KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K 11.11
14.00 Vene keele õppepäev 8.-12. klass
15.00 Klassijuhatajate nõupidamine
16.15 Nõukoja koosolek

N 12.11
16.00 1.a klassiõhtu

R 13.11
16.00 Kadri-Mardi disko algklassidele
MK inglise ja saksa keele õppereis Pärnusse
ENÜ ja EHJL arengupäev Kesk-Eestis
Segakoori laululaager Astes
Matemaatikavõistlus Kuubik I voor

L 14.11
09.00 MK Seenioride MV kiirmales
17.00 98. lennu kabaree
ENÜ ja EHJL arengupäev Kesk-Eestis
Segakoori laululaager Astes
Matemaatikavõistlus Kuubik I voor

P 15.11
Matemaatikavõistlus Kuubik I voor

E 16.11
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
Matemaatikavõistlus Kuubik I voor

T 17.11
14.00 „Balleti lugu” algklassidele
16.00 Kadri-Mardi võrkpalliturniir gümnaasium, spordihoones

K 18.11
13.00 MK Tulevikukompass Spordihoones
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
18.00 Välkmale

N 19.11
Noortekonverents „Lahe koolipäev 2015“ Tallinnas

R 20.11
Üleriigiline B.Alveri Konkurss Tähetund Jõgeval
Poistekoori laululaager

L 21.11
Üleriigiline B.Alveri Konkurss Tähetund Jõgeval
Poistekoori laululaager
VAB gümnasistide väitlus I etapp

P 22.11
VAB gümnasistide väitlus I etapp

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 11.11   Anne Teigamägi. EW-100 projektipäev
N 12.11   Direktsiooni info
R 13.11   Janne Traumann. Algklassid – elukestva õppe tähtsaim osa
E 16.11   Viljar Aro
T 17.11   Marek Schapel. Õppealajuhatajate koostööpäevad
K 18.11   Linda Kuuseok. Kvaliteethariduse tunnused.
N 19.11   Direktsiooni info
R 20.11   Merje Lindmäe. Taas õpiraskustest

DIREKTSIOONI KIITUS

Aina Seppel, Rita Ilves, Mari Ausmees, Riina Laanes — Albert Uustulndi 90. sünniaastapäevaks pühendatud aktuste läbiviimise eest.

KÜMNENDIKE GÜMNAASIUMI MULJETE-MIX

Juba aastaid olen kursuse „Õppides loon ennast“ raames pannud kokku kümnendike esseedemõtteid muutustest neis paari esimese koolikuu jookul. Seekord siis sellised.

Esialgu tundus uude kooli tulek hirmuäratav, kuna eelmine kool oli väike – kuid kartused olid asjatud. Saaremaa Ühisgümnaasium on väga tore kool ning õpilased on väga sõbralikud ja vastutulelikud. Mingil määral mulle isegi meeldib see suurus, sest nii on kõigil oma privaatsus, mida ma väga hindan. SÜG on täiesti erinev kool sellest, mida mina olin kuulnud. Räägiti, et selles koolis on väga range õppimissüsteem ja tigedad õpetajad. Aga tegelikult on õpetajad hoopiski sõbralikud ja vastutulevad ning koduseid ülesandeid polegi nii palju. Läbi SÜG-s õppivate väga toredate õpilaste olen ka mina muutunud palju positiivsemaks. Ükskõik mida ma teen, ma üritan seda teha naeratus näol, sest nii on palju lihtsam. Uues koolis „tühjalt lehelt“ alustamine tundub põnev ja on omamoodi väljakutse.

Minu arust on gümnaasiumis ka koolikaaslased sallivamad. Kui varem ma ei julgenud tunnis nii palju kaasa rääkida, sest millegi valestiütlemisega kaasnesid klassikaaslaste üleolevad pilgud, siis praegu ei tee sellest keegi eriti suurt numbrit. Mulle tundub ka, et SÜG on palju ühtsem. Minu jaoks oli hämmastav juba see, kui 1. septembril peale aktust tuli klassiõde minu juurde ja ütles: „Me mõtlesime minna kohvikusse sööma ja meil oleks väga hea meel, kui sa ka tuleks.“ ... Mulle pole varem keegi meeldinud, aga siin koolis on poisid nii ilusad oma pintsakute, viigipükste ja lipsudega, et võtab lausa põlved nõrgaks.

Samuti on sõpruskonda suurendanud SÜG-i hostelisse kolimine. Ma ei ole õnnelik mitte sellepärast, et sain kodust ja kontrollivatest vanematest kaugemale, vaid et sattusin just nende inimeste keskele. See on tegelikult nii väike asi, kuid minu jaoks tähendab see palju. Selle lühikese ajaga on on muutunud nad mulle juba nagu teiseks perekonnaks. Ma ei mäleta põhikoolist midagi sellist kui nüüd gümnaasiumis, mil poetasin päris mitu pisarat mõistes, et kohe-kohe on vaheaeg ja pean olema nädal aega eemal oma imelistest klassikaaslastest ja ühikainimestest. Nad on kõik selle ajaga kalliks saanud ning õpilaskodus on kõik nii kokkuhoidvad ja hoolivad, et see ongi nagu üks suur pere. Ühiselamusse kolimine on arendanud minu oskust rahaga ümber käia ning muutnud mind veelgi iseseisvamaks. Me peame kööki, telekatuba ja duširuumi jagama ning neid kasutades tuleb alati teistega arvestada. Juba praegu olen kannatlikumaks muutunud. Ühiselamus elamine on pannud mind hindama kodus olemist ja väikseid asju, mida ema minu jaoks teeb, palju rohkem. Ootan alati reedet – meie omavahelised suhted oma vanematega on läinud tunduvalt paremaks.

Põhikoolis ei pidanud me tegema retsensioone ning ega ma ei käinud ka klassikalist muusikat kuulamas. Nüüd olen ma meeldivalt üllatunud, et mulle sellised asjad on meeldima hakanud. See on toonud minus välja hoopis teistsuguse poole - ma olen hakanud teatri või näituse ajal seda põhjalikumalt analüüsima ning kõik jõuab kuidagi paremini kohale. Hiljem sõbrannadega muljetades tekib kohe kultuurne tunne...

Kokkuvõttes olen kasvanud suuremaks nii füüsiliselt kui vaimselt. Lapsikus jäi põhikooli maha. Väärtushinnangud on muutunud - põhikoolis väärtustasin sõpradega hängimist ja arvutis istumist, nüüd olen sihiku pannud õppimisele ja magamisele. Kuigi vahel tekivad kahtlused, et sihik on paigast ära ja laskmiskatseid ma sellega ei läbiks. Õnneks on mul pealaes kinni, et niimoodi ma ei jõua kuhugi ja laisana ei ole ma SÜG-i vääriline... Olen käinud siin vaid ühe veerandi, kuid juba tunnen, et siia kooli ma kuulungi. Vahepeal läheb mul meelest ära, et ma olen koolis, sest siin tehakse iga tund nii huvitavaks.

Huvitavat, arendavat ja mõnusat koolielu meie kümnendikele!

Viljar Aro, koolijuht

Veel Albert Uustulndi sünniaastapäevast

Nagu palju on räägitud, saanuks A.Uustulnd 6. novembril 90- aastaseks. Seda tähtsat sündmust tähistati nii meie koolis kui ka linnas erilise pidulikkusega.

Kuna tegemist on ikkagi meie kooli vilistlasega, siis olime ka nendel ettevõtmistel osalised.
Koolis toimus 3 aktust: algklassidele seekord tavatu II korruse aktus, kus astus üles poistekoor Kratid A.Uustulndi lauludega, ning põhikooli - gümnaasiumi aktused aulas, mille sisustas emakeele ainesektsioon.
Segakoor Kreedo esindus osales ka mälestusmonumendi avamisel Tori abajas ning näitering Krevera kontserdil Kuressaare kultuurikeskuses.

Kreedo lauljad ja skulptor Hannes Starkopf

Skulptuur kujutab kirjanikku ja laululoojat laua taga käsipõsakil istumas ja mõtlikult Vahase saare poole vaatamas. Skulptuur on tehtud pronksist, klaasist ja graniidist. Autoriks Hannes Starkopf, kes ise ka avamisel viibis.

Tänan Kratte toreda esinemise eest ning eriti neid Kreedo lauljaid, kes pidasid oluliseks oma elust ligi 5 tundi kultuurisündmusele pühendada!

Muusikaõpetaja Mari Ausmees

GÜMNAASIUMI MÄLUMÄNGU III VOOR

Neljapäeval, 5. novembril toimus gümnaasiumi mälumängu III voor. Tulemused on järgmised:
10.a klass - 9 punkti
10.b klass - 8 punkti
12.c klass - 7 punkti
12.a klass - 7 punkti
11.a klass - 7 punkti
11.c klass - 7 punkti
10.c klass - 6 punkti
11.b klass - 5 punkti
12.b klass - 5 punkti

Kolme vooru peale kokku on punktiseis järgmine:
12.c klass - 31 punkti
10.b klass - 29 punkti
11.a klass - 26 punkti
11.b klass - 24 punkti
11.c klass - 24 punkti
10.a klass - 24 punkti
10.c klass - 23 punkti
12.a klass - 22 punkti
12.b klass - 20 punkti

Kohtumiseni mälumängu IV voorus

Triin Vallsalu, huvijuht

AKTIIVIKAS ON ÄGE!!!

29.-30. oktoobril toimus Aste klubis Õpilasesinduse poolt korraldatud Aktiivilaager, kus osalesid 5.- 12. klasside õpilased. Esimene päev oli mõeldud vaid ÕE liikmetele. Meie külaliseks oli Kaarel Väer, SÜG-i vilistlane, Tähtede mängu korraldaja, Saare Erek-i juhataja ja muidu väga kihvt mees, kes rääkis meile oma eduloost ja seiklustest välisriikides. Peale selle mängisime erinevaid meeskonna- ja tutvumismänge ning korraldasime suure õhtusöömaaja, mis on saanud juba omamoodi traditsiooniks. Kõik ÕE liikmed jäid ülimalt rahule.

Teisel päeval saabusid ülejäänud laagris osalejad. Esmalt tegime hommikuvõimlemist, sest ees oli ootamas pikk töine päev. Külla oli kutsutud kolm külalist.

Esimeseks külaliseks oli politseikapten Veigo Väli, kes rääkis kanepi teadlikkusest, mitte-/legaliseerimisest, kasutamise tagajärgedest ja erinevatest juhtumitest seoses selle ainega. Tundus, et noori see teema huvitas: räägiti palju kaasa ja küsiti huvitavaid küsimusi.

Teiseks külaliseks oli Tiia Naagel, kes rääkis Saaremaa Päikesest ja ettevõtlusest.
Kolmas külaline oli tuntud laulumees Ivo Linna, kes rääkis veidi oma kooliaegsetest seiklustest. Ülejäänud aja saime temalt küsida erinevaid küsimusi nii kooli, hinnete, laulmise kui ka eraelu kohta.

Lisaks esinajatele viidi läbi ka kaks rühmatööd. Esimeses arutleti Õpilasesinduse töö üle ja mõeldi, kuidas muuta ÕE jälle popiks. Toodi välja, et infot kandideerimise kohta on vähe ja ka õpilaste teadlikkus meie tegevustest on üpris nigel. Arutelu oli väga edukas: tekkisid mõned kohasoovijadki, saime palju uusi ideid ja proovime end igati parandada.

Mõned mõtted:
• Esinduse liikmetel võiksid olla privileegid (eelisjärjekord sööklas, preemiareis)
• Igast klassist peab kandideerima vähemalt 1 õpilane
• Uute gümnasistide personaalsel vestlusel direktoriga võiks juures olla ka üks ÕE liige.
• ÕE peaks end rohkem reklaamima.
• Klassijuhatajad võiksid rohkem õpilasi esindusest teavitada.

Teises rühmatöös tegid kõik õpilased suure ajurünnaku ja iga grupp mõtles välja täiesti uue ürituse, mis võiks SÜG-is traditsiooniks saada. Uued mõtted olid järgmised:
• Õpilaste ja õpetajate ühislaulupidu Lossihoovis
• SÜG-i mu laulu
• SÜG-i LAN
• SÜG talent
• Improõhtu
• Vallatud kurvid ehk jalgrattamatk

Loodame, et vähemalt üks väljatoodud üritustest saab juba sel aastal tehtud.
Töisesse päeva mahtusid muidugi ka erinevad seltskonnamängud. Valdav enamus jäid laagriga rahule.

Laagris osalejad koos külalise Ivo Linnaga

Siin mõned mõtted õpilaste tagasisidest:
Aktiivilaagriga jäin väga rahule, sain ÕE tegemistest rohkem teada. Samuti meeldis mulle narkoalane ettekanne, kuna pole selle asjaga kursis ning soovisin rohkem teada. Inimesed olid toredad ning asi seda väärt!
Helena 11C

Mulle meeldisid arutelud. Need olid huvitavad. Vajalik oli kindlasti SÜG-i uute ürituste pakkumine. Mulle meeldis väga laulupeo idee Muidu oli päev hästi korraldatud ja eriti äge oli Ivo Linna.
Merili Mikku 7A

See üritus oli vahva. Mulle meeldis Ivo Linna jutt. Üritus oli natuke liiga pikk. Tuleksin järgmisel aastal uuesti. Oli lahe!
Gendro Umber 5A

Küll tuli alles praegu õhin peale. Ma lähen otsin kohe selle SÜG-i vaimu ülesse!!! Iff oli ka väga muhe.
Mann ÕE-st

Maria-Helena ÕE-st

ARVAMUSFESTIVAL

Arvamusfestival „Huvitav kool” toimus 7. oktoobril ja kaasatud olid kõik 5.-12. klassi õpilased. Festivali raames arutleti teemadel, kuidas muuta huvitavamaks füüsilist ja vaimset keskkonda koolis. Kokku oli 8 laudkonda, millest neli olid seotud füüsilise keskkonnaga, kolm olid teemal "Kooli traditsioonid uues kuues” – kas, mida ja kuidas muuta, ning üks ümarlaud otsis uusi ideid, mida kooliellu tuua. Arutelusid juhtisid õpilasesinduse liikmed.

Järgnevalt on välja toodud tulemused, teemade kaupa.

Traditsioonilised sündmused koolis:
Jäljendusvaadend ja kooli sünnipäeva tähistamine
Jäljendusvaadendile tuleks kindlasti teha rohkem reklaami — panna välja plakateid, teha Facebookis event, reklaamklipp fuajees ekraanile. Õpilasesinduse poolt võiks olla väike sissejuhatav algus. Ajapiirang võiks olla 2-3 minutit.
Žüriile lisaks võiks toimuda rahvahääletus. Žüriis võiks olla kooli õpetajaid või töötajaid, kes varem ei ole žüriis osalenud. Ka kooliväliselt tuntud inimesi, mõni kooli vilistlane, näiteks Ivo Linna. Samuti võiks sinna kuuluda eelmise aasta jäljendusvaadendi võitja.
Kooli sünnipäeva tähistamine võiks jätkuda traditsiooniliselt. Aktus võiks edaspidigi toimuda kooli ees. Lisaks võiks olla välja pandud tee- ja küpsiselauake. Võiks jätkuda tantsimistraditsioon. Võiks rohkem tantsida ja laulda. Koolile võiks laulda sünnipäevalaulu.
Iga õpilane võib koolitee jooksul koolipilti saada 1 korra. Kui sa oled varem põhikooli osas juba pildi saanud, siis gümnaasiumis enam seda võimalust ei ole.

Laulud, tantsud õpetajatega ja SÜG CHEF
Laulud, tantsud õpetajatega vajaks kindlasti rohkem reklaami. Vorm võiks olla ”Su nägu kõlab tuttavalt” või siis jäljendusvaadendi järgi. Õpilased valivad õpetajatele numbrid ja paarid võiksid tulla kohapeal üllatusena — milline õpilane millise õpetajaga. Mitu õpetajat võib paaris ka olla ja kaasama peaks ka väiksemate klasside õpetajad.
Valida publiku lemmik ja žüriisse oodatakse ka kooliväliselt tuntud inimesi, vilistlasi.
SÜG CHEF on inspireeritud telesaatest „Meisterkokk”, kus õpilased ja õpetajad on omavahel tiimis ja teevad üheskoos süüa, avalikult pealtvaatajate ees.
Osalejad võiks kohapeal teada saada, mis komponendid neil on. Ühine teema. Kui kõikidel oleksid ühised komponendid, siis läheks igavaks, erinevatel meeskondadel erinev toormaterjal. Ajalimiit tunnike. Üks toit, mitte mitmekäiguline. Publik võiks saada maitsta.
Vahepalaks videod seoses antud kokkamise teemaga — naljavideod vms. Žüriil võiks olla mitu rolli — naljakas, karm, kolm liiget ja nad peaksid olema huvitavad inimesed. Keegi, kes ei tea toidu tegemisest mitte midagi, võiks ka žüriis olla. Otsus võitja suhtes võiks minna rahva arvamusega pooleks.

Spordipäevad
Mõttespordipäev ei ole meeldiv, ei meeldi ka survestatud spordipäev, kus ainult valitud klassist saavad spordipäeval osaleda ning tuleb leida viis, kuidas erigrupi õpilasi kaasata.
Tahetakse ühist spordipäeva ja mis võiks olla eraldi stiiliga (nt. punkstiilis, Käsna Kalle teemaline, barokkstiil, antiikolümpia stiil). Kes end vastava stiiliga ei riieta, ei saa huvitavat päeva teha, vaid teeb tavalisi alasid.
Alad, mida lastele teha meeldiks, on järgmised: orienteerumine, rulluisutamine, tõukeratta¬võistlused, huvitavad teatejooksud (nt lusika peal muna vedamine, neljakäpukil jooks, lendava taldriku viskamine, 500m jooks ujumisrõngastes, puu otsa ronimine, lehtede riisumine jne), klassidevahelised võistkonnamängud ja erinevad seltskonnamängud.
Ka õpetajad võiks osaleda. Õpetajatele välja pakutud alad: kettaheide, odavise, lühimaajooks, kaugushüpe, korvpall (vabavisked), jalgpall, lauatennis, aeroobne trenn, maadlus, Cooper meesõpetajatele, suusatamine. Muidugi võivad olla ka samad alad, mis õpilased teevad.
Päeva jooksul võiks olla kosutav eine (nt pirukad, kõrrejoogid, tee, õunu jagada) ja lõppeda ühe ühise suure grupikalliga.
Korraldajatena nähakse eelkõige õpilasi ja abituriente või siis põhikoolis loovtöö raames.
Auhindade osas on arvamused järgmised: odavamad kasulikud asjad (kõrvaklapid, sporditarvikud), koolisärk, koolinänn üleüldse, medal, kooli riided, karikas, kaisukarud, puuviljakorv, lubaduse vekslid, suur kook, isetehtud (nt: moos), kodutunde sai, spordipudelid, teatripiletid, spaa kinkekaardid, spordihoone kasutuse kinkekaardid jne.
Ei soovita šokolaadi, diplomist ei hoolita eriti ning autasustamine peab olema kohe, mitte veerandi lõpus.

Uued ideed
Uute ideede juures toodi välja mõtteid sündmuste osas, üleüldiselt kooli korraldust puudutavad asjad, huviringid ja mida veel kooli juures olla võiks.
Sündmused: õpetajate ja õpilaste vaheline jalgpall, kunstivõistlused (kiirjoonistamine), rohkem jalgpalliturniire (ka tüdrukutele), halloween (disko/ball, kostüümid), stiilipeod/nädalad, lemmikloomapäev/nädal, diskod (suurtele ja väikestele eraldi), kooli- ja lennuõhtud (nagu klassiõhtud), lihavõtete tähistamine (munade peitmine), videokonkursid, filmiõhtud, talendishow, moeshow, mullijalgpall, klassinäidendid, Terve Kool Tantsib, talgud (Teeme Ära SÜGis), SÜG Oscarite-gala, saunavõistlused, õpetajate päev nädalaks, karaoke, LAN Party, klassinäidendid, sügisandide näitus;
Muu: Söögivahetunnid pikemaks (lahendamist vajavad pikad järjekorrad), koolitoit (tasuta letis) võiks olla parem, taimetoitlastele paremad valikud, suuremad portsud, erinevate riikide köögid, söökla pingid paremaks (lõhuvad sukkpükse), punasesse majja rajada jõusaal/muuseum, suurem värvivalik koolivormile, vahetunni kell tagasi, muusikat vahetundides, rohkem õuesõpet, ekstreemsporti (skate’i saaks kasutada) ja õpilasvahetusi. Konsultatsiooniajad optimaalsemaks, parkla kohti juurde, jalgrattaparklale katus, ühika katuse promomiseks petitsioon, abiturientidele KiVa(?).

Koolihoov
Ideid, mis hoovis olla võiks: lillepeenrad, liumägi, õunapuuaed, välijõusaal/treeningkoht, aed peaks olema kõrgem (eriti staadioni juures), mini noortekeskus, kus oleks võimalus klassiõhtuid korraldada ja kus oleks filmivaatamisvõimalus ja kõlarid, kooliesine asfalt paremaks, võrkpalliplats (liivaga), suurem bändiruum, ühika seina peal näidata suurelt filmi õhtul, talvel kooli ees uisuväljak, rohkem prügikaste õues, jalgrattalaenutus, hosteli silt kooli nurgas võiks kõrgemal olla, heki asemel korralik aed, punasesse majja peeglitega võimlemissaal ja jõusaal, ühika-kooli tee korda, staadioni taga olevad põõsad välja vahetada (okkalised), ühikale uus katus.

Sporditegevuste osas toodi välja järgmist — staadionile tribüünid, ruuporid, kust lastakse ka muusikat, tabloo, kus mänguseis kirjas, tunnikell õues valjemaks, sprindirada parandada, skatepargi pool võiks olla sissepääs, staadionikatet võiks muuta (määrib riideid), miniarenale suuremad korvpallirõngad, korvpalliväljakut uuendada — vähe valgust, staadioniäärsetele pinkidele katus peale.

Kooli korrused
Prügikastidele peale korvpalli korvirõngas, et saaks täpsust visata, võiks olla ka nn vabaviskejoon põrandale joonistatud.

Info liikumise osas toodi välja järgmist: fuajees võiks olla infotahvel, kus on uudiseid nii eesti kui välismaa kohta. Infotahvlile järelvastamiste ajad ja õpetajate tunniplaan. Õpetajad võiksid ka rohkem suusõnaliselt informatsiooni levitada. Teave võiks kiiremini vahetuda (klassiruumide tunniplaanid, plakatid jne).
Korrusetele võks välja panna majaplaanid. Kuskil võiks olla sein, tahvlivärviga ala, kuhu saab joonistada, kirjutada. Seinad lõbusamaks ja värvilisemaks — rohkem ilusaid/ teadmisterohkemaid/ huvitavamaid õpilaste tehtud plakateid korrustele. Korraldada plakativõistlusi, mis oleks vabatahtlikud. Õpilaste tööd võistluseks seintele ülesse, kus õpilased ise valivad võitja. Fuajeesse suurem/võimsam teler, et saaks õpilaste tehtud videosid seal näidata (praegu ei mängi välja).
Teise korruse mänge (põrandal) uuendada ja panna ka teistele korrustele. Võiks olla ruum, kus saaks segamatult bändiproove teha. Vabu klasse võiks saada vaba tunni ajal õppimiseks kasutada. Igale korrusele rohkem prügikaste ja pinke, samamoodi ka rohkem lilli, erinevaid troopilisi taimi korrustele. Lift ära keelata või siis kasutus ainult kiibiga.

Keskkonnahariduskeskuse keldrikorrus:
Puhketoas võiks olla: teler - 2 kanalit (muusika- ja filmikanal), kõlarid (plaadimängija, USB auk), mängutuba (playstation, xbox, WII), tugitoolid, diivanid, kott-toolid, joogi- ja söögimasinad (need, kust saab osta sentide eest), talveaed, akvaarium, mänguväljak, tahvelarvutid, pinksireketite laenutus, akvaariumid, vaibad, ruumile uks ette ehitada või klaassein või lõõtsuks vms, võiks teha peeglisaali, kus oleks hea tantsuproove teha.

Kooli juures üldiselt tuleks muuta:
Söökla letis taimetoitlastele ka snäkke ja toite (paprika, porgandid, kaalikas ja siinjuures dipikaste, smuutid), smuutipäevad, putru võiks rohkem olla ja rohkem järjekordi, muidu ei jõua söödud, kaamera lifti - hetkel liiga palju laamendatakse ja lõhutakse seda, aula vetsud korda (3. korruse poistevets samamoodi), punane maja, mis koolihoovis - sellest võiks teha hoopis puhkamismaja, kuhu on võimalik jääda ka kauemaks kui 22.00.

ÜKT (ühiskasuliku töö) tunnid:
Põhikoolis arvati, et neid tunde on liiga palju või usuti, et need on täiesti mõttetud ja neid pole vaja, kuigi kõrgemates klassides oli muidugi ka erandeid. Gümnaasiumis suhtuti nendesse pigem positiivselt, oli ka paar inimest, kes ei teadnudki, mis need on.
Probleemina tuli välja, et see informatsioon liigub liiga vähe õpilaste ja õpetajate vahel. Sooviti koolikodulehele eraldi sektsiooni nn tööpakkumiste jaoks. Vajalik oleks ka stend nende jaoks.
Enamus oli nõus ka väljas tööd tegema, kui ilm ilus. Tunti huvi ka talgute vastu, aga ainult siis tuldaks, kui ÜKT tunde saaks. Sooviti sellised tööotsi, mida saaks oma sõpradega teha.
Tegemata jätmisel võiks järgmine aasta topelt olla. Oldi kahe käega poolt, et tunnid kanduvad üle järgmisesse aastasse.

Arvamusfestivali mahukam kokkuvõte on leitav kooli kodulehelt.

Triin Vallsalu, huvijuht

KOOLIS KÄIS HENDRIK RELVE

Reedel, 6. novembril käisin meie kooli aulas kuulamas loengut kuulsa maailmaränduri Hendrik Relvega. Tegemist on mehega, kes käinud kõikidel eri mandritel ja kohtades, millest me esialgu unistadagi ei oskaks.

Enne loengut olid mul suured ootused, sest telekast ja raadiost kuulates räägib Relve oma suurepäraseid seiku ja juhtumisi alati nii põnevalt. Lootsin kuulda taas mõnest ägedast sündmusest mõnes vihmametsas elavate põliselanikega. Esitluse teemaks osutus siiski Aafrika loomad. Ei saa öelda, et ma oleks olnud pettunud, sest ka loomadest on alati põnev midagi uut teada saada, aga siiski ei olnud tegu sellega, mida lootsin. Tundsin kohati, et esitlus oli koostatud silmas pidades nooremaid õpilasi, kuid siiski minu hämmastuseks käis saalis pidevalt mingi sosin ja jutustamine, mis võis Relvele endale ebamugav olla. Tegelikult saan sellest ka aru, sest Hendrik Relve ei ole mees, kes suure rahva ees väga hästi räägiks. Tegu on pigem isiksusega, kellega ma võiks tunde koos istuda, kuulates tema lugusid erinevatest reisidest. Mul oleks olnud talle palju küsimusi, aga suure publiku seas on küsimine alati ebamugav. Relve on mees, kes võiks rääkida jutte kohtadest ja asjadest, millest sul enne aimu ei olnud ja kellelt võiks küsida küsimusi lõputult, saades alati sisukaid vastuseid, sest selle mehe teadmised on tohutult suured.
Kokkuvõttes on minu arvamus Hendrik Relvest siiski väga hea, olenemata sellest, et loeng ei olnud võib olla sellest, mida lootsin. Kahju ainult, et ei saanud temaga pikemalt juttu puhuda, aga ehk avaneb see võimalus veel kunagi.

Karl Hendrik Tamkivi, 9B

ÕPETAJATE KUNSTIRING

Möödunud nädalal tabas õpetajaid meeldiv üleskutse, kui suur kunstifännist Irena Sink kutsus oma kolleege kunstiringi.

Kolmapäeva pärastlõunal koguneski ruumi 214 väike grupp meisterdamishuvilisi õpetajaid. Teemaks oli šokolaadikaartide valmistamine. Esialgset innustust tabas materjalide mitmekesi¬suse šokk — mida kõike võiks kaunite kaartide tegemiseks kasutada. Valikuid Irena nobedate näppude vahelt muudkui lendas. Pärast hetkelisi kõhklusi asusime meisterdamistee algusesse. Kell lendas ülikiirelt ning otsustasime oma energiat veel reedelgi rakendada. Nädala lõpuks oli selgeks saanud, et üks kaart on ilusam kui teine ning oma edevuse huvides panime õpetajate tuppa kaartidest näituse üles. Teile, kallid lugejad, anname tulemustest vihjeid foto näol.
Ootame juba suure põnevusega järgmisi kunstikatsetusi

Kooli parimad rahvastepallurid selgunud

27. oktoobril 2015 toimus SÜG -i võimlas klassidevaheline rahvastepallivõistlus 5.-6. kl tüdrukutele. Mängiti turniirisüsteemis. Põnevast võistlusest väljus võitjana 6.b klassi tüdrukute võistkond, kes mängis järgmises koosseisus: Paula Aarnis, Maris Alas, Marileen Mai, Liisa Tõll, Kelli Klütsnik ja Cathrin Benita Poopuu.

Teisele kohale tuli 5.b kl võistkond: Kirke Medri, Katriin Aksalu, Marie Eike Rebane, Helen Kruuser, Kariina Kasjanenko ja Annabel Raun.

III koht tuli 5.a tüdrukutele: Stefy Vasemägi, Brigite Hollo, Riti Järveots, Maarja- Liis
Sarap, Stella Raav, Janika Tasane, Iris Lidia Laine.
Võistluste lõpus toimus autasustamine ja võitjate jäädvustamine pildile.

Võidukas võistkond

Võistlused viis läbi kehalise kasvatuse õpetaja
Aime Metsmaa

SÜGISVAHEAEG AUSTRIAS

Austria – ilus loodus, Alpid, suursugune Viin, Mozarti ja Straussi kodumaa, lahke ja sõbralik rahvas, kohvikud ja kuulus Viini kohv. Kas see kõik ka paika peab, käisime koolivaheajal meie kooli gümnasistidega uurimas.

Sel ajal kui koolipere pühapäeva hommikul teist külge keeras, kogunes koolimaja ette kirju seltskond austriahuvilisi. Kaks pikka bussisõidupäeva olid muidugi väsitavad, aga tänu supertoredale giidile läks aeg lennates. Teame Läti elanike arvu, Leedu pindala ja suuremaid jõgesid, tutvusime oma peret armas-
tavate poolakate ja nende uskumistega, oleme kursis nende pealinna traagilise saatusega. Kas teadsite, et kingakaupluste kett Bata ja vahva sõdur Šveik on pärit Tšehhist? Teise päeva õhtuks jõudsime oma hotelli Viini külje all, Ort an der Donaus. Nagu nimigi ütleb, asus see Doonau jõe ääres.
Esimene Austria päev oli pühendatud Viinile.

Raekoda Viinis

Esimeseks vaatamisväärsuseks suursugune Schönbrunni loss oma 2500 eluruumiga, mille lasi ehitada Maria Theresia oma 16-le lapsele, et neil oleks ruumi joosta ja mängida. Lossi juurde kuulub veel imeilus aed oma lillepeenarde ja pargiteedega, tõllamuuseum, loomaaed, purskkaevud ja lehtla kõrgel mäe otsas linna kohal.

Järgnes ringkäik vanalinnas — ooperiteater, parlamendihoone, raekoda, Habsburgide residents, erinevad kirikud, muuseumid, Naschmarkt, linnapargid, kohvikud, ausambad, purskkaevud jne. Vaatamist oli küll igale maitsele ja sinna juurde veel põnev keisririigi ajalugu. Vaba aega sai sisustada vastavalt soovile — kes läks poodlema, kes kohvikusse, kes muuseumisse, kes jalutas ja nautis niisama.
Teine päev algas vara, sest pidime jõudma 300 km kaugusel asuvasse Salzburgi.

Salzburg

Teele jäi imearmas St Wolfgangi linnake Alpide vahel liustikujärve ääres. See linn on küll oma väikeste poekeste ja kohvikutega nagu muinasjutust. Maaliline tee Alpide vahel viis meid edasi Salzburgi, mis on tuntud kui Mozarti kodulinn ja linn, kus filmiti „Helisev muusika“.

Usun, et kogu meie reisiseltskond vaatab nüüd 1. jaanuaril seda filmi uue pilguga. Kaunid vaated mägedele, Hochsalzburgi kindlus, lossid ja kirikud, poed ja kohvikud pakkusid küllap midagi igale maitsele.
Kolmas päev algas vaba ajaga Viinis ja sealt juba edasi Viini metsades asuvasse kaevanduslinna Hinterbrühli, kus külastasime kipsikaevandust ja sõitsime Euroopa suurimal maa-alusel järvel. Meie laste laul paadiga järvel sõites võlus nii mõnegi turisti. Viimane sihtkoht oli Badeni linnake, mis on kuulus oma termaalvete poolest. Selles linnas on end veega ravimas käinud ka lisaks tsaariperedele näiteks meie oma Lydia Koidula ja Beethoven, kes lootis sealt abi saada oma kaduvale kõrvakuulmisele. Linna kohal hõljub väävlihais, seda trotsides otsustas osa meie seltskonnast veemõnusid nautima minna. Ülejäänud said jalutada linnatänavatel, nautida õunastruudlit või viini šnitslit, külastada imearmsat kirikut, imetleda purskkaeve kasiino ees.

Ja oligi kõik. Kaks pikka bussipäeva tõid meid koju tagasi. Kuigi kann oli kange, olime rõõmsad ja õnnelikud. Meil olid parimad bussijuhid, parim giid ja superlahe seltskond!!!

Erle Pulk