SÜG-Press
6. oktoober 2015 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 469
KOLMAPÄEVAST REEDENI
K 07.10
9.00-13.00 Arvamusfestival Huvitav Kool
17.00 Eelkool
N 08.10
MK Huvijuhtide õppereis Läänemaale
Maakondlik õpioskuste olümpiaad
R 09.10
MK Huvijuhtide õppereis Läänemaale
L 10.10
P 11.10
E 12.10
Külas A. Turovski
11.00 Algklassid
12.00 Põhikool
13.00 Gümnaasium
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
Informaatika lahtine võistlus
T 13.10
12.00 Lepatriinu teater "Loodusesõbrad"
16.00 Õpilasesinduse koosolek
Ettelugemispäev
K 14.10
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
18.00 Välkmale
Informaatika lahtine võistlus
N 15.10
15.30 Õppenõukogu
16.00 Gümn mälumängu II voor
Informaatika lahtine võistlus
R 16.10
8.10-10.45 1c,2c,3c,5c (ruum 033) Projektõppepäev
Informaatika lahtine võistlus
L 17.10
VAHEAEG
Vabariiklik õpioskuste olümpiaad
Informaatika lahtine võistlus
P 18.10
Informaatika lahtine võistlus
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 07.10 Inge Vahter. GLOBE-konverentsist
N 08.10 Direktsiooni info
R 09.10 Mart Mölder. Mart ja imetajad
E 12.10 Viljar Aro
T 13.10 Marek Schapel. Kodutöödest
K 14.10 Marek Schapel. Mis meid ees ootab?
N 15.10 Direktsiooni info
R 16.10 Vene keele õpetajad. Õppekäik Tabasallu
DIREKTSIOONI KIITUS
Kõik õpetajad, kes õpetajate päeva laadal kauplesid.
Abituurium — suurepärase õpetajate päeva korraldamise eest.
ETTEVAATUST — ARVUTI LIIGTARBIMISE OHT!
Kirjutama ja mõtlema sel teemal ajendas mind laupäevase Päevalehe lugu „Igale lapsele oma arvuti andmine ei tee lapsi targemaks“. Seal väidetakse, et PISA haridustest näitab lugemisoskuse eest saadavate punktide vähenemist just neis riikides, kus koolitunnis kasutatakse sageli internetti. Rohkem internetti ja arvutit kasutavates riikides (sealhulgas Soome ja Rootsi) on vähenenud punktisummad ka matemaatikas. Samas on Eesti õpilased üsna tipus arvuti kasutamisel kodus ja eelkõige meelelahutuseks. PISA uuring konstateerib tulemust, aga põhjusteni jõuda on tunduvalt raskem.
Üks suurimaid põhjusi arvatakse olevat õpetaja. Nimelt elame just praegu nn üleminekuajastul – juba nelja-viieaastased lapsed õpetavad arvutinüansse oma vanematele ja keskmise vanusega õpetaja (nii umbes 50) ei ole eriti vaimustunud oma sissejuurdunud ja sageli ka efektiivset õpetamismetoodikat muutma. Selles on oma plussid ja oma miinused – laseme ajal minna... Võib-olla on tänane õpetaja hoopis õnnistus inimkonnale, jäämaks põhiväärtuste ja juurte juurde ning saamaks hakkama ka ekstremaalsetes olukordades ja ilma arvutita.
Paarikümne aasta pärast aga võime olla juba tõeliselt suuremate või mitte etteennustatavate probleemide ees, sest juba praegu toimuv pidevguugeldamine peaks tähendama inimaju allakäiku. Kui me oma aju ei treeni, sealt küsimustele vastuseid ei otsi, siis ta peab ju manduma. Juba täna võivad õpilased mitmetel eksamitel kasutada nn abivahendeid ja teatmeteoseid (õnneks mitte matemaatikas). Kujutagem ette, et hakkame teatmeteoseid
kasutama ka heal ja halval, õigel ja vääral, tohib ja ei tohi vahet tegemisel...
Küllap on üsna õige aeg leida kompromiss või kesktee või tasakaal inimese ja arvuti vahel. Inimene võiks ikka jääda inimeseks ja arvuti arvutiks. Juba ammu on loodud arvuti, mis võidab inimest males. Usun, et ükski inimene ei taha näha aega, kus arvuti käsutab inimest kõiges. Esimesed ilmingud ju on olemas – räägitakse, et meie riiki juhitakse exceli-tabelitega...
Juba paarkümmend aastat tagasi oli mul kogemus meie Ameerika Rahukorpuse õpetajaga Krimmi reisilt, et ootamatu lume korral telgis ööbimine oli talle nagu surma minek – heaoluriigis oli niivõrd kaugenetud loodusest ja sellest, mida meie nimetame romantikaks. Täna teame, et ka meie oma laste hulgas on suur hulk neid, kel mugavused on olulisemad kui miski muu. Ja järjest rohkem leiutatakse võimalusi, kuidas hakkama saada nii, et ei peaks midagi tegema ega millegi üle mõtlema. Aju kärbumine on saamas kogu füüsise ammu teada oleva kärbumise luigelauluks...
Ehk oleks mõistlik ühe autovaba päeva asemel korraldada arvutivaba nädal. Usun, et sellise nädala lõppedes muudetakse riikide arengukavu ja aastaeelarveid.
Olles Saaremaa esimene arvutiõpetaja, ei ole ma muidugi arvutite vastu. Selle looga ärgitan vaid mõtlema oma rollist arvuteid üha enam täitvas maailmas – mina kui lapsevanem, mina kui õpetaja, mina kui õpilane, mina kui inimene...
Viljar Aro, koolijuht
KUNSTNIKE TUTVUSTUS
Nagu tähelepanelikumad meist on märganud, siis koos jooksva informatsiooniga on ekraanilt võimalik tutvuda erinevate kunstiteostega.
Igal nädalal on tutvumiseks üks tähelepanuväärne kunstnik.
5.-9. oktoober - Ants Laikmaa
12.-16. oktoober - Ado Vabbe
26.-30. oktoober - Johann Köler
9.-13. november - Eerik Haamer
Ants Laikmaa (1866-1942)
Ants Laikmaa oli 20. sajandi esimese poole olulisimaid kunstnikke ning kunstielu organisaatoreid. Kunstnikuna annavad tema loomingus tooni pastellmaalid: pastellidega ta lõi nii maastikke kui portreesid. Tema nimega seostatakse muuhulgas impressionismi tulekut eesti kunsti. Laikmaa õppis lühiajaliselt Peterburis ja veidi pikemalt Düsseldorfis, kuid alates 1901. aastast elas taas Eestis. Kaks aastat hiljem asutas ta ateljeekooli, millest kujunes oluline õppeasutus ja 20 aasta jooksul õppis seal ligi 800 inimest (teiste seas nt Herbert Lukk, Johannes Greenberg, Paul Burman, Johannes Võerahansu jpt).
Nii Laikmaa kunst kui ka kunstialane tegevus lähtus rahvuslikest ideaalidest. Oma kunstis portreteeris ta korduvalt märgilisi isikuid (nt Marie Under, Miina Härma, Fr. R. Kreutzwald, eestlastest talupojad jne) või kujutas kodumaa loodust. Eraldi peatüki moodustavad Laikmaa 1910ndate alguses valminud tööd Itaalias, Capril, Tuneesias jm. Alates 1920ndatest osales Laikmaa näitustel harva ning tõmbus 1930ndatel aktiivsest kunstielust tagasi, sulgedes ka oma ateljeekooli.
Allikas: http://www.kunilaart.ee/artist/ants-laikmaa/
Ado Vabbe (1892—1961)
Ado Vabbe oli 1910ndatest kuni 1920ndate lõpuni üks kõige uuenduslikumaid autoreid eesti kunstis, kelle nimega seostatakse mh futurismi, kubofuturismi ja ekspressionismi tulekut. Samuti on teada Vabbe abstraktsed tööd. Õppides ja töötades nooruses Saksamaal ja Venemaal, jõudis ta 1910ndate teisel poolel tagasi Eestisse, kus töötas aastakümneid õppejõuna erinevates kunstikoolides, sh “Pallases”. Tema tähendus eesti kultuuris on kinnistunud tänu tema avangardloomingule, mistõttu uuenduslikud kultuurirühmitused hoidsid 1920ndate alguseni Vabbega tihedat kontakti.
1920ndate keskpaigas Vabbe laad muutus. Ta tõmbus aktiivsest kunstielust tagasi ning jätkates töötamist õppejõuna, maalis edaspidi impressio¬nistlikke loodusmotiividest inspiratsiooni saanud töid. 1940ndatel langes Vabbe nõukogude okupatsioonivõimude tagakiusamise alla ning mõnda aega elas ta tõelises viletsuses, kuid alates 1950ndatest tema senine positsioon tasapisi taastus. Sellest hoolimata ei kujunenud Vabbest nõukogude ajal kunagi ametlikult laialdaselt aktsepteeritud kunstnikku.
Allikas: http://www.kunilaart.ee/artist/ado-vabbe-2/ ;
foto: http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/ADOVABBE/docDesc_pub
Johann Köler (1826-1899)
Johann Köler astus 1848. aastal 22-aastasena Peterburi Keiserlikku Kunstide Akadeemiasse. Tegemist oli ainsa kõrgema kunstiõppe¬asutusega Venemaal, mis lähtus akadeemilise kunsti positsioonidelt. Köler oli edukas õpilane, kuigi vaevles ainelise kitsikuse ja ületöötamise käes. Kuigi Köler lõpetas kooli, ei piisanud tema lõputöödest reisistipendiumi saamiseks. Õnneks palus üks vürst algajal kunstnikul maalida imperaatori portree ja tasus selle eest Kölerile 1200 rublaga. Lisaks tellis krahv Sievers Kölerilt Võnnu kirikule altarimaali Kristus ristil, mille Köler lubas ettevõetava reisi käigus maalida ning võis seega arvestada ka selle eest saadava summaga. Lisaks teatati Köleri 1857. aasta novembris, et ta on saanud Kunstide Edendamise Seltsilt kaheaastase välisstipendiumi. Köler lahkus Peterburist 1857. aasta juunis, reisis läbi pool Euroopat, ning jõudis sügiseks Pariisi. Seal valminud portreede ja eskiiside põhjal on väidetud, et Köler järgis tol hetkel veel koolis nõutud klassitsistlikke printsiipe.
1858. aasta kevadel siirdus Köler Itaaliasse, jõudes lõpuks Rooma. Siia jäi ta järgmisteks aastateks elama. Köleri maalimislaad Itaalias muutus ning ta eemaldus üha enam rangetest akademistlikest nõuetest.
Allikas: http://www.kunilaart.ee/artist/johann-koler-2/
Pilt: Wikipedia
Eerik Haamer (1908—1994)
Haameri sõjaeelse loomingu võtmemotiiviks kujunes Ruhnu saar, kuhu kunstnik sattus oma kunstnikutee alguses uue ainestiku otsingutel. Ruhnu ainesest kujunes Haameri elu edukaim motiiv.
Tema selle perioodi loomingut iseloomustavad suvisele Saaremaale iseloomulikud kõrbenud toonid ning saarlane oma igapäevategevuste juures. Selliste maalide seeria algab 1938. aastal tööga "Pime", kus pime mees kolib koos oma vara, laste, koera ja kalaga. Sotsiaalseid probleeme käsitles ta maalides "Põud", "Perekond vees" ja "Teeandja".
Rootsi perioodi algusaegade teostes on tunda ümbritseva looduse võõrust ja ümberasumisele järgnenud kaotustunnet ning koduigatsust. Sel perioodil elasid vanad kujundid ja motiivid kunstniku loomingus jõuliselt edasi. Esialgu maaliski ta Ruhnuainelisi mälestusmaale, kuid 1950. aastatel hakkas ta kujutama realistlikult Rootsi ja Norra kalurite elu. Neid aastaid on nimetatud Haameri emigratsiooniaastate loomingu ekspressiivseks perioodiks. Samast perioodist pärinevad ka monumentaalmaalid Lapimaa põhjapõdrakarjadest.
1954. aastal ilmus Torontos Eerik Haameri illustratsioonidega Kalevipoeg. Kunstnik tegi väljaande jaoks 25 illustratsiooni, millest viis jäid erinevatel põhjustel kasutamata.
1950.–1960. aastatel vahetas Haamer tihti motiive ning tema looming sõltus reisidel kogutud muljetest. 1958–1960 reisis ja maalis ta Hispaanias ja Portugalis. 1959. aastal külastas kunstnik Nazare kaluriküla Portugalis, kus leidis ainet mitmete maalide jaoks.
1970. aastatel hakkas ta maalima sotsiaalkriitilises realismis, kaldudes kohati groteski. Kompositsioonides on esikohal rahvarohked peo- ja pidulauastseenid, kus kunstnik realiseeris oma pikaajalisi tähelepanekuid inimkarakteritest. Ta lõi rea maale lapsepõlve-Kuressaare mälupiltide najal.
Allikas: Wikipedia
Pilt: http://www.kunstikeskus.ee/
Jaanika Kask, kunstiõpetuse õpetaja
OKTOOBRIKUU TUNNI ALGUSE KUTSUNGID ehk ÕPETAJATE-ERI
1. „Merede süles“ on meie kooli hümniks aastast 1987.
Viisi autoriks Imre Sooäär ja sõnad kirjutas tema klassiõde Kadri Lepik.
2. Maurice Ravel — „Boolero“ (soovitajaks õpetaja Merje Oopkaup)
Prantsuse helilooja, kelle sünnist möödub 2015. a 140 aastat ja keda peetakse 20. sajandi üheks meisterlikumaks orkestreerijaks. Boolero on kantud hispaania rütmidest.
3. Carl Orff — kantaat orkestrile, koorile ja solistidele „Carmina Burana“ (soovitajaks õpetaja Merje Oopkaup ja Riina Laanes)
Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" ning selle tekstideks olevad värsid pärinevad 13. sajandist ning käsitlevad saatuse heitlikkust ning ajaliku elu rõõme. Helilooja on Saksamaalt pärit juubilar, kelle sünnist möödub sel aastal 120 aastat.
4. W. A. Mozart — „Rondo Alla Turca“ ehk „Türgi marss“ (soovitajaks õpetaja Merje Oopkaup ja Marju Roberts)
Mozart on tuntud Viini klassik, kelle lemmikžanriteks olid ooperid ja sümfooniad. Elu viimaseks teoseks jäi tal surematu „Reekviem“.
Klaveripala „Türgi marss“ on Mozarti 11. klaverisonaadi üks osa.
5. Heino Eller — „Kodumaine viis“ (soovitajaks õpetaja Marju Roberts)
Heino Elleri (kelle nime kannab Tartu Muusikakool) surmast möödub 2015.a 45 aastat. Eller oli üks suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas 20. saj.
Kodumaine viis on pärit tsüklist "5 pala keelpilliorkestrile".
6. Giuseppe Verdi — ooper „La Traviata“- „Joogilaul“ (soovitajaks õpetaja Tiiu Haavik)
Verdi on Itaalia üks kuulsamaid ooperiheliloojaid 19. sajandil. Ta on kinkinud maailmale üle 20 ooperi ja samamahulise „Reekviemi“.
7. Pjotr Tšaikovski — ballett „Luikede järv“ (finaal) (soovitajaks õpetaja Merje Oopkaup)
Tegemist on taas juubilariga, kelle sünnist möödub sel aastal 175 aastat.
Lisaks “Luikede järvele“ on tuntud ka helilooja kaks ülejäänud balletti: „Uinuv kaunitar“ ja „Pähklipureja“. Samuti teatakse Tšaikovski 6 sümfooniat.
8. W. A. Mozart — „Väike öömuusika I osa“ (soovitajaks õpetaja Merje Oopkaup)
See üks Mozarti tuntumaid teoseid koosneb neljast osast. Teos on kirjutatud kammeransamblile.
Mari Ausmees, muusikaõpetaja
HELKURIGA NÄHTAVAKS
Politsei tuletab meelde, et helkuri kandmine on vajalik ja ka kohustuslik meil kõigil!
Palju õnnetusi jalakäijatega juhtub just pimedas liigeldes. Õnnetuste vältimiseks peab jalakäija kõnnitee puudumisel ning maanteel kõndima vasakpoolsel teepeenral, hämaras ning pimeduse saabudes kindlasti kasutama helkurit, ohutusvesti, taskulampi või muud valgusallikat.
Siinkohas tuletame meelde, et halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat. Ei ole oluline, kas kõnnid asulasisesel või asulavälisel teel, kas on tänavavalgustus või mitte - igal juhul tuleb kanda helkurit!
Helkur kinnita paremale poole (sõidutee poole) põlve kõrgusele. Helkur peab rippuma vabalt ja olema nähtav nii eest kui tagant.
Kanna helkurit, nii hoolid endast kui ka teistest!
Kaisa Nurm, Kuressaare politseijaoskonna
noorsoopolitseinik
MUUSIKAPÄEVA KONTSERT
1. oktoobril tähistati rahvusvahelist muusika-päeva. Muusikapäeval toimus üle terve Eestimaa enam kui 200 tasuta lühikontserti ja muud põnevad lisaprogrammid. Kuulamis-rõõmu võis kogeda nii traditsioonilistes kui ebaharilikes kohtades. Sellel päeval toimus ka meie koolis kontsert suurepäraste muusikutega.
Esitlusele tuli "Rapsoodia meresinises" — klaveril musitseeris Johan Randvere, kes on suuremale rahvahulgale tuntuks saanud saatest „Klassikatähed“, löökpillidel Karl-Johan Kullerkupp koos EMTA Swing-orkestriga, juhendajaks Toomas Vavilov. Laval oli kokku 25 muusikut.
Kontsert oli väga meeleolukas, saal elas muusikutele kaasa ja nautis pakutavat. Ka muusikud, eesotsas Johan Randverega mainisid, et õhkkond oli suurepärane ja aitas heale esitusele kõvasti kaasa. Mainiti, et eelnevalt antud 2 kontserti ei olnud nii mõnusasti läinud. Koduteele, kuhu oli planeeritud veel üks kontsert praami peal, asuti suurepäraste emotsioonidega.
Triin Vallsalu, huvijuht
ÕPETAJATE PÄEVA TÄHISTAMISEST
Õpetajate päeva tähistamine algas juba neljapäeval, 1.oktoobril, kus hommikul võttis võimu üle abituurium, kes kehastasid vene allilma maffiat. Õpetajad eskorditi aulasse ja direktoril ei jäänud muud üle, kui alistuda ja võim üle anda uuele ülemusele Teet Landile. Ette oli valmistatud ka meeleolukas videolõik, millega saab tutvuda kooli kodulehelt.
Traditsiooniline kommilaat, kus õpetajad pakuvad kaupa ja valuutaks on kommid, oli väga edukas. Kokku koguti 45,2 kg komme, millest 6,3 kg läks abiturientidele tänutäheks ja ülejäänu heategevusena Kuressaare haigla lasteosakonnale ja 3 perekodu lastele.
Reedel, 2. oktoobril andsid tunde õpilased. Võim oli üle antud abituuriumile eelmisel päeval ja õpetajad võisid rahuliku südamega koguneda alles kell 10.00. Kooli fuajeed täitis sellel hetkel elevus ja ootusärevus, et mis küll juhtuma hakkab ja kuhu sel korral teekond viib. Kell kukkus ja õpetajad rivistati kooli ette üles, kontrolliti, et kõik oleks olemas ja sõna võttis Marek Schapeli asendus — Johannes Rooso, kes tuleb mainida, meenutas vägagi igapäevast õppealajuhatajat ennast.
Kätte anti suund Kuressaare Soojuse aladele. Õpetajad tegid tutvust elektri tootmisega ja küttesüsteemidega. Ringkäik oli põnev ja palav ? Edasi liiguti Kuressaare Kunstikooli, kus sai kätt proovida maalimises, söega joonistamises ja saviga meisterdamises. Valmisid eriilmelised kunstiteosed igale maitsele. 
Kella 14.00 liiguti tagasi koolimajja, kus ootas ees meeleolukas kontserdielamus. Päev oli tore ja emotsioone täis, suured tänud abituuriumile korraldamise eest.
Triin Vallsalu, huvijuht
MAAKONNA PARIMAD TEATEKROSSIS
Neljapäeval, 1.oktoobril 2015 toimus Kärlal Saare maakonna teatekross koolinoortele. Võistlejaid võttis vastu ilus sügispäev. Kohale oli tulnud võistlejaid 12 koolist.
Meie põhikooli astme õpilaste võistkond läks kohe alguses juhtima Maribel Remmeli väga heast jooksust. Kõigil teistel õnnestus seda edu hoida ja veidi suurendada. Lõpetasime teistest koolidest pooleteist vahetust varem.
Meie võidukas võistkonnas jooksid Maribel Remmel 3a, Risto Tahk 3a, Triinu- Liis Toom 4a, Brigite Hollo 5a, Ermo Nõmm 5b, Albert Johann Lepik 5a, Luise Vevers 7a, Karmelin Leivat 6a, Mark Paomees 6b, Karl Sander Pirn 6b, Marilis Remmel 8b, Carmen Electra Pirn 8b, Jass Saarkoppel 8b, Karl Hendrik Tamkivi 8b.
Gümnaasiumiastme võistlus algas 5 minuti pärast. Siin oli väga tasavägine võistlus KG - ga. Kord üks ees, siis teine kool jälle. Viimased kaks lõpuvahetust olid juba meie päralt Eva Haaveli (12c) ja Iiv Aaviku (10b) eestvedamisel.
SÜGi võidukas võistkonnas jooksid veel Ketlin Mäeorg 10a, Johannes Treiel 10b, Elery Lõhmus 10b, Tõnis Antonov 10c, Helina Koppel 11c, Karl Kadak 10b, Hanna Klaar 10b, Edmund Salong 12b.
Kooli autasustati karikatega — siniste plaatidega. Õpilastega kaasas olnud õpetaja jagas lastele komme.
Õnnitlen veelkord õpilasi ja tänan ilusa võistluse eest. Päev jäädvustati piltidele.
Kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees
Aime Metsmaa
SÜGISJOOKSU TULEMUSED
Distants 1000 m
| 1. klassi tüdrukud 1. Britta Truu — SÜG 5.22,7 2. Eliise Heinmaa — SÜG 5.23,6 3. Liisa Nõmm — SÜG 5.31,8 2. klassi tüdrukud 1. Cristelle-Maria Alle — Leisi KK 4.32,7 2. Kadi Kokk — KVK 4.37,3 3. Emily Aus — KVK 4.38,0 3. klassi tüdrukud 1. Maribel Remmel — SÜG 4.19,1 2. Grete Gull — SÜG 4.19,5 3. Merili Haak — SÜG 4.36,0 4. klassi tüdrukud 1. Triinu-Liis Toom — SÜG 4.15,7 2. Lisete Lovise Saagpakk — SÜG 4.16,3 3. Õnnely Rahu — Leisi KK 4.20,4 |
1. klassi poisid 1. Daniel Piht — SÜG 4.36,5 2. Üllari Kaasik — Leisi KK 4.38,2 3. Hubert Spitsõn — SÜG 4.58,0 2. klassi poisid 1. Kaur Vesberg — SÜG 4.20,7 2. Markus Aadussoo — SÜG 4.23,9 3. Erko Bõstrov — KVK 4.26,8 3. klassi poisid 1. Tristan Rasmus Vahenurm — SÜG 4.06,1 2. Risto Tahk — SÜG 4.09,6 3.Georg Paomees — SÜG 4.11,3 4. klassi poisid 1. Martin Truverk — SÜG 3.58,6 2. Rico Robert Alliksoon — SÜG 3.59,5 3. Artur Kuning SÜG — 4.00,9 |
Distants 2000 m
| 5.-6. klassi tüdrukud 1. Karmelin Leivat — SÜG 09.14,5 2. Brigitte Hollo — SÜG 09.16,6 3. Annabel Raun — SÜG 09.23,2 7.-9. klassi tüdrukud 1. Carmen Elektra Pirn — SÜG 08.38,03 2. Marilis Remmel — SÜG 09.04,97 3. Luise Vevers — SÜG 09.05,78 |
5.-6. klassi poisid 1. Romet Vahter — KVK 8.19,6 2. Mark Paomees — SÜG 8.30,1 3. Artur Medri — SÜG 8.32,3 7. klassi poisid 1. Andre Koppel — SÜG 8.20,2 2. Rene Dubrovski — SÜG 8.21,4 3. Sten Kirs — KVK 8.25,9 |
Distants 4000 m
| 10.-12. klassi neiud 1. Eva Haavel — SÜG 17.44,2 2. Ketlin Mäeorg — SÜG 18.53,7 3. Marie-Elis Kuivjõgi — SÜG 19.18,8 |
8.-9. klassi poisid 1. Mairo Miil — KVK 14.52,4 2. Karl Hendrik Tamkiv — SÜG 15.18,5 3. Daniel Rüütel — KVK 16.07,0 |
Distants 7,3 km
10.-12. klassi noormehed
1. Jaen Ots — Leisi KK 29.08,7
2. Edmond Salong — SÜG 29.19,3
3. Aaron Nau — SÜG 29.34,2
4. Robin Mäetalu — SÜG 30.39,2
5. Erico Tuus — Leisi KK 31.46,9
6. Johannes Treiel — SÜG 31.49,9
Ürituse korraldajad tänavad kõiki osalejaid aktiivse osavõtu eest, korraldustoimkonda hea ja ladusa sügisjooksu läbiviimise eest.
Enn Laanemäe, kehalise kasvatuse õpetaja
SPORDINÄDALA „TERVE EESTI EEST“ TULEMUSED
Ring- ja pendelteatejooksud 09.09.2015
5.-6. klassi ringteatejooks ja pendelteatejooks
| ringteatejooks | pendelteatejooks | ||
| 1. 5B | 6.04,0 | 1. 6A | 1.34,1 |
| 2. 6A | 6.06,7 | 2. 6B | 1.34,2 |
| 3. 6B | 6.26,0 | 3. 5B | 1.35,7 |
| 4. 5A | 6.33,7 | 4. 5A | 1.44,0 |
7.-9. klassi ringteatejooks, pendelteatejooks
| ringteatejooks | pendelteatejooks | ||
| 1. 8B | 5.16,5 | 1. 8B | 1.22,3 |
| 2. 8A | 5.20,9 | 2. 8A | 1.24,3 |
| 3. 9A | 5.26,1 | 3. 9A | 1.25,4 |
| 4. 7A | 5.36,0 | 4. 9B | 1.26,3 |
| 5. 9B | 5.41,6 | 5. 7A | 1.28.3 |
| 6. 7B | 5.46,2 | 6. 7B | 1.30,7 |
10.-12. klassi ringteatejooks ja pendelteatejooks
| ringteatejooks | pendelteatejooks | ||
| 1. 10B | 5.09,3 | 1. 10B | 1.20,6 |
| 2. 12C | 5.12,3 | 2. 12C | 1.21,3 |
| 3. 10A | 5.15,8 | 3. 10A | 1.22,2 |
| 4. 11B | 5.16,3 | 4. 11C | 1.28,3 |
| 5. 11C | 5.23,4 | 5. 11B | 1.29,0 |
| 6. 10C | 5.37,7 | 6. 10C | 1.33,9 |
7.-9. kl võrkpall 3T+3P ja 10.-12. kl võrkpall
| 7.-9. kl võrkpall | 10.-12. kl võrkpall |
| 1. 8B | 1. 10C |
| 2. 9A + 7A | 2.-3. 10A + 12A |
| 3. 7B | 4. 10A |
| 4. 8A |
5.-9. kl võistkondlik male
1. 5B 8 punkti
2. 7B 7 punkti
3. 8B 6,5 punkti
4. 7A 4,5 punkti
5. 8A 2 punkti
10. september 2015 saalihoki, jalgpall ja rahvastepall
| 10.-12. kl T saalihoki | 10.-12.kl P jalgpall |
| 1. 10B | 1. 11B |
| 2. 11C | 2. 10B |
| 3. 12C | 3. 12B |
| 4. 11A | 4. 12C |
| 5. 10A | 5. 10C |
|
6. 10A |
| 7.-9. kl T saalihoki | 7.-9. kl P jalgpall |
| 1. 8B | 1. 9A |
| 2. 7A | 2. 9B |
| 3. 8A | 3. 7B |
| 4. 9A | 4. 8B |
| 5. 7B | 5. 8A |
| 6. 9B |
6. 7A |
| 5.- 6. kl P jalgpall | 5.- 6. kl T rahvastepall |
| 1. 6B | 1. 5B |
| 2. 6A | 2. 6B |
| 3. 5A | 3. 5A |
| 4. 5B |
10.- 12. kl võistkondlik male
1. 10B 8+ 2+ punkti
2. 10C 8+ 1+ punkti
3.-4. 11C ja 12A 3+ 1+ punkti
5. 12C 1+ 1+ punkti
6. 11B 1 punkt
Spordinädala peakohtunik Aime Metsmaa
NUHKUR NAHISTAB
Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õp Merle Prii kätte (
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
), siis teda ootab pisikene üllatus!
Seekordsed uued küsimused:
1. Kes on pildil?
2. Keda uurib arahnoloogia?
3. Mis veekogu kannab Väina jõe nime?
4. Kuidas saab teisiti öelda pettekujutluse, aluseta lootuse kohta?
SÜGPress
