Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Krevera

Saada link Prindi PDF

Luuleteater “Krevera” - juhendaja Rita Ilves

 

“See oli märk, et tuleb luua midagi kestvat ja arenevat ja et kuulaja tuleb tõsta esinejate tasemele. See ehk võikski olla sündinud luuleteatri kreedoks” – nii kirjutas SÜG-i direktor Viljar Aro luulekava “Enda teha kõik…” kohta, mille esietendust 12. jaanuaril 1991. aastal maakonna õpetajate nääriballil võib lugeda luuleteatri sünniks. Nimi Krevera tekkis esimesel vilistlaste kokkutulekul ja selle taga peitub kombinatsioon asutajaliikmete nimetähtedest. (Kristina Toom, Ene Rooba, Velvo Väli ja Raivo Maripuu) Tänaseks on Krevera vilistlaste arv jõudnud kolmekümne kaheni ja tegevliikmeid on praegu 14. Luuleteatris osaleda soovijate arv on iga aastaga kasvanud, nii et sügiseti korraldatakse sisseastumiskatsed ja kahjuks on paljud sunnitud ukse taha jääma.

Igal aastal saab Kreveral lavaküpseks 8-10 erinevat kava, millest olulisemaks on kindlasti Saaremaa miniteatripäevadeks valmiv etendus. Miniteatripäevad on
festival, mis samuti seotud Krevera sünniga ja toimub tänavu 9. korda. Teine
olulisem etendus valmib vabariiklikuks B. Alveri luulekonkursiks.

Lisaks on Krevera korduvalt osa võtnud vabariiklikust kooliteatrite festivalist, alternatiivfestivalist ja konkursist Mitteteater. Kõigil neil on saavutatud ka märkimisväärseid tulemusi. Olulisemad neist oleks kahel aastal laureaaditiitel vabariiklikul festivalil ja Saaremaa miniteatripäevadel, 3 korral peapreemia ja 2 korral eripreemia B. Alveri luulukonkursil, 4 aastal preemiad festivalilt Mitteteater.

Krevera liikmed on edukalt osa võtnud maakondlikest ja vabariiklikest etlejate konkurssidest. Suuremateks saavutusteks võib pidada Velvo Väli ja Ott Aardami peapreemiaid ja Tiina Hängi, Vaido Luksi, Taavi Peterselli ja Lee Trei
eripreemiaid vabariiklikult J. Liivi konkursilt. Lee Trei eripreemiad vabariiklikult L.Koidula konkursilt. Etlejate konkursil vabariigis on laureaaditiitlini jõudnud Tiina Häng, Vaido Luks, Koit Kelder, Ott Aardam, Taavi Petersell ja Lee Trei.

Meeldejäävamad ja õnnestunumad etendused läbi aegade on olnud “Käib
aimamatut rada armastus”, “Põlvkond”, “Pirnipuu”, “Maise ja taevase valguse vahel”, “Nostalgiline kohvik”, “Sündinud sõna ei sure”, “Õrn, armas õrn…”

Kreveral on välja kujunenud ka oma kindlad traditsioonid: sügisel uute liikmete vastuvõtukatsed, jõulunädalal nostalgiaõhtu, kapiitlikontsert koos kammerkooriga Kreedo ja jõulupidu, kus toimub ka uute liikmete ristimine, jaanuaris sünnipäeva tähistamine ja vilistlaste õhtu, aprillis huumoriõhtu ja juunis abiturientide pidulik ärasaatmine, augustis võetakse alati osa kooliteatrite laagrist Rannal.

Kui küsida, mida annab Krevera osalejatele, siis küllap parimaks vastuseks oleks katkend kroonikast, mille abiturientide lahkumispeol on kirjutanud Andra Oja: “…ja ikka on olnud nii, et asjade kõige tõelisemat väärtust tajud alles siis, kui neist tuleb ilma jääda. Lahkuda – tähendab ju veidi surra, kuid meile jääb lohutus, et saab alati tagasi tulla, eriti kui nii siiralt oodatakse. Liig tulvil, et tänada… tunnen end korraga rikka ja õnnelikuna ja sirelid õitsevad.”

Väike ülevaade luuleteatrist algas Krevera sünniidee autori Viljar Aro mõttega, tema sõnadega, mis seisavad meie kroonikas, tahaksin ka lõpetada: ”Krevera ei ole luuleteater, Kervera ei ole üldse mingi teater, Krevera on missioon. Ma ei oleks kunagi uskunud, et luulet saab nii teha… mulle tundub, et koolgi on missioon – näitamaks, et piire saab nihutada ja piiritult saab elada…”

 

Vilistlased

Tegevliikmed

Lavale jõudnud kavad

 

Vanale kodulehele

Viimati uuendatud Kolmapäev, 02 Detsember 2015 12:09  
Bänner


Bänner