SÜG-Press

12. jaanuar 2015 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 481

KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  13.01   
14.00 Juhtkonna koosolek
17.00 Eelkool

N  14.01

R  15.01   
10.00 Sünnipäevaaktus
12.00 1.-7. kl kontsert, esineb Emmaste Brass
13.00 8.-12. kl kontsert, esineb Emmaste Brass
19.00 Kabaree kooliperele

L  16.01   
17.00 Kabaree lastevanematele
P  17.01

E  18.01   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek

T  19.01   
16.00 Õpilasesinduse koosolek

K  20.01   
16.00 Nõukoja koosolek
18.00 1a Aabitsapidu

N  21.01   
16.00 Põhikooli mälumängu I voor
18.30 Külla tuleb Mati Hint  (kaminasaal)
HJ Metoodikapäev Orissaares

R  22.01   
21.00 Kabaree Solistica  osavõtjatele
Üleriigiline B. Alveri konkurss Tuulelapsed Jõgeval

L  23.01   
Üleriigiline B. Alveri konkurss Tuulelapsed Jõgeval    

DIREKTSIOONI KIITUS

Ljuba Paju, Sirje Kreisman, Mari Ausmees, Riina Laanes, Rita Ilves, Aado Haandi, Andreas Noor, Tiiu Haavik ja kõik kaasategevad õpilased — õpetajate jõulukontserdi ja kabaree suurepärase õnnestumise eest.
Linda Kuuseok, Irena Sink, Reeli-Alli Kaesvelt, Monika Raudsik, Pärje Ülavere — suurepäraste ettekannete eest õpetajate uurimistööde konverentsil.

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  13.01    Indrek Peil. Luues ja uurides huvitava koolini
N  14.01.    Direktsiooni info
R  15.01    KOOLI SÜNNIPÄEVAAKTUS
E  18.01    Viljar Aro
T  19.01    Marina Mäetalu, Ruta Kelt, Mia Rand. Taas KiVa-st
K  20.01    Merle Prii. Tekstikeskne keeleõpetus
N  21.01    Direktsiooni info
R  22.01    Indrek Peil. Aastavahetus Dubais

JUBA POOL TUNDI ROHKEM

Tõepoolest — kui me läksime koolivaheajale, jäi valge aeg veelgi lühemaks, ja peale jõule hakkas taas pikenema. Uuesti kooli tulles on päevad juba pool tundi pikemad — küllap see juba annab ka lisaenergiat, et jõuda edukalt õppeaasta lõpuni.

Alanud uus aasta viib aga mõtted tagasi möödunusse. Kuidas peaks minevikusse suhtuma? Vana tark hiinlane kõndis lumisel väljal ja silmas nutvat vana naist. „Miks sa nutad?“ küsis ta. „Miks ma ei peaks nutma, mõeldes oma lõppevast elust, kadunud noorusest ja ilust ning mehest, keda armastasin? Jumal on julm, et on andnud mulle võime mäletada. Ta teab, et hakkan meenutama oma elu kevadet ja puhken siis nutma.“ Vanamees seisis lumisel väljal, vaatas mõttesse vajunult ainult ühte punkti ja naeratas. Naine jättis nutmise. „Mida sa näed?“ küsis ta. „Roosipõldu,“ vastas vana hiinlane. „Jumal on helde, et on andnud mulle võimaluse mäletada. Ta teab, et talvel meenutan ma alati kevadet ja naeratan.“

Eks me saame kõik mõelda, et kuidas läks ja mis saab edasi. Koolijuhil on alati põhjust mõelda minevikule, et teha kõik parema tuleviku nimel. Mis siis meelde tuleb:
- kooli 150. aastapäevale pühendatud väga meeleolukas vilistlaste kokkutulek;
- kooli ajalooraamatu kolmas osa;
- üheksa nimelist pinki kooli ees;
- lepped toetajafirmadega õpilaspreemiate väljaandmiseks;
- lausa nelja üleriigilise ürituse edukas korraldamine: koolinoorte segakooride konkusrss-festival,  Anna Raudkatsi nimelise 2. võistutantsimine, miniteatripäevad, miniteaduspäevad;
- Esimene Üleriigiline Õpilaste Teadusfestival on nüüd ajalugu. Esmaspäevahommikuselt Terevisioonilt oli uhke tunne kuulda, et Saaremaa Ühisgümnaasiumit nimetati seal kõige suuremaks tegijaks. Sügav kummardus meie bioloogidele — nii õpetajatele Ingele ja Mardile kui õpilastele. Küllap avaldasid muljet ka Indreku kujundatud ja Andi Roosta poolt valmistatud posterid. Me oleme küll juba ammu harjunud nende iga-aastaste uurimistööde võitudega, aga esimesel nii suurejoonelisel noorteadlaste konkursil tundub see ometi sammuna uute kõrguste suunas. Samas võiks ju unistada, et ka teistes õppeainetes jõutakse teadusfestivalile;
- HEV-osakonna areng nii sisuliselt kui ka materiaalselt (LV-lt suur toetus);
- lõpuks valminud töötajate stend;
- kooli söökla veelgi kiirem „uus hingamine“ — uued masinad, uued lauad-toolid ...
- wifi nii 3. korrusel kui ka hostelis;
- uued arvutid õpetajatele ja arvutiklassi (kõik pole veel paigas);
- muusikat õpetav koolikell;
- ehk ka nii põhikooli kui ka gümnaasiumi jõulupeod e tänu 9. ja 12. klassidele...

Nii võiks mõtlema ja kirjutama jääda...

Ka murekohad on olemas — eelkõige nn riigigümnaasiumi problemaatika, aga ka peaaegu samatähtis õpilaskodu tulevik. Saame mõelda ja veelkord mõelda ja siis taas mõelda e üheksa korda mõõda ja üks kord lõika...

Seniks innustavat ja naerusuist kevadeootust — samas ka palju suusakilomeetreid!

Viljar Aro perega

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE UURIMISTÖÖDE 15. KONVERENTS

Esimene selletaoline ettevõtmine toimus 3. jaanuaril 2002. Siis ei olnud veel individuaalseid töid— uurijateks olid ainekomisjonid. Edaspidises on enamasti esitatud üksikuurimusi ja antud ülevaateid ka valminud magistritöödest. Reedel, 8. jaanuaril käsitleti järgmisi teemasid:  
Linda Kuuseok. Loodus- ja täppisteadused 9. kl. õpilaste pilgu läbi.
Irena Sink. E-portfoolio — kellele ja miks?
Reeli-Alli Kaesvelt. Avita e-tundide koostamise võimalustest.
Monika Raudsik. Ebaõnnestumise diskursus.
Linda Kuuseok. Haridusasutus, mis paneb õpilased hüppeliselt arenema ja edukalt õppima.
Pärje Ülavere (meie põhikooli vilistlane). Miks on väärtused olulised?

Suur tänu nii ettekandjatele kui ka kuulajatele. Inimese elu suurim kurbmäng ei ole see, et ta ei leia oma küsimustele vastuseid. Palju hullem on, kui inimene ei leia küsimusi, millele vastuseid otsida. Usun, et konverentsipäev innustas nii mõndagi kuulajat otsima küsimusi, millele vastuste leidmine oleks huvitav väljakutse.

Tulemuslikku otsimist soovides
Viljar Aro, koolijuht

KABAREE

TAAS ON VÕIMALUS TELLIDA KOOLIVORMI

Avatud on Saaremaa Ühisgümnaasiumi koolivormi e-tellimiskeskkond Norrison OÜ kodulehel. Keskkonnas saab tutvuda kõigi pakutavate mudelitega ja mõõdutabeliga. Tellimisel palume jälgida tellimise juhendit. Kohustuslik on vormi ülemine pool, püksid, seelikud ja ka triiksärgid võib muretseda mujalt.

Tellimisperioodid on:
10.01.2016 – 15.02.2016,
tellimused saate kätte koolist alates 29.03.2016

Koolis on olemas mudelid, mida saab selga proovida sekretäri juures.

Marek Schapel, õppealajuhataja

JAANUARIKUU TUNDIKUTSUJAD: MEREKULTUURIAASTA 2016

1. Imre Sooäär/ Kadri Leppik — „Merede süles“

2. Irish Rovers — „Drunken Sailer“
Kanada Iiri folkgrupp Irish  Rovers loodi 1963. a.  „Drunken Sailer“ on rõõmsameelne  väheke joobunud iirlaste merelauluke.

3. Richard Wagner (1813- 1883) — ooper „Lendav hollandlane“ avamäng
Saksa romantik, kes tuntust kogunud just ooperitega. Ooperi „Lendav hollandlane“ idee valmis heliloojal 1839. aasta juunis, mil  ta põgenes  Riiast oma võlausaldajate eest, jäi Põhjamerel tormi kätte ja veetis mitu nädalat Norra fjordides tuulevarjus. See kogemus näib igatahes kajastuvat ooperi kolmandas vaatuses, kus norra meremehed fjordis pidutsevad ja külatüdrukud toovad neile toitu ja veini.

4. Nikolai Rimski- Korsakov (1844-1908) — „Scheherazade“ I osa „Mere teema“
Sümfooniline süit „Scheherazade“ pärineb  “1001 ööd”  muinasjutukogumikust, mis eurooplastele on kujunenud justkui araabia kirjanduse võrdkujuks. Kaunis Šeherezade jutustab oma mehele, naistes pettunud julmale sultan Šahrijarile igal ööl ühe imepärase muinasloo, katkestades selle alati nii põneval kohal, et sultan jääb kannatamatult järge ootama ning lükkab aina edasi oma otsuse naine tappa.
Rimski-Korsakovi  imekaunis sümfoonilises süidis on muusikalise kehastuse leidnud nii Šeherezade, Šahrijar, julge meresõitja Sindbad kui mitmed teised muinasjututegelased.

5. Marko Matvere — „Merelaul“

6. Claude Debussy (1862- 1918) — orkestripala „La Mer“.
Prantsuse heliloojat C. Debussy’d peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks.

7. Jaan Tätte — „Hülgeviga“

Mari Ausmees, muusikaõpetaja

PAUL KERES 100

7. jaanuaril 2016. aastal möödus 100 aastat Eesti 20. sajandi sportlaseks valitud malesuurmeister Paul Kerese sünnist, mispuhul nimetas Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) 2016 aasta rahvusvaheliselt Paul Kerese aastaks.

1916 PAUL KERES sündis 7. jaanuaril Narvas
1922 perekond kolis Pärnusse
1929 võitis esikoha Pärnu välkmaleturniiril, mis oli tema esimene avalik esinemine
1929 Päevalehes ilmus esimene tema koostatud maleülesanne
1930 võitis Eesti koolinoorte esivõistluse
1935 lõpetas Pärnu gümnaasiumi
1935 võitis esimest korda Eesti meeste meistritiitli
1935 Eesti meeskonnas Varssavi maleolümpial 1. laual, tema esimene rahvusvaheline võistlus
1937 võitis maailmameistrikandidaatide turniirid Semmeringis ja Badenis, sai suurmeistriks
1938 võitis AVRO turniiri Hollandis, sai õiguse maailmameistrimatšiks Alehhiniga
1938-1941 õppis matemaatikat Tartu Ülikoolis
1939 sai Buenos Aireses maleolümpial Eesti meeskonnaga pronksmedali, mängis 1. laual
1939 ilmus esimene tema koostatud „Malekool”
1941 abiellus Maria Riivesega (1942 poeg Peeter, 1943 tütar Kadrin)
1947, 1950, 1951 NSV Liidu maletšempion
1952 võitis tugevakoosseisulise Budapesti turniiri
1952-1964 võitis kokku 7 kuldmedalit maleolümpiatelt NSV Liidu meeskonna koosseisus
1953, 1956, 1962 sai 2. koha maailmameistri tiitlipretendentide turniiridel
1969 toimus esimene Tallinna rahvusvaheline maleturniir, oli nii organiseerija kui mängija
1975 võitis Tallinna rahvusvahelise maleturniiri
1975 võitis maleturniiri Kanadas Vancouveris, mis jäi tema viimaseks malevõistluseks
1975 suri 5. juunil Helsingis, Kanadast tagasitulekul

Kogu elu tegi kaasa 198 ametlikul maleüritusel, mängis 1934 partiid, millest võitis 952, kaotas 188 ja viigistas 794. Ta on paljude maleraamatute autor eesti ja saksa keeles. Nooruses oli aktiivne kiirmaletaja. Pärast tema surma toimuvad Tallinnas rahvusvahelised Kerese memoriaalturniirid.

Maailmameiter aastatel 1969-1972 Boriss Spasski Keresest: „Ta oli maailma suurim aare. Äärmiselt tagasihoidliku ja taktitundelise inimesena esindas kõrgeimat malekultuuri. Kaks omadust tegid tema 20. sajandi suurimaks maletajaks: tagasihoidlikkus ja titaanlik töövõime”.

Saaremaa Ühisgümnaasium tähistab Paul Kerese 100. sünniaastapäeva 22. jaanuaril algusega kell 13.00 kooli aulas. Kõnelema tuleb Andres Kuusk, SÜGi vilistlane, maletaja ja 3-kordne maailmameister  mõttemängudes.

• 13.00 Andres Kuusk räägib endast, mõttemängudest ja tutvustab 2-3 mängu
• 13.45 simultaan Andres Kuusega

Eelregistreerimine simultaanil osalemiseks esita e-postiga aadressile See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.   hiljemalt 20. jaanuariks.

Oodatud on kõik huvilised!

Triin Vallsalu, huvijuht

SÜGi SISEKERGEJÕUSTIKU MEISTRIVÕISTLUSED 2015

8.-9. detsembril toimusid järjekordsed SÜGi sisekergejõustiku meistrivõistlused. Seekord toimus võistlus juba 12. korda. Traditsiooniliselt palju oli ka võistlejaid. Klassidevahelises järjestuses ongi alati eespool mitte need klassid, kes nopivad esikohti, vaid need, kellel on ühtsem võistkond. Tugevaima võistkonna gümnaasiumi osas suutis sel aastal moodustada 10.b, talle järgnesid 12.c ja 10.a. Põhikoolis võitis 6.a, järgnesid 5.b ja 7.a.

Individuaalselt said meie kooli toredad meistrimedalid (põhikool hõbe- ja gümnaasium kuldmedali) parima tulemuse eest kaela Marilis Remmel (60m, kaugushüpe, 600m), Carmen Electra Pirn (kõrgushüpe), Gendra Allikmaa (kuulitõuge), Endrik Õunpuu (60m, kaugushüpe), Andre Koppel (kõrgushüpe), Otto Tuuling (kuulitõuge), Karl Hendrik Tamkivi (600m), Karita Süld (60m, kaugushüpe, kõrgushüpe), Airike Kapp (kuulitõuge), Eva Haavel (600m), Johannes Treiel (60m, kaugushüpe), Kaarel Ernits (kõrgushüpe), Iiv Aavik (kuulitõuge), Edward Jõgi (600m).

Kooli sisemeistrivõistluste rekordid erinevates vanuseklassides püstitasid  Marilis Remmel (60m, kaugushüpe), Carmen Electra Pirn (kõrgushüpe), Karita Süld (60m), Siim Andres Himmist (60m), Otto Tuuling (kuulitõuge) ja Johannes Treiel (kaugushüpe).

Lõpetuseks soovin tänada kooli sööklat maitsvate muffinite eest, kehalise kasvatuse õpetajaid õpilaste võistlusteks valmistamisel. Kindlasti suur-suur aitäh kõigile kohtunikele.

Tulemused:

Kadri Pulk, kergejõustiku treener

Saaremaa koolinoorte 2015. a sisekergejõustiku parimad

Kuressaare Spordikeskuses 6. detsembril 2015 toimunud Saaremaa koolinoorte sisekergejõustiku meistrivõistlustel saavutasid meie kooli õpilased väga palju häid tulemusi. Samas viis SÜG- i kohtunike brigaad õpetaja Aime Metsmaa juhendamisel läbi kõrgushüppevõistluse nelja erineva vanuseastme tütarlastele-neidudele ja  poeglastele-noormeestele.
Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste esikolmikusse jõudnud nimed on järgmised:

I koht
TC
Karmen Ehanurm 5.b kuulitõuge (2 kg) 9.25
Karmelin Leivat  6.a  600 m jooks  2.03,3

TB
Marilis Remmel  8.b
60 m jooks  7,9
60 m tõkkejooks 9,0
kaugushüpe 5.35
teivashüpe 2.40

Carmen Electra Pirn 8.b
kõrgushüpe 1.65
600 m jooks 1.57,5

Gendra Allikmaa  8.a
kuulitõuge (3 kg) 10.93


Marilis Remmel 2. kohta õnnitlemas

TA
Delis Pärnoja 10.b 60 m jooks 8,4
Airike Kapp 10.b kuulitõuge (3 kg) 12.45
Agathe Kriska 9.a 600 m jooks 1.59,4

PA
Iiv Aavik 10.b kuulitõuge (5 kg) 12.43
Karl Hendrik Tamkivi 9.b 600 m jooks 1.36,9


Uhked esikoha omanikud

TJ
Helina Koppel 11.c kuulitõuge ( 4 kg) 9.39
Karita Süld 11.c
60 m jooks 7,8
kõrgushüpe 1.50
kaugushüpe 5.19
Eva Haavel 12.c 600 m jooks  1.58,3

PJ
Johannes Treiel 10.b
60 m jooks  7,1
60 m  tõkkejooks 8,2

Kaarel Ernits 12.c
kaugushüpe 6.55
kõrgushüpe 1.95


Õnnelikud esikoha omanikud

II koht
PC
Ats Reimann  6.c kuulitõuge ( 3 kg) 6.23
Artur Medri 5.b 600 m jooks  2.03, 2

TB
Carmen Electra Pirn 8.b 60 m jooks 8,2
Triinu Eliise Põld 7.b kuulitõuge ( 3 kg) 9.41
Gendra Allikmaa 8.a
kõrgushüpe 1.45
kaugushüpe 4.67

TA
Bret-Maria Rikko 10.b kõrgushüpe 1.35
Hanna Klaar 10.b
kuulitõuge ( 3 kg) 9.51
kaugushüpe 4.62

PA
Iiv Aavik 10.b 600 m jooks 1.40,1

TJ  
Jane Treima 11.b kõrgushüpe 1.45
Eva Haave 12.c kuulitõuge ( 4 kg) 8.07
Helina KoppeL 11.c
60 m jooks 8,4
kaugushüpe 4.60

PJ  
Kaarel Ernits 12.c kuulitõuge (6 kg) 12.22

III koht
TB
Huberta Karma 8.a
kuulitõuge ( 3 kg) 8.26
60 m tõkkejooks 11,5
kaugushüpe 4.29

TA
Hanna Klaar 10.b 60 m jooks 8,9
Bret- Maria Rikko 10.b kuulitõuge ( 3 kg) 7.67
Brita Laht 10.b 600 m jooks 2.16,4

PA  
Jass Saarkoppel 9.b teivashüpe 2.90
Karel Äär 10.c kuulitõuge ( 5kg) 11.14

TJ  
Jane Treima 11.b kuulitõuge ( 4 kg) 7.26
Eva Haavel 12.c kaugushüpe 4.25

PJ  
Johannes Treiel 10.b kaugushüpe 6.48
Olev Sten Erik Jõgi 12.a kõrgushüpe 1.75
Kaarel Ernits 12.c 60 m tõkkejooks 8,5


Kolmanda koha omanikud

Tänan kõiki võistlejaid, õnnitlen parimaid ja suur tänu kohtunikele. Kaheksatunnilisel pikal võistluspäeval oli palju ilusaid võistlushetki. Mõningad on jäädvustatud.

Ilusaid spordihetki kogu kooliperele ka 2016. aastal.

Kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees
Aime Metsmaa

UUT KIRJANDUST RAAMATUKOGUS

J. Maclaine Kes? Miks? Millal?: tahan kõike teada (raamat teadmishimulistele) Koolibri, 2015
C. Vorderman Õpime üheskoos matemaatikat : visuaalne teejuht arvutamisest statistikani (Koolibri, 2015)
S. Abramov MALE esimene õppeaasta :õppemetoodika (Tänapäev ja MTÜ Kasparov Chess Foundation, 2012)
V. Barski Karvin malemetsas 1: Maleõpik nooremale koolieale (sissejuhatav maleõpik algklasside õpilastele - tutvustatakse malekäike ja malendite väärtust) Tänapäev ja MTÜ Kasparov, 2012
V. Barski Karvin malemetsas 2 : Maleõpik nooremale koolieale : maleteekonna jätk (Tänapäev, 2012)
V. Kassatkina Malevihik (kuulub õpiku”Karvin Malemetsas 2” juurde) Tänapäev, 2012

ILUKIRJANDUS:
Genadi Noa Armastus: näidend (autori kingitus, autogrammiga. Teos räägib noorte armastusest; räägib elumõtte otsingust; stiimuli otsingust jääda Eestisse; vaeb uimastisõltuvust, põgenikeprobleemi) 2014
Genadi Noa Üks on kõik & kõik on üks: värssdraama (autori kingitus. Teos on lähiminevikust, küünib pisut tulevikkugi. Toob välja kõige seostatust nii inimpsüühikas kui ka välisilmas) G. Noa, 2014
T. Õnnepalu Flandria päevik (kirjaniku mõtisklus mineviku ja oleviku, maa-ja linnaelu, Eesti ja Euroopa, üksinduse ja suhtlemise, kirjanduse ja elu üle) Varrak, 2015

LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS:
R. Kasser Väike seebimullipuhuja (lugu inimlikest tunnetest, läbi lapse silmade ja muinasjutukeeles) 2009
U. Nilsson Vanaema raha (raamat täis huumorit, soojust ja fantaasiat, samuti autorile endale suunatud kerget irooniat)
K. Vainola Sonja ja kass (ühel päeval täitub Sonja suur unistus...isa tuleb külla ja toob kaasa kassi) Pegasus, 2015
R. Lagercrantz Mu süda hõiskab ja naerab (järg raamatule: Minu õnnelik elu) Tammerraamat, 2014
A. Fine Minu ema on võimatu (sarjast AVITAmiin) Avita, 2014
M. Widmark Jalgpallimõistatus (sarjast LasseMaia detektiivbüroo – rootsi ja eesti laste suur lemmik!) 2013
I. Tomusk Digipöörane kool (välismaa ärimehed leiavad kooli arvutiklassist ürgvanad arvutid, mis viiakse Jaapani arvutimuuseumi...vastutasuks saab kool kõige kaasaegsema digikooli sisustuse) Tammerraamat, 2015
N. Gaiman Kalmisturaamat (maagiline, hirmus, tulvil jahmatavaid seiklusi täis raamat igas vanuses lugejale) 2014
S. M. Fitzgerald Lootuse õunakook (romaan tänapäeva noorte probleemidest: koolikiusamine jne.) Varrak, 2015

Uudiskirjanduse kohta leiate infot raamatukogu andmebaasist  
RIKSWEB  http://192.168.0.5/riksweb/

Iivi  Vikat, raamatukogu juhataja