Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 474

Saada link Prindi PDF

 

 

SÜG-Press

 


17. november 2015 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 474



KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  18.11   
11.00 Priit Pajuste loeng 12. klassidele "Kuidas saada miljonäriks"
13.00 MK Tulevikukompass Spordihoones
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
18.00 Välkmale

N  19.11   
Noortekonverents „Lahe koolipäev 2015“ Tallinnas

R  20.11   
Üleriigiline B.Alveri konkurss Tähetund Jõgeval

L  21.11   
Üleriigiline B.Alveri konkurss Tähetund Jõgeval
VAB gümnasistide väitlus I etapp

P  22.11   
VAB gümnasistide väitlus I etapp

E  23.11   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
Aritmeetikavõistlus klassides
VAB algklasside elektrooniline viktoriin II voor (Täheke, Hea Laps)

T  24.11   
14.00 Külas TÜ Teadusteater ”Väike vanker”
16.00 Õpilasesinduse koosolek
Aritmeetikavõistlus klassides
VAB algklasside elektrooniline viktoriin II voor (Täheke, Hea Laps)

K  25.11   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
Aritmeetikavõistlus klassides
VAB algklasside elektrooniline viktoriin II voor (Täheke, Hea Laps)

N  26.11   
10.30 Euroopa jäätmetekke teemaline viktoriin
16.00 Suur Jäljendusvaadend
VAB algklasside elektrooniline viktoriin II voor (Täheke, Hea Laps)

R  27.11   
Saaremaa Miniteaduspäevad
21.00 Kabaree lõpuetendus
VAB algklasside elektrooniline viktoriin II voor (Täheke, Hea Laps)

L  28.11  
Saaremaa Miniteaduspäevad

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  18.11    Linda Kuuseok. Kvaliteethariduse tunnused.
N  19.11    Direktsiooni info
R  20.11    Merje Lindmäe. Taas õpiraskustest.
E  23.11    Viljar Aro
T  24.11    Kersti Truuverk. Nutitahvli koolitus
K  25.11    Diana Õun. Reo klooster
N  26.11    Direktsiooni info
R  27.11    Triin Vallsalu, Diana Õun. Huvijuhid Läänemaal jätk

DIREKTSIOONI KIITUS

Algklasside ainekomisjon — vahva Kadri-Mardi disko korraldamise eest.
Aime Metsmaa — 4.-5. klassi poiste eduka juhendamise eest rahvastepallivõistlusteks.

RIIGIGÜMNAASIUMI TEEMAL VÕRU GÜMNAASIUMI NÄITEL

Kuna riigigümnaasiumi e nn puhta gümnaasiumi üle mõtisklemine on meil praegu aktuaalne, siis pakun allolevas mõningaid väljavõtteid võrukate kodulehelt.

Perioodõpe. Õppetöö on korraldatud perioodõppena, st õppeaasta jaguneb kolmeks õppeperioodiks. Igal perioodil on uus tunniplaan. Ühes perioodis (kokku 10 nädalat) õpib õpilane 10-11 kohustuslikku kursust ehk keskendub korraga vähematele õppeainetele. Iga periood lõpeb arvestuste nädalaga (10. nädal), mille jooksul toimub õpitud teadmiste kokkuvõtlik hindamine. Koolivaheajad on üldiselt tavalistel aegadel. Vajadusel ja võimalusel paigutatakse kevadperioodi lisavaheaeg.

Tunni pikkus ja tundide arv. Tund on 75 minuti pikkusega, 1 kursus = 2 x 75-minutilist tundi nädalas ühe perioodi jooksul. Ühel koolipäeval toimub 4-5 tundi. Õppetundidele lisanduvad klassijuhatajatund ja vajadusel järelevastamised. Klassijuhatajatunni ajal korraldatakse ka ülekoolilisi külalisloenguid ja muid tegevusi.

Hindamine. Kursuse- ja kooliastmehinde andmisel õpitulemustele kasutatakse kohustuslike ja suunakursuste korral viiepallisüsteemi. Valik¬kursuste (va A2-võõrkeel) puhul kasutatakse "arvestatud" või "mittearvestatud" hinnangut.

Õppesuunad. Võru Gümnaasiumis on võimalik õpinguid jätkata kolmes õppesuunas: reaalsuund, loodussuund, humanitaarsuund. Reaalsuunas omandab õpilane lisateadmised matemaatikast, informaatikast, füüsikast, joonestamisest ja majandusest. Loodussuund on mõeldud õpilasele, kes soovib saada enam teadmisi loodusainetes (keemia, bioloogia, geograafia, füüsika). Humanitaarsuuna moodustavad sotsiaalained ning keeled: usundiõpetus, filosoofia, ajalugu, eesti keel ja kirjandus ja B2-võõrkeel (inglise keel).

Valikained. Pärast igat perioodi toimub ülekooliline valikainete nädal, mille jooksul on võimalus igal õpilasel arendada oma oskusi ja teadmisi huvipakkuvas valdkonnas. Nädala jooksul õpib õpilane ühte valikainet (st õppeaastas kokku kolme valikainet, va 12. klass). Valikainete nimekirja koostamisel arvestatakse õpilaste huvisid ja soove. Valikainetele regist¬reerumine toimub iga õppeaasta alguses.

Õppetöö toimub Gümnaasiumi riikliku õppekava (GRÕK) alusel. Vastavalt riiklikule õppekavale on õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul 96 kursust (1 kursus koosneb 35 tunnist (75-minutiliste tundide korral 21 tunnist). Neist 63 (laia matemaatika korral 69) on õppeainete kohustuslikud kursused, mis on ühesugused ja kohustuslikud kõigile Eesti gümnaasiumiõpilastele. Kohustuslikele kursustele lisandub Võru Gümnaasiumis 1 kursus õpilasuurimuse või praktilise töö eest ning kooli poolt valitud õppimist toetavad lisakursused.

Ülejäänud kursused jagunevad koolis suunakursusteks ja valikkursusteks. Suunakursuseid on kokku 7 ja need valib õpilane kooli poolt väljapakutud õppesuuna valikuga. Suunakursused toimuvad 11. ja 12. klassis.

Igal õpilasel on võimalus valida 8 Võru Gümnaasiumis pakutavat valikkursust: 10. klassis 3 valikkursust, 11. klassis 3 valikkursust ja 12. klassis 2 valikkursust. Valikkursused on üldjuhul ülekoolilised ja need toimuvad selleks ettenähtud valikainete nädalatel. Erandiks on A2-võõrkeel, mis  toimub  perioodide jooksul ja mille valimisel peab õpilane osalema ka valikainete nädalatel. Nädala jooksul õpib õpilane ühte valikainet, muid õppeaineid sel ajal ei õpita.

Taotluse alusel võib kool õppetöö osana arvestada õpilase osalemist huvikoolis või mõnes muus väljaspool kooli aset leidvas õppetegevuses. Kool arvestab õpingute osana õpilase osalemist huvikoolis (nt õpingud muusikakoolis, kunstikoolis vm) või mõnes muus väljaspool kooli aset leidvas õppe¬tegevuses, kui huvikooli esindaja esitab vastavasisulise taotluse õppeaasta alguses.

Uute koolide uutest mõtetest on küllap meilgi üht-teist õppida ja ehk ka rakendada.
Hääd huvitava kooli aasta jätku!

Viljar Aro, koolijuht

Riigigümnaasium: õpetajate hirm ja õpilaste õndsus?

Paar aastat tagasi läks Saaremaal lahti suur poleemika riigigümnaasiumide teemal. Mis “elukaga” on tegemist? Kuidas meie edasine kooliharidussüsteem tulevikus toimima hakkab? Mis saab õpetajatest? Mida arvavad asjast lapsed?

Ühiskonnaõpetuse tunnis sai maha peetud pikki arut­elusid ja väitlusi, toomaks välja selle süsteemi plusse ja miinuseid.

Esimene mõte, mis õpilasel enamasti pähe kargab, on tema oma “armsa ja nunnu” kodukooli kildudeks purustamine. Juba algusest peale negatiivne hoiak on kerge tekkima, asja üle põhjalikult järele mõtlejaid on aga vähe.

Praegu on nii Kuressaares kui kogu Saaremaa puhul tegemist mugavustsooniga. Üks ja sama süsteem on kestnud aastaid, koolides on tegutsemas sama juhtkond ja õpetajad, kes olid juba kümneid aastaid tagasi. Ma usun, et noortel on praeguseks igav. Kõik imestavad, miks minnakse Saaremaalt minema ja kas tõesti on mujal parem.

Mul on see au olla üks nendest inimestest, kes pooldab riigigümnaasiumi loomist Kuressaares. Praegu ütlen: “Mul on Kuressaares igav elada.”

Meie linn vajab innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Noored on tulevik, kelle heaolu eest peab enim hoolitsema.

Riigigümnaasiumiga kaasneks väga palju muudatusi, mis tagaksid need ennist nimetatud hädavajalikud   uuendused.    Õppetöö   viimine koliks renoveeritud hoonesse, endised õpetajad koondatakse ja tööle võetakse uus tiim, koolil tekivad uued traditsioonid ja iga-aastased üritused.

Saaremaa koolielu satuks meedia ja kogu Eesti riigi suurema tähelepanu alla, meid märgataks rohkem ning Kuressaare saaks kasvõi mõneks ajaks uue hingamise.

Õpetajate koondamine on nende endi jaoks negatiivne, kuna eluaeg oma “kodukoolis” töötanud pedagoogid ei pruugi enam tööle saada (samale ametikohale). Õppurite ja üldsuse jaoks on see punkt aga positiivne. Õpetajad peavad uuesti kandideerima, läbima teatud vestlused või testid ning kontrollitakse pedagoogilist pädevust ja ehk ka õpetatava ajakohasust. Välja praagitakse vana rasva peal liugu laskvad õpetajad ja tööle saavad vaid parimad.

Põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine looks aga lõhe suurte ja väikeste õpilaste vahele. Praegu kehtiva koolikorralduse juures on alg-, põhi- ja keskkool nagu üks suur pere. Pisemad vaatavad vanematele õppuritele alt üles ja mõtlevad, et tahaks ise ka ühel päeval nii suur ja tubli olla.

Kehtib ka vastupidine. Gümnasistid võivad mõnikord koolielu liiga lõdvalt võtta, nii hakkab elu väljaspool kooli end õppetegevusse liiga sisse sööma. Elurõõmsad ja eeskujulikud jütsid suudavad ehk pea täiskasvanud õpilaste tuure veidi maha tõmmata.

Samuti võetakse vilistlastelt ja endistelt pedagoogidelt ära nostalgitsemise koht, kuhu kokkutulekule tulla ja oma koolikaaslaste või kolleegidega vanu häid aegu meenutada. Enam ei oleks selliseid asutusi, nagu näiteks Saaremaa ühisgümnaasium ja Kuressaare gümnaasium. On ainult riigigümnaasium. Ning põhi­kooli ja algkooli ühisõppehoone.

Öeldakse, et inimese parimad aastad mööduvadki just gümnaasiumis. Kui praegune süsteem lõhutakse, mureneb paljude jaoks “parim mälestus”, kaob paik, kus sai koos naerdud, nutetud, ajusid ragistatud, taga räägitud, tantsitud, lauldud ja tehtud kõike crazy’t, mis noorel inimesel vähegi pähe kargab.
Teisalt luuakse verivärske koolivõrgustik ja õppekeskkonnad, kus hakatakse kujundama uusi traditsioone ja mõnusat atmosfääri, samamoodi, nagu tehti kunagi praegu eksisteerivate koolide puhul. Mälestused jäävad igaühele ikkagi alles ning lennukaaslased ja õpetajad riigigümnaasiumi loomisega   ei  sure.  Kõik   sõltub   igaühe   enese uuendusmeelsusest ja vastuvõtlikkusest muudatuste ilmnemisel.
Kuna tegemist on siiski riigigümnaasiumiga, siis ei pea linn ja vald enam kooli rahastamisega vaeva nägema. Eesti riik tasub kõige eest, toitlustamisest palkade maksmiseni. Jälle üks mure vähem.
Kuressaare saab oma raha paigutada linna ürituste korraldamisse või kesklinnale elu sisse puhumiseks. Iga samm, mis aitab Saaremaad muuta atraktiivsemaks nii kohalikule inimesele kui ka turistile, on kasuks tulevikupildis.

Natuke kahju on pisikestest maakoolidest, kus toimib n-ö kogukonnasisene õppetöö. Õpilaste vähese arvu tõttu saab pedagoog iga lapsega rohkem tegeleda kui suures riigigümnaasiumis. Nüüd aga individuaalne lähenemine kaob ja iga laps peab ise hakkama saama.

Kohati võib tekkinud olukorda nimetada iseseisvumis­õppeks. Leia endas jõud, et õppida võimalikult produktiivselt ja terviklikult ning nopi igast ainest just see, millest on edaspidi abi.

Eesti riik ei ole loll. Igal otsusel peab olema põhjus, ja nii on ka riigigümnaasiumide puhul. Ma soovin, et saarlased vaataksid korra tõele näkku ja tunnistaksid, mis on meile kõigile parim. Tulgu see, mis tulema peab… Praegusel juhul uus koolisüsteem.

(Artikkel ilmus Saarte Hääles 17.11.2015)
Karin Viilup, 11. B klass

VEEBIPÕHINE MATEMAATIKAVÕISTLUS

Algas Teaduskooli veebipõhine matemaatikavõistlus „Kuubik“.  Sel õppeaastal toimub „Kuubik“ kahes vanuserühmas ja võistelda saavad ka 3.-4. klasside õpilased.
2015/16  õppeaasta võistlus toimub neljas voorus. I voor — 12. novembrist 16. detsemb¬rini on juba alanud.

Igas voorus antakse õpilastele ette 8 mitme küsimusega ülesannet, mille lahendamiseks on aega ligemale kuu. Sel aastal tuleb esitada vaid ülesannete vastused. Selleks tuleb võistluse kodulehel täita võistleja ankeet ja sisestada saadud vastused.

Tänaseks on selgunud  Pranglimise I etapi  (Staatiline kolmevõistlus)  Saaremaa koolide parimad  Oskajad  (4.- 6.klasside õpilased).  4.b

klass osales võistluse I etapis  kogu klassiga,  kokku osales  52 Saaremaa ja Hiiumaa koolide õpilast. Meie kooli parimad I etapis olid Karro Vatsfeld 15. koht  2245 punkti, Karmen Viilup 22. koht 1891 punkti ja Rico Robert Alliksoon 24. koht 1823 punkti.  I vooru võitis Kärla Põhikooli 6. klassi õpilane, kogudes 4511 punkti. Nimetatud õpilastele saatis Miksike Õppe¬keskkond ka diplomid. Teadaolevalt osalesid I etapis ka meie kooli 5.c klassi poisid. II etapp (Juhu-kolmevõistlus) algab 30. novembril.

Selgituseks:  Eelvõistlusel toimub 3 kolmevõist¬luse etappi ja nendest kahe parema tulemused liidetakse. Saadud tulemuste põhjal pääsevad võistlejad maakondlikku finaali. Õpilased võistlevad nii etapi- kui ka finaalvõistlusel õpetaja järelvalvel.

Marina Mäetalu, 4.b klassijuhataja

Kadri-Mardi disko

Reedel, 13. novembril toimus kooli aulas III-IV klasside disko. Tegu oli esmakordse ettevõtmisega nii õpilastele kui ka õpetajatele. Diskol osales ligi 90 õpilast. Sissepääsu tagas käepael, mille sai endale soetada 50 sendi eest. Head muusikat oli valimas diskor Sander Loel. Diskoliste jaoks oli avatud ka kooli puhvet.



Klassijuhatajad valisid välja aktiivsemad osalejad — ühe poisi ja tüdruku igast klassist. Kolmandate klasside aktiivsemad tantsijad olid Helena Lulla, Risto Tahk, Merili Haak ja Jaagup Rang. Neljandatest klassidest hakkasid silma Lisete Vahu, Lauri Steinberg, Marisa McCourt ja Martin Truverk. Pidu läks hästi korda ning sellest saab loodetavasti uus traditsioon algklasside paljude ürituste seas.

Pilte üritusest saab vaadata kooli kodulehe pildigaleriist.

Marina Mäetalu

Saare maakonna meistrivõistlused rahvastepallis 4.-5. klassidele

6. novembril 2015 toimusid Saare maakonna meistrivõistlused 4.-5. klassi tütarlastele ja poistele Orissaare spordihoones. Kohal oli 6 tüdrukute ja 8 poiste võistkonda.Tüdrukud mängisid turniirisüsteemis kõik omavahel läbi
ja poisid kahes alagrupis.Võistluspäev oli üsna pikk.Tüdrukutel ei õnnestunud kõik väga hästi, lisaks veel ühe sportlase vigastus. Poistel
õnnestus see-eest pääseda oma alagrupist finaalturniirile. Kokku saavutasime III koha.
SÜG-i poiste võistkonnas mängisid väga tublilt Joosep Kobin (kapten)5.a, Albert Johan Lepik 5.a, Karl Sander Vaga 5.a, Kristofer Tiitson 5.b, Artur Kuning 4.b, Martin Kuning 4.b, Kaur Luhaäär 5.a.

Poiste võistkond pääses vabariiklikule piirkonnavõistlusele, mis toimub 27. novembril Kuressaare Spordihoones algusega kell 11.00.
Tüdrukute võistkonnas mängisid Triinu- Liis Toom 4.a, Ingel-Maria Mägi 4.b, Annabel Raun 5.b, Karmen Ehanurm 5.b, Brigite Hollo 5.a, Katriin Aksalu 5.b, Helen Kruuser 5.b, Kirke Medri 5.b.



Võistluse lõpus toimunud autasustamisel asetati pronksmedalid kaela poiste  võistkonnale ja õpetaja Aime Metsmaale.
Tänan kõiki võistlejaid.

Kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees
Aime Metsmaa

Viimati uuendatud Teisipäev, 17 November 2015 23:33  
Bänner


Bänner