. Siin on tegemist siiski keskuse (Moskva) vastuseisuga. Venemaaga on võimalik ilmselt kokku leppida.
2. Üks tütarlaste rühm oli väga kategooriline, märgiti ära, et kõik hädad tulenevad sellest, et „Edgar Savisaar on möku...!“
Hilisem arutelu klassides näitas, et seda äärmuslikku hinnangut enamus õpilastest ei jaga.
3. Lõpuks üks vastus poiste rühmalt:
„Kogu häda on olnud selles, et senini inimene on olnud riigi jaoks. Riik peab olema inimese jaoks. Ükski riik ei saa olla rikas, kui tema kodanikud on vaesed!“

Kokkuvõtteks võib öelda, et õpilased tunnevad küllaltki hästi käesolevat poliitilist maj. olukorda Eestis.
H. Tiidus

Õpilaste mõtteid seoses Eesti Vabariigi suveräänsusega

NÜÜD

Jaanuari lõpul vastasid õpilased kirjalikult küsimusele: „MIS ON PEAMINE TAKISTUS EESTI VABARIIGI PÜSIMAJÄÄMISE TEEL RAHVUSRIIGINA?“
Vastasid 9. ja 12. klassid.
Vastused koostati rühmatööna ühiskonnaõpetuse tunnis (3-4 õpil. rühmas).
Mõned näited vastustest:

12. klassid:
- inglise keele pealetung (släng, kombed, loetakse meelsamini inglisekeelseid raamatuid) ja kultuuri allakäik
- noorte madal huvi eesti kultuuri (hoidmise) vastu
- kultuuri vähene rahastamine
- sündivuse kahanemine ja emigratsiooni kasv
- pagulased, sisserändajad ei sulandu meie keele- ja kultuuriruumi
- linnastumine
- liigne globaliseerumine
- liigne tolerantsus
- traditsioonide tuhmumine
- keeleoskamatus
- omasooliste suhted (ei tooda järglasi)
- pole ühtsust (skandaalid/ pistised jm valitsuses)
- rahvusriike peetakse tänapäeval sageli fašismi ilminguteks
- usuleigus, sest religioon on üks tugevamaid ühendajaid
- Euroopa Liidule mulje avaldamine
- Venemaa – lahendamata probleemid

9. klassid:
- vähene panus julgeolekusse
- keeruline kodakondsuse saamine
- noorema põlvkonna hoolimatus eesti keele suhtes
- Savisaar

Veidi pikemad vastused:

12. klass
- Multikultuursus ja erinevad ühingud seovad eestlased ja Eesti tihedalt Euroopa ja teiste riikidega, pannes peale piiranguid ja muutes väärtushinnanguid.
- Majanduslik võimekus puudub, eelkõige lihttööliste puudus, võimalik, et riigi poolt tuuakse sisse väiksemate nõudmistega lihttöölisi.
- Riigisisene majanduslik olukord – raha tuleks rohkem suunata Eesti haridusse ja teadusesse, mitte välismaale.
- Valitsus peaks nõudma inimestelt, kes elavad ja töötavad Eestis, vähemalt C1 tasemel eesti keele oskust.
- Paljud noored kolivad ära välismaale paremaid elutingimusi otsima ja ei tule enam kodumaale tagasi.
- Vene rahvusest eestlased, kes keelduvad õppimast meie emakeelt ja kultuuri, samuti ka noored, kes on liiga laisad, et huvituda rohkem oma kultuurist, riigist ja selles toimuvast.

9. klass
- Eestis ei tehta midagi, et eestlased tahaksid siin elada. Eestlased tahavad suurt palka, suuri toetusi, töökoha olemasolu.
- Sisserändajatele liiga suurte võimaluste loomine ja eeliste andmine.
- Eesti ei jää rahvusriigina püsima, sest me arvame, et välismaal on parem elu. See toob kaasa pideva muretsemise ja kadetsemise. Tegelikkuses peaksime olema rohkem õnnelikud oma riigi üle, kui me hetkel oleme. Mõtteviisi muutus aitaks kaasa väga paljude probleemide lahendamisel.

KOOLI UUSTULNUKAD...

ENNE

...on nagu igal aastalgi teised ja kümnendad klassid. Esimesed koolikuud on möödas, esimesed muljedki olemas, esimesed rõõmud ja mured läbi elatud. Mida arvavad kümnendad iseendast ja koolist?
„Ma olen kindel, et meil on parim klass kooli peale“ TOOMAS, X b
„Väga meeldejääv oli puhkeõhtu, mille korraldasid õpetajad. See oli lihtsalt vapustav, sellist eeskava õpetajatelt poleks mitte ükski õpilane oodanud, kõik olid igatahes väga üllatunud“ ANU, X b
„Üldsegi on siin kõik paremini organiseeritud... . Minu endises koolis huvialaringid absoluutselt puudusid. Seepärast ma ei kahetse, et tulin just sellesse kooli“ KAIE, X b
„Olgugi, et minu klassiõed-vennad on veidike kärarikkad, on nad sellegipoolest toredad... Kõige rohkem meeldib mulle klassis see, et hoitakse omavahel kokku“ MOONIKA, X b
„Eriti meeldis mulle jukude pidu, mis minu arvates väga kenasti välja tuli. Eestvedajaks oli muidugi Andres Karu, kes küll natuke palju vandus, aga see pani saali elama“ X b
„Ka meeldib mulle mõne õpetaja hindamissüsteem – nimelt punktidega hindamine“ MARTIN, X c
„Küllaltki on muutunud suhtumine õppimisse. Seda ei võeta enam kui masinlikku tuupimist hea maine nimel, vaid kui enda harimist“ KERSTI, X c
„Matemaatika-füüsika klassis on üldiselt raske hakkama saada. Kui klass on väga lõhestatud, raskendab see õppimist veelgi. Mei ei tülitse, kuid meil ei ole ka üksmeelt“ MARJU, X c
„Mõtlesin, et nüüd läheb elu põnevaks, aga nüüd olen juba pettunud. Koolis peaks olema rohkem üritusi“ ANDRUS, X c
„Kooli sisemisel õhkkonnal pole eriti midagi viga, aga kool on ise väga rääbakil“ ANDRES, X c
„Klass on meil keskpärane, on halbu ja häid õpilasi. Klassivaim tundub kuidagi udune olevat. Ainuke, kes udu ja nüridust hajutada püüab, on M. Õunap“ ANNELI, X c

Kõikidel kümnendikel on ka oma soovid ja ettepanekud edaspidiseks, Kokkuvõtlikult oleksid need klassiti niisugused:

X b KLASS
- mõnda ainet võiks õppida vabal tahtel, s.t. kui tunned seda ainet endale mitte vajalik olevat, siis sa ei õpi seda
- puuduvad normaalsed „pesemiskohad“
- tahaks rohkem süüa
- võiks tegutseda korvpalli trenn, mis oleks ka tõelise tunni moodi, millel on ka oma treener
- rohkem spordimänge
- mõned õpetajad seletavad tunnimaterjali liiga pealiskaudselt
- ajaloost ei saa midagi aru

X a KLASS
- rohkem tähelepanu tunnitöödele, koduseid töid vähemtähtsustada või üldse ära kaotada kasvõi tundide pikendamise arvelt. Jõuaks tunnivälise tööga rohkem tegelda
- erinevaid keeletunde ja keeleõppimise võimalusi
- tahaks õppida arvutiõpetust
- kooli vastu võttes uutele õpetajatele teha katseaeg, paljud õpetajad ei oska materjali selgeks teha. Õpetajate vallandamise kohta peaks olema sama range kord, kui seda on õpilastel.
- humanitaarklassil ei ole vaja nii palju reaalaineid
- teha valitavate ainete üldkursusi (sel juhul peaks saama aineid valida)
- rohkem tahaks teada saada kogu maailmast
- hindamine pallisüsteemile
- ära kaotada see tobe puudumiste arvestuse süsteem

Mida arvavad kõige nooremad?

II c
Probleemiks on, et suured poisid panevad jalgu taha ja panevad väikseid poisse väljakäiku kinni.
Õppeainetest meeldib neile matemaatika ja õpetajate kohta ütlevad nad, et kõige paremad õpetajad olid õpetajatepäeva õpetajad.

II b
Õppeainetest meeldib neile samuti matemaatika. Pisikeste mureks on aga see, et kakeldakse.

II a
... meeldivad kõige enam kehaline kasvatus ja eesti keel. Mureks jällegi see, et suured poisid teevad liiga. Samuti väidavad nad, et garderoobis küsitakse raha.

II d
Need õppeained, mis meeldivad II d õpilastele, on keh.kasv., matemaatika, eesti keel.

Koolis tahetakse käia, sest siin saab targaks, Kui ma esitasin küsimuse, kas neile meeldib koolivormiga käia, siis oli nii „ei“ kui „jaa“ vastuseid. Janis aga arvas, et talle meeldib ainult koolipükstega käia. Janis arvab ka seda, mida muide paljudki arvavad, et koolis on halvaks asjaks see, et suured poisid peksavad, kuid samas märgib ta ära, et tema ei ole peksa saanud.
K. LUMISTE

KOOLI UUSTULNUKAD...

NÜÜD

on nagu igal viimasel aastalgi esimesed ja kümnendad klassid. Esimene poolaasta on möödas, esimesed muljedki olemas, esimesed rõõmud ja mured läbi elatud. Mida arvavad kümnendad ja esimesed klassid koolist praegusel ajahetkel?

10. klassid
- kümnendasse klassi tulles polnud mul eriti aimu, mis mind siin ees ootab. Lõbusate ja koomiliste koolitundide asemel arvasin, et gümnaasiumis peab, higipull otsa ees, õppima ning kogu aeg valvel olema. Selgus, et kui suudan koolis tähelepanelik olla, ei peagi kogu oma vaba aega koolitööle pühendama ning et koolis võib isegi päris lõbus olla, eriti eesti keele ja kirjanduse tundides.
- kõige rohkem on meelde jäänud head sõbrad, keda ma olen tundma õppinud selle poole aasta jooksul. On kindlasti ka neid, kellega läbisaamine pole kõige parem, kuid enamasti on lõbus.
- meelde jäävad päevad, kus hommikul sai pudru asemel pannkooke, kui Sirje Kreismani komakooli hilinejad said „puid alla“ ning Sven Tehu „uute reeglitega“ programmeerimine.
- kõik inimesed on hästi sõbralikud. Toimunud on palju üritusi.
- kõige rohkem on meelde jäänud ja meeldima hakanud ülikond, kõik näevad viisakad välja.
- kümnenda klassi jooksul on mulle kõige rohkem meelde jäänud see, et kooli lõunasöögist ei tasu kunagi midagi head loota ning Juku-Juhanite peod on vägevad.
- 10. klass ei olegi nii raske, nagu alguses tundus. Suure klassiga on parem koos ühiseid eesmärke täita.
- mulle meeldib, et kaasõpilased on sõbralikud, abivalmid, viisakad. Iga hommik SÜGi tulles on alati soe ja kodune tunne.
- mulle on SÜGis meeldinud, sest tunnen, et minu silmaring ja teadmised laienevad iga päevaga.
- kõige rohkem on meelde jäänud huvitavad vestlused tundmatute inimestega vetsus.
- gümnaasiumis olen õppinud 5 minutiga söönuks saama.
- astudes SÜGi uksest sisse, tunnen, et olen õiges kohas. Siin on kõige toredamad inimesed.
- 10.B klassis käivad aktiivsed, sõbralikud ja rõõmsad inimesed. Kollektiiv on hea.
- teiseks poolaastaks jõuab kohale, et tegelikult on õpetajad päris toredad.
- gümnaasium on mulle õpetanud, et haigeks ei tohi jääda. Ning tasub alati valida B-klass, kuna bioloogiatunnid Mart Mölderiga on midagi enneolematut.
- kõige enam on meelde jäänud kooli õhkkond – heatahtlikud õpetajad ja head õpilased. Veel on meelde jäänud hea koolitoit.
- kõige meeldejäävamad on siiamaani olnud jukude pidu ja jõulupidu.
- tulin hiljuti Tartust Hugo Treffneri gümnaasiumist. Selle nelja päeva jooksul olen kogenud väga sõbralikku vastuvõttu nii direktsiooni kui ka klassikaaslaste poolt. Väga meeldiv üllatus oli minu jaoks see, et koolitoit on tasuta.
- meenutamist väärt on arvutiõpetuse tundides internetiavarustes tuhnimine (võib kergelt ära eksida).
- mulle meenus esimesena see, kuidas me jukude nädalal sokkidega ümber koolimaja jooksime. Meeldivaim õpetaja oli algusest peale Urmas Kiil.
- õpetaja Sirje Kreismani tunnid on parimad!!! Klassikaaslased ja koolikaaslased on ka väga toredad Ma olen väga rahul, et ma valisin siiski SÜGi, parim valik, mis on võimalik teha. Alguses oli kohanemine küll veidi raske, kuid raskused on võitmiseks.
- kõige rohkem meeldib mulle SÜGi seltskond. See on väga kirju ja inimesed ülimalt hoolivad ja armsad. Mu lemmikud tunnid on eesti keel ja kirjandus.Mulle meeldivad väga õpetaja Sirje värvikad näited elust enesest. Tema tundidesse tulen ma  alati  suure  rõõmu ja  ootusega, et mis sealt nüüd tuleb. Mulle meeldisid väga psühholoogia ning kõne ja väitlus. Kahju, et need juba poolest aastast lõppesid.

Mida võiks koolis muuta?

10. klassid
- Söögivahetund võiks pikem olla
- Koolis tahaks legaalselt rohkem süüa saada
- Sööklas prae juurde magustoit
- Rohkem erinevaid tervislikke toite
- Valikainete tunnid võiks olla päeva lõpus
- Tüdrukud võiksid rohkem jälgida riietuskorda...
- Kooli uued dušid ja soe vesi
- 4. korrusele vets!
- Vahetunnikell tagasi!
- Vähem koormust!
- Lift 4. korruseni
- Inimlikumad tunniplaanid!
- SÜGi hostel odavamaks!
- Suuskade laenutus tasuta!
- Keemiaklassi projektor korda ja vilkuvad laelambid korda!

9. klassid:
- võiks olla bussid, mis viivad lapsi suusatama
- söögivahetunni ajal letitoitude eelisjärjekord neile, kes ostavad praadi, mitte komme ja karastusjooke
- spordipäev võiks kord aastas olla
- võiks olla rohkem laagreid
- õpetajate toas võiks olla uksekell
- õpetajatel võiksid uste peal olla suuremad postkastid
- võiks olla oma bändiruum
- rohkem kehalise kasvatuse tunde
- söögivahetund pisut pikemaks
- söökla teenindajatele mütsid pähe

Mida arvavad kõige nooremad?

1. A klassis olid meiega nõus juttu ajama Lisette ja Robert Paul
Lemmiktunnid on neilkunstiõpetus, eesti keel ja kehaline. Emakeel on lihtsalt lõbus, aga Lisette on kodus joonistamist harjutanud ja nüüd meeldibki kunst väga.
Vahetunnis on lõbus sõpradega rääkida, keksu ja värvimängu mängida.
Koolis on tegelikult täitsa tore, peamiselt sellepärast, et näeb sõpru. Koduste tööde vastu pole samuti midagi, aga vahel on neid liiga palju ja siis tuleb väsimus peale.
Siiani toimunud üritustest meeldisid väga jõulupidu   ja  aabitsapidu,   väljasõit  Mändjalga "Õpime metsapuid tundma", klassiõhtu multifilmi kangelaste kostüümides, ühiskülastus Ugala külalisetendusele "Cipollino seiklused". Toredad on ka sünnipäevad – õpetaja teeb kaardi, sünnipäevalaps jagab maiustusi, näiteks komme. Kui sel päeval juhtub olema muusikatund, siis seal lauldakse sünnipäevalapsele, muidu mitte.
Kooli tulles oli suur üllatus, et saab istuda koos pinginaabriga. Lasteaias käies jäi mulje, et koolis istutakse üksi pingis. Kooli oli vaja tulla ikka selleks, et targaks saada ja kirjatähed selgeks õppida.
Lemmikõpetajaks on klassijuhataja (Katrin Rosin) Smile

2.B julged vastajad olid Lars Ingmar, Raimond, Elsa Marie, Britta.
Lemmiktundideks esimese poolaasta jooksul on kujunenud kehaline, arvuti ja emakeel. Kodustel töödel pole samuti hädamidagi.
Vahetunnis on tore joonistada, keksu ja värvimängu mängida.
Koolis meeldib, et kõigil on koolivorm, sest siis on kõik ühesugused. Ja päeval ei pea magama Ei meeldi, et poisid lärmavad ja kiusavad, kuid poiste arvates on nende piinajateks hoopis tüdrukud.
Nii tore on, et ei pea üksi istuma, et on olemas pinginaaber.
Erinevatest üritustest on kõik peod toredad olnud.
Lemmikõpetajaks on klassijuhataja (Ruta Kelt) Smile

HARIDUSTÖÖTAJAD VALEJÄLGEDEL

ENNE ja NÜÜD

Tänases numbris me toome teieni kodanik I. Ivanovitš I. sõnavõtu Moskva haridustöötajate kinnisel nõupidamisel. See kodanik oli just naasnud tagasi kontrollkäigult Eesti koolidesse. Siin on tema aruanne:
„Austatud kolleegid. Te kindlasti teate, et olukord Eesti koolides on katastroofiline. Mingist korrast pole jälgegi. Kuskil ei näe enam siniseid koolivorme, punastest kaelarättidest rääkimata. Peale selle ei taheta massiliselt õppida vene keelt. Täiesti on kadunud pioneeri- ja komsomoliüritused. Seltsimehed, olukord on tõesti hirmus.




Pioneeride koolivormis õpilased vahetunnis

Kuid pika otsimise peale leidsin ma ka kooli, kus veel austatakse vanu kombeid. See kool asub Saaremaal ja kandis palju aastaid ühe silmapaistva revolutsionääri nime. See oli ainuke kool, kus ma tundsin, et olen tõelises nõukogude koolis. Õpilased kannavad seal kõiki pioneeri- ja komsomoliorganisatsiooni tunnusmärke.



Stendid on täielikult pühendatud nõukogude korrale. Kooli raadiosõlmest tuleb saateid, mis innustavad õpilasi uutele õppekangelastegudele. Toimuvad raadiorivistused.


Õpilased kogunemisel


Stiilinäide sööklast

Tundides käituvad õpetajad nii, nagu on see kohane nõukogude õpetajale. Õpilastelt nõutakse, et neil oleks olemas oma kamm ja taskurätik. Ajalooõpetajad räägivad lastele väljapaistvate nõukogude inimeste elust.
Matemaatika- ja füüsikatundides lahendavad õpilased ülesandeid, mis on seotud meie maa rikkuste ja tehnikaga. Abivalmis pioneerid tegelevad oktoobrilastega.




Õpetajad kogunemisel agitkava esitamas

Seltsimehed! Me ei ole üksi! Meil on noori, kui vapraid abilisi!

Sellega kodanik I. Ivanovitš I. sõnavõtt lõppes. Võite ette kujutada rõõmu, mida see teade haridustöötajate hulgas valmistas. Ja võite ette kujutada ka pettumust, kui selgub, et nende kolleeg sattus meie kooli sel päeval, mil koolis oli välja kuulutatud stagnapäev.

ÕPILASOMALOOMING

ENNE

VAIM

Esmaspäev – Ta on surnud
Teisipäev – Ta on surnud
Kolmapäev – Ta on surnud
Neljapäev – Ta on surnud
Reede – Ta ärkab
Laupäev – Ta elab
Pühapäev – Ta sureb...

KÕNELUS ISEENDAGA

Selleks, et kõnelda iseendaga on vaja rahu, reede õhtut ja peeglit. Ja loomulikult selget mõistust ning probleeme. Viimaseid leiab alati. Reede õhtul istud oma tuppa peegli ette ja sulged ukse. Hea, kui sellel oleks lukk, kuid enne seda pead Sa veenduma, et keegi sind skisofreenikuks või paranoidikuks ei pea. Kui sa oled kõigega hakkama saanud, istud peegli ees. Anna iseendale käega märku ja tutvusta endale vestluse päevakorda. Võib ka endale laulda. Sa näed peeglist, kuidas Sa kõike Sinu järgi teed. Sa tunned, kuidas Su tähtsus omaenda palge ees tõuseb.
Esimene päevakorrapunkt õpilasel on kindlasti õppetöö. Iseendale võid kõik ära pihtida – kõik. Et kuidas õpetajad Sind kiusavad, kuidas Sul üldse ei vea jne. Olen kindel, et leiad oma silmades lohutava nukrusevarjundi. Ja kui ei leiagi, siis võid öelda lihtsalt: „DON´t WORRY, BE HAPPY“. See aitab kindlasti.
Teiseks võta üks luuletus. Kõige parem, kui see oleks Sinu oma tehtud, sest siis avaldab see Sulle kõige rohkem efekti. Etle endale. Kui see Sulle meeldib, aplodeeri. Pärast kritiseerid ennast.
VAHEAEG. Lõõgastud.
Kolmandaks vaatad enda nägu. Mõõdad pea ümbermõõdu ja arvutad välja, kui palju on ajus halllollust, ei ikka hallollust. Diskussioon sellel teemal. Vaata  ennast  silmast  silma.  Jaa, Sa värised. Rahusta ennast, vaadates otse silmakoopasse...
...koputatakse uksele, lähed vaatama, seal seisavad 2 meest. Üks seisjatest võtab oma põhjatust taskust pudelikese nitroemailvärvi ja asub peeglit katma ühtlase värvikihiga.
Teine aga lohistab Sinu kiirabiautosse. On tore, kui Sa jõuad veel MINALE öelda: „Järgmiste seanssideni – sõber“.
Olee, olle, olee, olee...
N.K. 11 klass

NÜÜD

KÕNELUS ISEENDAGA

Igaühel meist tuleb aeg-ajalt teha valikuid. Olgu need suured või väikesed, tekitavad nad siiski tihtilugu üpris palju peavalu. Paraku ei saa nendest üle ega ümber.
Olen üle poole oma elust täitnud paljude erinevate hobidega: tantsimine, klaverimäng ja laulmine. Nad kõik on mulle väga südamelähedasteks muutunud ja ma naudin kõike, millega tegelen. Tantsimine on minu jaoks sama oluline kui magamine või söömine. Võibolla ma liialdan, aga ma tõesti ei suuda mitte ühtegi päeva ilma tantsuta mööda saata. Lisaks on liikumine minu jaoks väga hea. Eriti, kui ma poole päevast tihti istudes ning õppides veedan. Klaverimäng on mulle nagu teraapia, aeg iseendale. Pärast rasket koolipäeva on ütlemata hea istuda klaveri taha ja lihtsalt mängida ning unustada kasvõi viieks minutiks kõik enda ümber. Laulmise olen enda jaoks üsna hiljuti avastanud. Võibolla ei pannud ma seda lihtsalt varem tähele, aga ma ei suuda ühtegi oma lemmiklauludest ilma natukestki kaasa laulmata kuulata.  
Viimasel ajal on mulle miski kohutavalt meelehärmi teinud. Nimelt olen hakanud tundma, et kuna ma tegelen niivõrd paljude asjadega, ei suuda ma neile alati sajaprotsendiliselt pühenduda ning see teeb mind väga nukraks. Mulle tundub, nagu ma tõmbleks ilma õige tulemuseta. Ideaalseks näiteks on see, kuidas ma viimased kaks aastat metsikult olümpiaadidel olen käinud, kuid õiget tulemust näitasid vaid kaks kümnest. Kas sellel kõigel on mõtet? Äkki ma pingutan üle?
Minu igapäevane koormus on muutunud niivõrd suureks, et mitte ükski päev ei möödu ilma pisaratetea. Ükskõik kui palju positiivset selles päevas ka ei oleks, leian ma õhtuks ennast ikkagi tupikust, kus kõik on negatiivne ja sünge. Ma ei suuda niimoodi jätkata. Midagi peab muutuma, kuid mis?
Tänapäevane ühiskond on üles ehitatud nii, et kõigel mida teed, peab olema silmnähtav tulemus. Olgu selleks siis karikas, diplom, aukiri või muu selline.  Just see mind vaikselt hulluks ajabki. Tõesti, minu juhendajad ei ole minu peale kunagi vihased olnud, kui ma head kohta või eripreemiat koju ei too, kuid ikkagi tekib tunne, nagu veaksin neid alt, sest ka õpetajad on kohutavalt vaeva näinud. Nii ma ennast vaikselt üle töötangi, ilma et mõistaksin, kui halvasti selline tulemuste tagaajamine mulle tegelikult mõjub. Kui aga võistlustel ei käi, siis loomulikult on tark oma hobisid tasapisi elukutseteks kujundada, mis tähendab valikut. Millisele hobile ma siis rohkem pühenduma peaksin? See otsus tundub mulle võimatu, sest nagu eespool mainitud: kõik minu hobid on mulle äärmiselt hingelähedased.
Eelmisel aastal vandusin endale: „Jutta, sa pead hakkama EI ütlema! Sa ei tohi järgmisel aastal ennast nii paljude kohustustega hulluks ajada!“ Loomulikult ei suutnud ma seda teha, kuid ma mõtlesin oma probleemi lahti ning nüüdseks olen leidnud sobiva lahenduse.
Varemalt mainisin, et naudin kõike, mida teen. Just selles lauses peitubki võti. Ma pean lõpetama tulemuste tagaajamise, sest olen aru saanud, et igal minu tegemisel on juba iseenesest tulemus. Mitte küll traditsiooniline esikoht või kuldne karikas, vaid kogemused ja uued teadmised ning just neid läheb mul pikas perspektiivis kõige rohkem tarvis. Läbi erinevate ürituste korraldamiste, võistlustel käimiste ja muu sellise leian tihti endale uusi tutvusi, millega areneb minu suhtlemisoskus. Iga olümpiaadiga kogun ma oma teadmistepagasisse loomulikult palju uut ja huvitavat, kuid lisaks harjun ma tänu olümpiaadidele ka suuremahulisemate tööde täitmisega.
Mis puutub minu hobidesse, siis otsustasin, et ei loobu ühestki neist, sest reaalsuses lähen ma ikkagi pärast gümnaasiumi ülikooli mõnda korralikku eriala õppima, mis mulle ka majanduslikus mõttes hiljem kasuks tuleb. Minust ei saa  professionaalset klaverimängijat, tantsijat ega lauljat, kuid ma jään alati neid tegevusi armastama. Olen kindel, et kõik minu hobid on mulle tulevikus kasuks. Tantsimine arendab füüsist ning hoiab keha terve ja tugevana. Klaverit  mängin  ja  õpetan  tulevikus oma lastele ning ka unelaulu laulmisega saan hakkama.
Kokkuvõttes on tegelikult kõik mõtlemises kinni. Ei tohi liialt ennast ülemõtlemisega vaevata, vaid elada üks päev korraga.
J.L.J. 9. klassSPORT


ENNE

Hoogne muusika; kirevad dressid; pidulik avadefilee; saapavise; 600 m jooks selg ees; köievedu ja tont teab, mis vahvad võistlused kõik veel; loomulikult jäätise ja limpsi müügipunkt ja lõpus meeletu tortide möll tublimatest tublimatele sportlastele.
See kõik oli 3. oktoobril linna staadionil – meie kooli vapustavalt vahva spordipäev.
Parimad keskkoolist:
Noormehed                              Neiud
I – 12 C                                    I – 11 a
II – 11 c                                   II – 10 b
III – 10 b                                III – 10 b
Parimad keskastmest:
Poisid                                      Tüdrukud
I – 8 c                                      I – 8 c
II – 7 d                                    II – 8 a
III – 8 a                                  III – 8 b
Poisid                                      Tüdrukud
I – 6 c I võistk.                       I – 6 a
II – 6 c II võistk.                   II – 6 b I
III – 5 c                                 III – 5 c



TEATEKROSS
23. okt. — see vapustav päev jätab kindla jälje kooli ajalukku. Kus seda enne nähtud on, et peaaegu kogu koolipere pannakse terveks päevaks krossi jooksma. Aga nii ta just oli. 9.-12. klassi noormehed näitasid oma jalalihaste jõudu ja kopsumahu suurust  läbides 2 ringi, neidude graatsiat ja kiirust said vaatajad imetleda 1 ringi pikkusel distantsil. Silmailu kui palju!

Õhtupoole silkasid 5.-8 klassid. Ja ega neidki vaadates saanud rahvas külmaks jääda. Võistlus oli tip-top ja tulemused järgmised:
Vanema vanusegrupi järjestus:
I 10 b                            5. õpetajad
II 11 c                           6. 10 c
III 12 c                         7. 11 b
4. 11 a                          8. 12 a
Nooremas vanusegrupis:
I 8 a                              5. 7 d
II 7 a                             6. 7 b
III 7 c                           7. 6 d
4. 6 b – 6 c I                8. 6 a
9. 6 b – 6 c II

RAHVASTEPALL
11. oktoober. Müdin! Mütsatused! Aplaus! Hurraa! Pettunud ohked! See kõik kostub võimlast. Käimas on 6.-7. klasside rahvastepallivõistlus. Mängud ikka tipptasemel, pealtvaatajad suisa ekstaasis, mängijatel tohutu hasart... Turniiri lõpptulemused:
VI klassid – I 6b, II 6a, III 6d. 4. 6b II
VII klassid – I 7b, II 7a, III 7c, 4. 7b

NÜÜD

ELU ON SEIKLUS; ELU ON KRUIIS



Meie kabaree peab tulema läbi aegade kõige ägedam. Saal peab suurepärane välja nägema. Kujundus võiks olla classy ja omajagu glamuurne. Tantsijad annavad endast kõik, et publikule meelehead valmistada. Sära, rõõm ja nauding on meie show tunnusmärgid.
Kogu eelnevat toredust me tahtsime oma kabareesse sisse põimida juba eelmise aasta ideede kohaselt. Ise põlise SÜGlasena, olen kabareeteemalisi mõtteid mõlgutanud põnnieast peale.



Iluesteetika ja hea visuaalne pool oli meie jaoks märgusõnaks, kust hakkasime edasi arendama oma etenduse teemat. Suvel lennukaaslastega erinevaid mõtteid vahetades ja rannaliival jalgu kõlgutades jäi nagu kohe kõlama kruiisiteema. Nii oli kooli alguseks põhimõtteliselt üks mure vähem ja merereisi idee „meie omaks“ saanud.



Head asja ei saa teha, kui ise ei taha. Meie lennus on aga üpris märkimisväärne kogus tantsu- ja šouinimesi, kellele kõigile meeldib ennast esitleda ja laval mängu panna kõik, mis vähegi anda on. Isegi, kui kava ei ole ig akord sünkroonis ja mõni liigutus läheb sassi, siis särasilmsus päästab päeva.



Tõelise artisti tunnebki ära tema hoiakust. Ega siis muidu ei öeldaks, et mõni esineja lihtsalt kerkib teiste hulgast esile, kuna ta lausa pillub sädemeid. Kui artist naudib laval olemist, naudib publik ka tema vaatamist.



Kõik inimesed on omamoodi lahedad — meie lennu inimesed on ka kõik omamoodi lahedad. Keegi pole väga normaalne või tavaline, mingi kiiks on igaühel. Neidsamu veidrusi üritasime igaühelt ammutada ja oma kabaree-etendusse sisse põimida.



Huumorit ja lolle nalju panime sisse videotesse ning kavadeski on tunda meie lennu ajuvaba naljasoont. Elu peab aga olema fun ja kes ise nalja ei viska, see ise selles ka süüdi on. Õige nali muudab ka kõige nukrama suu muigama.



Siiani oleme vastukajana publikult kuulnud vaid positiivset. Kõik imestavad, et peale 25te kabareedon võimalikveel midagi uudset ja innovaatilist  välja  mõelda.   Teemavalik  on  ka väga hästi peale läinud ja muidugi 2016. aasta on mereaasta, sellega meil vedas hullult. Tegemist on lihtsalt toreda kokkusattuvusega, meie seda ette ei planeerinud.

Loodan, et kõik, kellel veel meie suurepärane show nägemata on, tulevad seda lähiajal vaatama ning olgu teil kõigil vahva mereaasta…ahoi!



Karin Viilup, 11.B klass

KUULUTUSED

ENNE

  • Leitud must, karvane ja kuri isane DIIVANIKUTSIKAS. Kätte saab igal luusipäeval kl. 00.00-00.00.
  • Otsin RAHAKOTTI. Tunnused: 5-aastane, karv pulstunud, langeb välja ja saba nagu polekski.
  • Vahetan paari kulunud SOKKE paari tervete vastu. Nõudm.
  • Seoses võidurelvastumise vaibumisega palutakse teil, kallid lugejad, hakata tasapisi hävitama KILLUPILDUJAID ka teie enda ridadest.
  • Kaotatud 5-KOPIKALINE. 85. aasta mudel. Ausale leidjale vaevatasu dollarites. Tulla Mitsu-pissi 12-57, fax 12345.
  • Müüa 2-cm-se läbimõõduga NÖÖBI KAKS AUKU. Võtan ka valutsi. Nõu.
  • Kõik, kes soovivad astuda VAIMU SÜNNITUSTE PARTEISSE, võtku ühendust hr. Ki LeAu-ga. V.S.P.



+) Kaks änksat noormeest 11 c-st soovivad leida kahte hästi ilusat ja seksikat piigat, kellega oleks tore aega viita. Teatada 11c Raivole ja Peetrile. Tasu valuutas.

NÜÜD



Kaks ägedat tantsulõvi otsivad lahedaid tibisid peole pidudele partneriks. Huvi korral ühendust võtta 10.B klassi Iiviga.

  • Vahetan kana hane vastu, kaup on aus ja toon ise kohale ka. Kirjuta See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
  • Vahetame suure koolikoti väiksema vastu. Võta ühendust 9.kl Minniga.
  • Vahetan tühja 9. klassi eesti keele töövihiku täidetud töövihiku vastu. Tel 56642635
  • Kaduma läinud MOTIVATSIOON. Viimati nähtud Nasva rongi peal. Vaevatasu 5 eurot. Helista 2567677
  • Eile öösel kaotasin terve mõistuse. Välimuselt pikakarvaline rakulise ehitusega kahepaikne. Vihjed oodatud pk 2 SÜG.
  • Kaduma läinud süütus. Kaotasin ta silmist laupäeval, 23. jaanuaril kell 19.00 Priva ees pidu oodates. Vihjete eest vaevatasu! Helista 50000000!
  • 17-aastane üksik tütarlaps kassidega tutvub omavanuse vallalise noormehega. Kontakt See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
  • Tutvun tennisepartneriga, võiks osata natuke mängida. See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
  • Otsin mängukaaslast, kellega mängida igasugu huvitavaid mänge. Helistada 9007777 või saata email kurrnä See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
  • Otsin tarka sõpra, kes oskaks hästi matemaatikat. Kontakt 523252527
  • Soovin tutvuda ühe treenitud ajuga. Tüdruk neljanda korruse kolmandalt pingilt.
  • Kas tunnete vajadust mulda kaevata? Aga ei oska? SIIS MEIL ON TEILE LAHENDUS – uus kauplus Plus GX6500 pakub ekstrahinnaga – kivilabidas. Kaevab nii sügavalt kui madalalt. Hind konkurentsivõimeline!
  • Müüme värvilisi vihikuid. Hea võimalus teha kodutöö lõbusaks. Tel 531313131
  • Müüa Vana BMW. Üsna halvas korras, palju kasutatud, esiuksed puuduvad. Spidomeeter on kinni kiilunud, rool on avarii tagajärjel tagaistmel. Hinnasooviks 120000 eurot. Tel 533535353
  • Ostan vahetundi pikendavaid minuteid. Tel 545410101

KOOMIKS

ENNE


NÜÜD


VÄLJALASE


ENNE

Kuressaare 1 KK infoleht. Maht 0,5 trükipoognat. Formaat A3. Tiraaž 1500. „Saarte Tr.“ Kuressaare, Komandandi 1. Tell. Nr. 83

NÜÜD

SÜGPress nr 484. Maht 12 lehekülge. Formaat A4. Tiraaž piiramatu. Kuressaare, Hariduse 13.

Viimati uuendatud Reede, 29 Jaanuar 2016 17:11  
Bänner


Bänner