Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 470

Saada link Prindi PDF

 

 

SÜG-Press

 


13. oktoober 2015 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 470



KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  14.10   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
18.00 Välkmale
Informaatika lahtine võistlus

N  15.10   
15.30 Õppenõukogu    
16.00 Gümnaasiumi mälumängu II voor
Ettelugemispäev
Informaatika lahtine võistlus

R  16.10   
8.10-10.45 1c,2c,3c,5c (ruum 033)
Projektõppepäev
16.00 6.b klassiõhtu
Informaatika lahtine võistlus

L  17.10   
VAHEAEG
Vabariiklik õpioskuste olümpiaad
Informaatika lahtine võistlus
5.A, 5.B, 6.A, 7.B Pärnus teatris

P  18.10   
Informaatika lahtine võistlus

E  19.10   
VAHEAEG koolituspäev

T  20.10   
VAHEAEG koolituspäev, 5.-8. klasside arutelud

K  21.10   
VAHEAEG koolituspäev, 9.-12. klasside arutelud

22. – 25.10    VAHEAEG

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  14.10    Marek Schapel. Mis meid ees ootab?
N  15.10    Direktsiooni info
R  16.10    Vene keele õpetajad. Õppekäik Tabasallu
KOOLIVAHEAEG
E  26.10    Viljar Aro
T  27.10    Mari Ausmees. Innovaatiline ja lõimitud muusikaõpetus
K  28.10 Diana Õun, Triin Vallsalu. Huvijuhid Läänemaal
N  29.10    Direktsiooni info
R  30.10    Merje Lindmäe. Kaasav haridus

DIREKTSIOONI KIITUS

Emakeele ainekomisjon — huvitava ja meeleoluka kohtumise organiseerimise eest Aleksei Turovskiga.
Mia Rand — õpilaste suurepärase juhendamise eest õpioskuste olümpiaadi maakonnavooruks.
Ivar Tamm, Ly Haandi ja Aime Metsmaa — Üle-Euroopalise spordinädala erinevate võistluste ja ürituste organiseerimise ja läbiviimise eest 8. – 10. septembril.
Diana Õun — Üle-Euroopalise spordinädala erinevate võistluste ja  ürituste jäädvustamise eest.

TÄNAME

Jaan Viilup — arvuti ja skänneri kinkimise eest kooli raamatukogule.

EELKOOL ALUSTAS

72 last jagati gruppidesse ja mina jäin vanematega aulasse rääkimaks teemal „SÜG – Sinu lapse kool“. Pisukese ülevaate annab allolev tagasiside 54-lt osalejalt. Selgus, et neist 40 soovib oma lapse panna igal juhul meie kooli, 12 veel kaaluvad seda otsust ja 2 tulid seepärast, et nende koolis eelkooli ei tehta. Kaheksat lauset jätkati enamasti järgmiselt:

  1. Kool, kuhu tahan saata oma lapsed (ja lapselapsed), peab olema haridust hindav, korralik, inspireeriv, õpilasi väärtustav, huvitav, lapsesõbralik, turvaline, arenemisvõimeline, minimaalse kiusamisega, hoolivate õpetajatega, huviringide rohke, selline nagu SÜG ...
  2. Saaremaa Ühisgümnaasiumis hindan eriti väärtusi, õppetöö kvaliteeti, koolivormi, tugi-süsteeme, vaimsust, traditsioone, korrektsust, ühtekuuluvustunnet, tasakaalu arengu ja traditsioonide vahel, ühtset meeskonda, häid õpetajaid, kõrgeid ootusi õpilastele...
  3. SÜG Eelkooli tulin sellepärast, et laps harjuks kooliga, laps saaks siia kooli, ka ise areneks, ka ise teaks koolist rohkem, leida kinnitust kooli valikus, laps soovib tulla just sellesse kooli ...
  4. Kui peaksin kirjutama, miks ma võib-olla oma last siiski siia ei pane, siis seepärast, et sõbrannad lähevad teise kooli, koolil ei ole ujulat, palju on õppida, palju on lugeda. Enamik jättis küll selle rea tühjaks või kirjutas, et ühtegi sellist põhjust ei ole.
  5. Oma lapse õpetajatelt ootan eriti hoolimist, rõõmsat meelt, indu ja positiivsust, koostööd, head suhtlemisoskust, laia silmaringi, lapse võimetega arvestamist, empaatiat, nõudlikkust, et loovust ei pärsitaks, kujundavat hindamist ...
  6. Kui mu laps õpib siin, siis lapsevanemana toetan teda igati, toetan kooli korda, olen aktiivne ja huvitatud, on endalgi põnev, olen uhke, panustan kooli arengusse ...
  7. Täna meeldis mulle naeratavate õpetajate vatuvõtt fuajees, oluliste teemade tutvustamine, meeldiv ja vaba õhkkond, et paljud tahavad oma last siia kooli panna, kooli kodulehe tutvustamine, taaskord kooli hümni kuulda, perekonna rolli väärtustamine, et laps ootusrikkalt tundidesse läks, palju info- ja pildimaterjali, nn mitteteadlik õpetus, kuulata erinevaid lugusid, väga põnev oli ...
  8. Tahaksin veel öelda, et see on kool, kuhu usaldan oma lapse panna, palju õigeid mõtteid oli kuulda, eelkool võiks isegi sagedamini toimuda, ootan huviga järgmist korda, poistele võiks rohkem huviringe olla, tore kool, täna väga meeldis siin, indu koolile kõigis tegevustes ...

Jääb loota, et samasugune ind nii vanemate, laste kui õpetajate poolt jätkub ja järgmisel sügisel on kool rikkam uute uudishimulike targaks saada tahtjate võrra.
Seniks huvitavat eelkooli jätku kõigile ja sisukat kohe-kohe algavat koolivaheaega!

Viljar Aro, koolijuht

KÜLAS KÄIS ALEKSEI TUROVSKI

Esmaspäeval, 12.oktoobril kell 13.00 käisid põhikooliklassid aulas kuulamas Aleksei Turovski põnevat jutustust loomade elust päris looduses.
Meile räägiti, miks on ainult põhjapõtradel ka emastel sarved. Sarved on neil selleks, et kaitsta oma järeltulijaid. Tegelikult ei tee põdraliste sarved eriti liiga. Sarvi kasutatakse põhiliselt selleks, et teha omavahelisi võistlusi paaritumise ajal. Emasel on tavaliselt aega ainult paar sekundit, et valida omale täiuslik kaaslane.

Meile räägiti, kuidas lõvid jahivad piisoneid. Kõigepealt hoiab umbes 200- kilone isane lõvi piisoni tagaosast kinni, kaks emast hakkavad ühelt poolt piisonit näksama erinevatest kohtadest. Teiselt poolt ründab emastest lõvidest kõige võimsam, kui piison vaatab teisele poole, nii on ta kael kaitseta ning emane saab ta selgroolülid paigast nihutada ja saak ongi surnud. Isased lõvid omavahel kakeldes võivad surra ja kõige tugevam isane on karja juht. Kui isalõvi oma lapsed ta saba otsas ripuvad, ei tee isane lõvi neile midagi. Aga kui teised kutsikad ta saba otsas ripuvad, võib ta vabalt neile otsa peale teha.
Hundid pidid olema targad loomad ja lähevad elama sinna, kus on erinevaid veekogusid. Nad olevat teinud kodust kaugemale „tapamaja“ ja sealt võtavad liha kaasa, kuna koju ei tohi laipa tuua. Nad lähevad oja juurde, seal kõnnivad allavoolu, teevad väikese tiiru soo juurde, kõnnivad sealt läbi ja lõpuks lähevad kodukohta. Nad teevad sellise ringi, et keegi nende koju ei kipuks.
Järgmine kord, kui selline asi kooli tuleb, läheksin kindlasti kuulama, kuna see oli väga tore ja silmaringi laiendav kogemus loomade elust.

Vivian Kukk, 6.A klass


Aleksei Turovski autogramme jagamas

Mõned mõtted 6.B-lt ja 9.B-lt

Cathrin: Mulle meeldis see tund väga ja sain teada palju asju, mida enne ei teadnud. Näiteks kui isased kaklevad, ei ole nad riius, vaid on partnerid.

Maris: Sain teada, et inimese (homo sapiens) eestikeelne nimi on pärisinimene.

Emma: Tallinna loomaaias on kolm India lõvi: 2 emast ja 1 isane. Neid ei lasta kokku, sest üks emane on liigselt ära hellitatud.

Otto: Eriti meeldis mulle jutt sellest, kuidas lõvi piisoneid püüab ja kuidas hunt jälgi „tapamajast“ pesani peidab.

Paula:
Sain teada, et naiskiskjad ei tohi saada viga. Ma kuulsin loomadest. Näiteks loomade paaritumisest, jahtimisoskustest ja eluviisist.

Krisse:
Mina õppisin tänasest tunnist seda, et kaslasi on 41 erinevat liiki ja kõige suurem liik on lõvi. Õppisin ka seda, et loomadele ei anta teist võimalust. Kui loomapojad ei oska väiksemat looma õigesti tappa, siis umbes septembrikuuks on loomapoeg surnud. Kui inimese normaalne kehatemperatuur on 36,6, siis näiteks kassil on 38 kraadi.

Jürgen:
Mulle jäi meelde see, et me oleme kitsaninalised ja et kala ei hammusta, vaid lööb oma hammastega.

Mihkel L:
Eriti meeldisid mulle tema väga ägedad joonistused ja humoorikad naljad, mis ta tegi.

Aleksandra:
Meelde jäi, kuidas loomi keelata. Tuleb silmade vahelt peoga kinni võtta ja „uriseda“. Veel võrreldi omavahel kõvaketast ja instinktide toimimist.

Mihkel A:
Sain targemaks selles osas, miks jätavad lehmad pikad ja ahvatlevad rohututid alles. Nimelt on nendes kohtades varem olnud lehmakook, milles olevaid parasiite nad omandada ei soovi. Eriti meeldis mulle ta kunstianne.

Karl: Eriti jäi meelde mõte, et laps, kas siis loom või inimene, saab elus hakkama vaid siis, kui vanemad teda pidevalt ja aktiivselt õpetavad. Meeldis ka mõte, et karistamine ei ole lahendus, paremini töötab pidev ettenäitamine ja huvitav õpetamine, et vigu enam ei korrataks.

Jutta: Mulle meeldis väga Turovskit kuulata. Ta suutis oma mõtteid väga huvitavalt ja vaimukalt edasi anda. Kõige rohkem jäi mulle ilmselt meelde see, kui hästi ta joonistas. Ja see, kui ta ühe kiskja joonistamisel urises ? Jäin selle tunni ajaga ülimalt rahule.

Spordinädal Terve Eesti eest!

SÜG-i kergejõustiku MV  Kuressaare linnastaadionil 8. septembril 2015

5.-6. klass T

60 m jooks

1. Elise- Maria Trei    6a           8,8
2. Karmelin Leivat    6a    9,4
3. Marleen Mai    6b    9,5

Pallivise
1. Elise-Maria Trei    6a    34m
2. Marleen Mai    6b    30m
3. Brigite Hollo    5a    29m

Kaugushüpe
1. Brigite Hollo    5a    3.80
2. Elise-Maria Trei    6a    3.53
3. Hosanna Mäekallas    6a    3.48

500 m jooks
1. Karmelin Leivat    6a               1.44,9
2. Brigite Hollo    5a               1.46,7
3. Elise-Maria Trei    6a               1.50,6

7. klass T

60 m jooks

1. Luise Vevers    7a    9,0
2. Merili Mikku    7a    9,4
3. Karmen-Kelsi Kruut    7b    9,5

Pallivise
1. Luise Vevers    7a                50 m
2. Elisabeth Vaarik    7b                41 m
3. Johanna Priske    7b                38 m

Kaugushüpe
1. Luise Vevers    7a    4.30
2. Laura Veliste    7a    3.50
3. Karmen-Kelsi Kruut    7b    3.29

500 m jooks
1. Luise Vevers    7a               1.38,7
2. Eliisa Kirst        7a               1.52,8
3. Anni Kuuseok    7a               1.54,3

8.- 9. klass T

60 m jooks

1. Marilis Remmel    8b    8,0
2. Carmen Electra Pirn    8b    8,3
3. Gendra Allikmaa    8a    8,5

Pallivise
1. Marilis Remmel    8b    62m
2. Gendra Allikmaa    8a    48m
3. Carmen Electra Pirn    8b    45m

Kaugushüpe
1. Marilis Remmel    8b    5.15
2. Carmen Electra Pirn    8b    4.50
3. Gendra Allikmaa    8a    4.02

500 m jooks
1. Marilis Remmel    8b    1.27,7
2. Carmen Electra Pirn    8b    1.28,6
3. Anu Kull    8b    1.40,4

10.-12. klass T

100 m jooks

1. Karita Süld    11c    13,1
2. Tea Tambur    11b    13,7
3. Grete Vendel    10b    14,1

Kaugushüpe
1. Karita Süld    11c    4.57
2. Grete Vendel    10b    4.48 (4.32)
3. Tea Tambur    11b    4.48 (4.18)

Kuulitõuge
1. Airike Kapp    10b    9.94
2. Helina Koppel    11c    8.63
3. Eva Haavel    12c    8.30

500 m jooks
1. Eva Haavel    12c    1.36,2
2. Ketlin Mäeorg    10a    1.39,8
3. Helina Koppel    11c    1.41,5
5.-6. klass P

60 m jooks

1. Raul Tahk    6b    8,7
2. Karl Sander Pirn    6b    8,8
3. Siim Andres Himmist    6a    9,0

Pallivise

1. Karl Sander Pirn    6b    45m
2. Kert Tartes    6a    44m
3. Mihkel Keso    6a    44m

Kaugushüpe
1. Ermo Nõmm    5b    4.13
2. Siim Andres Himmist    6a    3.86
3. Raul Tahk    6b    3.56

1000 m jooks
1. Ermo Nõmm    5b    3.47,8
2. Artur Medri     5b    3.55,4
3. Karl Sander Vaga    5a    4.00,9

7. klass P

60 m jooks

1. Karl Martin Kuusk    7a    8,6
2. Andre Koppel    7b    8,9
3. Markus Armus    7a    9,0

Pallivise
1.Devon Lopp    7b    63 m
2. Andre Koppel    7b    60 m
3. Kaarel Vokk    7a     45 m

Kaugushüpe
1. Andre Koppel    7b    4.25
3. Devon Lopp    7b    3.65


1000 m jooks
1. Valdo Aedmäe    7c    3.51,0
2. Andre Koppel    7b    3.51,2
3. Rene Dubrovski    7a    3.55,9

8.- 9. klass P

60 m jooks

1. Mark Markus Soodla      8a    8.1
2. Reiko Mäeorg     9a    8,1
3. Henri Põrk         9b    8,1

Pallivise
1. Oliver Moring     9b    76 m
2. Henri Paomees     9b    68 m
3. Cevin Vahter     9a    60 m

Kaugushüpe
1. Karl Hendrik Tamkivi    9b    5.12
2. Reiko Mäeorg     9a    4.99
3. Cevin Vahter    9a    4.66

1000 m jooks
1. Karl Hendrik Tamkivi    9b    3.05,9
2. Jass Saarkoppel    9b    3.24, 7
3. Reiko Mäeorg    9a    3.30,6

10.- 12. klass P

100 m jooks

1. Johannes Treiel    10b    11,5
2. Olev Sten Erik Jõgi    12a    11,5
3. Robin Mäetalu    10a    12,1

Kuulitõuge 6 kg
1. Kaarel Ernits    12c    11.15
2. Olev Sten Erik Jõgi    12a    10.75
3. Johannes Treiel    10b    10.71

Kaugushüpe
1. Johannes Treiel    10b    6.37
2. Kaarel Ernits    12c    5.69
3. Kennert Amberg    12b    5.39

1000 m jooks
1. Iiv Aavik    10b    3.05,7
2. Edward Jõgi    12b    3.06,9
3. Johannes Treiel    10b    3.09,9

Spordipäeva peakohtunik Aime Metsmaa

 
Bänner


Bänner