KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K 27.01
15.30 Ainekomisjonide esimeeste koosolek

N 28.01
11.00 Algklasside ühine kinokülastus
15.30 Õppenõukogu (aulas)
16.00 Bumerang (138)

R 29.01
18.00 1.b Aabitsapidu
VAB konkurss Hansenist Tammsaareni Albus
MK emakeeleolümpiaad
16.30 SÜGi kodutütarde õppelaager

L 30.01
SÜGi kodutütarde õppelaager
Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor SÜG
Matemaatika olümpiaad 4. kl

P 31.01

E 01.02
Vabariiklik emakeele uurimistööde esitamise tähtaeg
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
18.30 Hoolekogu

T 02.02
Rahvusvaheline märgalade päev
16.00 Õpilasesinduse koosolek

K 03.02
14.00 Juhtkonna koosolek
17.00 Eelkool
Maakondlik etlemise konkurss

N 04.02
16.00 Põhikooli mälumängu I voor

R 05.02
19.00 Kabaree linnarahvale

L 06.02
20.00 Kabaree vilistlastele

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 27.01   Triin Vallsalu. RIPS-ppojekt
N 28.01   Direktsiooni info
R 29.01   Mia Rand. Lahenduskeskne lühiteraapia
E 01.02   Viljar Aro
T 02.02   Marina Mäetalu. Haridustehnoloogia õpingutest
K 03.02   Madli Mikli. Haridustehnoloogia õpingutest
N 04.02   Direktsiooni info
R 05.02   Madli Mikli. Loomad klassiruumis

DIREKTSIOONI KIITUSED

Raili Tamm — õpilaste suurepärase juhendamise eest piirkondlikukd keemiaolümpiaadiks.

PALJU ÕNNE!

Kristiin Koppel — PARIM SAARLANE, 10.-12. klasside arvestuses III koht Solistical
Robin Mäetalu — PARIM KITARRISAADE Solistical

KÜMME AASTAT TAGASI

Õppenõukogus toimunud rühmatööde tulemusel saime aastaeesmärgiks VÕLGLASTETA JA PUUDUJATETA AASTA. Õppeaasta oli siis 2005/06.
Olulisemateks märksõnadeks said:
- me teeme kõik selleks, et õpilased ei puuduks; kodu teavitab meili / telefoni teel / sekretär helistab vanematele;
- kümnendikele eriline tähelepanu;
- väldime konfliktide teket õpilastega mistahes põhjustel;
- arvestame õpilaste individuaalseid iseärasusi;
- viime läbi eriti edasiviivaid arenguvestlusi;
- õpime koostama häid individuaalõppeplaane;
- tegeleme metoodiliste võtete mitmekesistami¬sega;
- kiidame õpilasi rohkem ja naeratame 300 korda päevas;
- teeme kõik ja rohkemgi, et õpilased tuleksid konsultatsioonidele;
- loome uue hindamissüsteemi ja täidame seda; ei soosi puudumisi ja massilisi järelvastamisi;
- toetame õpilastuutorlust;
- hinded peavad kajastuma nii õpetaja kui ka õpilase päevikus.

PEAAEGU KÕIK SÕLTUB MEIST ENDIST — ÕPETAJATEST.
ÕPETAJA EI RÄÄGI ÕPILASTELE OMA ISIKLIKEST PROBLEEMIDEST.
ÕPETAJA EI KRITISEERI KOLLEEGE ÕPILASTE EES.
ÕPETAJA EI VIHASTA, ÕIENDA EGA KARJU ÕPILASTE PEALE.
Õpetaja on eeskujuks nii õpilastele, lastevanematele kui ka kolleegidele.
Õpetaja on väga hea suhtleja õpilaste, lastevanemate ja kolleegidega.
Õpetaja on positiivse ellusuhtumisega ja väljendab seda kõikjal.
Õpetaja on õpilaste suhtes inimlik ja mõistev.
Õpetaja õpetab õpilasi õppima nii, et õpilased sellest aru saavad.
Õpetaja on kooli PR-töö võti.

Kuidas teame, et oleme eesmärgini jõudnud?
ME OLEME ISE PAREMAD JA ÕPETAME PAREMINI, st
- on vähem puudujaid;
- on vähem järeltöölisi;
- on vähem võlglasi veerandite lõppudes;
- on vähem suvetöölisi;
- keegi ei jää klassikursust kordama ega lahku õpiedutuse pärast koolist;
- jätkub edu aineolümpiaadidel;
- veelgi tõusevad riigieksamite tulemused;
- me meeldime oma õpilastele, nende vanematele ja üksteisele;
- eelkooli tuleb palju lapsi ja 1. klassi soovijate hulk kasvab;
- 10. klassi juletakse ja tahetakse tulla üha rohkem.
MEILE MEELDIB SELLINE TÖÖ, KOOL JA ÕPILASED.

Kümme aastat on möödunud ... Saame mõelda ...
Kena jätkuvat huvitava kooli aastat kõigile!

Viljar Aro, koolijuht

KEEMIAOLÜMPIAADI MAAKONNAVOOR

23. jaanuaril toimus keemiaolümpiaadi maakonnavoor. Olümpiaadi esikolmik ja meie õpilased esikümnes olid järgmised:

8. klass (20 osalejat)
1. koht Eliisa Täht KG
2. koht Kaie Ennemuist KG
3. koht Gerly Ots KG

9. klass (12 osalejat)
1. koht Diana Alt
2. koht Danel Tiitma OG
3. koht Petrik Saks KVK
4. kohtTriinu Jakson
9. koht Mihkel Lõuk

10. klass (11 osalejat)
1. koht Brita Laht
2. – 3. koht Liisa Niit
2. – 3. koht Mari Tiitson
6. koht Karl Viik
7. koht Silver Spitsõn
8. koht Rasmus Lepik
10. koht Artti Raasuke

11. klass (8 osalejat)
1. koht Roland Kastein
2. koht Ingrid Pruunlep KG
3. – 4. koht Richard Kesküla KG
3. – 4. koht Mari Kolk

12. klass (3 osalejat)
1. koht Sander Tamm KG
2. koht Kaarel Ernits
3. koht Renno Tamtik OG

Täname osalejaid ja õnnitleme võitjaid!

Marek Schapel, õppealajuhataja

Paul Kerese 100.sünniaastapäevale pühendatud malesimultaan Andres Kuusega

Reedel, 22. jaanuaril toimus Saaremaa Ühisgümnaasiumi aulas kohtumine ja sellele järgnenud malesimultaan Andres Kuusega, kes on SÜGi vilistlane ja 3-kordne maailmameister mõttemängudes.

Päev algas kohtumise ja jutuajamisega, kus Andres rääkis enda elust, mõttemängudest ja kuidas ta nii kaugele elus on jõudnud. Ise näeb ta end kui tavalist inimest, kes on maailmameitriks saanud tänu suurele tööle ja harjutamisele, mida ta teeb igapäevaselt.

Lühidalt tutvustas ta ka mängu „Lines of Action”, mida saab mängida male laual kabe nuppudega. Täpsemalt saab tutvuda mõttemängudega ja neid ka mängida interneti keskkonnas kodulehelt www.vint.ee.

Malesimultaanil osales kokku 43 võistlejat, kellest kõige noorem 2. klassist ja kõige vanem õpetaja Anne Teigamägi.

Simultaan kesktis kokku 2,5 tundi, mille jooksul simultaani andja oli ka paaril korral kaotusseisus, kuid suutis siiski kõiki peale ühe osaleja ka võita. Viiki tuli tunnistada 7. klassis õppiva Andres Suiga.

Simultaanil osales 43 võistlejat

Vanim osaleja oli õpetaja Anne Teigamägi

Viigi teenis välja Andres Sui 7.b klassist

Aitäh kõigile osavõtjatele ja loomulikult ka Anrdes Kuusele, kes ei osanud ette näha nii suurt hulka vastaseid

Triin Vallsalu, huvijuht

Kreveral olid külas Tiit Sukk ja Tõnu Oja

21. jaanuari õhtul oli Kreveral tore kohtumine Kuressaare Linnateatris. Oli meeldiv tõdeda, et näitlejad Tiit Sukk ja Tõnu Oja võtsid vaevaks peale väsitavat etendust veel meiega vestelda. Küsimusi oli Krevera noortel palju ning meeleldi neile ka vastati. Tuli välja, et need kaks meest on
oma iseloomudelt kardinaalselt erinevad, kuid laval sobivad ideaalselt kokku: Tõnu Oja on teatrist vist täielikult läbi imbunud, talle ei meeldi, kui lavastajad teevad rangeid ettekirjutisi näitlejatele ning tema alustab oma rollide ülesehitamist seespoolt välja. Tiit Sukk on talle täielikuks kontrastiks ja tõdeb, et temale jälle meeldib, kui lavastaja pigem näitab ette, kuidas soovib rolli näha. Vabal ajal on tal ohtralt tööd nii teles kui muudes erinevates projektides ning teatris ise käib teiste etendusi vaatamas harva. Tema ehitab rollid jällegi väljaspoolt sisse. Saime teada ka, et näitlejatele on väga tähtis nende partner laval, sest sümpaatse lavakaaslasega tekib koheselt hea partneritunnetus ning lavastust on tunduvalt meeldivam teha. Tõnu Oja väitis, et on vaikselt aega maha võtmas ja enam ei viitsi ega taha ebasümpaatsete inimestega teatrit teha.

Tiit Sukk on hetkel veel oma "mäslevas" nooruses ning tunnistas, et ei oska oma õnnetuseks öelda EI. Kreverlastele see meeldis, et keelduda mees ei oska, sest nii saime meiegi teada palju huvitavat kahe andeka näitleja, teatri ning sellega seonduva kohta. Aitäh!

Teele Tilts, 12.a klass

Pajatab SÜGi vilistlane Johanna Kallas

Kui nüüdseks pea neli aastat tagasi tehti mulle pakkumine hakata modelliks, olin ma täielikus hämmingus. Ma olen peaaegu alati olnud see tüdruk, kes ei läinud pilltidele, vaid ütles, et mina teen pildi, teie minge pildile. Ning ega mul moemaailmast eriti aimu polnud (ausalt öeldes, ega praegugi ma paljut ei tea, aga siiski natuke rohkem). Kuid kõigele vaatamata otsustasin sellest võimalusest kinni võtta. Suur mõjutaja oli kindlasti see, et modellindus võimaldab palju reisida ja sellest olen alati huvitunud.

Minu esimene reis oli Pariisi juunis 2013. See oli ainult paar kuud pärast modellinduse pakkumist. Kõik toimus väga kiiresti. Pariisi minnes polnud mul õrna aimugi, mis mind ees ootab, ma lihtsalt läksin. Õnneks oli minu agent kaasas, et mulle natuke linna tutvustada ja Pariisis oli üks väga tore Eesti tüdruk, kes aitas mind, kui vaja.

Õnnekombel olin kiire õppur ja linn sai ruttu selgeks. Ma ei oleks iialgi uskunud, et mulle modellindus nii väga meeldima hakkab, aga pärast esimest reisi otsustasin, et tahan veel sellega tegelda.

Kooli ajal käisin ka mujal reisidel. Õnneks olid õpetajad kõik väga toredad ja vastutulelikud. Nüüdseks ma lausa elan oma kohvris. Koju saab harva ning kui koju jõuan, siis on jutt juba uuest sihtkohast. See on modellinduse juures üks raskemaid asju: ettearvamatus, tavaliselt pole õrna aimugi, millal koju saad ja kui kauaks. Aga tänu modellindusele olen kohtunud väga toredate inimestega, kellest on saanud head sõbrad.

Modellindus on aidanud minu silmaringi avada ja mugavustsoonist välja astuda. Ning muidugi reisimine... Tänu modellindusele olen saanud teha tõeks oma kauaaegse unistuse- minna Ameerikasse. Just sealt ma praegu tulingi. New Yorgis veetsin oma sünnipäeva. See oli esimene kord, kui sünnipäeva ajal kodust eemal olin, aga New York oli imeline. Lausa uskumatu oli käia tänavatel ja kohtades, mida olen näinud filmides ja piltidel. Seal on nii palju teha, et pea hakkab lausa ringi käima kõigist võimalustest. Ning inimesed on väga toredad ja avatud. Karjäärivõimalused on seal ka imelised.

Minu esimene kaanepilt

Ma poleks iialgi uskunud, et minust saab tüdruk, kellele meeldib olla kaamera ees, aga nüüdseks naudin seda. Ning ma iialgi ei unusta seda tunnet, kui nägin oma pilti ajakirjas. See oli uskumatu. Igastahes ma soovitan, kui kellegil tekib võimalus teha midagi, mida nad poleks iialgi näinud end tegemas, haarata nn härjal sarvist. Ning pidage meeles elu ei pea kerge olema, kui tahad midagi, siis tuleb selle nimel töötada ja vaeva näha.
Eks näis mida toob aasta 2016

Jõudu ja jaksu teile kõigile oma unistuste elluviimisel!