Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 476

Saada link Prindi PDF

 

 

SÜG-Press

 


24. november 2015 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 476



KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  25.11   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
Aritmeetikavõistlus klassides
VAB algklasside elektrooniline viktoriin II voor (Täheke, Hea Laps)

N  26.11   
10.30 Euroopa jäätmetekke teemaline viktoriin
16.00 Suur Jäljendusvaadend
VAB algklasside elektrooniline viktoriin II voor (Täheke, Hea Laps)

R  27.11    Saaremaa Miniteaduspäevad
21.00 Kabaree lõpuetendus 98. lend
VAB algklasside elektrooniline viktoriin II voor (Täheke, Hea Laps)

L  28.11    Saaremaa Miniteaduspäevad

P  29.11  

E  30.11   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
18.30 Hoolekogu

T  01.12   
11.00 Rütmishow
Sisekergejõustikuvõistlused
16.00 Õpilasesinduse koosolek

K  02.12    Sisekergejõustikuvõistlused
14.00 Juhtkonna koosolek

N  03.12   
16.00 Gümnaasiumi mälumängu IV voor
MK Koidulauliku konkurss

R  04.12   
MK 10.-12. kl saksa keele olüpiaad
Noorsootöö arengukava esitlus        

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K  25.11    Diana Õun. Reo klooster
N  26.11    Direktsiooni info
R  27.11    Triin Vallsalu, Diana Õun.
Huvijuhid Läänemaal jätk
E, 30.11    Viljar Aro
T  01.12    Raili Tamm, Arne Loorpuu.
Teadusteatrite festivalist
K  02.12    Indrek Peil. Miniteaduspäevadest
N  03.12    Direktsiooni info
R  04.12    Marit Kikas jt. Matemaatikute
sügispäevadest

DIREKTSIOONI KIITUS

Sirje Kreisman, Rita Ilves — õpilaste suurepärase juhendamise eest kooliteatrite konkursiks Tähetund.
Aime Metsmaa — Kadri-Mardi võrkpallivõistluse korraldamise eest.

MIDA TOOB NÄDAL

Ma ei tea, kui paljud sellest tavaliselt mõtlevad ja kui paljud planeerivad, aga kindlasti on palju ka nn ühepäevaliblikaid, kes ütlevad: „Tuleb, mis tuleb“ või „Jo see paistab“. Kuna koolileht pannakse kodukale üles teisipäeval, siis mõelgem, mis toimub järgmisel seitsmel päeval e kolmapäevast teisipäevani. Kui pisiasjad, igapäevased õppetundideks ettevalmistumised, kontrolltööd, tunniplaan ja muu reglementeeritud välja arvata, siis võiks mõelda ka igale päevale nime andmisele ja nii oma igale päevale ja kogu oma elule suurema tähtsuse omistamisele ...

Kolmapäev, 25. november — KADRIPÄEV — kadrijooksud on küll juba tehtud, aga ikkagi üks järjekordne talvetulekupäev e lähemale lumele ja jõuludele — seekord on „Kadri“ märksõnaks ka läheneva Keskerakonna juhi valimiste olulisel pühapäeval juba teisel advendil.

Neljapäev, 26. november — KODANIKUPÄEV ja VOLIKOGUPÄEV — vastutustunne on tähtis mõlema päeva mõttes e tahaks olla oma otsustes tark, mitte eksida ja olla kasulik nii oma riigile kui linnale.

Reede, 27. november — SAAREMAA MINITEADUSPÄEVAD — juba üheksas kord innustamas õpilasi ja juhendajaid nii meilt kui mandrilt. Seekord on Indrekul peaesinejaks meie oma vilistlane, Tallinna Tehnikakõrgkooli Ehitusteaduskonna dekaan, professor Martti Kiisa. Tulge kuulama.

Laupäev, 28. november — SAUNAPÄEV — sest nädalalõpp lihtsalt peab olema oma maakodus.
Pühapäev, 29. november — ESIMENE ADVENT  —  jõuluootuse   alguse   kõrgpunkt, küünlad surnuaial, tuledesäras maja, advendiküünlad ja ikka hääd mõtted.

Esmaspäev, 30. novenber — Andresepäev, aga meile rohkem HOOLEKOGUPÄEV — taas riigigümnaasiumist, aga ka uimastiennetusest, õpilaskodu majandamisest, kooli õppekavast ja lastevanemate autode ohtlikest manöövritest kooli territooriumil.
Teisipäev, 1. detsember — JÕULUKUU ALGUS — jõuluootuse järgmine kõrgpunkt e kui kogu aasta ei suuda, siis vähemasti kogu detsembri oleme üdini hääd ja laseme oma hinge valla ... Ja siis küsib üks laps oma vanaisalt, et mis on hing. Nii saab räägitud, et ...

Inimeses elab kolm Mina. Esimene on Külm Mina ja ta on kõigile nähtav. Teine on Kuum Mina, keda näevad vaid kõige lähedasemad. Mõlemad Minad võitlevad pidevalt, et kumb saab inimese üle võidu. Need tülid aga tekitavad inimeses kahtlusi ja hirmu. Vaid Kolmas Mina suudab neid lepitada, aga teda keegi ei näe ja sageli kaheldakse ka tema olemasolus.

Esimene Mina on Mõistus. Kui tema võidab, muutub inimene külmaks ja arvestavaks. Teine Mina on Süda. Kui tema võidab, on oht muutuda naiivseks ning meid on kerge haavata ja petta. Kolmas Mina on Hing. Ainult tema suudab luua meis harmoonia.

Soovin mõtestatud nädalat ja hinge leidmist iseendas. Rahulikku esimest adventi!

Viljar Aro, koolijuht

 

B. ALVERI KONKURSS TÄHETUND

20.-21.novembril toimus Jõgeval üleriigiline B.Alveri konkurss Tähetund, kus osales 20 kooliteatrit.

Tänavu oli etenduste aluseks Leelo Tungla ja Maarja Kangro looming.

Žürii, kuhu kuulusid Leelo Tungal, Maarja Kangro, Garmen Tabor, Elina Reinold, Toomas Lõhmuste, Alo Kõrve, Jaak Allik, Märt Treier, Mihkel Ernits ja Jaak Allik, andis välja Grand Prix, 5 laureaaditiitlit ja rea
eripreemiaid.

Peavõit läks Tartu Treffneri gümnaasiumi trupile Lend 60.

Viiest laureaadist kolm olid saarlased, lisaks tuli igasse Saaremaa truppi ka eripreemia.

OG etendus "Praegu küll ei tahaks et..." (juhendajad Mare Noot ja Taavi Teevet) sai lisaks  kavalehe eripreemia.

Meie kooli Kreisisest (juhendaja Sirje Kreisman) pälvis etendusest "Kas võitleme?" parima naisnäitleja preemia Kertu Lehtsaar.

Krevera (juhendaja Rita Ilves)etendusest "Armastus? Armastus! Armastus... Armastus." said duetipreemia Teele Tilts ja Ekke Kaarel Rand.

Aitäh Kreverale ja Kreisisele väga tubli esinemise ja muidu mõnusa olemise eest.

Juhendajad Sirje ja Rita

ALGAJATE ÄPARDUSED LÜMANDAS

Verivärske Teadusteatri rühm pidas oma esimese etenduse reedel, 6. novembril Lümanda koolimajas. Tehnilistel põhjustel esinesid tegelikust koosseisust ainult kolm inimest: Oskar Kirs, Sörel Haller ja Liisa Niit.

See kõik sai alguse ammu enne meid, kuid nüüd viimaks on saabunud meie kord. Unistused on täitumas ja uksi lüüakse valla. Just selline võitmatu tunne valdab sind, kui seisad õrnalt värisedes saalitäie inimeste ees. Vaatad viimast korda enne etendust otsa kahele enda kõrval seisvale inimesele. Nad naeratavad sinu pilku märgates ja sa tead, et kõik läheb imeliselt.

Ette oli valmistatud 20 katset. Lämmastikukatsed, vaakumkatsed, keemiakatsed ja mullikatsed. Kõik läks üpriski ladusalt ja need, mida võiks nimetada põrumisteks, tegid rahvale kõige rohkem rõõmu.

Üheks katseks oli vedelasse lämmastikku pandud õhupallide karbist välja loopimine. Nii et igati loomulik liigutus on üks neist süüdimatult visata lambi otsa, kus see hiljem plahvatas. Aga hei, me tulimegi ju pauku tegema?!

Ja kui paugust rääkida, siis suur kummipart, kes oli tegelikult mõeldud vastu põrandat kildudeks visatud saama, otsustas, et tema üldsegi ei viitsi nii kaua oodata. Nimelt plahvatas ta hoopis vedela lämmastikuga kausis, enne kui keegi teda puudutadagi jõudis.

Samuti tekitas huvitavat närvikõdi värviliste leekide katse. Selle käigus sattus veidi ainet lauale, mis otseloomulikult süttis põlema, sest see on väga loomulik asi, mida sellises olukorras teha. (Laud on elu ja tervise juures ega saanud kannatada.)



Suur algklassiõpilaste ülekaal esirindel tegi etenduse andmise pisut keeruliseks. Nimelt kippusid nad katselaudadele lähemale sööstma ilma loata. Sellest poleks väga lugu olnud, kui nad poleks pidanud põnevaks oma kätt lämmastikuvahuga täis ämbrisse pista.

Aga üleüldiselt oli publiku noorema osaga väga kerge suhelda. Nad avaldasid rõõmuga oma seisukohti ja arvamusi, mis järgmiseks juhtuma hakkab.



Isadepäeva oli väga tore siduda etendusse ja kasutada ettekäändena. Isad ise siiski polnud väga hakkajad, kuid lõpuks oli siiski võimalik neist kaks rahva seast välja kutsuda. Nad pidid puhuma lubjaveest võidu "värvi" välja. Ehk mulistama nii kaua, kuni aine aluselisus kadus ning koos sellega ka indikaatori värv muutus.

Eriti elevile ajas lapsi vesinikupallide plahvatama panemine. Palle oli kaks, nii et ka pauke sai kaks ja mõlemad olid palju valjemad kui eeldatud.

Vaakumkatsed polnud aga vastukaaluks paugutamistele üldse eriti hea valik, kuna noor publik ei pidanud seda nii põnevaks. Nad vastasid küsimustele selle kohta, mis mingi asjaga vaakumi all juhtub, kuid nad ei suutnud muutusi siiski piisavalt jälgida.

Üleüldiselt on aga esimese etenduse tagasiside väga positiivne olnud. Mõned keerulised katsed tulid üllatavalt kergelt välja, ilma suuremate probleemiteta ning piinlikke vaikusi või igavust ei olnud. Vahepeal aitasid meid hädast välja ka meie juhendajad — Arne Loorpuu ja Raili Tamm. Nad lisasid põnevat informatsiooni, mida me ise mainida ei taibanud.

Teisiti oleksime võinud aga korraldada üksteisega suhtlemist, küsida küsimusi ja rääkida üldse juttu ka oma kaaslastega. Ning ka koristamise peaksime kindlasti rohkem läbi mõtlema, kui teinekord ise kogu laga likvideerima peame.

Hoolimata edust oli tegu siiski päris korraliku snoobitsemisega. Meil polnud õrna aimugi, kuidas asjad üldse toimiva hakkavad, enne kui sõnajärg meile üle anti ning enam midagi muud üle ei jäänud, kui lihtsalt kuskilt pihta hakata.

Me jätkame aktiivselt harjutamist ning ka tulevikus on meilt oodata veel etendusi! Vaatama tasub tulla igal juhul, kasvõi selleks, et naerda, kui mõni katse väga nässu läheb. Teadus on parim!

Liisa Niit, 10.B

Minu esimene Kreedo laululaager

Meie selle aasta esimene laager toimus 13. – 14. novembril Astes. Reedel kell kolm pakkisime koori bussi ja asusime teele. Astes võttis meid juba vastu alati soe Triino, kes luges koos Mariga sõnad peale, kuidas olla ja koduneda ning  oligi aeg laulma hakata.

Alguses mängisime rütmimänge ja laulsime kõik  koos,  kuid   siis   otsustati,   et   harjutaks natuke ikka poisid ning tüdrukud eraldi häälerühmades. Õhtul üheksa paiku lõpetasime laulmise (vaid Varsakabi jätkas ansambliprooviga) ja  siis pidid noored rebased ka kreedokateks saama.

Meid jagati kolme gruppi ja ristimine algas. Meie esimeseks ülesandeks oli mõelda uued sõnad Albert Uustulndi laulule „Tüdruk“, teemaks Kreedo. See võistlus oli üpris tasavägine. Järgmiseks tuli lauluduell. Selles tuli vastavalt Kristiini juhendamisele laulda laule, mis vähegi pähe tulid, ilma pikkade pausideta. Meie parimaks sai Iiv Aavik 10.b klassist. Ja lõpuks ei tohi rebaseid ju tühja kõhuga jätta, kuna laupäeval tuli ju ka tugevalt laulda. Meile pakuti juhanite tehtud gurmeemöksi. Ma salakoostisosi ei avalda, aga mandariini koored olid kenasti pehmeks ligunenud! Ja nii saimegi  täisväärseteks kreedokateks. Sellega seoses oli meie programm reedeks lõppenud ja algas ööelu. Sellest jäi mulle kõige rohkem meelde väga meeleolukas UNO kaardimäng. Laupäeval  tegime veel kaks tundi proovi ja siis oli aeg koju minna.

Minule laager väga meeldis. Seal said kõik laulud kenasti selgeks, nüüd peab tavapärastes proovides neid ainult veel lihvima ja olemegi esinemiseks valmis. Veel, mida laager kindlasti andis või tekitas, oli see, et saime  kõik ühtsemaks, kuna  olime ikkagi peaaegu 24 tundi ühes kohas koos. Kahju on nendest, kes seda kogeda ei saanud.

Paul Mark Pihl, 10.C

2.B JÄÄTIST VALMISTAMAS

Gregor, Maris, Hanna Loore, Saskia, Ron Sebastian, Jarno: Sõitsime klassiga (2.b) Saksa Talupoodi. Kohale jõudes läksime üles teisele korrusele, kus tädi Sulvi hakkas meiega rääkima. Ta rääkis alguses, mida me õpitubades tegema hakkame. Ta küsis, et kas keegi teab, kuidas jäätist tehakse. Saime teada kuidas. Tegime esimest korda jäätist ja valmistasime vahvleid. Teha sai piparkoogi- või tavalisi valgeid vahvleid. Vahvlitele tegime šokolaadirandi. Samuti nägime lehmi, kellelt saadakse piima jäätise valmistamiseks. Talus olid lehmad. Me toitsime lehmi õunte ja leibadega. Jäätist aitas valmistada Sulvi Munk, lehmade juures oli aga Liia Sooäär (väga tuntud ja tunnustaud Eesti maakarja kasvataja).


Koos lehmaga

Helena: Me tegime vahvlit vahvlimasinaga. Pärast kastsime vahvli otsa šokolaadi seest läbi. Kui oma vahvel oli tehtud, siis läksime teise tuppa. Teises toas saime pilti värvida. Pildi peal oli lehm ja kaks kana. Pärast sõitsime bussiga lehmi vaatama. Bussijuhi nimi oli Jaanus. Kui olime kohale jõudnud, nägime rõõmsat saksa lambakoera. Saime lehmadele süüa anda. Siis oli küsimuste aeg. Lapsed küsisid tarku küsimusi. Enne bussi minekut ütlesime head aega.

Iris: Kiratsi külas Saksa poes müüdi ise tehtud jäätist. Me saime ka ise jäätist teha ja see oli nii hea maistega! Minu meele tegi eriti rõõmsaks, et me käisime loomi vaatamas. Eriti lahe oli see, et me nägime erinevat värvi silmadega koera. Seal oli nii tore, et ma tahan sinna tagasi minna!

Kaur: Minule meeldis jäätise tegemine, lehmade söötmine, jäätisepoti limpsimine. Valasime kaussi jogurtit, erinevaid suhkruid, maasikaid ja segasime kõik kokku.

Karmo: Saksa talupoes panime kokamütsid pähe ja põlled ette. Siis tegime jäätist. Panime jäätisesse erinevaid asju: koort, jogurtit, vaniljesuhkrut, maisisuhkrut, viinamarjasuhkrut, tavalist suhkrut. Maasikad tegime tükkideks. Meil oli väga lõbus!

Kristiin: Vahvlitega pidi kaua ootama. Kui aga vahvlid valmis said, panime nad klaasi peale ja siis veel teise tassi vahvlile peale. Nii tulid vahvlikausid. Pärast seda kastsime vahvlid kuuma šokolaadi sisse.

Gertrud: Õppekäigul sai palju teada. Sai uudistada loomi, sai naerda ja maiustada. Sai uusi teadmisi ja kuulata, kuidas loomadel elu käib.


Pildid on joonistanud Jarno Mononen, Saskia Roberts, Helena Tamleht, Sten Erik Mägi


Fotol on Sulvi Munk koos 2. b klassi lastega

Aitäh Sulvile, Evele ja Jaanusele! Samuti tänan kõiki 2. b klassi särasilmasid toredate jutukeste kirjutamise ja piltide joonistamise eest!

Klassijuhataja Alli Kallaste

Selle aasta esimesed Kadri-Mardi võrkpalliturniiri võitjad selgunud


10. novembril 2015 kogunesid SÜG-i võimlasse 7.-9. klassi 6 võistkonda, et maha pidada selle aasta Kadri-Mardi võrkpallivõistlus. Mängiti turniiri süsteemis 15 punktini.Võistluse lipu heiskas parim põhikooli sportlane Marilis Remmel (TV 10 OS mitmevõistluse vabariiklik võitja 2015). Mängud olid kõik tasavägised, sest tugevad võrkpallipoisid olid vabariiklike võistlustega hõivatud sel päeval Rakveres. Kokkulangevus — mis parata.

Võitjana väljus võistlusest 8.b klassi segavõistkond, kes mängis järgmises
koosseisus: Marilis Remmel, Carmen Electra Pirn, Roosmarii Sarapuu, Liisa Õunpuu, Hardi Aun ja Randel Sepp.

Võrkpalliturniiri paremusjärjestus oli seekord selline:
I koht 8.b
II koht 9.b
III koht 9.a
4. koht 7.a
5. koht 8.a
6. koht 7.b


8.B võidukas võistkond

Sektetäridena märkisid lauas punkte Kadi - Riin Kanemägi ja Mari Tiitson (10.b -st), vilekohtunikena töötasid Grete Vendel (10.b), Sander Oll ja Garel Muul (9.a-st), Harri Aun  ja Randel Sepp (8.b-st).
Võitjaid autasustati kooli meistrimedaliga ja diplomitega. Kolm esimest kohta said suu ka magusaks. Võistluse lõpus langetati turniiri lipp ja jäädvustati võitjad ajaloo jaoks.

Võistluste korraldaja Aime Metsmaa

Klassidevaheline rahvastepallivõistlus

3. novembril toimus 5.-6. klassi poiste vahel rahvastepallivõistlus, mille viis Kuressaare spordihoones läbi Enn Laanemäe.

I koha saavutas 5.a klass, kes mängis järgmises koosseisus: Evander Ristlaid, Kaur Luhaäär, Albert - Johan Lepik, Joosep Kobin, Karl Sander Vaga, Gendro Umber.

II koha
saavutas 6.b klass: Mark Paomees, Gregor Ruttu, Otto Tuuling, Raul Tahk, Karl Sander Pirn, Ats Reiman.

III koht 6.a: Siim Andres Himmist, Kaspar Kaseväli, Mihkel Keso, Carl- Juhan Meri, Johannes Saarlaid, Kert Tartes, Martin Vesberg, Hendrik Vijand.

4. koht 5.b klassile.

Kokkuvõtte tegi Aime Metsmaa

NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õp Merle Prii kätte ( See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ), siis teda ootab pisikene üllatus!

1. Kelle ladinakeelne nimetus on Gallus gallus domesticus?
2. Mis riigi pealinn on Jakarta?
3 Mis looma ladinakeelne nimi on Mustela lutreola?
4. Mis loom on pildil?


OMALOOMINGU LEIUNURK

Väike haldjas Anita

Elas kord üks väike haldjas nimega Anita. Anital olid ilusad pikad blondid juuksed ja suured ümmargused silmad. Kahjuks ei saanud ta veel võluda, sest Haldjate Kuningriigis omandatakse võluvõimed alates 16.eluaastast, Anita aga oli  alles 15-aastane.

Ühel ilusal päeval, kui päike juba säras ning linnud okstel laulsid, juhtus üks kaunis kummaline lugu. Nimelt saabus Haldjate Kuningriiki kuri nõid Isabelle, kes oli leiutamas uut võluvat seerumit, mis aitab kõikide haiguste vastu. Selleks oli tal vaja pisikesi haldjaid. Nõid oli kongus ninaga ja küürus seljaga. Kõiki haldjaid oli juba väiksest saati õpetatud, et kurja nõida ei tohi mingil juhul usaldada. Sellepärast hakkasid ka kõik haldjad kartma ning sulgusid oma pisikestesse kodudesse.

"Haldjakesed, haldjakesed! Tulge aga välja! Mind, väetikest vanamoori pole mõtet karta," sõnas ta käheda häälega, "tulge, tulge ikka välja!" Haldjad  teda ei uskunud. "Kui ei tule, võtan ise," lausus moor juba tigedama häälega. Järgmisel hetkel tõstis ta oma kotist välja väikese kaanega purgi ning pistis korraga oma käed kahe maja aknast sisse. Mõlemast majast sai nõid seitse elanikku, kelle ta pani purki. Moor asetas purgi tagasi kotti ning sammus rahuloleva pilguga minema.

Ülejäänud haldjad olid paanikas. Anita otsustas minna haldjaid päästma. Aga kuidas, kui tal polnud võluvõimeid? Anita sammus otsejoones Haldjaemanda juurde küsima, kuidas omale võimed varem omandada.

"Tere, Haldjaemand!" tervitas Anita kniksu tehes.

"Tere, kallis Anita!  Mis toob sind minu juurde sellisel raskel ajal? Kindlasti oled sa juba kuulnud, et meie riigist varastati seitse haldjat?" sõnas Haldjaemand murelikul toonil.

"Kahjuks tõesti ning mina nimelt pöördungi sellepärast Teie poole, et natuke varem oma võluvõimed saada ja haldjad Isabelle käest päästa,"  pakkus Anita.

"Kurjale nõiale vastu hakata? Lapseke, mina sulle võluvõimeid lubada ei saa, need tulevad vanusega. Mina saan sulle vaid õpetada, kuidas võluvõimete tulemist kiirendada. Selleks tuleb varahommikul minna Suure Kortslehe juurde. Kui juba esimene päikesekiir kastetilka paitab, siis joo seda. Pea meeles, et ainult nii saad võimed kiiremini kui teised," õpetas Haldjaemand.

Anita võttis teekonna Suure Kortsleheni ette juba öösel, et kohale jõuda täpselt päikesetõusuks. Ta pakkis kaasa söögi ning asus teele. Tee oli konarlik ning viis läbi suure laane ja tiheda metsa. Suure Kortslehe juurde jõudis ta koidikul. Puhata jõudis Anita vaid mõned minutid, kui juba hakkas päike tõusma. Kui esimene päikesekiir puudutas kastetilka, rüüpas ta paraja sõõmu.  Vaikselt hakkas ta tundma, kuidas võlujõud temas levib.

Nüüd suundus Anita kurja nõia onni poole. Teekond polnud pikk ning kohale jõudis ta loojangul. Siin saab igaüks mõelda ise muinasloole lõpu...

Mariliis Albert ja Margit Valge, 7.B


Viimati uuendatud Kolmapäev, 25 November 2015 09:17  
Bänner


Bänner