KOLMAPÄEVAST REEDENI

K 16.09
13.00 10.B väljasõit Koigi rappa
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N 17.09
09.00 1.A ja 1.C väljasõit Mändjalga
Õpilasesinduse valimine
18.00 11. klasside lastevanemate kool

R 18.09
19.00 Jukude pidu
GLOBE keskkonnauuringute konverents Rakke G

L 19.09   GLOBE keskkonnauuringute konverents Rakke G

P 20.09

E 21.09
Teadlaste ÖÖ Festival TÖF, loodusenädal
09.00 3.B klassi väljasõit Soeginina pangale
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek

T 22.09
16.00 Õpilasesinduse koosolek
18.00 12. klasside lastevanemate kool

K 23.09
6.B klassi väljasõit Mändjalga
Euroopa keelte päeva tähistamine
15.30 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
Puhkereedepärastlõuna

N 24.09
Lasteaedade päev
16.00 Gümn. mälumängu I voor

R 25.09
Teadlaste ÖÖ
09.30 2.A klassi väljasõit Mustjalga
MK vene keele õpetajate õppereis

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 16.09   Anne Teigamägi. Teadlaste öö
N 17.09   Direktsiooni info
R 19.09   Katrin Rosin. Algklasside 7 sammu
E 21.09   Viljar Aro
T 22.09   Loodsusainete õpetajad. Puhkereedepärastlõuna supertoit
K 23.09   Liina Truu. Inglise keele õpetajate Suvekool
N 24.09   Direktsiooni info
R 25.09   Marina Mäetalu. IT-koolitusest Haapsalus

DIREKTSIOONI KIITUS

Kehalise kasvatuse ja algklasside ainekomisjonid — spordipäevade ja kogu spordinädala sujuva korraldamise eest.
Merle Prii — õpilaste väga hea juhendamise eest kodu-uurijate vabariiklikuks konkursiks.

KÕUTŠING KUI VÕIMALUS AIDATA

Tegelikult küll tahan reklaamida üht coachingu käsiraamatut — John Whitmore´i „Tulemuslikkuse treenimine“. Sobib õpetajale, lapsevanemale, juhile. Coachingu üheks peamiseks eesmärgiks on inimeste eneseusu tõstmine. See päästab valla inimese sisemise jõu ja tänu sellele suudab inimene toimida parimal võimalikul moel. Coach e treener, õpetaja, lapsevanem, abistaja, nõuandja peab mõtlema inimese potentsiaalist, mitte senistest tulemustest. Suurem osa hindamissüsteeme on selles väga puudulikud. Inimesed (lapsed, õpilased) on paigutatud justkui kastidesse, kust neil on nii nende endi kui juhi (õpetaja, lapsevanema) hinnangut teades raske välja pääseda.

Kõige olulisem on osata esitada õigeid küsimusi. Kas- ja miks-küsimused need ei ole, sest esimesed on nn suletud küsimused, mis ei võimalda edasi minna, ja teised ebamugavad, millele ei oska või taha vastata. Pigem ikka MIDA ja MILLAL ja MIS või KUIDAS ja KUS ja KES... Kui tahad oma last, õpilast, sõpra aidata, siis küsi — küsi nii, et ta vastates leiaks vastused iseenda seest. Nii ta avastab end, muutub enesekindlamaks ja kasvab. Nii sureb „peab“ ja sünnib „tahan“. Edasi viib ainult TAHAN.

Kuidas selleni jõuda? Hea mudel on GROW, aga sellest juba järgmisel korral.

Seniks harjutagem esitama inimesi arendavaid küsimusi.

Viljar Aro, koolijuht

UUED TUNNI ALGUSE KUTSUNGID

Uus kooliaasta algas sel õppeaastal veidi teisiti, usun, et huvitavamalt!?
Tundi kutsub meid nüüdsest mingi tore klassikalise muusika valdkonda kuuluv teos. Loodetavasti on kevadeks koolipere muusikaliselt rohkem haritud, külastab enim kontserte ja kuulab koduski rohkem klassikalist muusikat!?

1. „Merede süles“ on meie kooli hümniks aastast 1987.
Autoriteks Imre Sooäär ja sõnad kirjutas tema klassiõde Kadri Lepik.

2. Frederyk Chopin – „Minuti valss“.
Kuna on kõige lühem vahetund, siis kutsungiks on valitud ka üks lühemaid klassikalisi teoseid, mis kestab napilt üle minuti. Ühtlasi tähistame sel aastal Chopini 205. sünniaastapäeva!

3. Arvo Pärt – „Ukuaru valss“ mängufilmist „Ukuaru“.
Mees, kes sai 11. septembril 80-aastaseks ja kelle looming on praegu elavatest heliloojatest maailmas kõige enim mängitav!

4. Veljo Tormis –„ Ingerimaa õhtud. Lõpetuseks ja kojuminek“.
Augustikuu juubilar - 85! Mees, kes on regilaulu oma loominguga niivõrd segi ajanud, et ei saagi aru, kust lõpeb rahvalaul ning algab Tormise looming ja vastupidi...

5. Antonio Vivaldi „Sügis“ tsüklist „Aastaajad“.
Tuntud itaalia helilooja barokkajastust. Tema „Aastaajad“ on surematu teos ja seda mõistavad kõik põlvkonnad!

6. George Bizet – avamäng ooperile "Carmen".
Prantsuse helilooja - romantik, kelle surmast möödub tänavu 140 aastat! „Carmen“ on üks enim mängitud ooper kogu maailmas, ka Estonias.

7. Adam Hatšaturjan – „Mõõkade tants“ balletist „Gajane“ (rõhk e-l).
20. sajandi armeenia helilooja, kelle „Mõõkade tants“ on inspireerinud paljusid interpreete.

8. Ludvig van Beethoven – „5. sümfoonia“ I osa.
Viini klassiku Ludvig van Beethoveni sünnist möödub sel aastal 245 aastat. „5. sümfooniat“ nimetataks ka „Saatuse sümfooniaks“. Eks ta 8. tunni alguseks vast ka sobib?

Mari Ausmees, muusikaõpetaja

Saaremaa Ühisgümnaasiumi Teadlaste ÖÖ Festivali 2015 ajakava

23.09
08.10 E-ained ja nende mõju organismile 7.B klassile ruumis 141
10.00 Ravimtaimede õpituba 4.A ruumis 141
12.00 Ravimtaimede õpituba 4.B ruumis 141
13.00 Ravimtaimede õpituba 3.B ruumis 141

24.09
08.10 SÜG 3.A Ravimtaimede õpituba r. 141
16.00 Meditsiinihuviliste abiturientide õppekäik erakliinikusse Hanvar.
Registreeruda Eva Haaveli juures 12.C klassist.

25.09
09.00 "Gluteenivaba ja laktoosivaba kohalik toit" 11.A ruumis 141
10.00 "Gluteenivaba ja laktoosivaba kohalik toit" 10.A ruumis 141
12.00 „E-ained ja nende mõju organismile“ 12.B ruumis 220
12.00 7.-9. klass Psühhiaater Anti Liivi loeng "Sõltuvushaigused ja nende ravi" aulas
13.00 10.-12. klass Psühhiaater Anti Liivi loeng "Sõltuvushaigused ja nende ravi" SÜGi aulas
15.00 Teadusteatri etendus SÜGis ruum 320 kõigile huvilistele
15.00 Loodusliku deodorandi õpituba ruumis 222 kõigile huvilistele.
Registreeruda Anne Teigamägi juures ruumis 115
18.00 Teaduskohvik kõigile huvilistele Anti Liivi "Sõltuvushaigused ja nende ravi" ruumis 141 kõigile huvilistele.
Registreeruda Anne Teigamägi juures ruumis 115

Anne Teigamägi, projektijuht

Õpilaste uurimistööde juhendamine TTÜ poolt

TTÜ erinevad teaduskonnad on leidnud oma personali seas lisaressursid ja võimalused, et tegusatele õpilastele pakkuda põnevaid ning väljakutsuvaid gümnaasiumi uurimistööde teemasid erinevates valdkondades.

Võimalik, et just mõni Teie kooli tubli õpilane on huvitatud mõnest huvipakkuvast uurimistöö teemast. Sellisel juhul võtke täpsemate kokkulepete saamiseks ühendust ning siis saame juhendatava ja juhendaja kokku viia. Loomulikult antakse võimalus ka õpilasel ning koolipoolsel juhendajal teema täpsustuse juures kaasa rääkida.

Lisainfo ja kontakt http://www.ttu.ee/taiendusoppijale/opetajakoolitus/opilaste-uurimustoode-juhendamine

TTÜ teadlaste poolt pakutud teemasid:

Ehitusteaduskond
Karin Pachel, keskkonnatehnika instituut
"Veekulu koduses majapidamises, võimalused kokkuhoiuks" 1 - 2 õpilast
Hendrik Voll, keskkonnatehnika instituut
"Kuidas tagada hoonetes hea õhukvaliteet" 1 õpilane
Silja Märdla, geodeesia õppetool
"Ruumiinfo visualiseerimine" (teemakaardid, tänapäevased kujutamisviisid, 2D vs 3D kaardimaterjal) 1 õpilane
"Maapinna muutuste määramine" (laserskanneerimise andmete põhjal pinnamudelite võrdlemine)   1 õpilane
Harri Rõuk, teetehnika õppetool
"Kaubanduskeskuse parkla kasutatavuse uuring" 1 - 2 õpilast
Tiit Metsvaht, teetehnika õppetool
"Tallinna automaatse liiklusseire süsteemi andmete analüüs" 1 - 2 õpilast

Matemaatika- ja loodusteaduskond
Veljo Sinivee, rakendusfüüsika õppetool
"Valgus ja (tema) võnkumised looduses"
1 õpilane
"Nahkhiirte lokaator" 1 õpilane
Raavo Josepson ja Erkki Kask, rakendusfüüsika õppetool   "Päikesepatareide elektrilised ja optilised mõõtmised" 1-2 õpilast
"Plasmafüüsika (gaaslahendus)" 1 õpilane

Energeetikateaduskond
Mall Orru, rakendusgeoloogia õppetool
"Turba kasutamine ravikosmeetika otstarbel" 1 õpilane
"Turba kasutamine aianduses terve maailma lõikes" 1 - 2 õpilast
"Turba kasutamise võimalused energeetikas" 1 õpilane

Sotsiaalteaduskond
Addi Rull, tehnoloogiaõiguse õppetool
"Big Data õiguslikud probleemid" 1 õpilane
"E-residentsuse analüüs"   1 õpilane
Lehte Roots, avaliku õiguse õppetool
"Eesti migratsioonipoliitika e-residentsuse kontekstis" 1 õpilane
Tanel Kerikmäe, Jean Monnet Euroopa õiguse õppetool
"EL tulevik — kas õigusriiklus?" 1 õpilane
"E-Euroopa: ootused ja riskid" 1 õpilane

Majandusteaduskond
Kristel Kaljund, turunduse õppetool
"Kultuuride vaheline kommunikatsioon ja turundus" (tarbijakäitumine, turgudele sisenemine, brändi tajumine) 1 õpilane
Aleksandr Miina, tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool
"Töölaua ja riiulite tõhus organiseerimine aja kokkuhoiuks"   1 - 2 õpilast
"Kuidas olla innovatiivne?"   1 õpilane

TTÜ koolikoostöö koordinaator Jaana Tõnisson

7.-9. klassi tütarlaste jalgpalliturniiri juhend

• Mängu aeg 2 x 12 minutit
• Osavõtjate arv 5+1
• Riietus sportlik
• Tulemused lähevad üldisesse klassidevahelise arvestuse tabelisse.

Mängude ajad on järgmised:

Kolmapäev 16.09
15.00 9.A : 7.B I väljak      7.A : 9.B II väljak
16.00 7.B : 8.A I väljak      7.A : 8.B II väljak

Neljapäev 17.09
14.00 7.A : 7.B
15.00 7.A : 9.A
16.00 8.B : 9.B

Reede 18.09
14.00 8.A : 8.B

Teisipäev 22.09
15.45 8.A : 9.B I väljak           8.B : 9.A II väljak
16.30 7.B : 9.B I väljak           7.A : 8.A II väljak

Kolmapäev 23.09
15.00 9.A : 9.B I väljak           8.B : 7.B II väljak
16.00 8.A : 9.A I väljak

Võistluste peakohtunik õp Aime Metsmaa

ALGKLASSIDE SPORDIPÄEV 08.09.2015

1. klasside tüdrukud: Pallivise I Gendra Sepp 13.00 II Anette Vahštein 10.00 III Kaisa Pilden 9.00 Kaugushüpe I Liisa Nõmm 2.70 II Gerlin Toome 2.60 III Eliise Heinmaa 2.50 60 m jooks I Liisa Nõmm 11,0 II Lisandra Parbus 11,4 III Britta Truu 11,7 200 m jooks I Liisa Nõmm 44,9 II Lisandra Parbus 46,5 III Anett-Merili Moring 47,8	1. klasside poisid: Kaugushüpe I Hubert Spitsõn 2.80 II Steven Roosioks 2.64 III Daniel Piht 2.56 Pallivise I Mattias Kobin 20.00 II Steven Roosioks 19.00 III Hubert Spitsõn 15.00 60 m jooks I Daniel Piht 10,4 II Steven Roosioks 10,5 III Hubert Spitsõn 11,4 200 m jooks I Hubert Spitsõn 41,7 II Daniel Piht 41,9 III Mattias Kobin 42,4
2. klasside tüdrukud: Pallivise I Lissandra Pajunurm 17.00 II Kristin Kasela 14.00 III Iris Tinno 13.00 60 m jooks I Lissandra Pajunurm 10,2 II Kristin Kasela 11,0 III Grete Eliis Gutman 11,2 200 m jooks I Lissandra Pajunurm 40,7 II Ulla Maripuu 41,8 III Maria Tiidus 43,3 Kaugushüpe I Lissandra Pajunurm 2.87 II Mia-Carina Kaasik 2.80 III Kristin Kasela 2.76	2. klasside poisid: 60 m jooks I Karl Erik Kaljuste 9,5 II Sten Erik Mägi 9,9 III Markus Aadussoo 10,2 200 m jooks I Sten Erik Mägi 37,5 II Karl Erik Kaljuste 38,8 III Kaur Vesberg 39,1 Kaugushüpe I Karl Erik Kaljuste 3.08 II Henri End 2.89 III Sten Erik Mägi 2.85 Pallivise I Kaur Vesberg 32.00 II Sten Erik Mägi 27.00 III Devon Vahter 25.00
3. klasside tüdrukud: 60 m jooks I Maribel Remmel 9,4 II Grete Gull 9,9 III Karolina Lepik 10,2 400 m jooks I Maribel Remmel 1.24,5 II Grete Gull 1.25,8 III Mia Maria Muul 1.30,2 Kaugushüpe I Maribel Remmel 3.20 II Gelin-Desire Soeson 3.17 III Karolina Lepik 3.04 Pallivise I Mareli Välja 23.00 II Grete Gull 21.00 III Maribel Remmel 20.00	3. klasside poisid: 60 m jooks I Kevin Lempu 9,4 II Markus Janson 9,7 III Rasmus Tristan Vahenurm 9,8 400 m jooks I Rasmus Tristan Vahenurm 1.24,1 II Markus Janson 1.26,3 III Risto Tahk 1.27,2 Kaugushüpe I Kevin Lempu 3.50 II Markus Janson 3.18 III Kristofer Käen 3.12 Pallivise I Risto Tahk 32.00 II Kevin Lempu 32.00 III Reio Lõbus 29.00
4. klasside tüdrukud: 60 m jooks I Triinu-Liis Toom 9,4 II Lisete Loviise Saagpakk 9,8 III Ingel Helena Mägi 10,0 400 m jooks I Triinu-Liis Toom 1.24,9 II Lisete Loviise Saagpakk 1.31,3 III Ingel Helena Mägi 1.31,4 Kaugushüpe I Ingel Helena Mägi 3.33 II Triinu-Liis Toom 3.10 III Kirke Viik 3.05 Pallivise I Kristina Sõster 25.50 II Triinu-Liis Toom 22.50 III Maria Heleen Kald 21.00	4. klasside poisid: 60 m jooks I Martin Truverk 9,2 II Rico Robert Alliksoon 9,6 III Kennet Puiestee 9,9 400 m jooks I Martin Truverk 1.20,3 II Rico Robert Alliksoon 1.21,1 III Rasmus Mäeorg 1.24,4 Kaugushüpe I Martin Truverk 3.70 II Oskar Truu 3.35 III Rico Robert Alliksoon 3.34 Pallivise I Romet Vilter 44.00 II Martin Truverk 36.00 III Karro Vatsfeld 30.00

Marina Mäetalu, algklasside ainekomisjoni esimees

10.B RAAMATUKOGUS

Möödunud nädala kolmapöeval oli 10.B klassil põgus võimalus kuulata ajaloolase Jaak Valge arutelu teemal "Eduard Vilde poliitiline sõnum. Kas Eduard Vildest oleks võinud saada juunikommunist?“
Mõned mõtted kümnendikelt endilt, mis neile meelde jäi ja mis nad sellisest kirjanduse tunnist üldse arvavad:

Airike: Eile, 9. septembril käisime klassiga raamatukogus Eduard Vilde elu kohta loengut kuulamas. Seal üks mees rääkis Eduard Vildest huvitavaid lugusid. Vahepeal tsiteeris katkendeid raamatust „Lunastus“. Ta rääkis meile Vilde seosest marksismiga. Mulle tegelikult meeldivad tunnid väljaspool kooli ning üldjoontes on need alati huvitavad.

Jaak Valge

Sörel: Eilsest tunnist jäi mul meelde, et E. Vilde ei suutnud alguses otsustada, kas olla rohkem Saksa või Vene poolel. 1905. aastal hakkas ta marksismi poole kalduma. Ta põgenes Eestist Saksamaale, kust ta peale Vene tsaari kukutamist tagasi Eestisse tuli. Mulle meeldivad tunnid koolist väljas. Tavalised tunnid muutuvad igavaks. Teiste inimeste elulugusid on tore kuulata. Saab ka rohkem teada, mis vanal ajal toimus.

Maria: Eilses tunnis räägiti Eduard Vildest ning tema poliitilistest vaadetest. Ma arvan, et meievanustel oli esinejat raske mõista, sest tihti kasutas ta keerukaid sõnu ja teema ei olnud kuigi huvipakkuv. Samas ei tee kunagi paha selliste loengute kuulamine, need avardavad silmaringi. Mulle jäi meelde, et Vilde oli sotsiaaldemokraat ning tegutses ka ajalehetoimetuses. Ta luges palju erinevat kirjandust, mille autorid võisid täiesti vastuolus olla. Esineja jutu järgi oli Vilde tegutseja inimene.

Kätlin: Väljaspool koolimaja on tunnid alati huvitavamad, saab rutiinist välja. Eile rääkis ajaloolane Eduard Vildest. Ta kasutas väga palju võõrsõnu, sellepärast oli tekstist aru saada üpris raske. Ta lasi jutu vahele ka muusikapalasid, mis aitasid asjast paremini aru saada. Kõige paremini jäi meelde ajaloolase nali, kui ta lasi ühte muusikapala („Internatsionaali“) ja kui see oli kuulatud, ütles ta, et keegi ei ole vist sotsialismi austaja, sest kui seda lugu lauldi või lasti vanal ajal, siis sotsialistid tõusid püsti.

Sirli: E. Vilde oli kommunistlike vaadete vastane. Ta pooldas marksismi. Ta ei pidanud end proletariaadi kirjanikuks. Vilde oli ka ateist, seda näitas n’iteks see, et kõik ta abielud olid ilma laulatuseta. Tema pooldatav marksism oli sotsialismi haru. Tema kirjanikutee oli muutlik.

Ketlin: Mul jäi meelde, et Vilde oli balti aadli vastane. Ta oli ateist ja mitte ühelgi tema abieludest ei olnud laulatust. Seal räägiti veel marksismist ja Vilde poliitilistest vaadetest. Meeldis, et sai koolist välja ja midagi teistsugust kuulata.

Helina: Meile räägiti eesti kirjanikust Vildest, kes oli marksistlike vaadetega. Ta oli sotsiaaldemokraat. Lisaks jäi meelde, et ta oli ja on siiani Eesti üks tähtsamaid kirjanikke. Tunnid, mis toimuvad väljaspool kooli, on huvitavad ning pakuvad vaheldust.

Iiv: Halb oli see, et loeng oli väga ootamatu ning ma ei saanud ette valmistada. Raske oli kuulata selle ajaloolase kõnet, kuna ta kasutas väga palju keerulisi sõnu, mille tähendust ma ei teadnud. Nii hajus mu tähelepanu. Mulle jäi Vildest meelde see, et ta oli väga aktiivne inimene, kes töötas palju oma eesmärkide nimel. E. Vilde oli Eestimaal tähtis kirjanik, poliitik ja eluasjade korraldaja. Selline kirjandustund oleks kindlasti huvitav, kui oleks väike ettevalmistusaeg ning loengus ei kasutataks nii keerulisi sõnu. ÕS oleks võinud olla käepärast.

Johannes: Oleks tore, kui oleks ka väljaspool kooli veel tunde, aga see mees rääkis minu jaoks liiga keerulist juttu. Härra rääkis Eduard Vilde tegemistest 1895.-1925. aastatel.Arutluse küsimuseks oli: “Kas Eduard Vildest oleks võinud saada juunikommunist?“ Tuli välja, et ei, sest ta oli sotsialist marksistliku maailmavaatega. Kommunism ja sotsialism on väga erinevad.

Brita: Eilne tund oli huvitav selle poolest, et see ei toimunud koolis. Kuna loengut pidas väga laia sõnavaraga mees, siis mõni mõte tema tekstist jäi arusaamatuks. Oleks soovinud pigem kuulda otseselt kirjaniku kohta kui marksismist.
Kadri: Tund veeta v’ljaspool koolimaja oli eilse päeva kõige meeldivam osa. Sain kuulata ajaloolase kogutud ja põhjalikult analüüsitud teadmisi tuntud kirjaniku Eduard Vilde kohta. Laused, mida ajaloolane meiega vesteldes kasutas, olid kohati raskesti arusaadavad, aga samas muusikapalad, mis vahepeal olid, meeldisid mulle väga.

Hannes: Minule eilne tund meeldis, sest ta oli eelnevatest erinev. Saime teada palju uut Eduard Vilde elu kohta. Loengut pidas hea jutustaja, keda oli huvitav kuulata ning kelle jutt oli arusaadav. Ma arvan, et ka edaspidi võiks toimuda tunde väljaspool koolimaja.

VÄIKESED KODU-UURIJAD PAIDES

MAAILM MEIE ÜMBER MUUTUB, KUI ME TEDA PUUTUME, JA ME ISE MUUTUME, KUI SEE MAAILM MEISSE PUUTUB. (Peeter Volkonski)

Paide Ühisgümnaasiumi ja Eesti Lugemisühingu toel toimus 11. septembril Paides vabariikliku väikeste kodu-uurijate võistluse tänupäev. 3.-6. klasside õpilased 30st Eestimaa koolist olid konkursile „Käbi ei kuku kännust kaugele“ saatnud 103 käsitsi kirjutatud uurimust. 63 juhendajana nimetati nii õpetajaid kui noorte autorite pereliikmeid.

Vallimäel alanud päev jätkus lastele linna asutustes erinevates töötubades toimetades ning kooli aulas kontserti kuulates. Külalistel aitasid linnas õiged paigad üles leida Paide Ühisgümnaasiumi 8.a klassi õpilased, kes on tegevad olnud kõigi viie konkursi juures. Töötoad toimusid Järvamaa Muuseumis, Järvamaa Keskraamatukogus, Paide Avatud Noortekeskuses, Paide Huvikeskuses ning Paide Muusikakoolis. Juhendajatele andis samal ajal tsaariaegse koolitunni Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi juhataja Veronika Varik.

Konverentsil esitleti viit eriilmelist uurimistööd mitme sugupõlve tantsijatest, õpetajatest, tordimeistritest, kunstnikest; kirjeldati perede ühiseid tegevusi, harjumusi ning väliseid sarnasusi. Kõlama jäi autorite suur rõõm perega koosveedetud ajast. Südamesse läksid üht võidutööd juhendanud vanaema sõnad: „Tänu konkursile sain oma lapselapsega nii palju rääkida.“ Enne sünnipäevatordi söömist kuulutati välja kuuenda konkursi teema „Kodumaja jutustab“.

Võidutöid tuli Saaremaale kolm:
3.-4. klassi individuaaltööde arvestuses
Liis Treima Valjala Põhikool, juhendaja Ulvi Peeters
3.-4. klassi rühmatööde kategoorias
Orissaare Gümnaasiumi 3. klass, juhendaja Kai Paasoja
5.-6. klass individuaaltööde arvestuses
Lissel Mägi Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii
Lisaks osales konkursil Aste Põhikooli 3-4. klasside ühistöö.
Tänuüritusel käisid Lissel Mägi ja Krisse Pulk 6.B-st ning Eliise Kask 6.A klassist.

Allpool mõned muljed tüdrukutelt:
Lissel: Seal olid erinevad töötoad, valik nende vahel tehti loosides. Sa pidid endale kommi tõmbama ja millise kommi said, sinna gruppi sattusid. Mina sattusin sellisesse gruppi, kus mindi Järvamaa muuseumi. Tutvusime vana aja apteegiga, kuidas vanal ajal pulbreid ja rohtusid valmistati apteegis koha peal. Saime ise ka pulbrit valmistada ning sellele paberist koti voltida. Väljastasime ka ise retsepte ja panime ka templi peale.

Pärast töötubades osalemist toimus Paide Ühisgümnaasiumi aulas tänamine. Algul tänati neid, kes tublid olid ja kelle tööd väärisid esiletõstmist. Krisse ja Eliise käisid meie kooli 5. ja 6. klassi esindamas. Pärast tänukirju oli võidutööde kord ja mind kutsuti koos juhendajaga kiituskirja kätte saama. Kõige lõpus saime ka torti ja mahla. Minu meelest oli see väga tore päev.

Eliise: Paides sõitsime linnuse juurde, kus toimus väike kontsert külalistele. Peale seda anti õpilastele eri värvi kommid. Selle järgi saime teada, kuhu gruppi me peame minema. Mina ja Krisse olime kunsti töötoas. Seal joonistasime luike. Järgmisena läksime koolimajja sööma. Kui olime söönud, läksime pidulikule aktusele. Meie kooli Lissel Mägi saavutas esimese koha oma vanusegrupis. Olime väga uhked tema üle. Kõik õpilased said kiita, sest kõik tööd olid väga head. Enne kojusõitu saime maitsvat torti.
Täname oma vanemaid, kes aitasid meil oma töid teha. Täname õpetaja Merle Priid juhendamise ja toreda päeva eest!

Krisse: Päev algas vara, sest kell 11 pidime olema Paides. Kohale jõudes läksime laulukaare alla, kus üks naine mängis viiulit Arvo Pärdi sünnipäeva puhul. Seejärel jagasid Paide Gümnaasiumi 8. klassi lapsed meile kommi, mille järgi rühmitati meid gruppideks. Iga grupp läks eri kohtadesse. Meie läksime Paide Huvihariduskeskusesse. Me läksime kunstisaali. Seal olid meile valmis pandud molbertid. Me saime valida, kas joonistame luike või vaasis olevaid pillirooge. Mina valisin luige. Kui pildid olid valmis, läksime Paide Gümnaasiumisse lõunat sööma. Peale seda algas aktus. Seal esinesid Paide Muusikakooli õpilased erinevate pillidega ja paljud lapsed esitasid oma uurimistööd. Seejärel kutsuti ette parimad tööd. Lisselil oli 5.-6. klasside arvestuses võidutöö.

Pärast aktust hakkasime sõitma tagasi Saaremaa poole. Päev oli pikk, kuid vahva.