KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K 14.10
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
18.00 Välkmale
Informaatika lahtine võistlus

N 15.10
15.30 Õppenõukogu
16.00 Gümnaasiumi mälumängu II voor
Ettelugemispäev
Informaatika lahtine võistlus

R 16.10
8.10-10.45 1c,2c,3c,5c (ruum 033)
Projektõppepäev
16.00 6.b klassiõhtu
Informaatika lahtine võistlus

L 17.10
VAHEAEG
Vabariiklik õpioskuste olümpiaad
Informaatika lahtine võistlus
5.A, 5.B, 6.A, 7.B Pärnus teatris

P 18.10
Informaatika lahtine võistlus

E 19.10
VAHEAEG koolituspäev

T 20.10
VAHEAEG koolituspäev, 5.-8. klasside arutelud

K 21.10
VAHEAEG koolituspäev, 9.-12. klasside arutelud

22. – 25.10   VAHEAEG

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 14.10   Marek Schapel. Mis meid ees ootab?
N 15.10   Direktsiooni info
R 16.10   Vene keele õpetajad. Õppekäik Tabasallu
KOOLIVAHEAEG
E 26.10   Viljar Aro
T 27.10   Mari Ausmees. Innovaatiline ja lõimitud muusikaõpetus
K 28.10 Diana Õun, Triin Vallsalu. Huvijuhid Läänemaal
N 29.10   Direktsiooni info
R 30.10   Merje Lindmäe. Kaasav haridus

DIREKTSIOONI KIITUS

Emakeele ainekomisjon — huvitava ja meeleoluka kohtumise organiseerimise eest Aleksei Turovskiga.
Mia Rand — õpilaste suurepärase juhendamise eest õpioskuste olümpiaadi maakonnavooruks.
Ivar Tamm, Ly Haandi ja Aime Metsmaa — Üle-Euroopalise spordinädala erinevate võistluste ja ürituste organiseerimise ja läbiviimise eest 8. – 10. septembril.
Diana Õun — Üle-Euroopalise spordinädala erinevate võistluste ja ürituste jäädvustamise eest.

TÄNAME

Jaan Viilup — arvuti ja skänneri kinkimise eest kooli raamatukogule.

EELKOOL ALUSTAS

72 last jagati gruppidesse ja mina jäin vanematega aulasse rääkimaks teemal „SÜG – Sinu lapse kool“. Pisukese ülevaate annab allolev tagasiside 54-lt osalejalt. Selgus, et neist 40 soovib oma lapse panna igal juhul meie kooli, 12 veel kaaluvad seda otsust ja 2 tulid seepärast, et nende koolis eelkooli ei tehta. Kaheksat lauset jätkati enamasti järgmiselt:

Kool, kuhu tahan saata oma lapsed (ja lapselapsed), peab olema haridust hindav, korralik, inspireeriv, õpilasi väärtustav, huvitav, lapsesõbralik, turvaline, arenemisvõimeline, minimaalse kiusamisega, hoolivate õpetajatega, huviringide rohke, selline nagu SÜG ...
Saaremaa Ühisgümnaasiumis hindan eriti väärtusi, õppetöö kvaliteeti, koolivormi, tugi-süsteeme, vaimsust, traditsioone, korrektsust, ühtekuuluvustunnet, tasakaalu arengu ja traditsioonide vahel, ühtset meeskonda, häid õpetajaid, kõrgeid ootusi õpilastele...
SÜG Eelkooli tulin sellepärast, et laps harjuks kooliga, laps saaks siia kooli, ka ise areneks, ka ise teaks koolist rohkem, leida kinnitust kooli valikus, laps soovib tulla just sellesse kooli ...
Kui peaksin kirjutama, miks ma võib-olla oma last siiski siia ei pane, siis seepärast, et sõbrannad lähevad teise kooli, koolil ei ole ujulat, palju on õppida, palju on lugeda. Enamik jättis küll selle rea tühjaks või kirjutas, et ühtegi sellist põhjust ei ole.
Oma lapse õpetajatelt ootan eriti hoolimist, rõõmsat meelt, indu ja positiivsust, koostööd, head suhtlemisoskust, laia silmaringi, lapse võimetega arvestamist, empaatiat, nõudlikkust, et loovust ei pärsitaks, kujundavat hindamist ...
Kui mu laps õpib siin, siis lapsevanemana toetan teda igati, toetan kooli korda, olen aktiivne ja huvitatud, on endalgi põnev, olen uhke, panustan kooli arengusse ...
Täna meeldis mulle naeratavate õpetajate vatuvõtt fuajees, oluliste teemade tutvustamine, meeldiv ja vaba õhkkond, et paljud tahavad oma last siia kooli panna, kooli kodulehe tutvustamine, taaskord kooli hümni kuulda, perekonna rolli väärtustamine, et laps ootusrikkalt tundidesse läks, palju info- ja pildimaterjali, nn mitteteadlik õpetus, kuulata erinevaid lugusid, väga põnev oli ...
Tahaksin veel öelda, et see on kool, kuhu usaldan oma lapse panna, palju õigeid mõtteid oli kuulda, eelkool võiks isegi sagedamini toimuda, ootan huviga järgmist korda, poistele võiks rohkem huviringe olla, tore kool, täna väga meeldis siin, indu koolile kõigis tegevustes ...

Jääb loota, et samasugune ind nii vanemate, laste kui õpetajate poolt jätkub ja järgmisel sügisel on kool rikkam uute uudishimulike targaks saada tahtjate võrra.
Seniks huvitavat eelkooli jätku kõigile ja sisukat kohe-kohe algavat koolivaheaega!

Viljar Aro, koolijuht

KÜLAS KÄIS ALEKSEI TUROVSKI

Esmaspäeval, 12.oktoobril kell 13.00 käisid põhikooliklassid aulas kuulamas Aleksei Turovski põnevat jutustust loomade elust päris looduses.
Meile räägiti, miks on ainult põhjapõtradel ka emastel sarved. Sarved on neil selleks, et kaitsta oma järeltulijaid. Tegelikult ei tee põdraliste sarved eriti liiga. Sarvi kasutatakse põhiliselt selleks, et teha omavahelisi võistlusi paaritumise ajal. Emasel on tavaliselt aega ainult paar sekundit, et valida omale täiuslik kaaslane.

Meile räägiti, kuidas lõvid jahivad piisoneid. Kõigepealt hoiab umbes 200- kilone isane lõvi piisoni tagaosast kinni, kaks emast hakkavad ühelt poolt piisonit näksama erinevatest kohtadest. Teiselt poolt ründab emastest lõvidest kõige võimsam, kui piison vaatab teisele poole, nii on ta kael kaitseta ning emane saab ta selgroolülid paigast nihutada ja saak ongi surnud. Isased lõvid omavahel kakeldes võivad surra ja kõige tugevam isane on karja juht. Kui isalõvi oma lapsed ta saba otsas ripuvad, ei tee isane lõvi neile midagi. Aga kui teised kutsikad ta saba otsas ripuvad, võib ta vabalt neile otsa peale teha.
Hundid pidid olema targad loomad ja lähevad elama sinna, kus on erinevaid veekogusid. Nad olevat teinud kodust kaugemale „tapamaja“ ja sealt võtavad liha kaasa, kuna koju ei tohi laipa tuua. Nad lähevad oja juurde, seal kõnnivad allavoolu, teevad väikese tiiru soo juurde, kõnnivad sealt läbi ja lõpuks lähevad kodukohta. Nad teevad sellise ringi, et keegi nende koju ei kipuks.
Järgmine kord, kui selline asi kooli tuleb, läheksin kindlasti kuulama, kuna see oli väga tore ja silmaringi laiendav kogemus loomade elust.

Vivian Kukk, 6.A klass

Aleksei Turovski autogramme jagamas

Mõned mõtted 6.B-lt ja 9.B-lt

Cathrin: Mulle meeldis see tund väga ja sain teada palju asju, mida enne ei teadnud. Näiteks kui isased kaklevad, ei ole nad riius, vaid on partnerid.

Maris: Sain teada, et inimese (homo sapiens) eestikeelne nimi on pärisinimene.

Emma: Tallinna loomaaias on kolm India lõvi: 2 emast ja 1 isane. Neid ei lasta kokku, sest üks emane on liigselt ära hellitatud.

Otto: Eriti meeldis mulle jutt sellest, kuidas lõvi piisoneid püüab ja kuidas hunt jälgi „tapamajast“ pesani peidab.

Paula: Sain teada, et naiskiskjad ei tohi saada viga. Ma kuulsin loomadest. Näiteks loomade paaritumisest, jahtimisoskustest ja eluviisist.

Krisse: Mina õppisin tänasest tunnist seda, et kaslasi on 41 erinevat liiki ja kõige suurem liik on lõvi. Õppisin ka seda, et loomadele ei anta teist võimalust. Kui loomapojad ei oska väiksemat looma õigesti tappa, siis umbes septembrikuuks on loomapoeg surnud. Kui inimese normaalne kehatemperatuur on 36,6, siis näiteks kassil on 38 kraadi.

Jürgen: Mulle jäi meelde see, et me oleme kitsaninalised ja et kala ei hammusta, vaid lööb oma hammastega.

Mihkel L: Eriti meeldisid mulle tema väga ägedad joonistused ja humoorikad naljad, mis ta tegi.

Aleksandra: Meelde jäi, kuidas loomi keelata. Tuleb silmade vahelt peoga kinni võtta ja „uriseda“. Veel võrreldi omavahel kõvaketast ja instinktide toimimist.

Mihkel A: Sain targemaks selles osas, miks jätavad lehmad pikad ja ahvatlevad rohututid alles. Nimelt on nendes kohtades varem olnud lehmakook, milles olevaid parasiite nad omandada ei soovi. Eriti meeldis mulle ta kunstianne.

Karl: Eriti jäi meelde mõte, et laps, kas siis loom või inimene, saab elus hakkama vaid siis, kui vanemad teda pidevalt ja aktiivselt õpetavad. Meeldis ka mõte, et karistamine ei ole lahendus, paremini töötab pidev ettenäitamine ja huvitav õpetamine, et vigu enam ei korrataks.

Jutta: Mulle meeldis väga Turovskit kuulata. Ta suutis oma mõtteid väga huvitavalt ja vaimukalt edasi anda. Kõige rohkem jäi mulle ilmselt meelde see, kui hästi ta joonistas. Ja see, kui ta ühe kiskja joonistamisel urises ? Jäin selle tunni ajaga ülimalt rahule.

Spordinädal Terve Eesti eest!

SÜG-i kergejõustiku MV Kuressaare linnastaadionil 8. septembril 2015

5.-6. klass T

60 m jooks
1. Elise- Maria Trei   6a         8,8
2. Karmelin Leivat   6a   9,4
3. Marleen Mai   6b   9,5

Pallivise
1. Elise-Maria Trei   6a   34m
2. Marleen Mai   6b   30m
3. Brigite Hollo   5a   29m

Kaugushüpe
1. Brigite Hollo   5a   3.80
2. Elise-Maria Trei   6a   3.53
3. Hosanna Mäekallas   6a   3.48

500 m jooks
1. Karmelin Leivat   6a               1.44,9
2. Brigite Hollo   5a               1.46,7
3. Elise-Maria Trei   6a               1.50,6

7. klass T

60 m jooks
1. Luise Vevers   7a   9,0
2. Merili Mikku   7a   9,4
3. Karmen-Kelsi Kruut   7b   9,5

Pallivise
1. Luise Vevers   7a                50 m
2. Elisabeth Vaarik   7b                41 m
3. Johanna Priske   7b                38 m

Kaugushüpe
1. Luise Vevers   7a   4.30
2. Laura Veliste   7a   3.50
3. Karmen-Kelsi Kruut   7b   3.29

500 m jooks
1. Luise Vevers   7a               1.38,7
2. Eliisa Kirst       7a               1.52,8
3. Anni Kuuseok   7a               1.54,3

8.- 9. klass T

60 m jooks
1. Marilis Remmel   8b   8,0
2. Carmen Electra Pirn   8b   8,3
3. Gendra Allikmaa   8a   8,5

Pallivise
1. Marilis Remmel   8b   62m
2. Gendra Allikmaa   8a   48m
3. Carmen Electra Pirn   8b   45m

Kaugushüpe
1. Marilis Remmel   8b   5.15
2. Carmen Electra Pirn   8b   4.50
3. Gendra Allikmaa   8a   4.02

500 m jooks
1. Marilis Remmel   8b   1.27,7
2. Carmen Electra Pirn   8b   1.28,6
3. Anu Kull   8b   1.40,4

10.-12. klass T

100 m jooks
1. Karita Süld   11c   13,1
2. Tea Tambur   11b   13,7
3. Grete Vendel   10b   14,1

Kaugushüpe
1. Karita Süld   11c   4.57
2. Grete Vendel   10b   4.48 (4.32)
3. Tea Tambur   11b   4.48 (4.18)

Kuulitõuge
1. Airike Kapp   10b   9.94
2. Helina Koppel   11c   8.63
3. Eva Haavel   12c   8.30

500 m jooks
1. Eva Haavel   12c   1.36,2
2. Ketlin Mäeorg   10a   1.39,8
3. Helina Koppel   11c   1.41,5

5.-6. klass P

60 m jooks
1. Raul Tahk   6b   8,7
2. Karl Sander Pirn   6b   8,8
3. Siim Andres Himmist   6a   9,0

Pallivise
1. Karl Sander Pirn   6b   45m
2. Kert Tartes   6a   44m
3. Mihkel Keso   6a   44m

Kaugushüpe
1. Ermo Nõmm   5b   4.13
2. Siim Andres Himmist   6a   3.86
3. Raul Tahk   6b   3.56

1000 m jooks
1. Ermo Nõmm   5b   3.47,8
2. Artur Medri    5b   3.55,4
3. Karl Sander Vaga   5a   4.00,9

7. klass P

60 m jooks
1. Karl Martin Kuusk   7a   8,6
2. Andre Koppel   7b   8,9
3. Markus Armus   7a   9,0

Pallivise
1.Devon Lopp   7b   63 m
2. Andre Koppel   7b   60 m
3. Kaarel Vokk   7a    45 m

Kaugushüpe
1. Andre Koppel   7b   4.25
3. Devon Lopp   7b   3.65

1000 m jooks
1. Valdo Aedmäe   7c   3.51,0
2. Andre Koppel   7b   3.51,2
3. Rene Dubrovski   7a   3.55,9

8.- 9. klass P

60 m jooks
1. Mark Markus Soodla    8a   8.1
2. Reiko Mäeorg   9a   8,1
3. Henri Põrk       9b   8,1

Pallivise
1. Oliver Moring   9b   76 m
2. Henri Paomees   9b   68 m
3. Cevin Vahter   9a   60 m

Kaugushüpe
1. Karl Hendrik Tamkivi   9b   5.12
2. Reiko Mäeorg    9a   4.99
3. Cevin Vahter   9a   4.66

1000 m jooks
1. Karl Hendrik Tamkivi   9b   3.05,9
2. Jass Saarkoppel   9b   3.24, 7
3. Reiko Mäeorg   9a   3.30,6

10.- 12. klass P

100 m jooks
1. Johannes Treiel   10b   11,5
2. Olev Sten Erik Jõgi   12a   11,5
3. Robin Mäetalu   10a   12,1

Kuulitõuge 6 kg
1. Kaarel Ernits   12c   11.15
2. Olev Sten Erik Jõgi   12a   10.75
3. Johannes Treiel   10b   10.71

Kaugushüpe
1. Johannes Treiel   10b   6.37
2. Kaarel Ernits   12c   5.69
3. Kennert Amberg   12b   5.39

1000 m jooks
1. Iiv Aavik   10b   3.05,7
2. Edward Jõgi   12b   3.06,9
3. Johannes Treiel   10b   3.09,9

Spordipäeva peakohtunik Aime Metsmaa