KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K 16.12
09.45 PK laulude võistlus
10.45 G laulude võistlus
11.45 Algklasside jõululaulude ühislaulmine
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
18.00 5.B klassiõhtu
18.00 Välkmale

N 17.12
Laadapäev 09.45,10.45,11.45 vahetundidel
10.00 Füüsikavõistlus "Kajakas" ruum 138
18.00 Algklasside kirikukontsert Siioni kirikus

R 18.12
09.45 ja 11.45 algklasside joonistamine tapeedile II korrusel
09.45 PK karaoke
10.45 G karaoke
11.30 2.a jõulupidu Mihkli talus Vikil
14.30 1.b klassi jõulupidu Anglas
15.00 3.b jõulupidu Mihkli talus Vikil
19.00 PK jõulupidu

L 19.12

P 20.12
10.00 Kiirmale
17.00 Kreedo ja Krevera jõulukontsert linnarahvale, Kapiitlis

E 21.12
09.00 1.a ja 2.b jõulupidu
09.45 PK kingipaki avamine fuajees
10.00 3.a klass jõulupidu Anglas
10.45 G kingipaki avamine
12.00 4.b Pärnu Endlas etendusel "Kangelapsed" ja Maarja Magdaleena Gildi klaasitoas
17.00 7.b klassiõhtu
19.00 G jõulupidu

T 22.12
10.00 Väikeklasside jõulupidu, kaminasaalis
Algklasside kogunemine võimlas
16.00 Kreedo ja Krevera jõulukontsert õpetajatele
18.00 Direktori vastuvõtt kooli töötajatele
19.00 Kabaree-esietendus

23.12.15 – 10.01.15   VAHEAEG

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 16.12   Madli Mikli, Marika Tiikmann. Sotsiaalsete oskuste õpetamine
N 17.12   Direktsiooni info
R 18.12   Madli Mikli. Loomad klassiruumis
E 21.12   Viljar Aro

DIREKTSIOONI KIITUS

Kadri Pulk abilistega — sisekergejõustiku-võistluste korraldamise eest.
Matemaatika ainekomisjon — aritmeetika-võistluse ja matemaatikaolümpiaadi koolivooru läbiviimise eest.
Marju Roberts, Anni Väli, Liis Ojasaar, Reet Lulla — õpilaste väga hea juhendamise eest gümnaasiumi inglise keele olümpiaadiks.
Rita Ilves — ilusa nostalgiaõhtu läbiviimise eest.
Rita Ilves — õpilase suurepärase juhendamise eest üleriigiliseks etluskonkursiks.
Villu Vatsfeld, Riida Kask, Mari Ausmees, Riina Laanes, Rita Ilves, Sirje Kreisman ja Laurentiuse kirik — mälestuspäeva ladusa korraldamise ja sujumise eest.

PALJU ÕNNE!

Ekke Kaarel Rand — vabariikliku etlusvõistluse „Koidulauliku valgel“ gümnaasiumiosa 3. koht.

TULEB KÜLLA

Teisipäeval, 15.12 külastab meie kooli Võru Gümnaasiumi noor direktor Karmo Kurvits.

MÕTLEMISE TARKUS

Soovitan lugeda (tegelikult küll lausa uurida) Alexander Kotchubei raamatut -—programmee-rimisest (NLP). Miks? Sest see annab võimaluse juhtida end tegelikult: neuro — kuidas me mõtleme, lingvistiline — mida me ütleme, programmeerimine — kuidas end juhime, et olla efektiivsem. Võiks isegi öelda, et see on käsiraamat õnnelikuks saamiseks.

Ja ei pea lugema algusest ning järjest, võib avada suvalisest kohast ja püüda tegelda sellega, mis tundub jõukohasem ... Alustuseks võiks oma sõnavaras sõna „pean“ asendada sõnaga „tahan“. Edasi oleks hea lahti saada üldistustest „kõik“ ja „alati“. Ja siis astu edasi oma sisemise vabaduse leidmise teel.
Raamat on muu hulgas täis lühikesi mõtteskeeme, mis näitavad, kuidas me sageli spontaanelt seostame seostamatuid asju. Alljärgnevalt üks valik neist:

Mehed! Kui peres tekib konfliktne olukord, küsige enda käest: kas tahate, et teil oleks õigus või tahate olla õnnelikud?

Ühes töötajate intrvjueerimise protsessis: „Hetkel näen arengut ainult allamäge veeremas ...“

Oi, kes te sellised olete?
Me oleme sinu ajud. Saime teada, et oled armunud ja tulime hüvasti jätma.

- Tere, kas see on must sõstar?
- Ei, see on punane sõstar?
- Aga miks see on valge?
- Sest on veel roheline ...

Kui näed mürgist ämblikku, siis hirm, mida sa tunned, pole tõeline. Tõeline hirm algab siis, kui see ämblik su vaateväljast kaob ...

Kas sa tahad olla õnnelik? Siis ära sori oma mälus ...

Vahel juhtub nii: sa veel vaikid, aga sinust on juba valesti aru saadud!

Lasteaia vaikse tunni ajal mõtlesid nutikad kasvatajad laste jaoks välja uue konkursi: kes esimesena magama jääb, see võib mitte magada!

Rebane palus jänesel eeslile iseloomustuse kirjutada. Jänes kirjutas, et „juhm“ ja „põikpäine“. Rebane täpsustas, et see on iseloomustus karjääri jaoks. Jänes kirjutas uuesti: „kindlameelne oma uskumustes ja sihikindel nende saavutamisel ...“

Muidugi peab sul olema oma arvamus. Kohe ma räägin sulle, milline see peab olema ...
Õpetaja küsib koolis: „Lapsed, mis ajal tuleb õunu korjata?“
Esimene õpilane: „Augustis!“
Teine õpilane: „Septembris!“
Kolmas õpilane: „Siis, kui koer on ketis!“

Ära kunagi ütle: „Ma eksisin.“ Parem ütle: „Näed, kui huvitavalt välja kukkus ...“

Ma tean vähemalt kahte inimest, kes kindla peale teavad, kuidas riiki juhtida. Kahjuks töötavad nad mõlemad taksojuhina ...

Mina vastutan üksnes selle eest, mida ma ütlesin, mitte aga selle eest, mida sa kuulsid.

Julget sammumist eneseleidmise teel!

Viljar Aro, koolijuht

Saaremaa Ühisgümnaasiumi Mälestuspäev

11. novembril 2015. aastal Kuressaares Laurentiuse kirikus.

Lapsena pimeda keldri avatud uksel. Nii oleme kaotusega silmitsi sattudes, kartes seda, mida me ei näe. On võimalus loobuda ja sulgeda keldri uks. On võimalus leida lüliti, oodata valgust ning teha nägu, et pimedust ei olnudki. Kuid on võimalus astuda üle läve. Teha samm pimedusse. Kogeda. Tunda. Lasta silmadel harjuda ja leida, et ka pimeduses on kõik needsamad, omad asjad. Seal, kus ikka. Kuid nad on teises valguses….

Head sõbrad. Head sõbrad kooliõed–vennad. Head sõbrad õpetajad. Head sõbrad kooliperes.

Pea täpselt 20 aastat tagasi juhtus see, mis kunagi ei peaks juhtuma. Ei pidanud juhtuma see, et saab alguse tulekahju. Ei pidanud juhtuma see, et tulekahju saab alguse koolis. Ei pidanud juhtuma see, et peale tulekahju ei olnud meie hulgas enam kahte koolivenda.

Täna, 20 aastat hiljem, nagu ka igal aastal enne tänast, teeme koos seda, mida peaks tegema. Peaks alati mäletama ka neid hetki, mida ei pidanuks juhtuma. Peaks alati olema piisavalt julgust, et vaadata tagasi nendesse hetkedesse,

kus valitsesid tunded, mida ei oleks pidanud olema. Peaks alati olema piisavalt julge, et tunnistada kaotust. Nii enda kaotusi kui ka sõprade ja lähedaste kaotamist.

Täna mälestame ja meenutame koos kahe kaotatud sõbraga kõiki meie kooli õpilasi ja õpetajaid, kes on siit ilmast lahkunud. On kurb, kui kaotad koolikaaslase. Kui kaotad klassikaaslase, on kurbus suurem. Kui kaotad lähedase ja sõbra, siis muutub kurbus väljakannatamatuks.

Kui kaotus on lähedal ja lahkumine saabumas, astub sisse hirm.
Kui kaotus on käes ja lahkumine meie silme ees, lahkub ka hirm ja saabub südamevalu.
Kui kaotus on möödas ja lahkumine juba minevik, siis saab südamevalust igatsus.

Hirm, südamevalu ja igatsus. Tunded, mida ei peaks olema. Aga nad on. Nad olid. Nad tulevad taas. Kaotus ja lahkumine tulevad taas ja mööduvad taas. Jäävad möödanikku.

Kuid kui me ei kogeks abitut igatsust, siis ei oskaks me ära tunda ootusärevust.
Kui me ei teaks, kuidas pigistab südamevalu, siis ei tunnetaks me õnne vabadust.
Kui me ei tunneks hirmu, siis ei saaks me iial teada, mis on julgus.

Mäletamine ja mälestamine on julgete päralt. Julged ei torma edasi pimesi, vaid lähevad kindlalt ning aeg-ajalt peatudes vaatavad tagasi. Vaatavad tagasi, pidades meeles saadud kaotusi, tuntud hirmu ja südamevalu. Julged tunnistavad, et on olemas asjad, mida enam ei saa muuta ja mille nimi on minevik. Mineviku olemasolu aga loobki tuleviku. Juhan Liivi moodne parafraas.

Mäletades saad jätkata seda, mis lahkunud lähedasel pooleli jäi. Mäletades saad täita kadunud sõbra soovid. Mäletades saad õppida mineviku vigadest ja luua uue tuleviku. Nii saab minevikust tuleviku lahutamatu osa. Nii saavad kaotatud lähedased ja lahkunud sõbrad viia ellu oma unistused. Nii saame meie unistada uuest ja teha paremini. Teha nii hästi kui suudame, et siis, kui kunagi on käes meie aeg lahkuda, saavad järgmised julged mäletada ja unistada ning jätkata sealt, kus eelnevatel pooleli jäi.

Aitäh kõigile, kes tulid. Aitäh kõigile, kes on olnud. Aitäh kõigile, kes tulevad pärast meid.
Aitäh koolile, et meid seod.

Villu Vatsfeld, 71. lend, 1989. aasta vilistlane

22. DETSEMBRI TUNNID

Seoses lähenevate pühade ja vaheajaga toimuvad 22. detsembril 6 esimest tundi lühendatult järgmistel aegadel:
1. tund: 08.10 – 08.40
2. tund: 08.45 – 09.15
3. tund: 09.30 – 10.00
4. tund: 10.15 – 10.45
5. tund: 11.00 – 11.30
6. tund: 11.45 – 12.15

Söömised on järgmistel vahetundidel:
10.45 – algklassid
11.30 – põhikool
12.15 – gümnaasium

Marek Schapel, õppealajuhataja

INGLISE KEELE OLÜMPIAAD

14. detsembril toimus maakondlik inglise keele olümpiaad gümnaasiumiõpilastele.
Tulemused esikümnes olid järgmised:

10. klass
(osales 28 õpilast)

1. Tiina Margaret Tänak OG
2. Emilia Rozenkron   SÜG
3. Sven Mihkel Lember KG
4. Karl Viik
5.-7. Kai-Riin Eimre
5.-7. Silver Spitsõn
5.-7. Mari Tiitson
8. Artti Raasuke
9. Karin Nuut
10. Lauri Põlluäär

11. klass
(osales 23 õpilast)

1. Grete Kaal    KG
2. Kristi Niit SÜG
3. Kenru Endel Üts OG
4.-5. Jane Treima

12. klass
(osales 12 õpilast)

1. Pirjo Mononen SÜG
2. Lauri Leemet SÜG
3. Henry Viirmäe KG

Kokkuvõtte tegi inglise keele ainesektsiooni esimees
Liis Ojasaar

MATEMAATIKUTE TEGEMISTEST

07. - 10. detsembril toimusid koolis erinevad matemaatilised jõukatsumised:
07. detsembril matemaatikaolümpiaadi koolivoor gümnaasiumile; 10. detsembril matemaatikaolümpiaadi koolivoor põhikoolile; 09. detsembril aritmeetikakonkursi finaal. Võistluste tulemused on järgmised:

Aritmeetikakonkursi finaal

4. - 6. klass
1. koht Cathrin Benita Poopuu 6.b
2. - 4. koht Voldemar Kirss 6.b
2. - 4. koht Mihkel Keso 6.b
2. - 4. koht Sten Normet Noor 5.b

7. - 9. klass
1. koht Gendra Allikmaa 8.a
2. koht Diana Alt 9.b
3. koht Oliver Moring 9.b

10. - 12. klass
1.-2. koht Anneli Toomsalu 11.c
1.-2. koht Aleks Teller 11.c
3.-4. koht Karel Äär 10.c
3.-4. koht Laura Kaldjärv 12.c

Kooliolümpiaadi põhikooli osa

5. klass
1. koht Jürgen Liiv 5.b
2. koht Katrin Lindmäe 5.b
3. koht Karmen Ehanurm 5.b
4.-5. koht Merit Matt 5.b
4.-5. koht Kerttu Poom 5.b

6. klass
1. koht Voldemar Kirss 6.b
2. koht Otto Tuuling 6.b
3. koht Paula Aarnis 6.b
7. klass
1. koht Torm Vatsfeld 7.a
2. koht Kristel Soe 7.a
3. koht Sander Teras 7.b

8. klass
1. koht Feridee Sevostjanov 8.b
2. koht Gendra Allikmaa 8.a
3. koht Kätriin Käsper 8.a

9. klass
1. koht Diana Alt 9.b
2. koht Mihkel Rasu 9.a

Kokkuvõtte tegi matemaatika ainekomisjoni esimees
Marit Kikas

JÕULUKUU TUNDIDE KUTSUNGID

1. David Hicken — „Carol of the Bells“
David Hicken on Inglise pianist ja helilooja

2. Leroy Anderson — „Sleigh Ride“
Leroy Anderson (1908 - 1975) on Ameerika helilooja.

3. Georg Friedrich Händel — katkend ooperist „Zioni tütar“
Georg Friedrich Händel (1685 - 1759) on saksa helilooja, kelle sünnist möödus sel aastal 330 aastat ning kelle loomingu põhiosa moodustavad oratooriumid (30, kuulsaim „Messias“) ja ooperid (45, „Kuningas Xerxes“ jt).

4. Antonio Vivaldi — „Talv“ tsüklist „Aastaajad“.
A.Vivaldi on tuntud itaalia helilooja barokkajastust. Meeldetuletuseks: septembris kuulasime samast tsüklist tema „Sügist“.
Tema „Aastaajad“ on surematu teos ja seda mõistavad kõik põlvkonnad!

5. Georg Friedrich Händel — „Rõõm üle maa“.

6. Traditsionaal — „See saabus selgel keskööl“.

7. J. S. Bach — „Jeesus, inimkonna rõõm“.
Johann Sebastian Bach (1685- 1750) on saksa helilooja, kelle sünnist möödus sel aastal 330 ja

surmast 265 aastat. Mees, kelle loomingusse kuulub palju vaimulikku muusikat: missad, passioonid, teosed orelile jne. Aga mitte ühtki ooperit! Kahjuks jäi J.S.Bachi eluajal tal kuulsus heliloojana saavutamata...

8. W.A.Mozart — „Saanisõit“.
Wolfgang Amadeus Mozart (1756 –1791) oli imelaps ja tuntud Viini klassik, kelle lemmikžanriteks olid ooperid („Figaro pulm“, „Don Giovanni“, „Võluflööt“ jt) ja sümfooniad (kuulsaim 40. sümfoonia g- moll). Elu viimaseks teoseks jäi tal surematu „Reekviem“.

Muusikaõpetaja Mari Ausmees

KOHTUMINE LOORE MARTMAGA

9. detsembril külastas meie kooli näitleja Loore Martma. Ta rääkis meile oma karjäärist, huvidest ja näitlejatööst. Alguses arvasin, et näitlejatöö on parim töö, sest siis on sul palju fänne, sa saad teha, mida tahad ja sul on olemas kõik, mida iganes tahad. Kuid sel päeval sain aru, et näitlejatöö on väga raske. Päevas on mitmeid pikki proove, selgeks tuleb õppida palju teksti ja puhkust saab ka väga vähe. Ta rääkis, et poole aasta jooksul oli talle jäänud vaid kaheksa puhkepäeva. Üllatusin sel päeval, sest minu arusaam näitlejatööst muutus korrapealt.

Ta astus uksest sisse lausa kolme pilliga. Täpsemalt viiuli, kitarri ja ukuleelega. Ta rääkis meile, et ta oli lõpetanud Rapla muusikakoolis viiuli eriala ja hiljem õppinud juurde muid pille. Mind aga üllatas kõige rohkem see, et ta ei tahtnudki ei väiksena, ega isegi noorukina saada näitlejaks, kes ta praegu on. Ta oli hoopis õppinud kümme aastat viiulit ja seejärel läinud sõpradega näiteringi. Näiteringi ei läinud ta sellepärast, et näitlemist õppida, vaid sellepärast, et seal olid koos toredad inimesed. Ta tahtis saada hoopis muusikaõpetajaks. Kuid temast sai näitleja kui ka lavaline kujundaja, kes lavale ja näitlejatele muusikat teeb. Ta ütles, et kui näitlejale muusikat taha teha, peab see minema kokku selle näitleja isiksusega ja teemaga. Näiteks, kui näitleja peab kedagi luurama, peab tagant kostuma salakavalat muusikat. Loore ütles ka, et tal ei ole ülemust, vaid ta otsib endale ise tööd. Mõnikord on seda ka väga palju ja vabat aega ei jäägi. Loore om pidanud ka endale taustamuusikat tegema. See osutus talle natukene lihtsamaks, kui teistele muusika tegemine, kuid ta sai sellega ikkagi ideaalselt hakkama. Loore lõpetas näitlemise, sest lavale muusika tegemine meelids talle rohkem. Ta Rääkis, et on palju reisinud ja näidelnud, kuid kodumaa kutsus ta tagasi ja nii teebki ta oma unistuste tööd lavale muusika tegijana.

Loore näitas meile ka oma pille. Ta mängis nendel meile paar lugu, mille ta on ise kirjutanud. Kõik lood, mis ta meile mängis, olid kirjutatud näidenditele, väljaarvatud üks, mille ta kirjutas oma sõbrannale, kui ta sõbranna oli uksel järele lehvitanud. See pilt jäi Loorele mällu ja ta otsustas säbrale sellest laulu taha ja nii ta tegigi. Loorel on ka imeilus lauluhääl. Kui teda kuulasin sain aru, et talle meeldib ka laulda. Tal mängis meile iga oma pilli peal paar lugu. Loore rääkis ka kust ta on need pillid saanud ja, mis nende nimed on. Tema viiulit oli aidanud osta tema viiuliõpetaja, kes lubas tal valida ühe viiuli ja see ära osta. Loore leidids endale sobiva viiuli ja pani sellele nimeks Viu. Tema ukuleele oli pärit Soomest. Loore ostis selle siis kui käis Soomes sõbrannal külas ja nägi seda poe riiulil. Loore ostis selle ära ja pani selle nimeks Pikkupoika ehk soome keeles väikene poiss. Tema viimane pill oli valge elektriline kitarr, mille nimeks sai Polly. Mulle meeldis see mõte, panna oma pillidele nimed ning need nimed, mis ta enda pillidele pani, sobisid nendele imehästi.

Loore on nüüdsest alates minu iidol, sest tänu temale sain aru, et mitte ükski töö ei ole lihtne, alati tuleb tehe seda, mis sulle meeldib ja elust tuleb võtta kõik. Minu meelest on Loore väga vahva ja andekas ning ka mina tahaksin kunagi saada selliseks nagu on tema.

Cathrin Poopuu, 6.B

ÕPILASLOOMINGU LEIUNURK

Tuhkatriinu

Elasid kord ühes sügavas sahtlis priske lusikas ja kulunud kahvel. Kahvli elu oli aga raske, sest priske lusikas midagi teha ei viitsinud.

Ühel heal päeval, kui priske lusikas koos teistega taas pesumasinasse sõitis, jäeti kahvel taas sahtlisse. Nagu alati, oli kahvli ülesanne sahtel puhtaks teha ja läikima lüüa. Aga sellel päeval tundis kahvel hinges rahutust. Ta otsustas minna vaatama ühte vana sõpra.

Kraanikausis ta oligi — nüri nuga, üleni roosteplekke täis ja käepidemest tükk väljas. Nõnda kasutult ta seal seisis, aga kahvel tundis vajadust oma murest rääkida., ehk tuleb siis hinge rahu. Kahvel rääkinud oma loo ja nuga saanud aru, mis kahvel tahab — ta ihkas samuti pesumasinasse minna. Kahvel jõllitas kurvalt oma kulunud värvikihti ja esimesi roosteplekke ning sai aru, et nii pesumasinasse minna ei kõlba. Vaevalt oli ta jõudnud seda mõelda, kui juba katsid teda kaunid mustrid ja läikiv pronksikiht. Kahvel tänas nuga ja tormas pesumasinasse.

Pesumasinas imetlesid kõik, kes on see kaunis pronksikihiga kahvel, keda keegi enne näinud ei olnud. Pisut enne pesutsükli lõppu kiirustas kahvel masinast välja, kus pesi endalt maha pronksikihi ja ilusad mustrid, täpselt nagu nuga oli käskinud.

Sahtlisse tagasi jõudes ei olnud lusikat veel kohal. Kui lusikas koju jõudis, jätkus tal juttu vaid ühest ilusast kahvlist. Kui jõudis taas kätte päev, et pesumasinasse minna, jättis lusikas kahvli jälle koju tööle, et näha jälle kaunist võõrast. Kõik kordus nagu enne, ainult seekord oli pesumasinas noor ja nägus katel, kelle kõrvu olid jõudnud jutud ilusast kahvlist. Kahvel ise oli seekord isegi ilusam kui enne — hõbedast värvi. Läinud nagu ennegi ja kahvel lahkus pesumasinast enne teisi. Koju jõudes jätkus lusikal jälle juttu vaid salapärasest võõrast.

Järgmisel pesupäeval tormasid kõik jälle pesumasinasse imekaunist kahvlit vaatama. Kahvel käis jälle kraanikausist läbi, aga seekord sai ta veel ilusam kui enne. Kuldse kuuega kahvel
üritas ka seekord pesumasinast varem ära minna, aga seekord üritas nägus katel teda lausa vägisi kinni hoida. Kahvel põgenes küll ära, aga tükike tema kullasest kuuest jäi katla sanga külge. Katel kuulutas välja, et võtab endale naiseks selle, kelle kuuega kullatükike kokku sobib. Tahtsid paljud naiseks tulla, aga keegi ei läikinud nii kuldselt. Laulatuse hommikul tahtis priske lusikas kavalusega katlale mehele minna. Ta pani kahvli sahtlisse kinni. Katel ei saanud pulmakleidi alt arugi, et tegu on vale pruudiga. Kahvel saanud aga sahtlist välja ja tormas petisele järele. Kui katel oma õiget pruuti nägi, tõukas ta petisest lusika kraanikaussi ja too läks koos veega alla. Kahvel oli küll unustanud oma kuldse kleidi maha pesta, aga nuga andestas talle, sest kahvel oli lõpuks õnnelik. Katel ja kahvel abiellusid ja elavad õnnelikult veel tänase päevani, kui nad just surnud pole.

Karl Hendrik Tamkivi, 9.B

NUHKUR NAHISTAB
Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õp Merle Prii kätte ( See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ), siis teda ootab pisikene üllatus!
Eelmise lahenduse võitja oli Mihkel Šesterikov 12.C klassist. Palju õnne!

1. Kes toob sussi sisse komme?
2. Kes on pildil?

3. Lõpeta raamatu pealkiri: „Mees, kes teadis ...“ Mis sõna on punktiiri asemel?
4. Mis on „ajavahemiku mõõdik“?

Head lahendamist

SÜGPress