Väljavõte kooli õppekavast
Käitumise ja hoolsuse hindamine
(1) Kool annab õpilasele ja tema vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt kolm korda õppeaastas eKooli kaudu.
(2) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
(3) Käitumist ja hoolsust hindavad aineõpetajad, kellel on antud klassiga nädalas kaks või rohkem kui kaks tundi. Vähema tundide arvuga õpetajad saavad oma ettepanekud teha klassijuhatajale. Klassijuhataja kannab tunnistusele käitumise ja hoolsuse koondhinde aineõpetajate hinnete keskmisena.
(4) Käitumist hinnatakse hinnetega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“.
1) Käitumishindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kelle üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide ja kooli kodukorra järgimine on harjumuspärane igas olukorras.
2) Käitumishindega „hea” hinnatakse õpilast, kes enamasti järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning kooli kodukorra nõudeid.
3) Käitumishindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu vajab õpetajate ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist.
4) Käitumishindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes pidevalt eirab kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate nõudmistele.
5) Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
(5) Hoolsust hinnatakse hinnetega „eeskujulik”, „hea”, „rahuldav” ja „mitterahuldav”.
1) Hoolsushindega „eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki aineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni, õppevahendid on alati olemas ja korras.
2) Hoolsushindega „hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt, õppevahendid on olemas ja korras.
3) Hoolsushindega „rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kui ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt, õppevahendid on üldiselt olemas ja korras.
4) Hoolsushindega „mitterahuldav” hinnatakse, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded, õppevahendid sageli puuduvad ja ei ole korras.
(6) Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras.
(7) Käitumishinne ei kajasta teadmisi.
Üleminekueksamite korraldus
(1) Eksamite tegemise eesmärgiks on:
1) kokkuvõtva pildi tekitamine ja seoste kinnistamine antud aines antud aastal;
2) eksamiteks ettevalmistumise õpetamine ja harjutamine;
3) erinevate eksamineerimisvormidega harjumine.
(2) Eksamite arvu ja ained määrab kooli direktsioon koos ainekomisjonide esimeestega kindlaks iga õppeaasta septembrikuus.
(3) Eksamitele lubatakse kõik vastava klassi nimekirjas olevad õpilased.
(4) Eksamitest vabastatakse õpilased, kes:
1) on vastavas aines kõik trimestrihinded saanud hindeks “5” või “5-“ – ettepaneku direktsioonile vabastamise kohta vastava aine eksamist teeb aineõpetaja;
2) on edukalt esinenud maakonna või vabariiklikel aineolümpiaadidel – ettepaneku direktsioonile vabastamise kohta vastava aine eksamist teeb aineõpetaja;
3) kuuluvad õpilasteaduse TOP – 10-sse (vabastatud kõikidest eksamitest) – vabastuse direktsioonile esitab õppejuht.
(5) Vabastuse positiivseks otsuseks peavad vastavate ainete aastahinded olema vähemalt ”head”.
(6) Õpilase eksamiperioodi võidakse direktsiooni otsusega pikendada:
1) haiguse tõttu arstikirja alusel;
2) osavõtu korral vabariiklikest ja rahvusvahelistest võistlustest ning olümpiaadidest vastava taotluskirja alusel.
(7) Kooli direktori poolt kinnitatud eksamiplaan pannakse välja vähemalt kaks nädalat enne eksamite algust. Plaani koostamisel tuleb arvestada, et:
1) ühel päeval võib õpilasel olla vaid üks eksam;
2) vaheaeg üleminekueksamite vahel ei või olla alla kahe päeva.
(8) Eksamite läbiviimiseks moodustab õppejuht 2-liikmelised komisjonid.
(9) Eksami vormi – suuline või kirjalik – määrab aineõpetaja ning teatab selle õpilastele ja õppejuhile 1. oktoobriks.
(10) Eksamiks vajalikud materjalid koostab aineõpetaja ja teatab need õpilastele hiljemalt kolmanda trimestri alguseks ning esitab õppejuhile kinnitamiseks 1. maiks.
(11) Eksami tulemused protokollitakse vastava vormi kohaselt.
(12) Eksamihinnet arvestatakse kokkuvõtva hindena.
Hindamise korraldus
(1) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.
(2) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
(3) Õpetaja ei sea kokkuvõtva hindamise perioodist lühemaid ajalisi piiranguid õpilase soovile järele vastata või sooritada järeltöö. Õpetaja ei arvesta hindamisel asjaoluga, et hinne on saadud järelevastamise või järeltöö kaudu.Järelevastamine või järeltöö asendab eelneva hinde tingimusel, et järelevastamise või järeltöö käigus saadud hinne on eelmisest tulemusest parem.
(4) Kokkuvõtvalt hinnatakse trimestrihindega. Ühenädalatunniga aineid on õpetajal õigus hinnata ka poolaastahindega.Trimestri- või poolaastahinded koondatakse aastahinneteks.
(5) 1. – 6. klassis kasutatakse loov- ja oskusainetes (kunstiõpetuses, käsitöös ja kodunduses, tehnoloogiaõpetuses, muusikas, kehalises kasvatuses, informaatikas, väärtuskasvatuses) ja õppesuunda kujundavates valikainetes mitteeristavat hindamist „arvestatud“ („A“) ja „mittearvestatud“ („MA“).
(6) 1. – 6. klassi väikeklassis ja õpiraskustega õpilaste klassis võib õpetaja kasutada kõigis õppeainetes kujundava hindamise põhimõtteid. Õpetaja annab suulist ja kirjalikku tagasisidet, tunnustades edusamme ning juhtides tähelepanu vajakajäämistele.
(7) Punktides (5) ja (6) nimetamata klassides ja ainetes kasutatakse viiepallist hindesüsteemi põhikooli riikliku õppekava §-s 21kirjeldatud tähenduses.
(8) Kokkuvõttev hindamine ja järgmisse klassi üleviimine toimuvad põhikooli riikliku õppekava § 22 kohaselt, põhikooli lõpetamine § 23 kohaselt.
Hinnete ja hinnangute vaidlustamine
(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne tööpäeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades õppejuhile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega (kirjaliku töö hinde vaidlustamisel ka vastava töö).
(2) Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema nõudmisel aineõpetaja, klassijuhataja ja/või õppejuht.
(3) Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindekriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.
(4) Vajaduse korral vaatab vaidlusaluse küsimuse läbi kooli õppenõukogu, teeb otsuse ja teavitab sellest õpilast ja lapsevanemat kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
(5) Kui õpilane või lapsevanem ei ole kooli juhtkonna või õppenõukogu otsusega nõus, võib ta pöörduda kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava ametniku poole viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest.
(6) Õpilasel ja/või lapsevanemal on õigus pöörduda ühe hinde vaidlustamise küsimuses ainult üks kord.
